Sissejuhatus integreeritud turunduskommunikatsiooni (IMC) Turundusmeetmestik (marketing mix) – nende abil jõutakse kliendini 4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisi...
või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil -Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: • identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; • kaubad, teenused, ideed; • tasuline, kinni makstud (aga – vt RekS) • informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada; • mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia (aga otsepost?) • mingi väljavalitud auditoorium (aga võib ka valimatult – propaganda) Reklaamiobjektidena tulevad kõne alla: • äriobjektid, kõik see, mida pakutakse turul müügiks; • äriturgudel tegutsejad, s.t. subjektid, kes pakuvad midagi müügiks; • isikud ja nende ühendused (ka erakonnad), kes tahavad realiseerida oma isiklikke, sotsiaalseid, poliitilisi, aatelisi eesmärke;
liikmeks, mis tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised), kool (õpetaja), massimeedia, sport (treener, treeningkaaslased). Sotsialiseerimise tegurid on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Nendeks on valitsev kultuur ja vahetu elukeskkond. Siia kuulub ka sisenemine uue liikmena erinevatesse gruppidesse. Peamised tegurid, mis mõjutavad spordis osalemist ja loobumist: 1) individuaalsed tegurid – pärilikult või varases lapseeas omandatud oskused, võimed ja motiivid
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipai...
apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge valik. Otsuse tegemise hetk sõltub paljudest asjadest: perekonnatraditsioonidest, isiklikust kogemusest, valimiste kohustuslikkusest, valimise päevast jt. Vaatame lk 76-77 Massimeedia (hoiakud, kriitika, info tarbimine) (selget tõestust ei ole). Helle Pondre 2010 Kasutatakse eelhääletamist Valimistulemus on iga kord ainuomane, mis määrab võimuorgani koosseisu või järgmise presidendi Vaatame riigikogu valimisi (1990-2003) õpik, lk 78 Eesti valimisaktiivsus on väike (Tabel lk 77) Mõtisklus "Miks on oluline käia valimistel?" Helle Pondre 2010 ERAKONNAD poliitikas 1. Erinevad erakonnad peegeldavad erinevaid
tervikuks, arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisus. mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? poliitiline sotsialiseerimine;-protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmete väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kkohta. sotsialiseerimisagendid;- ühiskonna institutasioonid, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega. Siia kuulivad pere, kool, eakaaslaste grupid, töökaaslased, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori(mtü) institutsioonid. nn. neli vabadust EL -u piires; Euroopa kodakondsus.94
1) autoritaarne bürokraatia 2) korruptsion 3) C.N. Parkinson'i hälve ametnikud toodavad ametnike 4) D. Peter prinsiip 5) info moonutamisest tekkinud hälbed 6) F. Kofka südroom Tavaline inimene on abitu bürokraatliku masina vastu. Sotsialiseerumise etapid: 1) perekond primaarne sotsiaalne grupp 2) sõpruskond loetakse samuti primaarseks, sest sõpru ei ole liiga palju 3) ametlikud institutsionid (lasteaed, algkool, põhikool, keskkool) laps õpib, areneb ja saab alushariduse 4) massimeedia 5) harrastused, hobbid Kultuuri teooriad 1) Evolutsionism e arenguõpetus, selle kohaselt kultuurid arenevad järk järgult madalamast kõrgemale 2) Tõeline evolutsioon 19 saj teine pool H.L. Morgan aste astmelt: a) metslus, b) barbaarsus, c) tsivilisatsioon 3) Uus evolutsionism 20 saj kultuurilist arengut hakkas peegeldama majandus SKP- koguprodukt.
Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith
koolikeskkond paljudele poistele ei sobi. Õpetajad on tõdenud, et praeguse distsipliiniga on koolis rohkem probleeme kui varem. See võib olla tingitud sellest, et lapsed veedavad väga palju aega telerite ja arvutimängude taga. See sunnib neid passiivsesse rolli, kus tuleb korraga vastu võtta palju mitmesuguseid stiimuleid. Keskendumis- ja tähelepanuvõimet see aga ei arenda. Nii tuleb tunnistada, et lapsed on muutunud. See põlvkond, kes praegu koolis käib, kasvab väga tugeva massimeedia surve all ning lärm on nendele täiesti vajalik. Poisid ja tüdrukud on erinevad oma aju arengus ja see mõjutab nende käitumist. Täiskasvanutena tuleks arvesse võtta laste erinuvused neid arendades ja õpetades.
kampaania korraldamises. Raha kasvav tähtsus valimiskampaanias sunnib riiki erakondade kulusid tähelepanelikult kontrollima. Valimiste lõppedes peavad kõik erakonnad ja üksikkandidaadid esitama valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande. Aruanded on avalikud, Eestis saab nendega tutvuda valimiskomisjoni veebilehel www.vvk.ee. 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist? Laias laastus peetakse valimiskäitumist sõltuvaks hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Arvatakse, et kindlaid seisukohti omavad kodanikud teevad oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valijad otsustavad viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. 12 Kodanikud, huvid ja demokraatia Klassikuuluvust, mis seostub sotsiaalmajandusliku positsiooniga, peeti Euroopa hääletusmustritele omaseks kuni 1970.–1980. aastateni. Väideti, et töölisklass hääletab
peaministri rolli ning kabineti osalust. Neid vaatlustes, samas, peab lähtuma kolmemõõtmelisest dünaamikast: · võimu formaalne dimensioon: konstitutsionaalsed rolli ja vastutused täidesaatvas kohtades ja institutsionaalne raamistik milles töötatakse. · Võimu mitteformaalne dimensioon: persooni roll, poliitilised oskused ja kogemused ning faktorite kokkupõrked nagu näiteks parteid ja massimeedia. · Võimu välisdimensioon: poliitiline, ökonoomiline ja diplomaatiline valitsuse kontekst ja täidesaatva haru laiem talutav surve. Valitsuse täidesaatev haru on vastutav täidesaatvuse või rakendamise eest poliitikas. Poliitiline täidesaatvus käitub kui ,,kõrgem võim" riigis ja viib ellu mitmeid juhtivaid rolle. Presidendi täidesaatev roll keskendub täidesaatvale võimule mis on presidendi käes ja kes kombineerib
Parlamendi kohti jagatakse tavaliselt nii- pooled ühe süsteemi järgi ja pooled teise järgi. 13. Iseloomusta riigi ülesandeid valimiste korraldamisel. · Valmistada ette valimisteks vajalik dokumentatsioonid. · Kindlustada andmebaaside ja infosüsteemide töövalmiduse, tagab rahaliselt kõik valimiste läbiviimisega seotud toiminguid.· Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid. 14. Millised asjaolud mõjutavad valijate käitumist? Massimeedia , valimiskampaania ja klassikuuluvus. 15. Miks on erakondi vaja?- Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 16. Milliste tunnuste järgi saab eristada parempoolseid ja vasakpoolseid erakondi? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust, püüeldakse selle poole, et suurema
Meeskonna- ja kambavaimu süvenemises näeb ta lausa spordi allakäiku. Üksikisikule peab ta aga ohtlikuks meelelahutuskultuuri arengut. (Tsitaat: ,,Inimene peab olema eesmärk, teda kasutatakse aga vahendina".) Ka rakusüsteemi käsitleb ta läbi inimese ja ümbruse keerukate suhete. (Hackenschmidti käsitlust rakusüsteemile võib pidada tõsiseltvõetavaks tänapäeva teadmistevaru arvestamata). Tänapäeval Tänapäeval, kui massimeedia ja ühiskonnanormid on välja kujundanud kindlad iluideaalid, mille poole suur osa meist püüdleb, on pädevad sporditeoreetikud vägagi vajatud. Eriti arvestades asjaolusid, et füüsilise koormuse osakaal linnaühiskonnas on väga väike ja pea kõikjalt võib leida kiirtoidukohtasid, mis sümbioosina on kujundanud igapäevased ebatervislikud elamisviisid. Vastukaaluks sellele on tekkinud mitmeid viise sportimiseks, just spordiklubide näol. Ka Hollywoodi kasvav trend on omada eratreenerit
Algas Inglismaal tööstusliku pöördekäigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. Tähtsad maisnad. Aeg on raha. *Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgen ühiskond-19 SAJ LÕPP.. kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. Spetsialistid. Kujuneb keskklass. *Infoühiskond-20 SAJ.arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A. majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga
käibemaksumäär 18 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemike jooksul väga paljudele inimestele, massidele, massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus, internet Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arenduste...
oleneb ainult juhi tahtest, keda antud ametikohale paigutada. Selle plussiks on see, et tuntakse juba töötajat ning töötaja tunneb ka organisatsiooni ning pole väga suured koolituskulutused, miinuseks võib tuua aga selle, et tuleks leida antud töökohale jällegi uus töötaja, kuna teine tuuakse üle suurema kaubamaja juhi kohale ning on vaja tegeleda kahe töötaja koolitamise ning juhendamisega. b) Kuulutused ja massimeedia (nt Äripäev, Eesti Ekspress, Postimees, cv-online jne), millest tingituna valitakse juhtide ja spetsialistide otsimiseks ühed ning lihttööliste jaoks aga teised ajalehed. Ajalehte kasutades kuulutatakse välja konkurss. Miinuseks on suur hulk kandidaate, kelle hulgast raske leida see kõige parem ning ajakulu suurem. Samas info levik on kiire ning hõlmab suurt lugejaskonda, mistõttu on võimalus leida rohkem kompetentseid ja
M.J. keynes'i ideed: · ise oli inglise majandusteadlane, kes soovitas riigil sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks enam majandusellu sekkuda: o riik pidi rohkem ressursse ümber jagama o hakati enam tähelepanu pöörama riskirühmadele. Heaolu ei ole alati hea · tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks · tõusus nn ,,keskmisele inimesele" suunatud massikultuuri tähtsuse tõus · kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus · traditsioonilised väärtused hakkasid kaduma · asemele hakkas tulema minakeskne ühiskond mässumeelsuse kasv · ühes tarbjalikkuse kasvuga süvenes paljudes inimestes arusaam, et kesklass ja sellele tuginev heaoluühiskond on halvad ja neist peab vabanema. · 1950.aastatel tekkis Beat Generatsioon ehk biitnikute liikumine (biitnikud) · End hakati kujutlema väljaspool olemasolevate süsteemi (narko, alko, suits, seks) Põlvkondade konflikt
Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed. Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaa...
Kuressaare Gümnaasium Hipiliikumine Referaat Koostaja: Mare Kiider 9a klass Juhendaja: Tiiu Vöö ajalooõpetaja Kuressaare 2007 1 Hipiliikumine Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg. Hipide ootused ja lootused olid suunatud iseenestele ning oma eakaaslastele. Le...
eraldatakse loojat ja loodut.) ülijumal vaid on polüteistliku (Polüteism: mitme jumaluse süsteem.) panteoni (Panteon: jumalaile pühendatud tempel) sarnased loodusjõud, mida austakse/kummardatakse näiteks pühad hiiepuud ja ohvrikivid. Arvan, et Eesti loodusfilosoofia on omamoodi kultuur, mida võib vaadelda inimeste ja keskkonna (ka eluruumi) seostena, sh: loodus, kodu, pere, kool, tehnoloogia, meedia, majandus, poliitika jm. End eestlaseks pidavad inimesed võiksid kodu, kooli ja massimeedia koostoimel osata eristada kultuuris, looduses ja igapäevaelus nähtusi kategooriate oma ja võõras kaudu st. ennekõike, et Eesti rahvusest kodanikud peaksid tundma oma esivanemate kihelkondlikku põliskultuuri. Alles selle tundmise pinnalt saab arendada identiteedi ja ideoloogia sõnastuseks vajalik mõistmine mina ja meie, meie ja nemad (teised rahvad) suhetest või kultuurilistest eripäradest (ka loodusfilosoofiast). Alles selle
Jeltsin sai südameataki. Ometi kinnitas presidendivalimiste teine voor juulis Jeltsini võitu. Mis siis tõi Jeltsinile võidu? Jeltsinit oli nüüd valmis toetama Venemaa finantsoligarhia, kel puudus selge esindatus Venemaa võimukoridorides. Kuna Jeltsisni kehv tervis oli juba ilmne, leidsid finantsmagnaadid ja suurtöösturid (Berezovski, Potanin jt.), et andes formaalselt küll võimu Jeltsinile, võivad nad selle tegelikult endale saada. Head valimiskampaaniat massimeedia ja analüütikutega varustatud finantsoligarhia juba korraldada oskas. Ühiskonna poliitilises elus hakkas seetõttu järjest enam kasvama ka kommunistide (liider Zjuganov) ja erinevate marurahvuslike jõudude mõju. Viimastest kerkisid esile V. Zirinovski juhitud liberaaldemokraadid. Demokraatide ja tsentristlike poliitiliste jõudude mõju on seevastu vähenenud. Näiteks 1996. a. parlamendivalimistel said enam hääli kommunistid, kuigi presidendivalimistel nad loodetud edu ei saavutanud.
Tuumsõna või sõnade ülesleidmine kergendab teema mõistmist. On selliseid valdkondi, millest kirjutamisel ei tule toime käibetõdedega ja pealiskaudsete järeldustega. Niisugusel teemal kirjutamine eeldab materjali eelnevat kogumist ja konkreetseid teadmisi. Tavaliselt sellised teemad on laiad teemad. Ainestiku allikad 1) Kirjutaja enda teadmised, tunded, kogemused ja ka fantaasia. 2) Kirjalikud allikad (ntx ilukirjandus, teatmekirjandus, ajakirjandus). 3) Massimeedia (TV, teater, kino) 4) Teiste inimeste mõtted, arvamused, tähelepanekud See, millist allikat kasutada, jääb kirjutaja otsustada. See otsus tuleb langetada iseenda teadmiste, tunnetuse e intuitsiooni ja kogemuste abil. Ainestikku kogutakse pidevalt lahtiste silmadega elus ringi liikudes, vesteldes, arutludes, loetu üle mõeldes. Napi vaimse pagasiga inimene ei saa kirjutada head esseed ja kirjandit (!). Pealkiri määratleb: 1. Kirjandi teema 2
KIRJUTA SIIA:Noored inimesed suhtuvad sellesse subkultuuri üsnagi tavaliselt, nad ei poolda küll seda, kuid nad ei suhtu sellesse ka halvasti. Vanemad inimesed küll ei saa emodest aru. Nad vaatavad küll üleni musta ning katkistesse riietesse riietunud noori imelikult ning nad ei salli selliseid subkultuure üldse. Kõigile on ju teada ,et nooremad inimesed on erinevatele uuendustele vastuvõtlikumad, aga vanemad inimesed ei suuda uuendusetega kaasa minna, nad ei salli neid. 10. Milline on massimeedia suhtumine sellesse subkultuuri? Kas seda kajastatakse palju? Millises valguses? KIRJUTA SIIA:Massimeedia ei ole erilist tähelepanu sellele subkultuurile pööranud, pigem räägitakse teistest subkultuuridest- näiteks homodest.Kuigi teatakse küll , et on selline subkultuur olemas nagu emod. 11. Milline on selle subkultuuri suhe kaubandusvõrguga? Kas näiteks poest saab osta selle kultuuri jaoks mõeldud asju? KIRJUTA SIIA:Jah poest on väga lihtne leida sellele subkultuurile omaseid riideid
populismi oht majanduskriis Demokraatia nõrgad kohad harimatu massi võimuletulek enamuse türannia riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste vahendamine, rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve mis mõjutab valijat? klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100% valimissüsteemid:
valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Ernst Röhm-Saksamaa sõjaväelane ja poliitik. Üks paramilitaarse SA asutajatest ja hilisem juht. Heinrich Himmler-Hitleri lähim töökaaslane, kes juhtis SS’i(kaitsemalev Saksamaal), mis oli Hitleri võimu tugisambaks Joseph Goebbels-üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi, üks Kolmanda Riigi mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid; NSDAP riigipropagandajuhataja; valitses pärast massimeedia tasalülitamist Saksamaa vaimu- ja kultuurielu üle. Paul von Hindenburg-Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 1925-34. Lev Trotski-Lenini soovitatud järgmine kompartei juht, kuid Stalin eemaldas ta 1927 aastal kompartei juhtkonnast Jossif Stalin-Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht; viis peasekretärina ellu Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi
a.iii. Töövaba aja suurenemine a.iv. Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv a.v. Sotsiaalse õigluse idee a.vi. Isiklik sõiduauto ja maja äärelinnas nn ideaal (TUNNUS) b. MIINUSED b.i. Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks b.ii. Massikultuuri tähtsuse tõus suunatuna nn keskmisele inimesele b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.viii. NOORSOOLIIKUMINE b.viii.1. Vasakpoolsed noorsooliikumised b.viii.1.a. Nõuti sõjaliste kulutuste vähendamist ja hariduskulude suurendamist. b.viii.1.b
· Tollimaksud · Kvoodid · Standardis Majandusorganisatsioonid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon IMF rahvusvaheline valuutafond Nüüdisühiskond Tööstusühiskond Linnastumine, selgelt eristuvad klassid (kodanlus, töölised), reglementeeritud töö, suurim hõivatus tööstuses. Postindustriaalühiskond Klassipildi hägustumine, teenindussektori ülekaal, kvantiteedi asemel kvaliteet, massikultuur, massimeedia Infoühiskond IKT laialdane levik, (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia), Teadusühiskond Moderne ühiskond · Organiseeritus · Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv) · Optimism, progress, tuleviku suunatus · Ratsionaalsus, raha, võim · Tööaja domieerimine puhkeaja üle · Suhete pinnapealsus · Suured narratiivid (marksism, liberalism, heaolu riik) Postmodernism
See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud.Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme, publiku lemmiksfilmid on saanud aga aluseks nii mõnelegi muusikalile. Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel.Muusikazanr on pidevas muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana
või Alvar Aalto tooli omamine lihtsalt üks rahu-armastav zest. Gio Ponti: tool ,,Super leggera", 1957 6 Alvar Aalto; Paimio sanatooriumi jaoks tehtud kõige esimene ühest-tükist seljatoe ja istmeosaga tool. Kesk-sajandi pööre Pururikas, nagu sõjajärgne Ameerika oma kodanikele püüdis näida kõikjale kõrguvate pilvelõhkujate ning massimeedia abil, ei tähendanud aga otseselt ühiskonna heaolu paranemist. Progressi nimel heideti kõrvale Viktoriaanlikud massiivsed ning tahedalt ehitatud elamud, et lasta vohada korrapärasel ja kokkusurutud eeslinnadel. Noored pered vahetasid kõrged laed, pööningud ja suured terrassid iseseisvuse vastu, mida neile võimaldas pisike, veerandi- hektariline krunt eeslinnas. Kümne suure toa asemel olid neil mõned väiksed. Igal ruumil pidi olema rohkem kui üks funktsioon, nagu ka nendes paikneval
Tehnilised võimalused Tänapäevased tehnilised võimalused (nt peamikrofonid esinemiste ajal) annavad tegelastele laval täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja efektsete valgustussüsteemide ja kujunduse kaasabil on muusikalidest saanud tõelised kaasaegsed vaatemängulised soud. Muusikale esitatakse peale ooperi ja opereti teatrite ka teistel lavadel (nt erinevatel kontserdilavadel). Muusikalide tuntusele on kõige rohkem kaasaaidanud massimeedia tormiline areng. Populaarsete muusikalide põhjal on hiljem vändatud palju filme, samuti on paljud vaatajate lemmikfilmid saanud aluseks nii mõnelegi muusikali loomisele. Populaarsemad laulu- ja tantsunumbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, näitatakse televisioonis ja esitatakse kontsertidel. Muusikalizanr on pidevas muutumises, mis kohaneb nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. Lisa ajalooline ülevaade
narkootikumide tarbimine, mis tekitas kuritegevuse kasvu, põhjustas politsei huviorbiiti ilmumise. Seepärast pidas avalikkus hipisid jõuguks, kes on narkootikumide tarvitajad, kuid see polnud tõsi, sest mittekõik hingelt hipid ei tarvitanud neid. Gruppide välimus oli lausa kultuslik. Kes seltskonda kuuluda tahtis, pidi sarnanema.Hipid valisid Dahabi piirkonna 60-ndatel ja 70-ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi
· Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürokraatia · Töö ja puhkeaja eraldmine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstuskond a) kõrgtehnoloogia b) kirev klassistruktuur c) erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsalistid (tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine · Info pidev ja oskuslik kasutamine info valdamise tähtsus · Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus · Laiapõhjaline ettevalmistus - Mõju keskkonnale - Tarbimisühiskond Nüüdisühiskonna tunnus Näide tunnuse kohta või Ühiskonna arengujärk, tagajärg, mida see endaga millal nähtus tekkis
valitsuse tegusid. Poliitilisi gruppe on mõistetud mitmel viisil. Pluralism tähendab võimu laialivalgumist ja gruppide võimalust garanteerida demokraatlik sõnaõigus. Organiseeritud grupid saavad kasu poliitilisest süsteemist, tugevdades esindatust, viies läbi depatte ja arutelusid ja käitudes kui kaalutletud valitsuse jõud. Huvigrupid mõjutavad poliitikat ja valitsust läbi mitmete kanalite, kaasaarvatud ka bürokraatliku kanali, assambleede, kohtute, massimeedia, parteide ja rahvusvaheliste isikute. Sotsiaalne liikumine on kollektiivne liikumine, kus on kõrge pühendumuse tase ja poliitiline aktiivsus, mis ei ole ilmtingimata baseeruv organisatsioonil. Uuemad sotsiaalsed liikumised erinevad selles osas, et kaasatud on arvukalt noori kodanikke läbi parema hariduse ja postmodernse orientatsiooni ning läbi pühendumuse uuele poliitilise aktivismi vormile, mida kutsutakse kui ,,uus poliitika"
väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia lahutamatu tunnusjoon üks auditoorium Teadmusühiskond 1. Info olulisus 2. Infoühiskond 3. Satelliit- kaabeltelevisioonid, Internet, mobiilside 4. Teadus, uurimisasutused, avastused nende rakendamine 5. Oht keskkonnale ja loodusele 6. Geeniuuringud Vaatame tabelit lk 8 Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus Vaatame tabelit lk 10 Infotehnoloogia mõju inimkonnale UUS MAJANDUS (1997)
Meessoost, kõrge vanus Kevad/ varajane suvi Perekonnas on esinenud enesetappe Tabel 1. Pika- ja lühiajalised riskifaktorid Lisaks tabelistoodule on riskifaktoriteks ka psüühikahäired, suure valuga kulgevad haigused, alkoholism, uimastite kuritarvitamine, suhteprobleemid, traumaatilised elusündmused, vanadus, lahutatu, vallaline lesk, homo- või biseksuaalsus, immigrandid, HIV/AIDS, vaesus, invaliidsus, lapse kaotamine, koduvägivald, põlvkondadevaheline pinge ja massimeedia mõju (Tervise Arengu Instituut). Depressioon on tihedalt seotud enesetapumõtetega. Kui nõustaja viib läbi intervjuud soovitatakse tal üles märkida sugu- naistel esineb depressiooni kaks korda enam kui meestel. Põhjuseks peetakse seda, et naised pöörduva sagedamini arstide poole kui mehed. Samuti on naised stressoritele vastuvõtlikumad kui mehed. Naiste osaks langeb ka suurem koormus- nii tööl kui kodus. Sünnitusjärgsel perioodil on naised eriti vastuvõtlikud
Perekonnas on esinenud enesetappe Tabel 1. Pika- ja lühiajalised riskifaktorid Lisaks tabelistoodule on riskifaktoriteks ka psüühikahäired, suure valuga kulgevad haigused, alkoholism, uimastite kuritarvitamine, suhteprobleemid, traumaatilised elusündmused, vanadus, lahutatu, vallaline lesk, homo- või biseksuaalsus, immigrandid, HIV/AIDS, vaesus, invaliidsus, lapse kaotamine, koduvägivald, põlvkondadevaheline pinge ja massimeedia mõju (Tervise Arengu Instituut). Depressioon on tihedalt seotud enesetapumõtetega. Kui nõustaja viib läbi intervjuud soovitatakse tal üles märkida sugu- naistel esineb depressiooni kaks korda enam kui meestel. Põhjuseks peetakse seda, et naised pöörduva sagedamini arstide poole kui mehed. Samuti on naised stressoritele vastuvõtlikumad kui mehed. Naiste osaks langeb ka suurem koormus- nii tööl kui kodus. Sünnitusjärgsel perioodil on naised eriti vastuvõtlikud
apellatsioonid ehk kaebused või on möödunud nende esitamise tähtaeg. Riik kontrollib erakondade kulutusi valimiskampaaniale, nõudes peale valimisi kõikidelt erakondadelt ja üksikisikutelt nende tulude ja kulude aruannet. 3.5.Mis tegurid omavad mõju valijate käitumisele Klassikuuluvus- 1970-80'ndate ajal hääletas töölisklass vasak-ja jõukad klass parempoolsete parteide poolt. Kindlaks pole tehtud, kas massimeedia mõjutab kuidagi valijate käitumist. Kas reklaamid, ajaleheartiklid jne panevad valijaid hääletama just selle kindla erakonna poolt või pideva üksteise mustamise tõttu tõugatakse valija hääletamisest eemale. Või jääb valija tänu nendele just kindlale seisukohale. Kindel otsus tehakse kas nädal või paar päeva enne valimiste lõppemist, kui on olnud veel kahtluse all kandidaat, kelle poolt hääletatakse. Osadel inimestel on alati olnud
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Ind...
ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes. Sotsialiseerumisjärgud: Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine Asotsialiseerumine („eemalekasvamine”) Ümber-e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid: Esmasel sotsialiseerumise: pere, kaaslased, kool, massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad:töömaailm, totaalsed institutsioonid. Poliitiline sotsialiseerumine: Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas küllalt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse. Sisulises plaanis on ka kodakondsuse omandamine sotsialiseerumisprotsess.
Ressurss: maa, inimkäsi, 19.-20. saj. keskpaik, kiire majanduskasv, tooraine, rahamajandus elektrimootor integreerumine Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile. 80ndatel algas vararenessanss realism..
· Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid valimiskampaanias Mis mõjutab valijate käitumist? · Laias laastus sõltub hääletaja otsus sotsiaal-majanduslikust olukorrast. · Klassikuuluvus- 1970-80 häletas töölisklass valdavalt vasakparteide, jõuka kesk-ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga. Tänapäeval see enam nii pole. Ka rikkurid hääletavad vasakparteide poolt. · Massimeedia · Perekondlikud traditsioonid ja isiklik kogemus Hääletamine ja valimistulemused · Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist (valida saab ka nädal enne valimispäeva nii posti kui ka valimisjaoskondades) saavutatakse maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja avalikustatakse valimispäeva lõppedes. · Valimistulemus on iga kord ainuomane, kuid määrab valitava võimuorgani koosseisu ja järgmise presidendi iskiu.
suhtekorraldusmaterjalid annavad edasi samasuguse sõnumi, kui näiteks müügitoetuskampaania ning reklaamidel on samasugune visuaalne identiteet kui kodulehel. 26. Mis on promotsioon? Promotsioon on müügiedendusvõtetest koosnev turundusvaldkond, mis mõjutab tarbija käitumist vahetult toote või teenuse hinna ja väärtuse suhte muutmise kaudu või lojaalsusprogrammide abil. 27. Mis on reklaam? Reklaam on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). 28. Mis on suhtekorraldus? Suhtekorraldus on planeeritav ja pidev tegevus loomaks ja säilitamaks häid suhteid ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ja tema sihtrühmade vahel. 29. Millised on promotsiooni vormid? Müügitoetuskampaaniad Reklaam Suhtekorraldus Otseturundus Isiklik müük 30. Turundusuuringute roll ja olulisus turunduses
8. Mille kohta kehtib maa eetika, kas üksnes maapinna? Maa eetika kehtib inimese seisukohalt lähtudes maa kohta koos oma elus ja eluta osaga, kogu oma mitmekesisusega. Ei ole otstarbekas suunata eetikat vaid üksikutele osadele. Maa eetika kehtib kogu ökosüsteemi kohta (aine- ja energiaringed, toiduahel). LASN Kuidas laiendab Kalle Lasn arusaama keskkonnast, milles me elame? Elektroonilise massimeedia keskkond, mis on asendanud inimesele siiani loomulikuks elukeskkonnaks ja isiksuse arengukeskkonnaks olnud looduskeskkonna. Palju kaasaegseid inimesi on looduskeskkonnast nüüdseks täielikult eraldatud. Palju veedetakse aega elektroonilises maailmas: Internetis ja teleka ees. Üha harvemaks jäävad reaalsed kontaktid ja suhted tegelike inimestega. Tohutu info reklaami ja tele- ning raadiokanalite vahendusel, võõrandumine loodusest.
teenuste tootmist, nende jaotamist ja tarbimist ühiskonnas. Makrosotsioloogia vaatab ühiskonna sotsiaalset struktuuri väga abstraktsel tasandil Massauditoorium koosneb inimestest, kes ei ole samal ajal samas kohas, aga kellel on sarnane side kindla teemaga. Mass tihe emotsionaalselt ärritatud rahvahulk, mis on võimeline vägivaldseks või mõtlematuks käitumiseks. Massikultuur popkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel. Massimeedia massiühiskonna erinevad, peamiselt trükitud ja elektroonilised kommunikatsioonikanalid. Massimigratsioon paljude ühiste tunnustega inimeste samaaegne ümberasumine. Materiaalne kultuur tööriistad ja teised inimeste poolt valmistatud asjad. Matkimine - austatud inimeste käitumisharjumuste kopeerimine Matrilokaalne perekond keskendub naise ümber Mediaan üksikute juhtumite kogumi keskkoht
asjaajamises ning taretud eeskirjad. 5. Sotsiaalne mina Sotsialiseerumise protsess eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Selle protsessi läbi õpib inimene tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb arusaam kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumise agendid- nim inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamateks vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia. 6. Konformsus ja hälbimine Kuidas tekivad normid ? kkujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kijutavad endast läbirääkimiste tulemusel kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste käitumist ja taju. Normid võivad olla nii keelavad kui sundivad. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid Durkheim : on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Häbivate inimeste (kurjategijad näiteks ) karistamise läbi liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga
meie haridussüsteemis? Nendele küsimustele on püütud käesolevas väiikses uurimistöös leida vastuseid. 2 Hüpotees Koolides on matemaatika, füüsika ja keemia kui peamiste tehnoloogiliste distsipliinide baasainete õpetamine muudetus liiga raskeks ja ebahuvitavaks. Teiseks on nende ainete õpetajate valik väga piiratud, mistõttu on reaalalade õpetajate hulgas vähe neid, kes oleksid korraga head oma aine tundjad ja suurepärased pedagoogid. Kolmandaks levitab massimeedia noortes illusiooni, et suhteliselt väikese vaevaga on võimalik teha kiiresti karjääri ja teenida head palka. Seega peame võimalikuks, et tehnoloogiliste erialade vähene populaarsus on tingitud mitte noorte andetusest võin tõrksusest vaid ühiskonnas väljakujundatud hoiakutest, mis väljendub eelkõige haridussüsteemi mahajäämuses ja uute ideede puudumises. 3 Õpetajate palgad Eestis. Positiivse arenguna on Eestis suudetud üldhariduskoolide õpetajate palgad hoida Eesti
Glasnost ehk avalikustamine oli 1985. a Gorbatsovi poolt ellu kutsutud poliitika. Tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja kompartei kontrolli kärpimist ametliku ajakirjanduse üle. Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda- kui teabevahendid. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli NSV Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. Boriss Nikolajevits Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene president 19911999. Riigipöördekatse vastane. Jeltsin tunnistas Baltimaade iseseisvumist (20.08.1991 Eesti!) Bush George H. W. 41. USA president aastatel 1989-1993. Lahesõda - külma sõja järgne maailma suurim sõjaline konflikt, mille põhjuseks sai
Liikumise tahe on inimestel iga aastaga järjest suurenenud, üha rohkem sisustatakse oma vaba aega aktiivselt. Täiskasvanute rekreatiivset vaba aja sisustamist mõjutab oluliselt see kui palju üksteisele eeskuju antakse. Näiteks presidendi proua Evelin Ilves propageerib sportmänge väga aktiivselt, võttes osa paljudest selle teemalistest üritustest. Sama võib väita peaminister Andrus Ansipi kohta, kes sisustab vaba aega ka väga rekreatiivselt. Massimeedia abil on eeskujuks muidugi lihtne olla ning tuntud isikud peavadki head eeskuju näitama. Arvan, et nii mõnigi teleri vaataja on saanud just presidendi proua või peaministri aktiivsusest initsiatiivi enda vaba aega sisustada mõne mänguga. Johan Huizinga on kirjutanud oma raamatus ,,Mängiv inimene" järgmist: ,,Mida ,,keerulisem" mäng, seda põnevam on pealtvaatajail."(Huizinga, 1985: 59) Selle väite põhjal võib järeldada, et põneva mängu pealt vaatamine tekitab hasarti ning sageli
keelatud ainete tarbimist vms Kirjutamata reeglid: Sportlaste hoiakud ja vaimsus /meelestatus Austus teiste inimeste vastu Aus mäng on eelkõige inimese isiklik panus Rahvuslikud spordiorganisatsioonid - koolitused treeneritele, kohtunikele, arstidele ning ametnikele Koolid – vastutavad vastava hariduse ja hoiakute kujunemise eest Lapsevanemad Pealtvaatajad ning massimeedia 5. Millega tegeleb CIPF? Komitee annab välja auhindu (viimastel aastatel medaleid) sportlasele või võistkonnale, kes ohverdas võimaliku võidu ausa mängu põhimõtete nimel. 6. Ausa mängu põhimõtete levitamine: sportlased, haritlased, treenerid, kohtunikud, lapsevanemad, meedia ning pealtvaatajad. Too kõikide kohta välja 4 aspekti, meedia - 3. Sportlased: Kohtunikud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
