kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud
- etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus 2. Poliitilis-õiguslik sfäär 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport jne. Kultuuri (kitsamas tähenduses) komponendid 1. Materiaalne kultuur tööriistad, olmeesemed, hooned, riided, toit jms. 2. Vaimne kultuur 1) Sümbolid e. märgid objektid mis tähistavad midagi 2) Sotsiaalsed normid ettekujutused õigest käitumisest 3) Väärtused inimeste poolt omaks võetud arusaamad selle kohta, milline käitumine, eluviis on hea, õiglane, väärtuslik jne.
see riigikassasse. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosisteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid Mis mõjutab valijate käitumist? Majanduse struktuur, sotsiaalne struktuur, ajaloolised tavad, valitsuse tegevus, grupikuuluvus, väärtusorientatsioonid, sõprade mõju, valimiskampaania mõjutused, arvamused vaidlusküsimustes, kokkupuude parteiga, kandidaadi meeldivus, massimeedia mõju, majanduslikud tingimused, poliitilised tingimused. Hääletamine ja valimistulemused. Kasutatakse eelhääletamist, mis tähendab, et valida saab umbes nädal enne valimispäeva, nii posti teel kui valimisjaoskondades. Tähtis on hääletamas käinud inimeste osakaal. Erakonnad tänapäeva poliitikas. Miks on erakondi vaja? Algselt kujunesid erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks
Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valmiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni . Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Osad arvavad ,et üksteise mustamine meedia kaudu tõukab inimesed eemale. Teised aga et just see tõstab inimeste aktiivsust. Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Samas on ka valimiskampaanial oma mõju : USA-s langetab umbes kolmandik valijast oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam- vähem samasugune. Hääletamine ja valimistulemused Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, mis tähendab ,et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui ka valimisjaoskondades.
kurvaks. Allolevalt ribalt klõpsatakse lahti MSN, kus särab suurelt kiri ,,jou, lähme chillime veits õues.... viitzid w" ja sel hetkel tuleb tõesti tunnistada, et noor ei austa eesti keele reegleid ja tekib hirm, et meie tulevane eesti keel on just selline. Iga aastaga muutub meie emakeel aina slängilikumaks ja noor ei mõista enam, milline on korrektne eesti keel ja milline släng, sest ta elab oma vaba aja just virtuaalmaailmas. Massimeedia on aina rohkem mõjutanud inimeste elu. Iga päev neelavad inimesed tohutult palju infot meedia kaudu, kuid meediakanalite küllus pole kaasa toonud rohkem ühendusi, vaid enam eraldatust. Inimesed lahkuvad õhtul oma töökohast ja ainukene suhtlus, mis neil veel reaalmaailmas on - müüja tervitus kassas, kui nad toidupoodi külastavad. Kodus langetakse kas televiisori või arvuti ette, et hankida ja ammutada viimaseid uudiseid, mis neil
Teise maailmasõja majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed? II maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. a Jaapani kapitulatsiooniga. Ei enne ega pärast pole olnud sõda, mille tulemused ja tagajärjed oleksid olnud nii ulatuslikud. Kuigi II maailmasõjas olid USA, Inglismaa jt lääneriigid ühises Hitleri-vastases koalitsioonis NSV Liiduga, algasid vastuolud juba sõja ajal ning päädisid külma sõja, ehk suurima II maailmasõja poliitilise tagajärjega. II maailmasõja tagajärjel kujunesid välja kaks üliriiki USA ja NSVL ning külm sõda oli enneõike vastuolu nende kahe riigi vahel, meetodeiks sel sõjal olid vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, võidurelvastumine ja nii avalikud kui ka varjatud ähvardused. Positiivse külje pealt võiks välja tuua, et tänu vastaseisule ja soovile üksteist üle trumbata, soodustas külm sõda tehnoloogilist ja teaduslikku arengut. ...
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt ...
toetuv võim. 5. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. 6. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus riik ei tunne võimu piire ning püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. [1] Totalitaarsed režiimid püsivad võimul laiahaardelise propaganda abil, mida levitab riigi poolt kontrollitav massimeedia. Võimul on ainult üks partei, teised parteid on keelatud. Võimul oleva ainupartei tegevust iseloomustavad poliitilised repressioonid, isikukultus, kontroll majanduse üle, sõnavabaduse puudumine või selle piiramine, järelevalve rahva üle ja laiaulatusliku terrori kasutamine. 7. Ideoloogia- kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
*Tööstusühiskond-inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöörde käigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. *Postindustriaalne ühiskond- kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. *Infoühiskond-arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. *Teadmusühiskond-majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit.
meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). ... teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; kaubad, teenused, ideed;
*Alternatiivsed teabeallikad *Seaduste ülimuslikkus *Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest *Tsiviilkontroll relvajõudude üle *Konkurents võimu nimel *Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim *Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Olulisem: kõik peavad olema õiglased ja ei tohi petta teisi. Vähem oluline: valija ise otsustab, keda ta valib, poliitik ei saa sundida. 5. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? - Haritud inimesed said läbi massimeedia teisi rahvaid mõjutada. Viia see suuremate hulkadeni, mõjutada nende vaateid ja arusaamist võimust ja poliitikast. 6. Mis on siirdeühiskond? Too näiteid. Kas üleminek toimub pigem reformide või revolutsiooni abil? - Ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (Eesti iseseisvuse taastamine)
inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks miinuseks - *Keerukus * Erakondade suur mõju. *Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Peamine pluss - *Parteide võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. ?? Segavalimissüsteem valimissüsteem, mille puhul eskisteerivad nii majoritaarne kui a prportsionaalne valimissusteem. Valijate käitumist mõjutab laias laastus hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord(klassikuuluvus. Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Erakonnad e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga Eesti erakonnad Survegruppide erinevus erakonnast:
Virtuaalsed inimsuhted Viimased kümme aastat on mobiilside ja arvutivõrkude tormiline areng pannud inimesi nii vaimustuma kui pead vangutama. Tekkinud on võimalus uut laadi suheteks inimeste ja gruppide vahel. Virtuaalsuhted tähendavad niisugust suhtlust, kus vahetut füüsilist kontakti asendab telekommunikatsioon. Virtuaalsus iseenesest tähendab reaalsuseks saamata võimalust, virtuaalsed inimsuhted on aga saamas vägagi reaalseks nähtuseks ning toonud kaasa rea uusi psühholoogilisi ja ühiskondlikke fenomene. Agraarühiskonnas oli inimestel suur sidusus ning palju igapäevaseid rohkem ja vähem tähenduslikke vahetud kontakte küllalt väikse hulga inimestega, enamasti oma suurpere liikmete või küla elanikega. Linnastumine tõi kaasa kogukondade suurenemise ja samas sidemete nõrgenemise. Tihedalt kokku surutud inimestes kasvab soov eralduda. Autostumine andis miljonitele võimaluse kapselduda oma teekonnal rauast kasti, kuhu pääseb väljast ainu...
Mis mõjutab ja kuidas valijate käitumist? Riigi ülesand- · Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad). · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse. · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Mis mõjutab valijaid- · Paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ning elustiil. · Erakondade programmid. · Massimeedia mõju on väga keeruline. · Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. 7)Mis funktsiooni täidavad ühiskonnas erakonnad? · Erakonnad e. valimisvõiluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi e. põhidokumenti. · Valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. 8)Nimeta Eesti erakonnad, nende liidrid ja asetus (parem vasak).
Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindlustamine kindlate põhimõtete järgi(dem. Riik on õigusriik). Dem. Valitsemise põhimõtted on a) Valitsemine käib seaduste järgi b) Kõik inimesed k.a. president, saadikut, on seaduse ees võrdsed, nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule valitsejale. c) Võim pole koondatud ühe isiku või konstitutsiooni kätte d) Võim on avalik, tegevust on võimalik jälgida massimeedia vahendusel, ning kontrollida selleks loodud asutuste ja lehekülgede abil. e) Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. f) Poliitika on humaanne, seab esikohale inimese huvid, ning tagab inimväärse elu Poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuse huve. Mittdemokraatlikud a) autoritaarne riik- rahvas ei saa osaleda valimises, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid puuduvad. Isevalitsejad lähtuvad omakasust ja
harjumatu ja meil harva esinev. Tihti lähtutakse sellest, millise raja naaber valib. Sellest tingituna on ka viltu vaatamine seotud üldsusega. Mass reguleerib tavasid ja kõlblusnorme, seepärast võiksid inimesed rohkem toetada hoolivust ja armastust ligimese vastu. Me ei ela igavesti, varem või hiljem lahkub keegi. Iial ei ole ette teada, millal kellegagi midagi juhtub. Pea iga päev võime kuulda massimeedia kanalitest õnnetustest, kus inimesed hukkuvad kellegi hoolimatuse tõttu. Kui inimene istub purjus peaga autorooli, teades, et seab ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu ka see on näide ükskõiksusest. O. Wilde´i romaanis ,,Dorian Gray portree" näitab peategelane, milleks on inimene võimeline, käitudes egoistina. Ta hävitas oma ümbert teisi, et ise eksisteerida. Noormehe valikud ei mõjutanud mitte ainult teda iseennast, vaid ka sõpru. Saatanaks saamiseks oli vähe puudu
konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine, ei toeta kõrgeid makse, riik ei poputa Vasak: Üldistavalt sotsialism, võrdsuse saavutamine 16. Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlike demokraatide seisukohad? Heaolu saavutamine, riik peaks majandust reguleerima läbi poliitikate. 17. Kes on ,,kasulikud idioodid"? Inimesed, kes puhtast teadmatusest reklaamivad mõnd äärmusideoloogiat või selle sümboolikat, sest see on näiteks lahe. 18. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? Aitavad inimesi harida, hoida kursis uudistega mitmest infoallikast. Tagatud on kodanikuvabadused ja inimõigused. 19. Milline ühiskond on siirdeühiskond? Ühiskond, mis läheb ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Ühiskonda iseloomustavad üleminekuajal poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalne ebavõrdsus. 20. Nimeta vähemalt 4 tänapäevase demokraatia peamist tunnust.
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
Suur roll massi e) e ja tootmisel ja juhtimisalane massikultuuril. koolitus. Telefon, külmik, polnud enam mingid luksused. Massimeedia kujunes tunnusjooneks. Teadmisühiskon teenindussekt Pindlikum Oluline loovus, Ülikiire infolevik, Riik Info kiire d or ning vabam oskus töötada saadi aru, et teave ei kasutab hankimine ja töökorraldus meeskonnas ja ole veel teadmine. teadusuurin töötlemine
arendamine Web-2,0 rakendusega, sotsiaalse tarkvara ja sotsiaalvõrgustike lehtede jaoks. Kasutajad, kes googeldavad andmeid, laadivad üles või vaatavad videoid YouTube-st, laadivad või otsivad isiklikke pilte Flick-ist või koguvad sõpru, kellega nad vahetavad sisu ja suhtlevad online sotsiaalvõrgustike ja platvormide (MySpace, Facebook) kaudu, aitavad kaasa ühtsele kasutajate hulgale, mida müüakse reklaamijatele. Erinevus traditsioonilise massimeedia hüvede kasutajate ja Interneti vahel on selles, et viimasel juhul on kasutajad ka sisu tootjad ja kuna pika perioodi jooksul, mida kasutajad veedavad onlines, toodavad nad kasumit suurtele korporatsioonidele, nagu Google, News Corp või Yahoo ja need Interneti reklaamid on sageli isikustatud ning seda tehakse peamiselt kasutajate tegevusi hinnates, vaadeldes ja kogudes arvutite ja andmebaaside abil - Interneti
füüsilise jõi kasutamisest, alusetust tulistamisest ning psüühilise ehk. vaimse vägivalla kasutamisest2. Politseivägivalla osadeks peetakse ka protsesse, mis on suunatud politseiametnike poolt põhjustatud vägivallajuhtumite mahavaikimiseks või kinnimätsimiseks. Selleks on näiteks võltsitud, ebakorrektsed raportid, tõendite hävitamine ja võltsimine3. Politseivägivalla paljastamisel mängib suurt rolli massimeedia. Massimeedia kaudu kujundavad tavakodanikud oma hoiakud ja suhtumise politsei poolsesse vägivalda. Vägivalla vältimise seisukohast on oluline, et politseivägivalla episoodid saaksid avalikustatud ning seadust rikkunud ametnikud karistada. Oluline on, et avalikkusele ei jääks muljet, et politsei poolne vägivald on karistamatu4. 2 Black Radical Congress - Contemporary Police Brutality and Misconduct ; http://www.greens.org/s-r/26/26- 04.html 3
põhiseaduse raames (Norra, Rootsi ,Suurbritannia). Vabariik: riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatliku valitsemise põhimõtted :1)kogu valitsemine käib seaduste järgi 2)kõik inimesed on seaduse ees võrdsed- nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele 3)võim pole koondunud ühe isiku või institutsiooni kätte 4)võim on avalik- tema tegevust on võimalik jälgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil 5)eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6)poliitika on humaanne, see tähendab, et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmetele inimväärse elu 7)poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid.
Väikepartei võimalus pääseda Väga väike Arvestatav või hea olenevalt parlamenti mandaatidest Valimiskünnis Puudub Tavaliselt 2-3% Näiteriigid USA, SBR, Kanada Soome, Rootsi, Eesti, Taani 5. Valimiskäitumine Mõjutajad- klassikuuluvus, massimeedia, otsuse tegemise hetk, sõprade arvamus Hääletusvõimalused - e-hääletus, valimiskasti koju tellimine, valimisjaoskondades hääletamine 6. Erakonnad Jagunemine vasak(sots), tsentristlik(kesk), parem(reform) Populism- lubatakse palju, lubadusi ei täideta Eesti erakonnad, sümboolika Keskerakond- seisavad kahe jalaga maa peal (K), lill- hoolivus, inimesed, Eesti loodus, roheline- keskkonna säästikud, kollane- päike
Johann Renner saabus 1550 aasta kevadel 30 aastasena Liivimaale. Tuli Järva foogti teenistusse. Hiljem töötanud Pärnu foogti teenistuses. Oli siin 5 aastat, suundus tagasi Saksamaale. 1558 tungis Ivan Julm Liivimaale. Elas kaasa kogu Liivimaa kokkuvarisemisele. Kroonika ei ole saanud ajaloos nii kuulsaks, kuna sama perioodi kirjeldab värvikamalt järgmine kroonika.. ... 5. Balthasar Russovi Kroonika 1577 Ilmus Rostokis. Tolleaegne euroopa lugeja saigi selle kaudu toimuvast teada, kuna massimeedia, ajalehed polnud väga levinud. Kujutab Liivi sõda tervikuna. Kroonika osutus sedavõrd populaarseks, et järgmisel aastal ilmus 2 trükk ja mõni aasta hiljem ka kolmas, kuhu oli lisatud peatükk Liivi sõja lõpust , mis lõppes1583. Kroonikas kirjutatu ei lähe kokku Nõukogude kontseptsiooniga. 1920 ilmus eestikeelsena. Alamsaksa keeles kirjutatud. Balthasar Russov Balthasar Russov oli pikalt Pühavaimu kiriku õpetaja. Tegemist oli maarahva
infosüsteemid jne Ametlikud valimistulemused avaldatakse pärast apellatsioonide läbivaatamist või apelleerimise tähtaja müüdumist. Erakonnad ja üksikkandidaadid peavad pärast esitama valimiskomisjonile kulude aruande. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus oluline 1970-1980. aastateni, praegu elatustase ühtlustub ja teiselt poolt erakondade programmid muutuvad üha sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia mõju erinev: võib tõsta huvi, vastastikune mustamine võib vähendada huvi, võib kinnistada olemasolevaid hoiakuid. · Perekonnatraditsioonid, isiklik kogemus, sõbrad jne · Paljud teevad otsuse viimasel hetkel Hääletamine ja valimistulemused. Eelhääletamine, interneti teel hääletamine. Ladina-Ameerikas, Belgias, Kreekas on valimaskäimine kohustuslik. Eestis on valimisaktiivsus suhteliselt väike. Hääletusprotsenti mõjutab riigi üldine poliitiline kultuur.
Postindustriaalne ühiskond Tööstusjärgne ühiskond ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus. Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Teaduse ja tehnoloogia tähtis osa majanduses Vajab haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Pidev tehnoloogiline progress Massimeedia ja massikultuur on põhilisteks väärtuse kujundajateks Kõige rohkem inimesi kuulub keskklassi Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus: Tunnus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid,ärikorraldajad
ja vägivald ja kõik, mis on ebatavaline. Lisaks inetule paelub inimesi ka ihaldatu ja kättesaamatu. Keelatud või kättesaamatu on magus ja mida kättesaamatum, seda magusam ta tundub. Võiks isegi öelda, et kujutlus sellisest võimatust armastusest on keskaja romantilise tõlgendamise tulemus. Sellist võimatut armastust esineb paljudes teostes. Ajaloos on ka veel teisi ilu tõlgendamisi. Tänapäevast ei erine nad palju. Pigem just vastupidi. Vaatamata massimeedia mõjule ja globaliseerumisele, on tänapäeva maailmas erinevates maailmajagudes ilust erinevad arusaamad säilinud. See, kas inimene on ilus või mitte, oleneb suuresti ka tema positsioonist või rollist ühiskonnas. Siim Kallas on öelnud: “Õnnelikud inimesed on alati ilusad”. Ilusaks peetakse nii inimesi, kes on hea iseloomuga, seltsivad, andekad kui ka inimesi, kes lihtsalt armastavad ennast ja hoolitsevad oma välimuse eest. Võib-olla tulekski just rõhutada siinkohal enese
andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. 2.Kuidas sõltub valimiskampaania rahast? Reklaam tellitaks elukutselistelt spetsialistidelt. Raha kasvav tähtsus sunnib riiki erakondade kulusid kontrollima. Raha-sponsoritelt, riigilt, liikme maksud, ämma kapp-kahtlaselt suur annetus 3.Mis võib kaasajal valijaid mõjutada? Erakondade programmid, erakonna suhtumine mingisse konkreetsesse probleemi. Massimeedia, telesaated, reklaam tõstavad huvi poliitika vastu. Tugevdab olemasolevaid hoiakuid. 4.Valimistulemused keskmiselt: Iga kord ainuomane. Tähtsust omab hääletanud inimeste osakaal ning selle muutumine. REFORM KESKE. SDE IRL VABAE. EKRE Sümbol Orav K+ristikhein SDE+roos irl+orants lill Valge lill rukilill
leibkonna mudel (inimesed kes majandavad koos), kaovad ära suurpered. 2) Postindustriaalühiskond 1) teeninduse sfääri osatähtsuse 1) väga tugev tsentraliseeritus kasv 2) teaduse ja tehnoloogia 2) massitootmine, osakasv majanduses 3) massitarbimine, massimeedia, inseneride hulga suurenemine massikultuur. On alguse saanud tööjõu hulgas 4) kesklassi globaliseerumine. tekkimine 3) Teadmus ehk infoühiskond 1) teaduse kiire areng 1) loovus 2) uurimisasutuste massiline 2) meeskonnatöö tekkimine 3) avastuste ja
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised ...
jaoks sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond sotsiaalne kord oli alati problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised), Konfliktiteoreetikud näevad ühiskonda kui sotsiaalsete struktuuride ja suhete süsteemi, mis kool (õpetaja), massimeedia, sport (treener, treeningkaaslased). on vormitud lõpptulemusena majanduslike jõudude poolt. Nad oletavad, et raha, rikkus ja Sotsialiseerimise tegurid on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, majanduslik võim vormivad seda, kuidas ühiskond on organiseeritud ning kuidas see toimib. käitumist ja tegevust. Nendeks on valitsev kultuur ja vahetu elukeskkond. Siia kuulub ka
Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54
Kui palju maksab õnn? Igaühel meist on läbida oma tee. Seda käies jätame jälje- just seesuguse, nagu ise soovime. Uut teed aga kellegi teise kingades ei astu selleks on vaja oma soove ja ootusi. Mäletan, et Uku Masing on kunagi öelnud, et ehitav ja loov on vaid selline tegutsemine, mis sünnib sisemisest täiuslikkusest. Seda teeb inimene, kes elab harmoonias on õnnelik. Kuid, kas õnnelikkus on üheselt mõistetav ja mida peame siis ikkagi tegema, et olla õnnelikud? Inimesele olulised vajadused- need, mis õnne moodustavadki- saab laiemas plaanis jagada kaheks: vaimsed ja füüsilised/füsioloogilised, kuigi nad on omavahel tugevas seoses. Inimväärse ja nauditava elu jaoks peavad mõlemat tüüpi vajadused olema rahuldatud. Praegu aktuaalsete Riigikogu valimiskampaaniate ajal jäävad aga kõrva lahknevad arvamused sellest, mis ikkagi tähtis on: ühed rõhutavad palkade tõstmist, teised väidavad, et õnn ei peitugi rahas. Äärmiselt lihtsameelsed on ...
Marksistlik-leninliku teooria järgi oli religioon valitsevate klasside moodus alistada töötavad klassid ja juhtida tähelepanu klassivõitluselt kõrvale, usu loodud illusioonide maailma. Seetõttu oli igasugune religioon halb ning tuli kõrvaldada. Korralik nõukogude perioodil elanud kodanik kirikus ei käinud. Karl Marx: ,,Usk on oopium rahvale." Usu hävitamise kaks suunda Agressiivne sekularism. See hõlmas endas ateistlikku propagandat läbi massimeedia ja kirjanduse. 1963. aastal loodi vabariiklik ateismikool (Eestisse siis!), milles pandi erilist rõhku kooliõpetajatele ateismialase hariduse andmisele. Need õpetajad aga omakorda lõid koolidesse ateismiklubisid. Ülikoolides käivitati kohustuslik teadusliku ateismi kursus, mõnes mõttes asendati sellega 1940. aastal suletud Tartu Ülikooli usuteaduskond (tol ajal oli see ainus luteri vaimulikke koolitav ning teaduslikke kraade andev fakulteet Eestis). Kristlust
Tähtsustatkse teaduse ja tehnoloogia osakaalu majanduses Tsentraliseeritud ja kooskõlastatud juhtimine Keskklass Massimeedia, -kultuur, -tootmine 4. Võrdle industriaalset ja teadmusühiskonda Industriaalne Teadmusühiskond Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Paindlikum ja vabam töökorraldus Firmad Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi
· lagunes VLO. b) siseriiklikud põhjused. · majanduse allakäik, · elatustaseme langus, · plaanimajanduse tõttu valitses kaupade defitsiit, · sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla, · süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised; · kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Õpik lk. 128-139. 9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil? 10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus, eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud. vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K
Britney Spears ja Paris Hilton koolipingi nühkimisele aega ei paista kulutavat. Sellise elu kujutamist ei tohiks võtta tõsiselt, kuna särast ja glamuurist kirjutatakse rohkem kui sellest, et ka meediastaaris on inimesed- koos kõikide oma probleemide ja muredega. Tänapäeva meedias domineerib pealiskaudsus. Pressil ei jää enam aega arutluseks ja süüvimiseks. Olulised on imidzid ja sensatsioonid, meelde jäävad pseudosündmused. Hugh Auden on öelnud, et see, mida massimeedia pakub on mõeldud tarbimiseks nagu toit, unustamiseks ning uue roaga asendamiseks. ELU24s loetakse, et staar on rase, ning seejärel minnakse oma eluga edasi ja järgmine päev ei mäletatagi loetud uudist. Info kiire leviku tõttu iseloomustavad artikleid nii keelelised kui ka faktilised vead, ehk ei ole tähtis, kes kellele täpselt mida ütles ning kuna varsti on juba uus uudis esilehe vallutanud, ei peeta täpsustamist ka oluliseks.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
Kätlin Kukebal 12A Miks lagunes Nõukogude Liit? Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL) oli aastatel 1917 1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kompart...
politsei huviorbiiti ilmumise. Seepärast pidas avalikkus hipisid jõuguks, kes on narkootikumide tarvitajad, kuid see polnud tõsi, sest mittekõik hingelt hipid ei tarvitanud neid. Gruppide välimus oli lausa kultuslik. Kes seltskonda kuuluda tahtis, pidi sarnanema. Hipid valisid Dahabi piirkonna 60ndatel ja 70ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti ja kultuuriellu uusi tuuli.
Samas on mitmete ajakirjanduses ja netilehtedel ilmunud arvamuse kohaselt selge, et riik ja vastavad ametkonnad ei hakka tegema lauskontrolle ega olemasolevat kontrolli märgatavalt rangemaks muutma. Kahtlase maksupoliitikaga ettevõtetele saadetakse hoiatuskirjad, milles ähvardatakse oletatavaid maksupettureid revisjoniga. Seega, probleemi on teadvustatud ja selle piiramiseks kasutatakse ka vastavaid meetmeid. Ka hoitakse pidevalt massimeedia kaudu töötajaid ja ettevõtjaid kursis antud teemal toimuvate muudatuste ja progressiga. Kõik näib liikuvat õiges suunas ja ehk väheneb meie praegu aktiivselt kasvavat ja täiustuvat majandust arvestades õige pea ümbrikupalkade fenomen allapoole uudiskünnist. (Annaabi) Ise pooldan vastuseisu ümbrikupalkadele, kuid tean väga hästi, kui raske on siiski ausat ja õiglase tasuga tööd saada. Elan just Kesk-Eestis ja näen kõiki probleeme lähedalt, s.t. sõbrad jms
· Määratletakse probleemid · diagnoositakse põhjused · antakse moraalsed hinnangud · soovitatakse abinõusid 20. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA) · Võib anda lisateavet, vaatepunkt · loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid · tõstab uudise usaldusväärsust 21. Reklaam firmade organisatsiooide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. · teavitab inimest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest · mõutab inimest valima erinvate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel · kujundab inimeses uusi hoiakuid, sundides teda muutma esialgseid valikuid või ihaldama asju/teenuseid, mida ta varem ei ihaldanud
Sissejuhatus turundusse Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Muugikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid muuki toetavate meetmetega ergutatakse. Turunduskontseptsioon (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab uhiskonnakeskset lähenemist - kontseptsiooni aluseks on taotlus uhitada uhiskonna huvid tarbija huvidega. Suhtlusturunduse kontseptsioon - tarbija on asendunud kliendiga, st ...
kujundamisel.Sõbrad rõhutavad rohkem välist käitumist, riietust, sõmnavara jne. Sõprade roll on tähtis ka vanemas eas. Õpetajad Profesionaalsed agendid kes saavad õpetamise eest ka tasu.Õpetajat kellega tekib lähedane suhe nim mentoriks.Selliseid õpetajaid on meie elus vähe kuid nad mõjutavad elukutse valikut ja karjääri Massimeedia Pakub meelelahutust ja haridust. Kujundab meie tuleviku nägemust ja seisukohti teiste inimeste suhtes. Massimeedia puhul põhjus-tagajärg-seos.Vaieldamatuslt on televisioonil ja internetil suur mõju Inimese kujunemise ja manipuleerimise üle. Mina-pildi kujunemine Jutt on sellest kuidas õppimise käigus õpib inimene ka iseennast tundma.Teooriaid on palju. Meie arusaam iseendast ei ole fikseeritud tulev pigem on ta protsess, mille käigus arusaam iseendast muutub.Inimene on ise on aktiivne oma minapildi kujundaja , ta valib kujundeid mida ta tähtsaks peab
See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud. Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme, publiku lemmiksfilmid on saanud aga aluseks nii mõnelegi muusikalile. Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel. Muusikazanr on pidevas muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega.
II Kuuluda erakondadesse III Kandideerida EV presidendiks (peab olema vähemalt 40-aa.) IV Kandideerida Riigikokku (peab olema vähemalt 21-aa.) V Ühtki eestlast ei tohi riigist välja saata ega takistada Eestisse astumast VI Õigus töötada riigiasutustes ja KOV-es. 16. Neljas võim- meedia Meediakraatia- Ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat kriitiliselt, toetavalt, neutraalselt või mingil muul moel. Poliitika järgib meediat. Meedia vastutus- Indiviidi ja massimeedia vahelisi suhteid on reguleeritud seadustega. Kui massiteabekanal on rikkunud kellegi õigusi ja huve, võib süüdlaseks tunnistada: 1) Väljaandja 2) Vastutava toimetaja 3) Kaebuse põhjustanud artikli autori 4) Informatsiooniallikad Kollane ajakirjandus- Ajakirjanduse tüüp, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa. 17
Postindustriaalne ühiskond Daniel Belli (sotsioloog) termin Teenindussektori domineerimine Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses Haritud spetsialistid olulised Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid – mänedźerid Keskklassi osa kasvab Masstootmine ja massikultuur Massimeedia Infoühiskond See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet Infotehnoloogia – ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele Vabam ja paindlikum töökorraldus
jäämist või muid ebameeldivusi. See protsess on nagu narkomaania, mis levib tõmbekeskuste heaolu tagamise nimel, olgu see kas haldusreformi või maapoodide hinnapoliitika kaudu. (Eiland 2011) 2.2 Kultuuriline globaliseerumine väljendub ühtsete kultuurisümbolite kujunemises, sarnase kultuuritarbimise ja-väärtuste kujunemises. Ka siin nähakse ohtu lääneliku kultuuri pealetungis eelkõige massimeedia kaudu. USA kultuurikaubad (filmid, teleprogrammid, muusika) on neile oluline eksportartikkel, mida levitatakse üle maailma. Umbes 2/3 2005.a. Eesti kinodes linastunud filme oli USA toodang. Toodangut kohandatakse ka vastavalt turu eripärale, nt. Simpsonite multifilmist võetakse välja teatud maades teatud tegelased. UNESCO võttis 2005.a. vastu konventsiooni, milles toonitatakse õigust ajada oma kultuuripoliitikat ning võidelda kultuuriinvasiooni vastu. (VKG 2011) 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
