näidelda, tantsida ja laulda. Taustaks mängib elav ansambel. Populaarsemad numbrid kõlavad sageli raadios, TV-s ja kontsertidel. 2. Sõu vaatemängulisus, mille tagavad täna-päevased heli- ja valgustehnilised võimalused. 3. Tegevus - laul, tants ja liikumine on võrd-väärsed ja täielikult ühte sulanud. Liikumine märksa keerukam kui operetis. Täieliku vaba-duse selleks annavad peamikrofonid. Ei pea etenduma alati teatris, vaid võib ka mujal saalides. 4. Massimeedia paljud filmid on vändatud muusikalide põhjal ja vastupidi.
Surmaga seotud arusaamad muutuvad elu jooksul. ? Surm ja selle tähendus üksikisiku tasandil erineb suuresti sellest surmast, mida edastab meile massimeedia ning sellega kaasnevad narratiivid. Me oleme harjunud nägema telekaist krimisarju, vererohkeid õudus- ning põnevusfilme, isegi lastele orienteeritud multikad kajastavad tihti vägivalda ning sageli ka nn halva tegelase surma kui positiivset sündmust. Sellises poolreaalsuses tajume me surma kui midagi üsna ohutut, teatud olukordades isegi koomilist. Mõistetakse, et ekraanil toimunu on väljamõeldis ning kogetu pole võrreldav tõelise elulise inimese surmaga
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid
Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship (p.321- 332) Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusk...
laiahaardeliselt massikultuur, mis sai alguse 30'ndatel koos Hollywoodi ja massi kino tulekuga. Hollywood, mis on kui kultuurinähtus, samas elustiili kujundav ideoloogia nii riietus, toitumises, elamuskultuuris kui ka make-up'is ja välimuses. Arusaam, et elu keerleb vaid metropolis, kus on ainuke koht kus teha kunsti. Inimeste väärtus muutub olematuks ning toimub suur eemadumine pereelu väärtustest. Tekib hunnik näotuid indiviide, keda on lihtne mõjutada massimeedia vahenditega ja panna nad uskuma ükskõik mida. Elu on kiire, kergesti kätteseadev, kus valitseb suur, rikkalik valik massitarbe kaupu, mida enamasti me ei vaja. Töö käib konveieri stiilis, sest tarbimine kasvab suure hooga. See on kui uus trend. Täna muusikatööstusele ja suurtele staaridele, läheb ringlusse ja tootmisse meeletustes kogustes poppmuusikat, mis hakkab koos kinoga vormima publiku maitset ja passiivsust. Inimesed muutuvad laisakd ning nad ootavad ja loodavad, ning ka
teistele aktsepteeritavaks tegemine ei käi läbi sarnasuse vaid enesekindluse. "Jään endale kindlaks. Mul savi, mis must arvatakse. Ma lihtsalt olen selline." Täiskasvanuks saamisega kaasnev rahunemine ekstravagantsusest ning sellega väliselt kaasnev tolerantsus ning terava tähelepnu hajumine enese erilisuse suhtes. Suurem vajadus omada head mainet, kui eri-erilist olekut. Teise näitena ajajärkudest võib tuua meedia arengu. Massimeedia algusega tulnud rahva kogunemine väheste raadiote või televiisorite juurde, kust tuli kas üks või vähe valikuid. Kanalite valiku suurenemine, mis lubab valida oma lemmiku. Võrreldav modernse identiteediga. Ning lõpuks, hetkel rohkem tulevikumuusikana olev arengusuund, mis annab võimaluse tellida koju mitte valitud kanalite hulgast hetkel tuleva, vaid valikuvabadust suurusjärgu võrra suurendava "video on demand" elemendi. Sel viisil kaob keskendatus ühele
vaadete propageerimiseks. Kõigile antakse tasuta võrdselt eetriaega. Määratud annetuste ja kampaaniakulude ülempiir. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning valijal on ainult üks hääl. Peibutuspart- poliitik, kes kandideerib valmistel nimekirja eesotsas, kuid valituks osutumisel loobub oma kohast. Poliitik, keda kasutatakse häälte peibutamiseks. (nool, kull) Valijate käitumist mõjutavad tegurid- poliitilised, maj tingimused; massimeedia, kandidaadi meeldivus, kokkupuude parteiga; sõbrad, grupikuuluvus
meelelahutuslik muusikalavastus Kus Ooperiteatris Teatris Teatris, muusikateatris esitatakse? Mis on Keskajal korraldati Prantsuse koomiline Kaasa on aidanud aidanud kaasa kirikus ja ooper. massimeedia tormiline tuntu-sele, linnaväljakutel areng. levikule? suurejoonelisi vaimulikke muusikali etendus. Üldine Muusikaline lavateos, Meelelahutuslik Muusikaline lavateaos, iseloomustus mis ühendab endas muusikaline näitemäng, mille sisu avaltatakse mitut kunstiliiki: mille sündmustik laulu, kõnedialoogide ja
· Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui poliitikas · olulised on loovus ja meeskonnatöö 2. Ohud teadmusühiskonnas: · Mõju loodusele ja keskkonnale · Muundatud toiduained ( +GMO- d ) · Eetilised- / eetikaprobleemid 4. Heaoluriigi olemus ja ülesanded
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda o Spekter on mitmekesisem Survegruppide liigid Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende ...
ja hukati oktoobris Pariisi lähedal Vincennes'is. Kes ta oli ? Mata Hari oli Hollandi eksootiline tantsija,rahvuselt friis, kes oli nii Prantsusmaa, kui Saksamaa spioon. Ta hukati Saksamaa spioonina.Praeguseni on siiski täpselt teadmata, milliseid saladusi ta spioonina teadis ning millega tegeles. Mata Hari polnudki ehk originaalne maailma vanima ameti pidajana ega oma traagilise saatuse tõttu, kuid kahtlemata andis ta suure panuse kiviaegse massimeedia arengusse ning vallandas uue, erootilise suuna kommertslikku sajandisse.
Domineeriv paradigma ühendas endas käsitlused mõjuvõimsat massimeediast, massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüpilised uurimismenetlused. Domineeriva paradigma on ühtviisi nii kommmunikatsioniuuringute tulemus kui ka nende seletaja. Domineeriva paradigma on omane ühiskonna normatiivne käsitlus. Käsitlus eeldab , et eksisteerib ,,hea ühiskond,, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik. Domineeriva paradgma teoreetilisi eelemente ei leiutatud massimeedia tarvis, vaid need võeti suurel määral sotsioloogiast, sotsiaalpsüholoogiast. Teine oluline ja mõjukas domineeriva paradigma teoreetiline element pärineb informatikas ja selle arendasid välja Shannon ja Weaver. Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma : liberaal pluralistlik ühiskonnaideaal, linaarne mõjude edastamine mudel, mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest. Alternatiivne pradigma. Alternatiivne ehk kriitiline paradigma tugevamaid või nõrgemaid
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet
· muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond · Daniel Belli (sotsioloog) termin · Teenindussektori domineerimine · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · Haritud spetsialistid olulised · Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust · Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid mänederid · Keskklassi osa kasvab · Masstootmine ja massikultuur · Massimeedia Infoühiskond · See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond · Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet · Infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond · Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine · Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele · Vabam ja paindlikum töökorraldus
Majanduse kontrolltöö nr 4 Kes on tarbija ? -Tarbija on inimene , kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Millest sõltub säästmine ?- tulude suurusest-mida suuremad on tulud, seda rohkem on võimalik säästa / ootustest,headel aegadel säästetakse rohkem, halbadel vähem/pankade intressimääradest-säästetakse rohkem kui need on suuremad/maksuseadustest-kõrgem tulumaks annab tõuke vähem säästa Mis on eelarve?-Eelarve on finantsplaan,kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul Mida peab arvestama panga valikul? - ohutust-et raha paigutamisel panka see ei hävineks/tulumäära-mida suurem tulumäär,seda kasulikum on taetud panka kasutada/likviidsust-kui kergesti saad säästud rahaks muuta Mis on liitintress?-Liitintress on intress,mida makstakse põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressilt Millised on krediidi eelised?-kohene omandamine-kauba sa...
POSTMODERNISM 1. Perioodi koht ajaliinil, nn naabrid. Postmodernismi mõiste ajalugu algab juba 1917.a ,aga selle mõiste tõlgendamine saab tõelise hoo sisse 19070ndatel. Postmodernistliku arhitektuuri rahvusvahelise kuulsuse tipp oli 1980.a paiku. Postmodernismi tekke põhjuseid on mitmeid. Üheks põhjuseks oli tüdimus labastunud funtsionaalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. 2. Millised selles perioodis esile kerkinud märksõnad on olulised/tähenduslikud/olemuslikud ka tänapäeval? Postmodernismi tekkimisele aitasid kaasa sündmused ühiskonnas: nafta- ja energiakriis, globaalse majanduse kasv, külma sõja lõpp, Euroopa ümberkorraldamine, rassiküsimused, feminismi esiletõus ja kübertehnoloogia areng. Lisaks toimusid radikaalsed muutuse...
saavutamiseks. Esimest juhust nimetab ta kogukonnaks, teist ühiskonnaks. Kogukond ja ühiskond on erineval määral institutsionaliseerunud. Kui kogukonnas on põhilised institutsioonid perekond ja tema ümbruskond, siis ühiskonnas asuvad nende asemele uued institutsioonid. Me võime ühiskonna institutsionaalset liigendatust illustreerida järgmiselt: Sotsiaalsed funktsioonid Kogukonnas Ühiskonnas Suhtlemine perekond massimeedia Kaupade ja teenuste Perekond ja sugulased Turg, transpordi tootmine Kohalik turg institutsioonid Inimeste kaitse, turvalisus Perekond, hõimlased Politsei, relvajõud, kindlustus Põlvkondade vahetus perekond Perekond, kirik, kool
täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kõik oleks läinud nagu Nõukogude Venemaal. Kommunistliku partei ladvikust kujunes välja valitsev eliit; partei juhist sai faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotati või muudeti farsiks. Kui toimusidki valimised siis tihti olid tulemused 99.9 protsendiga just kommunistide kasuks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutati tsensuurile. Majandus riigistati ning seda juhiti käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistati sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat.
Minu jaoks on demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni. ·Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse
protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, kokkupuude parteiga. · Väärtusorientatsioonid. · Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus kolmandik valijatest langetab otsuse viimasel nädalal. Pikemaajalist tähtsust omab mitte kandidaatidele antud toetus, vaid hääletamas käinute osakaal ja selle muutumine aastate lõikes. Et seda tõsta, on muudetud
Üha enam Eesti noori on hakkanud tegema videoid Youtubes mis on platvorm kus saad laadida ülesse videoid, mida oled ise teinud. Youtube kasutab väga palju inimesi. Kui noored teevad Eesti keelseid videoid siis need väga hästi ei levi, sest Eestis on ju ainult 1,3 milj inimest. Kui tehakse videoid näiteks inglise keeles ja see läheb inimestele peale siis ei ole väga raske endale suur fännibaas teha. Noored teevad ka blogisid enda elust ja tegemistest. Tänapäeva ühiskonnas on massimeedia kaudu leviv info ja meelelahutus muutunud inimese igapäevaelu lahutamatuks osaks. Ka Eestis ei oska paljud inimesed ette kujutada oma elu hommikuste raadio- või teleuudisteta ja päeva jooksul vähemalt paari külastuseta suhtlusvõrgustikesse. Internetil puudub mahupiirang ning see toimub katkestusteta 24/7. See tähendab, et interneti infohulk on tohutu ning igaüks, kes tahab seal tähelepanu leida, konkureerib teise miljonite infot jagavate üksutega. Traditsiooniliste meediumide kolimine
Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse hiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli ks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kik, lihttlisest juka rimeheni.
Meedia võimalused ja ohud Massimeedia võib olla nii poliitiku vaenlane kui ka sõber. See sõltub sellest, millise pildi on lasknud poliitik meedial endast vormida ning kas ta esineb rohkem kvaliteetses või kollases meedias. Raul Rebane on kirjutanud Postimehes oma arvamusloos, et kohe kui meil hakkasid taas toimuma demokraatlikud valimised, levis poliitikategelaste seas kaks müüti: kui sind pole pildil, pole sind olemas ning igasugune tuntus, ka negatiivne, on hea. Minu meelest
1. Kas ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama? Põhjendage oma arvamust! Otsige internetist argumente oma arvamuse tõestamiseks (teisisõnu: defineerige ajakirjandust ja meediat) Kui me hakkame nüüd võrdlema ajakirjandust ja meediat omavahel, siis saame öelda, et ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Meedia on aga informatsioonikandjate ühine nimetus näiteks: kõne, telefon, heli, paber, massimeedia, mille alla kuulub ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisoon. Ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama asi, kuna mõlemate kaudu saame me maailma kohta detailset informatsiooni kätte, millest meil varem polnud aimugi. Seega saame väita, et Meedia on justkui üldine nimestus ning ajakirjandus on üks osa sellest meediast. 2. Kuidas te kirjeldate ajakirjaniku missiooni? Ajakirjandusega tegeleja on ajakirjanik. Ajakirjaniku misioon on lugejani tuua see, mis maailmas toimub
Liibüa konflikt Mina otsustasin kirjutada Liibüa konfliktist. See algas 15.veebruaril 2011 ja kestis kuni 23. oktoobrini 2011. Kõik sai alguse sellest, kui grupp inimesi hakkas Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi vastu mässama. Gaddafi tuli võimule 1969-ndal aastal, mil Liibüa oli veel üks vaesemaid riike terves maailmas. Gaddafi valitsemisel jõudis Liibüa rikkaimaks riigiks Aafrikas. Liibüa oli saanud tõeliselt tugevaks iseseisvaks riigiks ja seda tänu naftale. Minu arvates saigi Gaddafile hukatuseks see, et ta proovis ajada oma asja ja Liibüa hakkas juba liiga heale järjele jõudma. Liibüa maksis oma viimased võlad Venemaale ära ja sellega olid nad võlaorjusest vabad. See tähendab, et välisriigid ei saanud enam Liibüat kuidagi survestada. Suurtele lääneriikidele see muidugi ei meeldinud. Gaddafi ei lasknud rahvusvahelisi korporatsioone oma naftale ligi ja seega läks tänud naftale tulnud tulu riig...
tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia. Teadmusühiskond ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses. Oluline on loovus, meeskonnatöö ja teadmiste rakendamine. Heaoluriik- riik kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: Ressursside ülekandmine, vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, aktiivne kodanikuühiskond, inimõiguste kaitse, tasuta haridus. Konservatiivne heaolumudel Ajaloolised tingimused:
3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus ära -aja-töö asemel tuli tulemus-töö 6. Eesti kohta postindustriaal ingo ja teadmusühiskond -infoühiskond- kuna informatsioon on kättesaadav üle 80% rahvaste, aga kardan et seda ei osata ära kasutada. 7. Heaolu ühiskonna iseloomujooned -resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise -riigi sekkumine majandusse, sotsiaalsete hüvede suur oskakaal
Mis on tõde? Liset Kivioja, Katre Vokk, Karolin Kaljulaid, Siret Upan Olivia Parts, Jevgenija Bohanova, Valeria Juskova, Johanes Solman ,,Mis on tõde tõejärgses maailmas?" · Kas ühiskonnas, kus igaühel on oma tõde, on veel lootust leida universaalset tõde? · Postmoderne maailm igal inimesel oma tõde · Tõejärgses maailmas valitseb tõe asemel consensus trance · Massimeedia võib tõe tähtsust Kommentaar 1 ,, Muidugi tuleb vaadata, mis su tõde maksab ja kes maksab, raha on hallidest aegadest au sees olnud." Kommentaar 2 ,, Ei olegi üheselt mõistetavalt TÕDE. Ei saagi olla , sest nii palju kui on inimesi , on arusaamu tõest... Need kõige suuremad tõed on ju ka kellegi poolt lihtsalt kirja pandud , et teised teaksid , mis on TÕDE. Aga see ei pruugi ju KÕIGI jaoks seda olla. Mis maailmas praegu toimub? Kus on tõde? Ja kelle oma?" Kommentaar 3
3. valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele (kodakondsus, vanus, kandideerimine ühes nimekirjas ja ringkonnas) 4. riik · valmistab ette kogu hääletamiseks vajalikud dokumendid · tagab infosüsteemide ja andmebaaside töötamise · rahastab riigieelarvest valimiste läbiviimist Valimiskäitumist mõjutavad: 1. klassikuuluvus, sotsiaalmajanduslik olukord, traditsioonid, isiklik kogemus 2. massimeedia valimiskampaania, tõstab huvi poliitika vastu(saated, artiklid) või tõukab poliitikast eemale(skandaalid), tugevdab olemasolevaid hoiakuid Vasakparteid 1. astmeline tulumaks 2. eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamine (toit, energia, kommunaalteenused jms) 3. haridus kõigile kättesaadav, ei propageeri erakoole ja tasulist haridust 4. tööhõiveküsimused (sde) või toetused ja sotsiaalteenused (keskerakond)
Sotsiaalvõrgustikku kaasatud lähikondsed võiksid saada tugiisiku palka, siis on nende motiveeritus suurem ja samas aitaks see kaasa maapiirkondades valitsevale tööpuudusele. Probleemiks võib kujuneda konfidentsiaalsusnõude täitmine, kui eaka väärkohtlemise arutellu on kaasatud sugulased ja naabrid. 2. Toimivate turvameetmete loomine. Arendada ja luua maapiirkondadesse rakendatavaid turvameetmeid (paanikanupp, turvakeskus, ohvriabi, tugirühmad). Teavitada läbi massimeedia ja infovoldikute eakate väärkohtlemise ennetamiseks loodud turvameetmetest, et eakatel kaoks hirm kättemaksu või olukorra halvenemise ees ning neil tekiks julgus sellest rääkida. Rõhutada, et vägivald ei ole mitte mingis vormis lubatud ja see on karistatav. Antud meetmeid kasutades saaks probleem lahendatud osaliselt, sest väärkohtlemise all kannatanud eakad ei pruugi uskuda väljapakutud turvameetmete tõhususse. Paljud eakad ei soovi või ei oma võimalust kodust lahkuda ja
Tallinna 21. Kool Vepsa keel referaat Erki Varandi 9. a klass Tallinn 2010 Sisukord: Sisukord...............................................2 Sissejuhatus.........................................3 Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus.....4 Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · l...
3) postindustriaalne ühiskond kuulub eesti Esiteks, nagu tollalgi, valitseb meie riigis mingil määral klassisüsteem: alam-, kesk-ja kõrgklass. Seda iseloomustab üsnagi hästi emapalk. Teiseks, meil on tähtsale kohale seatd haritud spetsialistid, aga "unustatakse" ära, et keegi peab ka lihttöid tegema ning sellega end normaalselt ära elatama (mitte nii, et elatakse suust suhu). Kolmandaks, massimeedia on lahutamatu tunnusjoon meie ühiskonnas. 4)heaoluriigi 2 tunnust: a)heaoluriigil on astmeline maksusüsteem. B) 40-50% riigituludest peab minema sotsiaalsfääri 5) Kas oleksid nõus konservatiiv-korporatiivse heaoluühiskonna põhiteeside rakendamisega eestis? ei ole nõus: Nende üheks põhimõtteks on tööpanusega arvestamine, see soosib kõrge kvalifikatsiooni ning tööstaaziga töötajaid, eestis on vananenud ühiskond ning enamus on põhi või keskharidusega ( 5
1.Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus...
Inimene kui meedia marionett Inimene on loodud olema mõjutatav. Tihtipeale proovivad suurema mõjuvõimuga organid seda omadust ära kasutada. Üheks suurimaks vahendiks on siinkohal meedia. Meedia ümbritseb meid kõikjal - ajalehed ja ajakirjad, televisioon, raadio ja internet on kättesaadavad pea kõigile. Meedia võib valetada ja vassida peaaegu kõige kohta ja niimoodi paisata ümber masside endise arusaama käsitletavast teemast. Massimeedial on ühiskonna üle suur võim, selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem. Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumiste, vajaduste suur mõjutaja. Lugedes hommikul värskest ajalehest mõnda eriti vastuolulist ja teravat artiklit, jätkub kõneainet terveks päevaks ja veel kauemakski. Või vaadates televiisorist repo...
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal ...
jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile, on jäik pol muutuste suhtes, suudab pidava jääda vaid pideva taastootmise korral. Kultuuri spetsiifilised jooned: teadmised, hinnangud oskused, riik peab pidevalt ennast teadvustama ja inimesi õpetama, käitumisviis mis iseloomustab konkretset pol kultuuri. Sotsialiseerumine-kultuuri õppimine, protsess mille käigus kuj ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid pol süsteemi kohta. Agendid: perekond, kool, eakaaslaste grupid, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori institutsioonid. Survegrupid- Kategooriakaitse grupid(ametiühingud), kes võitlevad elutingimuste parandamise eest. Edendamisegrupid-püüavad kaitsta teatud väärtusi mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Lisaks eristatakse sotsiaalseid liikumisi:naisteliikumine, rahuliikumine. Sotsiaalse liikumise tunnusjooned: killustunud võrgustikud, mitte kindla
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundus...
Demagoogiavõtted: enesekindlalt esitatud põhjendamata väide, eelarvamuste kasutamine, sildistamine, viitamine suuremale grupile, faktide varjamine, probleemi lihtsustamine, väite liialdatud kordamine, liigne võõrsõnade kasutamine, meie-nemad vastandamine. Reklaam eesmärk on kutsuda inimesi ostma või teenuseid kasutama. Reklaam on firmade, organisatsioonide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. Reklaam teavitab inimest, mõjutab inimest valima, kujundab inimeses uusi hoiakuid. Telereklaamid, ajakirjareklaamid, ajalehereklaamid, raadioreklaam, interneti-reklaam, võrdlev reklaam. Ekstiav, halvustav, kõlvatu või varjatud reklaam on keelatud, sest see petab või alavääristab tarbijat või konkurenti. Kvaliteetajakirjandus räägivad ainult eksperdid, keeruline infoedastus, ratsionaalne
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel, mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peab olema võimeline tagama piisava ja objektiivse informatsiooni jõudmis...
tertsiaarsektori osatähtsus. Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. Elatustaseme üldine tõus. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 2 Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. Infoühiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tänu kogutud
Leibkonnamudelid ( väikepered) Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: o Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste o Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud o Kujunes keskklass o Elatustase tõusis o Masstootmine ja massikultuur (raadio, tv) o Lahutamatuks tunnusjooneks muutus ka massimeedia Teadmus ehk infoühiskonna põhijooned: o Info kujunes oluliseks kõikides elusfäärides o Oluliseks kujunes ka teadus, uurimisasutused, avastuste leiutiste rakendamine o Töökorraldus muutus paindlikumaks ning vabamaks o Oluline oli loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi o On ohtlik loodusele ning keskkonnale Heaoluriik 19. sajandi lõpuks oli Lääne Euroopas toimunud 2 põhjapanevat ühiskonnamuutust: 1
Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsi...
tualettpaberile ,toidunõudele või kasvõi hügieenisidemetele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida. Asjad ,mida me tarbime , mõjutavad meie elu ühel või teisel moel. Mingit kaupa ostma minnes tuleb tahes tahtmata langetada otsuseid , sellest aga sõltub otseselt meie elukvaliteet. Tolle noore sõjamehe pasunahüüd on muutunud televisiooniks, ajalehtedeks ja Internetiks. Meie teadlikkust, psüühikat , ühiskonnakorraldust ja otsuseid mõjutab iga päev massimeedia. Inimeste elud on tänapäeval ilma teabeta halvasti funktsioneerivad.
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
Meedia on vastutustundetu Ajakirjandus, televisioon, internetiuudistekanalid- need kõik on järjest kättesaadavamad ning uudised levivad kiiremini kui kunagi varem. Uudiste levitamisel peaksid ajakirjanikud ja meediaväljaanded olema väga vastutustundlikud erinevat infot avaldades. Mida ulatuslikumaks meedia on muutunud, seda rohkem ebausaldusväärset infot see sisaldab. On ka mitmeid näiteid sellest, kuidas meedia haavab inimeste tundeid ning seega rikub ära nende privaatsuse. Uudiste puhul võib viimasel ajal aga tõdeda, et üha enam suureneb seltskonnauudiste maht. Need on uudised, mis meeldivad rahvale, just sellepärast, et nendes võetakse kõnealuseks mõni avaliku elu tegelane ning tema kohta esitatakse mõni huvitav uudis. Näiteks mõne maailmakuulsa bändi liikme alkoholilembus või siis kuulsa laulja narkosõltuvus. Sellised andmed paisatakse sageli koheselt meedias laiali, ilma et keegi oleks hakanud tegele...
Näiteks on keskendumisvõimel oluline tähtsus treeningul valitsedes oma hingamist on selle saavutamine kindlasti tunduvalt lihtsam kui mitte oma hingamist kontrolli all hoides. 5) Pratyahara: Keskendumise ning meditatsiooni hõlbustamiseks lülitatakse välja aistingud. See tähendab seda, et meeled pööratakse väliselt sotsiaalselt ja füüsiliselt maailmalt ära sisemisse mõtte-, hinge- ja vaimumaailma. · Praeguses ühiskonnas viibime me pidevalt niiöelda massimeedia rünnaku all. Meie meeli püütakse mõjutada just meelte kaudu. Tuleb elada aga nii, et elu tõelised eesmärgid ei jääks kõrvale. Mõistus ehk teadvus töötab kõige paremini, kui ta on mõtetest tühi. 6) Dharana: Keskendumine. · Kogu oma tähelepanu tuleks pöörata tegevusele, mis on hetkel käsil. Näiteks kui teha joogaharjutusi, ei tohiks mõelda millelegi muule, vaid teha sega kogu hingega. 7) Dhyana: Meditatsioon
sajandi majandust hakkavad tõenäoliselt juhtima Hiina, India, Brasiilia. · Mida Sa mõistad loosungi ,,Eelista eestimaist!"all? Kas Eestist on võimalik osta omamaist toodangut? Kas Sa oskad tuua näiteid, kuidas majanduslik globaliseerumine on seotud Sinu igapäevaeluga? 2) kultuuriline globaliseerumine väljendub ühtsete kultuurisümbolite kujunemises, sarnase kultuuritarbimise ja-väärtuste kujunemises. Ka siin nähakse ohtu lääneliku kultuuri pealetungis eelkõige massimeedia kaudu. USA kultuurikaubad (filmid, teleprogrammid, muusika) on neile oluline eksportartikkel, mida levitatakse üle maailma. Umbes 2/3 2005.a. Eesti kinodes linastunud filme oli USA toodang. Toodangut kohandatakse ka vastavalt turu eripärale, nt. Simpsonite multifilmist võetakse välja teatud maades teatud tegelased. UNESCO võttis 2005.a. vastu konventsiooni, milles toonitatakse õigust ajada oma kultuuripoliitikat ning võidelda kultuuriinvasiooni vastu.
Reimsi Katedraali fassaad Notre Dame 13. saj pKr. Maal Gabriel seletab Taanieli nägemust Rembrandt Harmensz van Rijn Õlimaal u. 1650 Fra Angelico San Marco kloostris Florences Gabriel juhatab ja annab lootust neile, kes on teelt eksinud. Ta aitab leida elu eesmärki Toob sõnumeid jumalalt Posti-, telefoni- ja telegraafitöötajate ning kõigi teiste massimeedia ja telekommunikatsiooniga seotute kaitsepühak Eesti kultuuris Eestis ei ole Gabriel väga tuntud. Talle ei ole pühendatud kirikuid, nagu see paljudes teistes Euroopa riikides kombeks oli. Ka Gabriel või sellest tulenevad nimed ei ole kuigi levinud. Miikael Ilmutamise raamatus on Miikael on Rafaeli ja ta peamine kuradi vastu Gabrieli kõrval kolmas võitleja peaingel. Tema nimi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
