Vastutustundetu massimeedia Massimeedia on suure levialaga, tal on oma roll ning ta mõjutab suurt osa ühiskonnast. Arvan, et enamjaolt on massimeedia vastutustundetu. Meedia poolelt on rõhuasetus tehtud ajakirjanduse ja kodaniku sõnavabaduse õigusele ning õigusele infot saada. Paraku on aga meedia negatiivsete sõnumitega nii üle ujutatud, et positiivsete jaoks ei jää ruumigi. Näite võib tuua sellest kuidas Postimehe koostatud statistika esilehel ilmuvate uudiste kohta andis tulemuseks negatiivsete sõnumite tugeva ülekaalu. Negatiivse sõnumiga uudised mõjuvad ka ühiskonnale negatiivselt. Seda tõestab näiteks Eesti
Massimeedia on vastutustundetu Tänasel päeval on saanud meie elu lahutamatuks osaks meedia. Me ei saa üle ega ümber internetist, televiisorist ning raadiost. Üha enam tehakse meile igasuguste allikate kättesaamine lihtsamaks. Praegusel hetkel on meil olemas juba nutitelefonid milles on olemas raadio ja ka internet ning kindlasti pole kaugel ka aeg kui võid telefonist vaadata ka televiisorit. Mida enam tehakse inimestele kättesaadavaks massimeedia seda enam ka inimesed sellest ka huvituvad kuna igal vabal hetkel on igal pool massimeedia kättesaadav, selleks pole vaja kuhugi minna ega eraldi aega võtta, et ennast massimeediaga kurssi viia. Mida enam on aga on aga inimesed huvitatud meediast seda enam pingutavad selle nimel ka erinevad uudiste allikad, et võita endale rohkelt lugejaid. Kas sellega puutuvad uudiste allikad aga vastutustundetumaks ning hoolivad ainult sellest et neil oleks piisavalt suur lugejaskond?
Massimeedia on vastutustundlik Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mõjutab suurt osa ühiskonnast. Olgu, see on definitsioon. Aga mis on tegelikult massimeedia? Kas selle mõju ühiskonnale on vastutustundlik või mitte? Kas massimeedia mõjutab inimesi nii palju, et nad on võimelised kõik massipsühhoosi tõttu jätma ja tegutsema ainult nähtu ja kuuldu mõjul? Eestis on massimeedia mõiste laialt kasutatav. Inimesed kasutavad seda täiesti suvaliste lausete kontekstides, ilma, et nad konkreetselt teaks, mida see tähendab. Kui me hakkame üldse massimeediast rääkima, siis võiksime esiteks endale selgeks teha mis see üldse on. Mis on siis massimeedia? See on sisuliselt inimestega manipuleerimine. Läbi kommunikatsioonivahendite televisioon, raadio, internet mõjutatakse suurt hulka inimesi. Tekib nn massipsühhoos
Mass Media What is Mass Media? Statistics show that there are few things which impact the human mind more than mass media. The advice of teachers, parents and relatives may fall on deaf ears, but the mass media influence holds us all spellbound! At this point, it becomes necessary to define mass media. Mass media may be defined as any form of communication which is meted out to the people at large, through the various forms of communication. What modes of communication are we talking about? Well there can be no static definition for the channels of mass communication as they are increasing all the time. But any form of communication which is seen and understood by a large mass of people can be taken to mean mass communication or mass media channels. Why is mass media so attractive to people? Mass media holds a kind of mystique in the minds of the people. It is because the communication is designed in ...
kuulajaskonnale ja selle tagasiside on suhteliselt väike. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus , sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid , teabest arusaamine ja meeldivama valik. Massikommunikatsioonivahendid ei võistle omavahel , sest neid on tavaliselt mitu. Televisioonisaated ühtlustuvad
mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke Tüübid: Tulistamismäng, Platvormimäng, Rollimäng, Strateegiamäng, Arkaadmäng, Simulatsioon, Seiklusmäng, Mõistatus On arvutimänge mis on kui ohtlik sõltuvus, kuid on ka lapsi arendavaid mänge Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm mõjutab suurt osa ühiskonnast Massimeedia sai alguse 1920ndatel Viimastel aastakümnetel on interneti kasutuselevõtu tõttu massimeedia levik veelgi hoogustunud massimeedia teenused on üheaegselt suunatud riigi kõikidele kodanikele tarbimiseks Alates suhtlemise algusest on see väga palju edasi arenenud Film sai peaaegu tekkimise hetkel massimeediumiks Tänu uutele ülekandevormidele saab nüüd väga palju andmeid kiiresti üle kanda Paber Põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal Kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina Teda on ka suhteliselt odav toota
Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend, mille abil levitatakse info laiale kuulajaskonnale. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda, jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem, mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem, mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus, sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik. Kokkuvõttes võib öelda, et massimeedia on protsess, kus sõnumid on suunatud hajutatud publikule avalikult, vahendatult ja ühepoolselt tehniliste vahendite ehk meediumite kaudu. Meedium
Tänapäeval ei saa me vastu sellele, et ühiskond on muutunud üha rohkem infoajastuks. Tänu selle on inimestel muutunud ebamugavaks ajalehe ostmine või tellimine koju, pigem eelistatakse lugeda internetist. Selle vahendusel on lugemine esiteks soodne ja info saadakse kiiresti kätte. Noored isikud leiavadki, et lugeda internetist on lihtsam ning see annab võimaluse kommenteerida ja diskuteerida teiste lugejatega antud teemade üle. Positiivne külg sellele on, et läbi massimeedia saavad paljud inimesed abi, lisaks läbi selle mõjutada isikuid ka positiivses suunas. Meedia kipub sündmusi üle paisutama, sest enamik väljaanded kuuluvad eraomanikele ning seega elatuvad reklaami rahast. Jah, Eestil on olemas Rahvusringhääling, mille haarde ulatuses on kõik meedia valdkonnad. Erinevus Rahvusringhäälingul ja „kollasel ajakirjandusel“, et ühte rahastab riik, kuid teine peab endale leidma rahastus allika. Seda mida
sulgeda uksi edu juurde ja peale sundida oma arusaamu headusest. Moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad peamiselt kõrgklassist. Popkultuur kui võimalus vastu astuda valitsevale korrale. Autente popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte olema peale surutud. Nt muusikas olevad erinevad stiilid peegeldavad peavoolust kõrvalseisvate gruppide protest või trööst: soul, reggae, blues jne. 45. mis on massimeedia? Millised muutused on erinevates massimeediumites aset leidnud? Kuidas on omavahel seotud? Kuidas kaasaegset elu mõjutavad? Massimeedia tähendab sidevahendeid massiühiskonnas: Trükitud vahendid: raamatud, ajakirjad, ajalehed Elektroonilised vahendid: tv, raadio, internet, lindistused Kui varem oli ajaleht, raadio, televiisor ja telefon üksteisest rangelt eraldi ja omaette meediumid, siis tänapäeval on piir tunduvalt hägusem
saada, et iga kodanik võiks oma tööga rajada nii endale kui oma lähedastele sotsiaalse ja majandusliku turvalisuse tulevikus (heaoluriik). Sellist süsteemi riiklikus majanduspoliitikas nimetatakse sotsiaalseks turumajanduseks. Maksu-ja rahanduspoliitika vahenditega jaotab riik ümber SKP. Poliitilised huvid Ühiskonna huvid 1. Ühiskonna sotsiaalne struktuur 2. Huvigrupid 3. Avalik arvamus 4. Massikommunikatsioon ja massimeedia 5. Avaliku arvamuse kiujundamine 6. Sotsiaalsed huvid 7. Poliitilised huvid Inimene on sotsiaalne olend, kes suudab intellektuaalselt areneda ainult ühiskonnas.Ühiskond on inimeste kooslus, organiseeritud kogum, mille sees üksikisikud moodustavad keeruka ja paljutasandilise sotsiaalsete suhete süsteemi. Ühiskonna elu reguleerivad sotsiaalsed normid, huvid tööjaotuse süsteemis, võimusuhted ja majanduslikud huvid, ideoloogilised põhimõtted. Poliitikateaduse üks olulisemaid
Meediavabaduse head ja vead Eesti Vabariigis on põhiseadusega antud inimestele täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse
1.Teaduuvutused keemias, füüsikas ja meditsiinis. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika(aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaaru) 1919.a teostas Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930.aastal avastati tehisraadioaktiivsus(Irene ja Frederic JoliotCurie)maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942.a Usas. Töötati ka tuumapommi loomise kallal. Keemikud õppisid looma kindlate omadustega tehisaineid(sünteetilised ained). Tehti kindlaks valkude ehitus ning alustati ainevahetusprotsesside uurimist. Saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Meditsiiniarengule tõid keemikute avastused suurt kasu. Need muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. 2.Sidevahendite areng(massimeedia vahendid) Tänu elektrile arenes jõudselt sidetehnika, eriti raadio. Enamus riigijuhte mõistsid raadio pakutavaid võimalusi inimeste meelsuse mõjutamisel. Seetõttu alustati paljudes riikides 1920.aastail ...
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
> see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu"
1. Mida kujutavad endast massikommunikatsioon, massimeedia, interaktiivne meedia ja sotsiaalmeedia? Massikommunikatsioon ehk massisuhtlus on teabekorraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeedia - vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul väga paljudele inimestele, massidele. ( Massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus.) Sotsiaalmeedia on meedia, kus inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes. 2. Iseloomusta meedia rolli ühiskonnas. Meedia abil informeeritakse inimesi kodukohas, oma riigis ja välismaal toimuvast; uudiste ja nende tõlgendamise kaudu kujundab avalikku arvamust ja juhib tähelepanu teravatele probleemidele. Massimeedia suudab teavet levitades mõjutada rahva meelsust ning käitumist
eksperimenteerimise olulisus ning kaks kõige levinumat andmekogumismeetodit - uuringud ja eksperimentaaluurimused. Politoloog A. Bentley kujutas poliitikat kui huvigruppide vaheliste vastastikuste suhete protsessi. See mõtteviis muutus sõjajärgses politoloogias valdavaks ning on oluliseks parameetriks poliitilise kommunikatsiooni uuringus. Massikommunikatsiooni uuringutest on antud valdkond pärinud ,,tagajärgede" ja ,,mõjutuste" keele. Poliitikas massimeedia rolli uurides soovivad poliitilise kommunikatsiooni uurijad tavaliselt mõõta massimeedia ,,tagajärgi". Sotsiaalpsühholoogia peamist huvialust (kvantitatiivandmeid) enne 1930-ndaid ei eksisteerinud, seega paneb antud perspektiivile omane metodoloogiline individualism uurijaid sageli eirama välistekkelisi faktoreid (ajalooline kontekst), mis individuaalset tunnetust vormida võivad. Protsessi ja tagajärgede keel vähendab samuti huvi ajalooliste
Meedial on suur võime ning sellega tuleks arvestada. Meediapoolne surve võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, ise tuleb aru saada, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Meil endil on valikuvõimalus, mida uskuda ja mida mitte ning vstavalt sellele kujuneb ka arusam meedia toimimisele. Meie looduslik instikt on teada seda, mis toimub parasjagu meie ümber. Keegi meist ei taha elada teadmatuses Tänapäeval on üks traditsioonilisemaid viise teabe saamiseks massimeedia vahendusel. Iga väike asi ja otsus meie igapäevases elus mingil juhul põhineb meedias kanalite kaudu saadud teabel. Massimeediat on palju, sealhulgas, kuid mitte ainult, raadio, televisioon, Internet, teedel paiknevad stendid jms. Need kõik on erinevad lapsed, mis näevad ette massimeediat kaasaegses ühiskonnas. Põhimõtteliselt on massiteabevahendite idee määratlemine väga lihtne sõnumite saamiseks, kasutades selleks trüki- ja elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid,
.kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja
sunnivad vastased ajapikku vaikima. Avalik arvamus on meie ,,sotsiaalne nahk", sest hoiab ühiskonda koos. (Noelle-Neumann 1980) Teatud meediumide kasutamine soodustab inimeste omavahelist sidusust (kogukonda kuulumise tunnet, vastastikust usaldamist jms) ja teiste meediumide puhul on selgemalt näha nende funktsioon inimestest terviku, sotsiaalse süsteemi kujundamisel (usaldus institutsioonide suhtes, poliitilise osaluse soodustamine). Nt kasvatab sotsiaalset kapitali massimeedia poole pöördumine, et olla kursis kogukonna eluga, aga meelelahutuse eesmärgil meedia kasutamine pigem pärsib aktiivset osalust kogukonnas. Intensiivne internetisuhtlus viib aga vastastikuse usalduse kasvule. (Shah et al 2001). SAJANDIALGUSE INTERAKTSIONISTID, CHICAGO KOOLKOND: - linn on sotsiaalne laboratoorium, mida iseloomustab korralagedus, marginaalsus, akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus
Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus , sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik. Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud.
Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas aeg pärast kokkupuudet meediaga, pärast teate saamist. (enim uuritud) Valdkonnad, millele massimeedia sõnum võib mõjuda: käitumine, teadmine, arvamus või hoiak, emotsioonid, psüühika, füüsiline keskkond (unehäired, silmade kahjustus). Need valdkonnad pole üksteisest selgelt eristatavad. Hoiak tendents reageerida ühele objektile (asjale, isikule, ideele) kindlate tunnetega (positiivsete, negatiivsete), tajuga ja ettekujutuste ning käitumisviisiga. (Klima 1975). Hoiaku komponendid (Triandis 1975): 1
Kuidas aga on meedia saavutanud ühiskonnas sellise asendamatu rolli? Aastakümneid tagasi kui Eestit valitses Nõukogude võim, kehtis täielik tsensuur nii raadios, ajalehtedes kui televisioonis. Seda sellel eesmärgil, et panna inimesed arvama, et tolleaegne ühiskonnakorraldus oligi ainuõige ja hea. Ning see õnnestus edukalt. Kuid inimesed, kes olid saanud võimaluse heita pilk välismaailma, ei naasenud enam kunagi. Antud näide peaks tegema selgeks, kui suurt mõju indiviidile massimeedia tegelikult avaldab. Tänapäeval oleme me jõudnud sõnavabaduse ning tsensuuri kaotamiseni. Meedia on kasvanud hiiglasuureks, ning tänu Interneti laialdasele levikule on tekkinud uued meediavormid, nagu näiteks ajaveebid, blogid ning erinevad uudisteportaalid. Üheks suurimaks vormiks on ilmselt sotsiaalmeediavõrgustikud, kus on ühtaegu võimalik oma sõprade ning tuttavatega suhelda ning samas jälgida erinevaid huvipakkuvaid lehekülgi ja artikleid.
salastatud, sest nende avaldamine võib usutavasti tekitada riiklikule julgeolekule tõsist kahju." - NSA. 852 inimelu nõudnud õnnetus mätsiti kinni meie endi silme all. Massimeedia täitis oma rolli suurepäraselt, inimesed rahunesid ja unustasid. Eestis on samalaadseid sündmusi veel: Pronksöö, Läänemerel alanud kaaperdus, Sven Tarto surnuks peksmine, KAPO tegemised, H. Simmi riigireetmine jne. Ikka ja jälle jääb mulje, et inimeste isiklikke arvamusi üritatakse massimeedia abil ühte aedikusse toppida. Et need seal siis tasapisi, üksteist maha trampides, monotoonseks zombilikuks üminaks muuta. Kui ennist oli juttu masside kuulekaks muutmisest ja nende pea "liiva alla" surumisest. Siis tänapäeva meedia tähelennud on seotud siiski sõdadega. Selles osas suurim tööandja on hiilgav Ameerika Ühendriigid, kuid ei tasuks unustada ka teisi suuriike või organisatsioone. Põhjus, miks just USA mainida, on nende loodud maailma headuse ja kurjuse ikoon 9/11
sõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, m vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) M Foucault' - uurib võimu ja keele suhteid, peamiseks huviks teadmise (mitte ainult tähenduse) tootmine diskursuse Põhiseisukohad Stiimuli-reaktsiooni käsitlusviis, mis eeldab, et iga indiviid ühiskonnas saab hoolikalt koostatud stiimuli kätte massimeedia kaudu ning iga indiviid võtab selle samal moel vastu. Selle tulemusena kutsub see vastuvõtjas esile teatava kindla reaktsiooni. Huvi ei pakkunud massikommunikatsiooni tagajärjed ühiskonnas tervikuna, vaid oli kitsalt suunitletud - massimeediumite mõju inimesele. Küberneetika ülesandeks on niisuguse keele ja tehnika välja töötamine, mis võimaldaks lahendaada juhtimise ja kommunikatsiooni üldprobleeme, ühtlasi aga niisuguste ideede
Reeglina probleemid ei tekki iseenesest. Nende tekkimiseks on vajalikud igasugused eeldused. Mida siis ette võtta, et antud situatsiooni ei tekkiks (http://www.comunet.ru/p8.html)? Kuidas juhtub nii, et ühed ettevõted saavad olukorraga hakkama, kuid teised kaovad isegi vähema kahju pärast. Siis kui kriis hakkab alles tekkima organisatsioon peab igakülgselt hinnata oma kommunikatsiooni kanaale, pöörates erilist tähelepanu massimeedia huvi rahuldamisele. Selleks on vaja tegeleda järgmiste küsimustega: · Mis kasu toob massimeediaga koostöö? Kas on seda üldse vaja. · Mis riski koostöö võib kaas tuua? Vastus sõltub sellest, kes võtab intervjuud vastu, kui palju on ettevalmistamiseks aega, mis kahju võib organisatsioon saada siis, kui see, mis oli vajalik öelda saab tuntuks ilma intervjuuta.
5 Tänu reklaami suurenevale tähtsusele kulub valimiskampaaniatele üha rohkem raha, mille kulutamist kontrollib riik. Valimiste lõppedes esitavad erakonnad ja üksikkandidaadid valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande, millele on ka avalik juurdepääs veebi kaudu. 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist: valimiskäitumine sõltub sotsiaal-majanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Klasskuuluvus (s.o sotsiaal-majanduslik olukord) oli otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Töölisklass hääletas vasakparteide poolt ja jõukam klass paremparteide poolt. Mõjutas ka seotus põllumajanduse ja kirikuga, samuti erakondade programmid või suhtumine konkreetsesse probleemi. Massimeedia mõju osas arvavd ühed, et telesaated, ajaleheartiklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised arvavad, et
2) Osalevad valmiskümnise ületanud erakonnad (5% häältest) Iga erakonna hääled jagatakse ringkonna kvoodiga - > 1/3 kohtadest (mitu mandaati omandab erakond ringkonnas) 3) Mandaatide jaotus saadakse modifitseeritud d'Honti'i jadaga jagamisel (mandaadi saab erakond, kelle jagatis on suurim) Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Massimeedia Miks on valmisaktiivsus erinev? · Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnaprogrammi · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas Eesti suuremad parteid · Eesti Keskerakond Edgar Savisaar vasaktsentristlik · Eesti Reformierakond Andrus Ansip parem liberaalne · Eesti Rahvaliit Andrus Blok paremtsentristlik
Maailma arusaadavus sõltuv tähenduskoodidest või märgisüsteemidest. Märgid ja koodid on ajalooliselt ja sotsiaalselt eriomased. Barthles nimetab tähendusprotsessiks seda, mis mõtte tekitamine, tähendus, mis tekib koodi-ja tavaja märgisüsteemides ajalooliselt. Marksism: 189,190,194,196,202, Althusser: ühendab nimetatud vajaduse taastootmise ideega, selle jälgimiseks peaks keskenduma ideoloogia näitele. Althusseril on popkultuuri ja massimeedia kohta teooria, siis peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte. Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga. Seetõttu vormid see neist subjektid. Subekt on
Medium ladina keeles vahendaja Tee mõttekaart, kuhu paned 3 minuti jooksul kirja meediaga seonduvaid nimi-, omadus- ja tegusõnu. · Ajakiri · Ajaleht · E- ajaleht · Reklaamlehed · Toidureklaamid · Raadiosaated · televisioon o Silmapaistev o Särav o Suur o Meeldejääv o Kaastundlik o Solvav Jahmatab Rabab jalust Tekitab isu Tekitab janu Tekitab sõltuvust Tehnika arenedes sõnumid massidele Tööstuse areng tingis reklaamvajaduse Demokraatia areng ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele Kommunikatsioon suhtlus Auditoorium kuulajaskond Meedia - massitarbevahendid Meedium teabe vahendajad Sageli kasutatakse meedias kõneledes mõisted ,,ajakirjandus", kuid need pole sünonüümid. Ajakirjandus on te...
toiminguid. Tänu arvutite ja interneti kasutamisele selguvad valimistulemused täna juba palju kiiremini kui kümmekond aastat tagasi. Valimiste mitteametlikud tulemused on teada juba 3-4 tundi pärast valimisjaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse siis. Kui on läbi vaadatud ka kõik laekunud apellatsioonid või on möödunud nende esitamise tähtaeg. Arvatakse, et valimiskäitumine sõltub laias laastus hääletajate sotsiaal-majanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Oletatakse, et kindlaid seisukohti omav kodanik langetab oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valija otsustab viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. Klassikuuluvus, mis seostud sotsiaal-majandusliku positsiooniga, oli Euroopa hääletusmustrites otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Selle ajani hääletas töölisklass valdavalt vasakparteidi, jõukam kesk- ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamis
3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 4. Iseloomustada heaoluriiki ( 3 tunnusjoont/rakendavat meedet) Arengu etapid 2-3 Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused : · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse vähendamine · Aktiivne kodanikuühiskond · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel · Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine · Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel ·
Sirle peaks kasutama uue töötaja leidmiseks erinevaid allikaid. 1) Organisatsioonisiseselt oma töötajate edutamise teel: üksikisikuliselt otsustada, kellest saab uus juhataja; kuulutada välja firmasisene konkurss või edutada pärast teatud aja möödumist automaatselt. Juhul, kui Sirlel pole kindlat kandidaati silmapiiril, oleks kõige mõistlikum korraldada konkurss, kus kõik, kes soovivad, saavad kandideerida. Sel juhul kandidaatidega vesteldes võib leida sobiva. 2) Kuulutused ning massimeedia: Ajakirjanduse poole pöördutakse, kui töökohale on kõrged nõudmised; pakutav tasu pole vastav; ametikoht on ebapopulaarne või asjaga on kiire. Massimeedia poole pöördumine on hea mõte, sest lugejas-/kuulajaskond on suur ning samuti võimalus kiiresti sobiv kandidaat leida. 3) Oma töötajate tuttavad: lihtsam on tööle võtta soovitustega inimene, kui võõras, kellest ei teata midagi. Sirle võiks uurida, ega kellelgi tema töötajatest pole tuttavaid, kes vastaksid esitatud
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
Just see annab meediale võimaluse manipuleerida nii informatsiooni kui selle vastuvõtjaga. Kuid demagoogia mõjutab indiviide erinevalt. Haritud ja laia silmaringiga inimene, kes omab suuremat analüüsivõimet kui lihtsameelne kõmumeedia tarbija, on skeptiline meedia poolt pakutule. Laiem tarbijaskond on manipulatsioonile palju avatum. Tänane informatsioonivahendaja ei ole õpetlane ega preester, vaid just massimeedia. Toodang on mõeldud afekte tekitama, mitte analüüsiks mõistuse abil. See tekitab ohu, et globaliseeruva infoühiskonna tulevane kodanik võib osutuda passiivseks tarbijaks, mitte aktiivseks osalejaks. Mida selle tõrjumiseks teha saaks ning tuleks? Üha enam diskuteeritakse selle üle, kes vajab esmalt kaitset : kas vaba ajakirjandus, ajakirjanik, avaliku elu tegelane, juhuslikult õnnetusse sattunud inimene, kurjategija, ohver viimaks ka lugeja, kuulaja, vaataja
MEEDIA Info kättesaadavus välismaalastele Eestis Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet
Läbipaistvus Input (sisend) Sisendi konseptsiooni üldine idee on otsuste tegemise süsteemi avatus (kõikidele inimestele ja gruppidele, kes tahavad saavutada soovitud tulemuse). Kõikides riikides on valimise süsteem olnud vaatluse all, seoses proportsionaalsuse ja piirkondade (districts) vahelise tasakaalu leidmisega. Otseste kanalite kasutajad on Taani ja Poola. Kaudsete kanalite toetajad on poliitilised parteid Itaalias, massimeedia Suurbritannias, bürokraadid Holland, keskvalitsus Kesk-Euroopas, kirikud Austrias ja ametiühingud Saksamaal. Sellised erinevad eelistused Euroopa Liidu tasandil võivad sagedasti vastuollu sattuda. Throughput Üldiseks ideeks on see, et valitsus peab olema esindusorgan (esindama inimeste soove). Throughputi demokraatia mõistetel on seos Euroopa Liidu kujundamisega. Kõik põhi valitsuse meetodid on pandud ühte praktikasse. Häälteenamusega otsustamiseprotsess on
Silmapaistev Musihuuled Pole määratud piirkonda (nägu, keha jne) REKLAAMALLIKAD Ilumess Ilusalongid Arstid Haiglad* Kosmeetikud Sanatooriumid Jõusaalid Suust-suhu reklaam Visiitkaardid TEGEVUSKAVA Idee Sihtrühma valik Omatoodangu hindamine Reklaamneidude (ilueedide) leidmine Testkliendid Ilumessidel osalemine Flaierite jagamine (ilu)salongidesse reklaami jagamine Sotsiaalmeedia Massimeedia Klienditega kohtumised Tutvumishina/soodushinna pakkumine Sõprapäeva kampaania Järelteenindus AITÄH KAASAMÕTLEMAST ALLIKAD Google pildid: https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0CA cQjRxqFQoTCNGwgqCuusgCFUiSLAod-tYEjQ&url=http%3A%2F %2Fwww.huffingtonpost.com%2F2013%2F04%2F10%2Fbruno-metra- laurence-jeanson-id- photographs_n_3053816.html&psig=AFQjCNHit7JE5hfEGprfZGMoLZ5kRptM Zw&ust=1444650934869365
edasijõudmiseks, mitte enda harimiseks ja maailmapildi arendamiseks. Noored väärtustavad omandit, et oleks palju raha, et olla stiilne ja kõrge staatusega ametikohta. Nad ei näe, et haridus on väärtus iseenses, et tuleb õppida iseenda jaoks, et ennast harida ja avardada silmaringi. Noore jaoks on mina-pildi kujundamine ühiskonnas oluline ja see on staatusele orienteeritud ja noore jaoks on oluline üldine arvamus ja nende väljanägemine. Leian, et seda mõjutab üldine massimeedia ja popkultuur. Väärtushinnangud väljenduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib noor käitumisviisi. Väärtushinnagud ja suhtumine haridusse ning kultuuri on ajas muutunud ning noored on hakanud pühenduma rohkem iseendale. Võrreldes varasemate põlvkondadega on eesti noored orienteeritud edukusele eraelus ja karjääris, staatusele ühiskonnas. Samas on noore jaoks oluline ühtekuuluvus tunne ja haridus. Ta väärtustab head haridust ja edukust.
UUS MEEDIA Suure-Jaani Gümnaasium Sirelin Koval 11. klass 2013 Uus meedia Tähendas algselt eraraadiot-ja televisiooni Tänapäeval mõistetakse selle all uuemaid massimeedia vahendeid. See põhined suuresti infotehnoloogias: *internet *erinevad multimeedia lahendused Uus meedia Jaotatakse umbes neljaks: *trükiväljaannete võrguversioonid *iseseisvad võrguajalehed ja ajakirjad *ajakirjanduprofiiliga interneti väljanded *ajaveebid ehk blogid ehk personaalsed internetipäevikud http://www.telegram.ee/wp-content/themes/motiva/images/telegram-header.png Telegram
Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas. Iseloomustab: Paindlik sotsiaalne kultuur Tehnoloogiline massikultuur Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Teenindussektoris hõivatute ülekaal Põhijooned: Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Ühiskond vajab haritud spetsialiste Keskklassi ilmumine Massitootmine ja massikultuur Massimeedia Tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud Põhiressurss- teadmised Põhiinstitutsioon- ülikool Põhiotsustajad- eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital- oskusteave Valitsuse roll- turumajandus, kuid mõõduka riigipoolse planeerimisega
elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse: inimesi; organisatsioone. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID geneetilised faktorid; keskkonna faktorid; õpetamine; enesearendamine. KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. 2
kohtulikule kaitsele. Seadustega tagatakse vähemuse huvid ja tasakaalustatakse mitmesugused nõudmised. Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. Demokraatlikus riigis ei rikuta inimeste väärtusi ega huve, nagu seda tehakse totalitaarsetes riikides. Valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust. Kuna võim on avalik, siis on rahval selle tegevust võimalik jälgida ja kontrollida massimeedia vahendusel. Demokraatia halvad tunnused: Sageli kohtame demokraatlikus riigis olukorda, kus ei arvestata piisavalt vähemuste huve. Näiteks Eesti Vabariigis saavad riigikokku peale valimisi enim hääli kogunud parteid, ülejäänud aga jäävad oma väheste häälte tõttu valitsemisest kõrvale. Mina arvan, et demokraatliku riigi üheks negatiivseks tunnuseks on see, et inimestel on tohutult palju erinevaid valiku võimalusi
· Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentsiooni · Tagab infosüsteemide ja andembaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 17. Valimiste etapid- nende kirjeldus Sama mis eelmine????? 18. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga · Erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia · Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui ka massimeedia tegevusega 19. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakonnaseadus Eestis Erakond on ideoloogiline rühmitus mis tegeleb poliitikaga. Erakondi on vaja selleks, et koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Lisaks ka see , et demokraatlikus ühiskonnas, kus on erakonnad, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune. Seda iseloomustavad ideoloogiate
Meedia Inimesed on läbi aegade infot talletanud ja edastanud väga erinevail moel. Teabe levitamise vahendid ehk meedia on inimkonna ajaloo jooksul väga palju muutunud, näiteks kunagiste teabekandjate savitahvli,pärgamendi ja papüüruste asemel on tänapäeval paber ja tahvelarvuti. Ka on muutunud kutselise ajakirjanduse roll ühiskonnas. Esimesed ajakirjad olid teadusajakirjad (loodus- ja arstiteaduslikud), aga ka õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugev...
Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (Oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. · Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. 4. Militarism. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod. Toimuvad massilised arreteerimised,
Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid? Esitage kaks erinevust nende taotluste ja tegutsemisviiside järgi.1)Erakonnad on laia sepktriga ja kindla liikmeskonnaga. Seevastu on survegrupid kitsa spektriga(ühe kindla probleemi kaitsja või edendaja). Liikmeskond võib muutuda kiiresti. 2) Erakond taotleb võimule pääsenust, kuid survegrupi eesmärk on võimu survestada, mitte luua poliitikat.Kuidas mõjutab massimeedia valijate käitumist? Tooge välja kaks positiivset ja kaks negatiivset mõju *positiivselt: 1)valimiskampaania käigus inimeste teadlikkus tõuseb ning otsus on adekvaatsem. 2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks. 2) Erakondade vaheline poriga loopimine võib tõugata inimesed eemale ehk valimistahe kaob 3. Põhjendage, millised on oma vaadetelt järgmised parteid (kas vasak- või parempoolne). *Sots
ÜHISKOND 1.MIDA TÄHENDAB, ET VALIJAT JA VALITUT SEOB MANDAAT? * Volitus esindada ja kaitsta valija huve * Õigus tegutseda ja oma erakonna programme ellu viia. 2.MIKS KORRALDATAKSE VALIMISI? 3.MILLISED PÕHIREEGLID KEHTIVAD VABADE VALIMISTE PUHUL? *Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4.MIS ISELOOMUSTAB MAJORITAARSET VÕI PROPORTSIONAALSET VALIMISSÜSTEEMI? *Majortiaarsed iseloomulikud on ühemandaadilised ringkonnad Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeed...
Kehtib valem: partei poolt antud hääled Kohad riigikogus = lihtkvoot Kolmanda vooru aluseks on üleriigilised suletud nimekirjad. Koha parlamendis saavad kõrgemal paiknevad kandidaadid. Mis mõjutab valijate käitumist? Klassikuuluvus, massimeedia, seotus põllumajanduse või kirikuga Miks kasutatakse eel-hääletamist? - Võimalus hääletada, kui ei viibita kodumaal - Võimalus süsteeme kontrollida ja võimalus saada ülevaadet erakondade populaarsusest Miks võime öelda, et kaasaja erakonnad on Antakse katteta lubadusi häälte võitmise nimel populistlikud?
- Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2. Kommunikatsioon … ehk suhtlemine. - Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. 4. Huvid - Pluralism – mitmekesisus - Tolerantsus - sallivus
VALIJATE KÄITUMIST MÕJUTAVAD jääb järjekond samaks ja koalitsiooni saavad TEGURID: VALIMISTULEMUSI MÕJUTAVAD need keda erakond soovib. * valitsuse käitumine TEGURID: *kvoot häälte miinimumnorm * massimeedia * valijaskonna suurus * ajalooline taust * osalusprotsent DEMOKRAATIA: * sõprade mõju *kandidaatide arv * rahvavõim. Rahvas osaleb * kandidaadi meeldivus *valimisliitude ja parteide arv riigis toimuvas, valib endale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
