Nende evolutsioonis erenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri ja aeroobne hindamine, mis tekitas hapniku kasutamise. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete e eukarüootsete rakkude teke. Piltlikult öeldes neelas üks suurem rakk alla teisi. Esimesed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambrium-Ordoviitsium: loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Kambriumi lõpus surid välja lülijalgsed, kes moodustasid 70% kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajal see pmt taastus kuid kliima jahenemine ja mandrijää tõid kaasa uue suure väljasuremise. Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed.
Hõivati Toompea, raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4. Kuidas mõjutas Eestit? Eestlaste enamus meelestati kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 5. Suure majanduskriisi (1929-1933) Suur majanduskriis tagajärjed Eestile? Massiline tööpuudus, põllumajandussaaduste hinnad langesid ja tööpuudus maal. 6. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? Demokraatiast loobumine, peale seda oli parem Eestit okupeerida. Demokraatlikud riigid suutsid säilitada iseseisvuse. 7. Miks oli 1919.a. Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? Oluline oli sp et u 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel, 8
b)Talurahva tegevus oma olukorra parandamiseks avaldus kahel viisil: · väljarändamisliikumine - Liivimaal levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse soovijaile tasuta maad. Seetõttu puhkesid mitmes mõisas rahutused, milledest tõsisem oli nn Pühajärve sõda 1841.a. Otepääl Pühajärve mõisas. Mässajad suruti maha kohalekutsutud sõjaväe abil. Kolmekümnele anti 500 hoopi kadalippu, 6 saadeti sunnitööle Siberisse. · usuvahetusliikumine - 1845 massiline astumine vene õigeusku. "Keisri usku" minnes loodeti levinud kuulduse kohaselt saada maad ja vabadust teotööst. Kolme aastaga vahetas usku 60.000 inimest, eriti Saaremaal ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas=Timofei, Leenu=Jelena). Lõpuks pettuti, kuid tagasi luteri usku pöördumisele olid võimud vastu. c) Passikorralduse seadus (1863): · Peale pärisorjust oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus
Vastupidiselt sellele on Lõuna-Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus, enamik tööstusettevõtteid on riiklikud. Lõuna-Itaalia mahajäämise põhjuseid on sisuliselt kolm: 1) ajalooliselt tihe rahvastiku kontsentratsioon suuremates Lõuna-Itaalia linnades (Napoli, Palermo, Catania) ja seega inimeste piiratud võimalused tööturul, raskused eluasemega, halvad väljavaated saada kvaliteetset haridust ning sotsiaaltoetust; 2) lõuna-itaallaste massiline emigratsioon välismaale, eriti USA-sse ning Ladina-Ameerikasse 20. saj. esimesel poolel; 3) Põhja-Itaalia tööstus- ja majandusarengu oluliseks toiteallikaks kogu sõjajärgsel perioodil oli odav Lõuna-Itaalia tööjõud ning kapital, mis aga jättis nii Lõuna-Itaalia ilma võimalusest oma majanduslikku mahajäämust kompenseerida. 6. Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis? Praegu on innovatsioon ja kõrgtehnoloogia Itaalias võtmesõnad. Itaalia ei ole küll esimene
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus e. elurikkus – eluvormide rohkus Maal, mis on kujunenud evolutsiooni käigus (3,8milj. a.) Elurikkuse tasemed: Geneetiline mitmekesisus – geenide, geenialleelide mitmekesisus ühe liigi piires. Tagab liigi kohanemisvõime erinevates tingimustes (keskkonna muutused, haigused, uued vaenlased jne.) Mida väiksem populatsioon ja väiksem geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosünte...
8. Egiptuse-Iisraeli sõda ( suessi kriis ) ; sõda Iisraeli ja seitsme Araabia riigi vahel ; ' kuuepäevane sõda ' iisraeli ja araabia riikide vahel 1967 ; 1964 . konflikt Palestiina Vabadusorganisatsiooni (PVO) ja iisraeli vahel. 9. 1983. aasta Genova deklaratsioon keelustas okupeeritud territooriumitel juudiasunduste loomise ning Jerusalemma staatuse muutmise ja nõudis palestiinlaste õiguste tagamist. Okupeeritud Palestiina territooriumitel algas massiline ülestõus 1987. aasta detsembris. Seda nimetatakse esimeseks intifadaks. 10.Oli kolm arengu suunda : eriline suund, mis pole lääneriikidele omane kapitalism ega kommunism ; vabaturumajandus ; kolmas rühm ehk vasakradikaalid otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. 11. Sandinistid on käremeelsed vasakäärmuslased , kes kukutasid endise hirmuvalitseja ja kehtestasid oma diktatuuri. 12. Äkki kuna ühiskonnas pole demokraatia juurdunud, kuritegevus on suur ja
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustam...
maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu või lihtsalt oma ellujäämise eest. Repressioonid- on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus Küüditamine- on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel. Genotsiid- on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. 9. Miks võib teise maailmasõda nimetada eestlaste jaoks vennatapusõjaks? Kuna oli paljusi sõjalisi konflikte Saksamaa ja Venemaa vahel, ning mõlemas osapooles olid eestlased. See tähendab, et eestlane sõdis eestlase vastu.
avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. 1960. aastatel oli tähelepanu all noorsooliikumine, rock muusika, hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. 1965. aastal avati Tallinn – Helisngi – Tallinn laevaliin Käsumajanduse juurutamine Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Kultuurielu arengujooni: Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisuslt sotsialistliku ja vormilt rahvusliku'' kuktuuri juurutamise ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest, oli tekkinud infosulg muu maailmaga. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks:
Arvutisõnastike võrdlus Käesolev essee kuulub sõnastikuvõrdluse valdkonda. Vaatluse alla võtan Arvi Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „Arvutikasutaja sõnastik: inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande, kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Ol...
Streik on tulemuslikuim töötüli lahendusviis. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Enne streiki peetakse läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Streik on äärmuslik abinõu oma tahtmiste saamiseks ning see juhtub siis kui ei saada hakkama läbirääkimistega. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel.
a. Tootmisviis mehhaaniline masinad, vabrikud. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Polüarhia e. paljude võim Teoreetikud: a. Daniel Bell Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste ja oskuste areng, mille eesmärgiks on juhtida muutusi ning kontrollida ühiskonda
Rahvaarvu muut.:kui in-d elatusid korilusest,küttimisest,oli rahvaarv enam-vähem muutumatu.Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh.konnas,maj.võimalused.Arenenud maad:sünd. ja suremus võrdsed,rahvaarv pidevalt stabiilne. Sure. üld...
Heleen Sinijärv 12.A Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ehk infoühiskond kujunes välja 20. sajandi lõpus. Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur, mitmekesised väärtushinnangud ja teenindussektori suur osatähtsus. Ühiskond areneb küll kogu aeg edasi, kuid seda millegi teise arvelt. Püüdes tagada endale heaolu, hävitame me samas loodust, mis on tegelikkuses kogu meie eksisteerimise alus üldse. Loodusvarade suur tarbimine viib nende lõppemiseni. Näiteks hetkel massiliselt tarbitav nafta on taastumatu loodusvara, üks hetk seda enam ei ole ja peame leidma alternatiive
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
Süsinik Süsinik on meie elu aluseks siin Maal. Ta on mittemetalliline element ja suudab kõige rohkem ühendeid moodustada. Süsinikuühenditest koosnevad kõik elusorganismid, kütused ja ka õhk, mida pidevalt hingame. Süsiniku üks tuntumaid ühendeid on CO2 ehk süsihappegaas. Seda leidub õhus ning selle hulk on viimasel ajal kiiresti suurenenud, põhjustades globaalset soojenemist ehk kavuhoone efekti. Süsihappegaasi suurenemise õhu koostises on põhjustanud autode massiline kasutamine. Samuti ka teised masinad, mis paiskavad õhtu CO2-e, sest see on põlemisel üks eralduvatest ühenditest. Globaalne soojenemie ise põhjustab aga suuri ja kohati lausa katastroofilisi muutusi looduses ja kliimas. Näite saab isegi siitsamast Eestist tuua. Kui varem olid meie aastaajad ilusti eristatud, külm ja lumerohke talv ning soe ja päikseline suvi, siis globaalne soojenemine on põhjustanud sooja talve ja jaheda suve. CO2
TUUMAFÜÜSIKA 1) Mõisted: Nukleon- Tuumaosake ehk prooton või neutron. Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse. Alakriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumkütus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni. Tekib küll ahelreaktsioon, kuid see sumbub kiiresti. Paljunemistegur- Ahelreaktsiooni progresseerumise tunnusarv, nt n=2, ehk 2;4;8;16.. Poolest...
ning kerge elu, arvestades seda, et ise ei pidanud nad palju tegema, vaid valitseja oli see kes tegi ja muretses. Millised olid Aleksandri vallutusretkede tulemused ja mis järgnes peale tema surma? Peale Aleksandri varajast surma järgnesid tema tähtsamate sõjapealike vahel tülid, mille pool sajandit kestnud sõdade tulemusena lagunes suurriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Tingitult Aleksandri vallutustest toimus kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Idasse kuhu rajati uued linnade , tähtsaimad neist Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias. Ka levis kultuur Vahemere idaossa näiteks kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel. Nii suurel määral muutuski kreeklaste enda elukorraldus ning idamaised mõjud samuti suurenesid korduvalt.
Liiginimi eesti keeles = Rasvatihane Liiginimi ladina keeles = Parus major (L.) Rahvapäraseid nimesid = Rasva-Ants, talitihane, rasvanäkk, tigane, kikitiits. Kehamõõtmed = Keha pikkus 13...16,5 cm, tiiva pikkus 7... 8 cm. Kehamass = Tavaliselt 16...24 g. Levik = Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva elupaiga olemasolule. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas (v.a põhjaosas), Aasias ja ka Põhja-Aafrikas. Arvukus = Eestis massiline haudelind, praegu arvatakse pesitsevat ~150...200 tuhat paari erinevates puistutes. Elupaik ja -viis = Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Päevase eluviisiga.
Referaat Sissejuhatus Marid ehk marilased (endanimetus ) on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul.Levinum ja varasem (ametlik) nimetus on tseremiss.Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu-, ja idamarid. Usk Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu.Väike osa marisid on muslimid. Keel Marid räägivad mari keelt.Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel).Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas...
Viimastel aastatel on olukord muutunud pingelisemaks ja selgeid muutusi paremuse poole pole veel siiani tunda. Arvestada tuleb sellega, et noorte võimalused on ilma selletagi rohkem piiratud võrreldes nende konkurentsivõimalusi teiste elanikkonna rühmade vahel. Justnimelt täna, on rohkem kui kunagi varem, vaja hinnata noorte tööpuuduse ulatust, selle dünaamikat ning leida võimalusi, kuidas tõhusalt toetada noori, kellel on raskusi tööhõivega. Massiline tööpuudus noorte seas – suur ambitsioonikus, noored sptesialistid, reaktiivsus ja noorte ekstremism on probleemiks tööturul, kuna paljud ettevõtted lihtsalt kardavad võtta tööle neid, kellel pole töökogemusi ja on innovatsioonilisemad vaated töö tegemisele. Noored spetsialistid on iga arenenud riigi uhkus ja lootus, kuid kui sellega ei kaasne noorel sotsiaalkindlust, muutuvad nad riigi majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks suureks ohuks.
........................................................................................... 2 Hirm kui tähelepanu köide...................................................................................... 3 Sotsiaalreklaami kampaaniate tulemuslikkus.........................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Sissejuhatus Kuna tänapäeva ühiskonnas on reklaamindus tohutult massiline ning seda esineb igal pool, siis massist välja paistmine on raskendatud. Selgesti saab midagi tajuda siis, kui tähelepanu on kontsentreeritud, objektile suunatud (Bachmann, 2005). Sotsiaalreklaamidel on enamasti 2 ülesandeks muuta inimeste käitumist, kuid et seda teha, on vaja pikemat tähelepanu kui kommertsreklaamidel, mille ülesanneteks on müüa. Kuna sotsiaalreklaamidel on sihtrühmi
Lend muutus jõulisemaks. Nende nahkjalt lennuselt on õnnestunud leida midagi karvadetaolist. Ei ole võimatu, et oma arengu lõpul muutusid lendsisalikud püsisoojasteks. Roomajate väljasuremine. Eksisteeris Ka väga palju teisi kujult, suuruselt ja eluviisilt imelikke roomajaid. Liikide hulgalt oli neid kokku palju enam kui kõiki nüüdisaegseid maismaa-selgroogseid. Enamik roomajaid suri välja, kuid need, kes säilisid, moodustavad tühise osa üldse roomajatest. Roomajate massiline väljasuremine oli umbes 70-80 miljonit aastat tagasi. Mis oli nende väljasuremise põhjus? Asi ei ole ainult kliima jahenemises. Kliima jahenemine ei olegi iseenesest nii kohutav loomadele, kel on võimalus langeda taliuinakusse. Tuleb märkida, et roomajate väljasuremine langeb ajaliselt kokku lindude ja imetajate õitsenguga. Nähtavasti ürgsete roomajate väljasuremises mängis peamist osa konkurents maakerale ilmuvate täiuslikumate maismaa-selgroogsetega.
kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid kolhoseerimine (ka kulakute väljaselgitamine), forsseeritud industrialiseerimine (Rasketööstuse laiendamine) ning riikliku plaanimajanduse juurutamine (peale seda algas üleminek käsumajandusele, toimus massiline võõrtööliste sissevool). Alustati maareformiga, mis kujutas endast maa riigistamist ning tekitas inimestevahelisi pingeid. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kaevandati üha rohkem põlevkivi ja laiendati tööstuslikku kalapüüki. 7. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid merekoolid. Peamiseks kirjavaraks muutus ilmalik kirjandus, populaarsed olid kalendrid. Pärnus ilmus "Perno Postimees". Võidule pääses ühtne kirjakeel ning koostati uus eesti
Dawesi plaan: oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mitte...
NSVL vahel. 1945 Jalta konverents, Sm kapituleerus, Teine MS lõppes Jp kapituleerumisega. Suur põgenemine sügis 1944, põgenemine Nõukogude võimu eest läände. Mobilisatsioon sõjaväkke kutsumine. Metsavennad karistuste või repressioonide hirmus metsa põgenenud inimesed, osa tegutses aktiivselt nõukoguse võimu esindajate vastu. Natsionaliseerimine riigistamine. Massiküüditamine repressioonide tippsündmus, inimeste vägivaldne, massiline ilma kohustuseta kodumaalt välja viimine 14. juuni 1941. Kolmikpakt sõlmiti 1940 sügisel Sm, It ja Jp vahel Berliinis, millega võeti endale kohustus üksteist igati toetada. Holokaust juutide hävitamine. Atlandi harta 1941 suvel kirjutasid Roosvelt ja Chruchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Kamikaze Jp enesetapu terreristid.
Inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis. Rõhutati, et maailm jaguneb kaheks: ühele poole jäävad sotsialistlikud riigid (head, eesrindlikud, helge tulevikuga) ja teisele poole kapitalistlik maailm (vaenulik, võõras, roiskuv, manduv). Juurutati isikukultust. Stalin suri 5. märtsil 1953.aastal, tema järglaseks sai Nikita Hrustsov. Lõppes senine massiline vägivallapoliitika, algas ,,sula". Hrustsov lubas, et nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis. 1964. oktoobris kutsusid vandenõudlased Kremlis kokku Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi, mille tulemusena astus Hrustsov tagasi. Hrustsovi pärijaks sai Breznev, tema valitsusaega iseloomustab stagnatsioon. Majanduslik stabiilsus säilitati, kuid NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Stagnatsioon ehk
LadinaAmeerika juhtivaks maaks. 3. Kirjelda Pakistani riigi kujunemist. India rahva pikaajaline iseseisvusvõitlus Briti koloniaalvõimu vastu kandis vilja 1947, mil Londonis võeti vastu otsus jaotada India impeerium usu põhjal kaheks dominiooniks hindu usklikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. 4.Kirjelda Iisreli riigi kujunemist. Kahe ilmasõja vahel algas Briti juhtkonna toetusel juutide massiline tagasiränne Palestiinasse, mis tekitas aga meelepaha seal elanud araablastes. Suurbritannia katsed olukorda rahustada ei kandnud vilja ning 1947 anti küsimus ÜROle lahendamiseks. Viimane otsustas jagada Palestiina juutide ja araablaste riigiks. 14.mail 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid välja oma riigi Iisreali. 5.Iseloomusta Palestiinlaste olukorda 20.saj. II poolel. Kui juutidele oli Iisrel tagasi saadud, siis palestiinlastele tundus, et nad on kodumaa kaotanud
Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi peaaegu kogu jääajajärgsel perioodil, kuid pole siin kunagi massiline olnud. 1966a. loendati Eestis kõigest 60 ilvest. Ilveste arvu järsku suurenemist võib seletada peamiselt saakloomade arvu tunduva suurenemise, aga ka tagasihoidliku jahipidamisega. Kuigi saakloomi on külluses, on ilves võrdlemisi paikse eluviisiga, ning elab aastaid ühes kandis ulatudes 300-3000 ha. Toitumine- Laialt levinud arvamuse kohaselt peetakse ilvest peamiselt valgejänestest toituvaks loomaks. Kuigi ilves kipub vahel murdma enam, kuid ta jaksab kohe ära süüa, on nii
Nimekorralduses oli veel olulisel kohal Peeter Päll. Isikunimesid hakati uurima 19. sajandi lõpus. Koguma hakati neid varem, kuid ei analüüsitud. 19. sajandi lõpus andis Mats Tõnisson välja kalendreid. Neis kalendaariumides olid pühakute ja tsaari perekonna nimed, mis olid võetud rahvusvahelistest kalendritest. M. Tõnisson vahetas paljud nimed välja ja tõi kalendritesse eestipäraseid nimesid. Ta mõtles välja umbes 800 nime. 1920-1930. aastatel toimus massiline nimede eestistamine. Perekonnanimedest anti välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000. Eestlastele pandi esimesed perekonnanimed umbes 1800. aastal. Perekonnanimesid eelistati oluliselt rohkem kui eesnimesid. Saaremaal uuris perekonnanimesid Kairit Henno. Eesnimede kohta tegi soovituslikke loetelusid Julius Mägiste. 1960-1970. aastatel tegelesid
moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD-riike. Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt majanduspoliitikat. 3. RAHVASTIK Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka 3 sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida
Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanus siinseid tooraine- ega tööjõressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ning vajadusi. Majanduselu allutati plaanimajandusele. Jäik plaanimajandus välistas turumajanduslikku õhiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Kõige olulisemaks kaasnenud demograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. Sisserännanud pärinesid esialgu valdavalt Venemaa loodeoblastitest, kes tulid siia organiseeritud värbamise teel (eriti ehitus- ja põlevkivitööstusesse) , kuid ka omal algatusel või varem kohale jõudnud sugulaste ja tuttavate õhutusel. 1950. aastate alguseks oli NSV Liidu põllumajandus täielikult laostunud. See sundis J. Stalini surma järel võimule tulnud uut juhtkonda korrigeerima ka senist põllumajanduspoliitikat. 1953 . a
Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised ...
1) Aafrika Rahvuskongress moodustati Nelson Mondela ja Frederik de Klerk- i Nobeli rahupreemia - ühiskond muutus leebemaks teiste suhtes. Nad kaotasid aparthedipoliitika, ilma veresauna ja rahutusteta, suutsid jääda rahulikuks. Tänapäeva Aafrika olulisemad probleemid : 1) Näljahädad, kodusõjad erinevate hõimude vahel 2) Ülim vaesus, sagedased riigipöörded, maavarade väärkasutamine 3) Arstiabi puudumine, massiline HIV levik. Kuidas oleks võimalik neid lahendad ? - Polegi, kuna nad ise ei tee midagi selleks,et elu parem oleks. Ainult edendades hariduse ja meditsiinilist teed. Ainult teoreetiliseks võimalik.
testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal Eesti Ülemmaakohus - kõrgeim Eesti kubermangu kohus prst kuningat Maapäevad - Läänemaa kubermangu rüütlimõisavaldajate kokkutulek
kudemisperioodid algavad varem ning nende kullesed on ohuks kõre kudule ja noortele kullestele. Teiste kahepaiksete olemasolu võib põhjustada ka liigset konkurentsi toidu pärast. Kõige teravam toidukonkurents on hariliku kärnkonna ja kõre kulleste vahel. Neljandaks oluliseks ohuks on Inbriidingu depressioon e lähisuguluses olevate isendite omavaheline ristumine.Kuna Eestis on kõikide kõre asurkondade isendite arv kõvasti alla 500, siis toimub massiline lähisugulaste sigimispaaride moodustumine, mille tõttu hakkavad genotüüpide tasakaalu muutumisest tingituna avalduma mutatsioonid. Selline olukord kahandab asurkondade elujõulisust. Peamiseks ülesandeks on säilitada ja taastada kõre olemasolevaid elupaiku, et liiki säilitada. Tuleks eemaldada võsa ja roog, et tagada avatud maastik. Peaks rajama veelompe ja olemasolevaid liigsest mudast puhastada ning süvendada. Kõrele on eluliselt tähtsad
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus *tööstuslik kaubatootmine *rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamisest *headusühiskond Teadmusühiskond: *osatakse ratsionaalselt kasutada infot, teaduse ja tehnika saavutusi *paindlikum ja vabam töögraafik *info muutus massiliseks ja kergesti kättesaadavaks Postindustriaalne ühiskond: *infoühiskond *kõrgtehnoloogia massiline kasutamine *teenindussektori osatähtsuse kasv * tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses 5. Heaoluriigi tunnused: *riik sekkub tulumajandusse ja tulude jaotamisse *pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri tarbeks *riik hoolitseb inimeste eest Põhieesmärgid: *toetuste andmine *võrdsus *heaolu ühishüvede pakkumine mudelid: korporatiivne-konservatiivne * orienteeritud peamiselt palka teenivatele
Keskkonnaprobleemid · Kollast merd peetakse üheks kõige rängemalt vähenenud väärtusega veekoguks maal. Looduslike rannikuäärsete elupaikade häving maaparanduse tõttu on põhjustanud enam kui 60% märgalade hävimise Kollase mere rannikualadel ümmarguselt 50 aasta jooksul. Pidevat rannikualast arengut põllumajanduses ja tööstuses peetakse samuti selle hävingu põhjustajaks. Niivõrd suur ala kaotus, laialt leviv reostus, vohavad sinivetikad ja massiline kalade ja mereimetajate üleküttimine on põhjustanud selle, et Kollase mere ökosüsteemi peetakse ohustatuks. Kasutatud materjalid · https:// en.wikipedia.org/wiki/Yellow_S ea · http:// www.britannica.com/EBchecked /topic/652686/Yellow-Sea · http:// et.wikipedia.org/wiki/Kollane_m eri · http:// www.loodusajakiri.ee/looduses ober/artikkel569_541.html ·
Eesti NSV-le. Teise maailmasõja ajal oli Eesti okupeeritud nii Saksamaa poolt kui ka NSV Liidu poolt. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit sai siiski endale Balti maad ja Ida-Poola. Eesti NSV-s korraldati võlts-riigipööre ning mängiti välja, et Eesti NSV palub ennast NSV Liidu koosseisu. Peale seda jäi Eesti NSV raudse eesriide taha. Puudus kontakt välismaailmaga ja algas türanlik ajastu, kus peamisteks tunnusteks oli massiline terror, järelevalve, plaanimajandus ja venestamine. Uue riigikorra eest olid pagulasse läinud paljud Eestlased. Peamiselt USA-sse, Kanadasse, Rootsi ja Saksamaale. Samuti Austraaliasse. Selle tõttu kaotas Eesti suure osa oma haritlastest ja Vabariigi aegsetest poliitikutest. NSV Liit jättis mulje, et Eesti NSV liitus NSVL-ga vabatahtlikult, et liidus olevad vabariigid on kõik liberaalsed ja seal toimuvad demokraatlikud valimised. Kusjuures, valimised isegi toimusid
· liiduvabariikides edutati rahvuskaadrit · Beria mõjukuse kasv ohustas konkurente Malenkov ja Hrustsov organiseerisid juunis 1953 vandenõu · Beria arreteeriti ja hukati süüdistatuna Stalini-aegsetes kuritegudes c) Hrustsovi tõus: · Beria hävitamisest võitis enim Hrustsov, keda otseselt ei seostatud Stalini-aegsete kuritegudega · inimestele (ka Läänele) meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus, hea kontakt rahvaga · lõppes senine massiline vägivald GULAGi laagrite tühjendamine ja süütult represseeritute rehabiliteerimine · KP XX kongressil 1956.a. pidas ta kinnisel istungil Stalini kuritegusid paljastava ettekande (,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest") · algas ühiskonna destaliniseerimine Stalini ausammaste ja raamatute kõrvaldamine, surnukeha ümbermatmine Lenini mausoleumist Kremli müüri äärde
ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Eriti arvukalt oli sõjaväge eestis sõjajärgsetel aastatel-120 000 meest. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast Siberisse Vastupanu ja repressioonid Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras. Protestiti peamiselt Eesti NSV riigivõimu tegevuse ja riigikorra vastu. 1944-1953 aastal oli vastupanu peamiseks vormiks relva võitlus e. metsavendlus
Kuna Eestile oli oluliseks aknaks lane Soome, siis oli võimalik vaadata Põhja-Eestis Soome televisiooni. 1965 aastal avati ka Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemeid. 7. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale? *Tööstust arendati jõuliselt eelisjärjekorras. *Põllumajandust hakati sundluslikult kollektiviseeruma. *Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. *Sisse ränne kahandas aja jooksul oluliselt Eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Industriaaliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustas linnastumist. * 1980 aastatel elas linnades juba üle 70% elanikkonnast. * Mõned Eestimaa piirkonnad muutusid venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? Seati eesmärgiks sisult
9.aprill Arras kaitseliini moodustamine 12.aprill Kanada väed vallutavad Vimy Ridge'i 16.aprill Aisne'i 2 lahing algab 17.aprill Prantsuse tanke kasutati esimest korda 16.mai Maria Bochkareva moodustab naiste pataljoni 7.juuni Britid ründavad Messines'd 25.juuni Ameerika Ühendriikide väed saabuvad Prantsusmaale 29.juuni Kreeka kuulutab sõja Keskriikidele 12.oktoober Britid moodustavad kaitseliini Passchendaele'is 24.oktoober Itaallased moodustavad kaitseliini Caprorettos 20.november Massiline tankide rünnak Cambraile 21.november bolsevikud saadavad naiste pataljoni laiali 8.jaanuar 1918 Wilson teeb teatavaks 14 punktilise rahulepingu 21.märts Sakslased moodustavad kevadkaitseliini 27.mai Aisne kolmas lahing algab 4.juuli Le Hamel'i lahing 15.juuli Marne'i teine lahing 8.august Amiensi kaitseliin 21.august Antandi läbimurre Albertis 26.september püstitatakse Meuse-Argonne kaitseliin 3.oktoober Max von Baden määrati Saksamaa kantsleriks 5
Elu muutus mgavamaks, kuid et oleks võimalik neid muretseda oli vaja neil ise midagi müüa või nad pidid saama rahapalka, mille eest sai osta vabtikutooteid. Inimesed pidid tegema tööd, et võimaldada endale neid mugavusi. Vabrikud tegid uusi nõudeid trantspordile, et saaksid turustada valmistootangut ning ka toorainet. Selleks leiutas George Stephenson auruveduri. Esimene raudteeliin pühitseti sisse 1825. aastal Inglismaal. Sellele järgnes uute raudteede massiline rajamine. See tagas inimestele töökohad, võimaldas teenida raha. Pikkadeks reisideks auriku leiutajaks peetakse Robert Fultonit, aurik tegi oma esimese reisi 1807. aastal Hutsoni jõel, mille pardal oli 46 reisijat. See võimaldas inimestel võtta ette ka pikemaid reise. Murranguks oli nafta ning petrooleomi leidmine, seejärel ka bensiini kasutuselevõtt. Saksa leiutaja ehitas 1884. aastal bensiinimootori, mis sobis autodele. Esimene auto valmis ka juba järgmisel aastal. See
Viis minutit veel Vaatan kella. Tiks-tiks-tiks-tiks. Tund venib nagu kummiliim. Tagapingi Mike hakkab mind juba närvi ajama. Mida ta mõliseb seal õpetajale vastu? Kui ta veidike vait oleks saaks ehk varem ära. Ei suuda enda suud kinni hoida. Täielik värdjas. Heameelega kõnniks hetkel tema juurde ning annaks talle kena matsu vastu kukalt. Ohoh! Vait jäi. Kuid siiski...ei. Sellised tüübid lihtsalt käivad pinda. Olgu. Suva. Karjun: ,,OOOOI! Jää vait noh!" Mike vastab naiselikul toonil: ,,Mhhh! Mul on õigus rääkida. Sõnavabadus." Istun rahulikult tagasi. No on värdjas noh. Tuleb mulle oma õigustest rääkima. Kui mina temaga lõpetan on tal ainult õigus vaikida. Vaatan klassi teise otsa. Kell vahib mulle kurjakuulutavalt vastu. Tiksub. Neli minutit veel. Peaks vist asjad kokku panema. Võtan pastaka ja pliiatsi, tirin pinalil luku lahti ja viskan need suvaliselt sinna sisse. Hakkan juba raamatut kinni...
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
istuvad esimese asjana arvuti taha klõbistama klaviatuuriga. Nõnda veedavad nad pea terve ülendjäänud päeva arvuti tagant lahkumata. Seetõttu ongi väljamõeldud e-kool, lootes, et kui õpilastel pole aega nina arvuti tagand välja pista, siis äkki leiavad nad aega neti hüppata, ning nii muuseas vaadata, mis järgmiseks päevaks õppida jäi. Loomulikult on aidanud e-kooli arengule tublisti kaasa ka arvutite kättesaadavus ja interneti massiline levik üle Eesti. Põhjamaa kliimas elades, kus üle poole aastast valitseb külmus ning pimedus, ei taha inimesed kodunt välja ronida. Selle asemel nad pigem keedaksid tassi kuuma kakaod, ning surfaks päev läbi netis ringi. Nagu uurimused tõestavad, siis põhjamaa elanikud on rohkem masendunud, kui lõunamaa inimesed. See on tingitud sellest, et inimesed peavad minema tööle või kooli pimedas ning ka tulema pimedas. Päevane aeg möödub aga tööd tehes, mis
tarbimisele, kuid inimesed ei loobunud alkoholist Salaalkoholi tootmisel rikastus maffia => kuiv seadus tõi kaasa kuritegevuse kasvu Kuiva seaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad näiteks prostitutsioon ja narkokaubandus Al Capone üks kuulsamaid mafioososid MAJANDUSKRIIS 1929. aastal algas Ühendriikides majanduskriis Sellega kaasnes massiline vaesumine 1932. aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja viia Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk uus kurss riik asus toetama uute töökohtade loomist hakati organiseerima hädaabitöid kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes abiraha ja toetusi riiklikult hakati reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud
Eesti Rootsi riigi koosseisus Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 280 000 inimest. Valdav osa neist olid eestlased. 1620. a langes Eesti talurahva arv saja tuhandeni. Enamik olid eestlased kuid leidus ka venelasi,poolakaid,soomlasi, sakslasi ja leedukaid. Põhja Eestis ka hollandlasi ning sotlasi. Sõjaolud tekitasid suure rahvaste liikumise rikkamatesse piirkondadesse. Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
