eluviis). 6. Revolutsiooni tagajärjed ja mõju kultuuris ning poliitikas? (anda põhjendatud hinnang) Tagajärgede pos: Absolutismi kukutamine Vabariigi loomine Feodaalsüsteemi murdumine Eesõiguste kaotamine Rahvustunde tõus Rahvuslik ärkamine Valgustusideede levik Üldine sõjaväeteenistuskohustus Vägivald Poliitlised vastaste massiline hävitamine Eeskuju 20.saj diktaatoritele Mõju kultuuris: Vandaalitsemine Skulptuuride, maalide, ajalooliste, juriidilisete, filosoofiliste raamatute hävitamine 1793 avati kunstimuuseum 1793 pandi alus Rahvuslikule Arhiivile 1794 raamatukogude võrgu loomine Mõju poliitikas: 7. Kolm eeldust tööstuslikuks revolutsiooniks, koos selgitusega? Põllumajanduspööre, mis sai võimalikuks seoses maa eraomandi
Naised sel ajal pidid alustama kurnavat ning väsitavat tööd. Muidugi, see kõik mis ma eelnevalt kirjutanud olen, kuulub kõikide sõdade ja lahingute puhul, kuid ma arvan et 10 kuu jooksul on Verduni lahingus surma saanud rohkem kui palju inimest, nii võin järeldama, et see kuulub selle lahingu puhul täpselt.Üldiselt, paljud inimesed arvevad, et madagi heat nende alhingutes ei tulnud välja. Selles lahingusest inimestel oli ainult: nälg, tüdimus, majanduselu, massiline surm,tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. Siis me näeme mida head polnud. Need väejuhatus kes seda tahtis ja tegi nendele see küll, minu arust halb polnud. .
Ärkamisaeg ja äratajad Ärkamisaja mõju eesti rahvusluse ja riigi tekkele Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile
Talupoegade poolel olid ka aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud, lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala. Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572. Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine. (,,Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb") Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise'i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu. Ta surus maha ka talurahva ülestõusu. Asi lõppes 1598. a. Nantes'i ediktiga, sellega olid mõlemad usud lubatud. Lepiti kokku, et Pariis on katoliiklik ja kuningas katoliiklane. Navarra Henry läks üle: Pariis väärib missat. Reformatsioon Eestis
tselluloosi ja paberitööstuse seadmete valmistamises 3% maailma ekspordi mahust. Põllumajandusliku tootmise kasv tõi endaga kaasa Taani spetsialiseerumise põllumajandusmasinaehitusele. Käesoleval ajal toodab Taani põllumajanduse tarbeks üle 100 liigi põllumajanduses vajaminevaid masinaid ja seadmeid. Maailmaturul on Taani eksportööride käes üle 2% turust: piima ja või tööstusliku tootmise seadmed, tapamajade seadmed ja õlletehaste seadmed. Tuuleenergia massiline kasutamine on aidanud kaasa sellele, et Taani on üks suuremaid tuulegeneraatorite tootjaid. Tuntuim tuulegeneraatorite tootja on Vestas Wind System, kes on ka maailma suurim taoline ettevõte. Alates 2006. aastast valmistab Vestase (nagu ka Siemensi ja Hispaania Gamesa) generaatorite põhikomponente ABB tehas Eestis, asukohaga Jüris. Veel asuvad Taanis maailma ühed juhtivad vee-, küte- ja jahutussüsteemide tootjad Danfoss ja Grundfos
Jõhvi Gümnaasium Kärbseseened Referaat Koostaja: Reelika Lõhmus 11B Juhendaja: Tiina Gaskov Savala 2009 Sisukord: Kärbseseened ja nende ohtlikkus.............................................................................lk 3 Roheline kärbseseen................................................................................................lk 4 Valge kärbseseen.....................................................................................................lk 4 Punane kärbseseen..................................................................................................lk 4 Roosa kärbseseen....................................................................................................lk 5 Lisad.........................................................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus...................
Sellest ajast saati on tõusnud maa keskmine temperatuur umbes 0.75´C ning usutakse, et selline trend jätkub ka tulevikus. Kasvuhoonegaasid on iseenesest vaid gaasid, mis ei lase päikeseenergial Maapealt lahkuda ja ilma milleta oleks elu tegelikult võimatu, sest kui kõik see energia Maalt lahkuks, oleks ilm igasuguse elu jaoks siin planeedil liiga külm. Kuid liiga palju kasvuhoonegaase tähendab, et Maa kuumeneb üle ning meid ohustavad dilemmad nagu kõrbestumine, liikide massiline väljasuremine ja poolustel jää sulamine. Peamiseks põhjuseks, miks kasvuhoone gaaside hulk atmosfääris kiirelt tõuseb, peetakse fossiilkütuste laialdast kasutamist: autoga sõitmine, söeelektrijaamadest pärit elektrienergia, kodu kütmine naftakütustega. Globaalse soojenemise teooria on väga vastuoluline ja paljud teadlased usuvad, et seda ei põhjusta inimene. Planeedi keskmine temperatuur on läbi aegade radikaalselt kõikunud. Vihmametsade raie
liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega
ta häda sunnil palvetes Jumala poole ja saavutas võidu. Chlodovechi ristis Reimsi piiskop ning ühtlasi lasi end ristida ka Chlodovechi sõjavägi. Seda sündmust loetaksegi ristiusu võiduks, ehkki on selge, et pöördumise põhjused olid poliitilised ja samuti selle tagajärjed: paganlike naaberhõimudega võideldes võitles Chlodovech nüüd õige usu eest. Rist ja mõõk käisid käsikäes. Sõjapealiku ja tema vägede üleminek ristiusule oli massiline ja varakeskaegses Euroopas korduv nähtus. Uue usu võtsid esmalt omaks germaani hõimude pealikud ja sõjavägi ning alles siis lihtrahvas. Uus religioon ületas oma kultuurilt suuresti vana germaani usundi. Kirikul oli arenenud haldusaparaat, ta andis germaani rahvastele kirjaliku kultuuri 7 ning antiiktsivilisatsiooni pärandi. Eriti põhjamaades astus kirik liitu kuningavõimuga. Kasu
1.Kahepooluseline maailm 1945. suvel toimus Potsdamis liitlas riikide viimane kohtumine, kus pandi paika sõja järkse maailma saatus. Ühteaegu teravnesid seniste liitlaste suhted. · Külmasõja kujundamine. Lääneriikide ja Nõukogude Liidu suhete teravnemise tingis stalinik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee jõudis sõja viimastel kuudel. Eesmärgiks oli aidata võimule kommunistid. Seoses Nõukogude ohuga Kreekale ning Türgile tegi USA president ettepaneku alistada sõjaliselt ja majanduslikult kommunismi ohtu sattunud riike. 2.Sotsialistlik maailma süsteem 1950 aastate alguses oli maailmas 13 sotsialistlikut riiki. Alguseks nimetadakse neid rahvademokraatia maadeks. 1950 aastast peale nimetadakse sotsriikideks. Kõik need riigid välja arvatud Jugoslaavia, täitsid moslova tahet. 1950 aastate lõpul ja 60 aastate alguses halvenesid Nõukogude Liidu- Hiina suhted. Algas tulevahetus pirioorselt aladel. Nõukogude Liit võttis kasut...
1224 (kevad) - Esimene katse Tartu vallutamiseks. Linnus pidas vastu. 1224 (august) - Teine Tartu vallutamise katse. Tapa talgud. Sakslaste edu. Maa-alade jaotus: Alberti vend Hermann => Ugandi residents Otepääl. Mõõgavendade ordu => Sakala, resident Viljandi. Taani => Rävala-Harju. Paavst => Virumaa, Järvamaa, Läänemaa. 1227.aasta algus - Ristivägi asus teele saaremaale. Muhu linnus vallutati, armtud tapatalgud. Valjala linnus - ründajad võtsid rahu pakkumise vastu, algas massiline ristimine. Selle sõjakäiguga lõppeb Läti Hendriku kroonika ja seda loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks TÖÖ ALLIKATEGA "LÄTI HENDRIKU MADISEPÄEVA LAHIND" 1. Koguti kokku suur sõjavägi. Eestlased kutsuti kõikidest maakondadest kokku (6000 meest). Räägisid läbi Venemaaga. 2. Suhteliselt head suhted olid eestlaste ja venelaste vahel. Üks pool pidi teist aitama ja vastupidi. Vastastikune abi. 3
seda oli oluliselt nõrgem. 21. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest. Oluliseks aknaks Läände oli ka Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. 22. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale ja arengule? Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
Hellenismiperiood (kokkuvõte) Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võ...
7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader 10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks 11) üritati ka taastada eesti iseseisvust, kuid see ei õnnestunud, sest suurriigid (NL, USA, Ing olid juba kokkuleppinud Baltikumi loovutamises NL-ile) 12) Massiline põgenemine läände II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp
vähem klinkrimineraale, mis on sideaine omadustega see mõjutab põlevkivituha kasutusvõimalusi ehitusmaterjalina. Tuhaväljad Põlevkivituhka ladestatakse vee abil tuhaväljadele. Suurtes kogustes hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui tööd alustas Balti soojuselektrijaam. Näiteks Narva lähistel tuhaväljadel katab tänapäevaks tuhk Õismäe suuruse pindala ehk ligikaudu 18 ruutkilomeetrit ja tuhakihi paksus on 4045 m . Kokku on alates 1950-ndatest, kui põlevkivist massiline energia tootmine algas, ladestatud praeguseks üle 300 miljoni tonni tuhka. Võrdluseks, sama võimsusega kivisöeelektrijaamades tekib 58 korda vähem tuhka. 90% Eestis toodetavast põlevkivituhast ladestatakse veega Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljadele. Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus
Kesk- ja Kõrgkodanlus väikekondalus Pooldasid Pooldasid revolutsiooni revolutsiooni lõppu jätku Maximilien Robespierre 1758 - 1794 Revolutsiooni tagajärjed Positiivne : Negatiivne : Feodaalkorra hävimine Liigne terror Vabariigi loomine Massiline giljotineerimine Inimesed võrdsed seaduse ees Mõistuse kultus Monarhia kaotamine Napoleon bonaparte 1769 - 1821 Andekas inimene (hea mälu, sügavalt haritud, suutis mitut asja korraga teha) valitses Prantsusmaad 1799-1814 ja 1815 1802. A. keisriks kuulutamine 1804. a . kehtestas "Tsiviilkoodeksi" Venemaa sõjakäik tähistas Napoleoni langust Mürgitati Üks vägevamaid väejuhte ajaloos inglismaa
Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud väljaastumine kasvas üle ka poliitiliseks vastuhakuks. Kuid juba 17. juuni õhtuks surusid Nõukogude tankid ülestõusu maha. Massiline pagemine Ida- Saksamaalt jätkus ka järgnevatel aastatel. Pagemise tõkestamiseks ehitasid kommunistid 1961. aastal kahe Saksamaa vahelisele piirile Berliinis betoonist müüri. Ungari ülestõus. 1953. sai Ungari peaministriks Imre Nagy, kes hakkas Stalini surma järel kommunistlikku režiimi leevendama. Kuid juba 1955. aastal kukutasid tagurlased ta võimult. See süvendas Ungari valitsevas ladvikus reformimeelsete ja tagurlike jõudude vastuolusid. 1956
terrorit; hakkati kasutama Vene sõjavange enda kasuks; ning sakslaste jõhker käitumine juutide suhtes Generalplan Ost Saksamaa plaan ümberasutatda enam kui 30. milj venelast ja teisi rahvus, et juurde tekitada elamispinda Sakslastele idapool Juudiküsimus - otsustati leida lõplik lahendus Juudi probleemile, mille käigus juute panti elama getodesse, kasutati kui tööjõuna,panti elama ebakõlblikutesse keskkonda, toimus massiline mõrvamine gaasikambrites. Juutidehävitamis poliitikat nimetatakse holokaustaks Partsianisõda Sõja nähtus, kus vallutatud aladel, rahvas hakkas vastu määssama vallutajate suhtes, Stalingradi sõda Stalingrad, mis oli sakslaste kontrolli all ja NSVL vägede poolt 19. November 1942 piiramisrõngasse, millest välja ei pääsetud, sõja tegevus veel kestis, kuni 2. Veebruar 1943, kui sakslased kapituleerisid
Ta palub, et Harry ja Ron kannaksid märgid. Nagu kaitseminister Dark Artsi edenedes, õpib Harry ennast edukalt Imperiuse väljaheitest kõrvale hoidma. Oktoobri lõpus saabuvad Beauxbatonsi ja Durmstrangi delegaadid ning Ron on rõõmus, et Durmstrangiga on tulnud tuntud kvididikumängija Viktor Krum. Halloweeni õhtul vallandab "Pokkeri kambris" võistlejate nimesid, kes võistlevad Triwizardi turniiril; koos Cedric Diggory, Fleur Delacour ja Viktor Krum valitakse Harry Potter. Järgneb massiline kaos, sest Harry on liiga noor. Kuid kuna pokaalide otsus on lõplik, otsustatakse üldiselt, et Harry on kohustatud konkureerima. Gryffindori maja on võidukas, kuid Ron on tujukas ja heidukas, ja ta ei räägi Harryga mõnda aega. Kool jätkub ja Harry on pettunud, et vähesed inimesed usuvad, et ta ei pannud oma nime tulekahju. Esimene ülesanne läheneb ja Harry on petlik; Karjääri kaalumisel räägib reporter nimega Rita Skeeter Harry ja
kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Uued nakkushaigused – süüfilis Ameerikale Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber
seda oli oluliselt nõrgem. 21. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest. Oluliseks aknaks Läände oli ka Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. 22. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale ja arengule? Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad
*industriaal e.Tööstusühiskond-19 SAJ.inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöördekäigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. Tähtsad maisnad. Aeg on raha. *Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgen ühiskond-19 SAJ LÕPP.. kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. Spetsialistid. Kujuneb keskklass. *Infoühiskond-20 SAJ.arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A
7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader 10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks 11) üritati ka taastada eesti iseseisvust, kuid see ei õnnestunud, sest suurriigid (NL, USA, Ing olid juba kokkuleppinud Baltikumi loovutamises NL-ile) 12) Massiline põgenemine läände II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp
F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) sõjakirves DOLOMIIT On saanud oma nimetuse mineraal dolomiidi järgi. Enamasti esineb ta kihtide ja läätsedena harilikult koos lubjakiviga. Harvemini esineb vaheldumis kipsi ja terrigeensete kivimitega liivakivi või saviga. Struktuur on teraline ja tekstuur massiline. Erinevalt lubjakivist reageerib dolomiit külma lahjendatud soolhappega vaid pulbristatud kujul. Kuuma soolhappe toimel kihiseb tugevasti. Dolomiiti leidub maa all peaaegu kõikjal. Tekkinud on ta enamasti teiseselt, lubimuda või lubjakivide ümberkristalliseerumisel. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.) 7 KOKKUVÕTE
Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Rahvusliku ärkamise tähtsamad tegelased on Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson., Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Ärkamisajal sai alguse laulupeo traditsioon, sest just sellel perioodil toimus esimene üldlaulupidu. 2 Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile.
Inimeste toimetulek tööd mittetehes on kadestusväärne. Elatustaseme eest võitlevad pidevalt ka väga tugevad ametiühingud, üldjuhul tehakse tööandjatega 3.aastased lepingud, mis määravad töötajate palga- ja mud töötingimused. 3) pool avaliku sektori kulutustest sotsiaalsfäärile - Eesti ei täida selle kriteeriumiga heaoluriigi tingimusi, suudame suunata sotsiaalsfäärile umbes 1/3 kriteeriumist. Siin väljendub meie hetke õpetajate võitlus parema palga eest, arstide massiline siirdumine tööle välismaale. Riik ei suuda maksta neile ametitele konkurentsivõimelist palka. - Soome sotsiaalsfääri iseloomustab solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. See on põhjus miks teadlased ründavad heaolusüsteeme, sest nende arvates annab see tunnistust hoolekandest sõltumise järjest ulatuslikumast kasvust. Loomulikult on neil õigus, kui nad
-Kuidas oli korraldatud ENSV majandus? (lk 55) *Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas industrialiseerimine, kolhoseerimine ja jäiga plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid. *ENSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline vöörtööliste sisseveel teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Indrustrialiseerimine ja kolhoosikord soodustasid linnastumist. -Iseloomusta nõukogulikku kultuuripoliitikat Eestis. *ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. *Eelnevate põlvkondade kultuuripärandite hävitamine
New Yorki valglinnastumise negatiivseteks ilminguteks on näiteks Rasside vaheline ebavõrdus ja pinge põhjenduseks haridus, töökohad ning erinev kultuur. Vaesus ja tööpuudus valglinnastumisel võivad välja areneda ka vaesemad piirkonnad, kus on piiratud töökohad ja hariduse omandamise võimalused. Suureneb ka populatsioon mille tagajärjel suurenevad nii ressursside tarbimine kui ka reostus. Lisaks on NY valglinnastumise üks suurem tegur inimeste hirm terrorirünnakute ees, massiline Manhattanilt välja kolimine sai alguse pärast 2001 toimunud terrorirünnakut World Trade Center-ile 11. Vaesed linnaosad on üks suur linnastumise probleem näiteks Hiinas. Pekingisse kolivad igapäevaselt sisse inimesed ümber asuvatest eraldatud paikadest et otsida oma perele või enesele paremini tasuvaid töökohti. Suur osa sellistest inimestest aga ei suuda endale hästi tasuvat töökohta leida, mõni ei leia üldse
Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud
Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. Positsioonisõja eeldused: · miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes) · industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. · uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne. · uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini). · sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud. · Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused. Näiteks: Verduni lahingus 10 kuu jooksul ~ 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu
Walesa Välisraadiojaamad(Ameerika Hääl, Vaba Euroopa , Vabadusraadio), tihenesid Eesti NSV teadlaste sidemed nende välismaa kollegidega, SoomeTV Tšehhoslovakkias- vägivallatu e) Käsumajanduse tagajärjed: Käsumajandus ei arvestanud kohalikke tooraine- ega võimuvahetus.Presidendiks sai tööjõuressursse, Peale sõda toimus massiline võõrtööliste sissevool. Nad töid kaasa teistsugused Vaslav Havel. harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades venekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad. Muulaste massiline sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust Saksa DV-s-astus f) Kultuurielu põhijooned: Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate
piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Hrustsovi ,,sula" Tuli võimule pärast Stalini surma, kuid polnud eriti edukas. Ta võitles võimu pärast Beria ja Malenkoviga. Beria algul sai küll võimu kohe enda kätte ja alustas uuendusi, sest riik oli jäänud kehva olukorda. Paljudele ta muudatused ei meeldinud ja 26juuni 1953 Beria arreteeriti. Pärast Stalini surma lõppes massiline vägivallapoliitika ja jäine atmosfäär vabanes. Algul peeti Stalinit ikka veel pühaks ja tema süüst hakati tänu Hrustsovile räägima alles mitu aastat hiljem. 1956 veebr toimunud NLKP 20.kongressil pidas Hrustsov kinnisel istungil ettekande ,,Isikukultuses ja selle tagajärgedest", milles esitas hulgalisest fakte stalini kuritegudest. Aastani 1989 jäi see lihtrahvale salastatuks ja see varjas ka võikamaid aspekte. Ungari ülestõus 1956 Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris
Holokausti algusaastad ja kristallöö 1930 aastal oli ca 1% saksa elanikkonnast juudid. Natside propaganda näitas jute alaväärsetena, neid süüdistati igasugustes pattudes ja nimetati saksa rahva suurimaks vaenlaseks. Levitati seisukohta, et juutidel on võim kogu maailmas ja et nad soovivad aaria rassi hävitada. 1. aprillil 1933 alustati boikotti juutidest advokaatide, arstide ja juudi kaupluste suhtes. Paari päeva pärast algas juutide massiline töölt vallandamine nii vabanesid töökohad sakslaste endi tarvis. 1933. aasta mais hakati avalikult põletama juudi teadlaste ja kirjanike raamatuid ning käsikirju. 1935. aasta septembris toimus Saksamaal Nürnbergis natside aastakoosolek, kus võeti vastu kaks juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega
o Hiiglane Loke- kuri jõud 2.Suurbritannia 1)keldid: · 10.sajand eKr algas hõimude sisseränne · raua tootmine (tööriistad muutusid paremaks-ader) 2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj. kujunes välja kõige mõjukam anglosaksi kuningriik- Wessex · 829.a. ühendas Wessexi valitseja Egbert kogu anglosakside maa Inglise kuningriigiks 4)viikingite rüüsteretked: · 8
· tekkisid esimesed maismaataimed (u 400 mln a. tagasi) · seejärel arenesid eostaimed, oli eostaimede valitsemisaeg (350 mln a. tagasi) · esimesed paljasseemnetaimed (270 mln a. tagasi) · tekkisid esimesed selgroogsed (u 500 mln a. tagasi) · esimesed maismaaselgrootud (400 mln a. tagasi)) · esimesed maismaaselgroogsed (370 mln a. tagasi) · arenesid roomajad, kaasaarvatud saurused · eostaimede (sõnajalgade) metsad · aegkonna lõpus suri välja palju taime- ja loomaliike - massiline väljasuremine Keskaegkonnas (251-65 mln a. tagasi) : · tekkisid esimesed õistaimed (140 mln a. tagasi) · valitsesid paljasseemnetaimed, metsades okaspuud, hõlmikpuud ja palmilaadsed puud · esimesed saurused (u 225 mln a. tagasi) · esimesed imetajad (u 200 mln a. tagasi) · esimesed linnud (u 150 mln a. tagasi) · valitsesid dinosaurused, roomajad · kliima oli niiske ja soe · aegkonna lõpus surid välja saurused ja mitmed teised looma- ja taimeliigid Uusaegkonnas (65 mln a
turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil teadmusühiskond, teadmispõhine ühiskond kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus
disaineri Hector Guimard` järgi). Art nouveau mõjutas sügavalt paljusid kunsti- ja disainiliikumisi, mis jätkasid integreeritud disaini viljelemist. Näiteks De Stijl, saksa disainiliikumine 1920. aastatel ja saksa kunstikool Bauhaus 1920. ja 1930. aastatel. Art nouveau olemus Art nouveau eesmärgiks oli lõhkuda kõik sidemed klassikalise akadeemilise kunstiga ning seeläbi ühendada tarbekunst ja kujutav kunst. Ka ühiskond oli kardinaalselt muutunud, oli toimunud massiline linnastumine ja tekkis tarbimiskultuur. Kunstnikud soovisid luua kunstivoolu, mis uue ajaga kokku sobiks. Sellest ajast peale peeti oluliseks, et kunst ei vaataks enam mööda lihtsatest igapäevaesemetest, ükskõik kui kasutud need ka poleks. Sellist lähenemist peeti täiesti revolutsiooniliseks. Usuti, et kunst peaks olema osa igapäevaelust, niiet kunstnikelt oodati tegutsemist kõikvõimalikel aladel arhitektuurist kuni mööblidisainini. Tuues ilu ja
Järve hapniku reziim talvel on põhiliselt määratud sellega kui palju oli hapniku ennem jää teket ja kui palju oli vett. Osa hapniku kasutatakse ära orgaanikarikka sette mineraliseerumisel. Kui orgaanikavaesed põhjasetted, siis hapniku kulu väiksem. Mida rohkem tuleb jõgedega vett sisse, seda rohkem on hapnikku. Veetasemest sõltub ka aktiivsügavus, on seotud jää aluse veega. Madalates lahtedes ja väikestes järvedes toimub massiline kalade hukkumine, sest moodustub paks jääkate. Taimestik vajab hapnikku ja veeliikumine väga aeglane. 2)Läänemere kaitse ja olukord (reostatus) Vastus: Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. Rakendatakse erinevaid põhimõtteid nt ettevaatuspõhimõte, seire ja riskide vältimine
– Ristikäigud vastupäeva – Jeesuse nime endise Исус asemel Иисус – Ristimisel kasteti inimene kolm korda üleni vette, uue korra kohaselt tilgutatakse vett pähe • Raskolnikud (e. Lahkusulised) kuni 17.04.1905 (kõikteised - ketserid) • 1676 – Solovetsi kloostri mäss • 1681 – vanausuliste rahutused jõudsid Moskvasse • 1682 – vanausuliste massiline hukkamine • 1685 – Tsarinna Sofia 12 artiklit • Vanausuliste väljasaatmine riigi äärealadele • Nikolai I valitsemise ajal kahanes vanausuliste arv Eestis 208-lt – 27 inimeseni. • Keelati uute palvemajade ehitamine, suleti olemasolevaid. Avatuks jäi vaid Kasepää palvemaja. • Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj. lõpp – Narva ümbrus, Alutaguse • 18 saj
...................................6 Toidupuudus Eestis................................................................................................ 7 Kasutatud allikad................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Tänapäeval on maailmas levinud palju erinevaid ökoloogilisi globaalprobleeme; inimeste rahva arvu kasv, toidupuudus ja massiline nälg – need probleemid on kasvanud päris olulisteks. Nälg – see on füsioloogiline vajadus süüa, see võib puutuda igat inimest. Aga kui nälga pole võimalik kustutada? Tekib alatoitumus, mis tähendab, et õiged ning vajalikud toitained organismis puuduvad. Praegu maailmas elab umbes 1 miljardit inimest, kes kannatavad toidupuuduse all ning iga viies inimene kannatab alatoitlusest. Umbes 1,3 miljardit inimest peab igapäevaselt hakkama
Ta kaitses teisi kuradi eest, viis läbi surnumissad, andis nõu ja oli ka antiigipärandi säilitajata. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Kuni 13. Sajandini oli seda enamik ilmikuist. Vaimulikud aga olid kultuuriinimesteks, kes hästi tundsid kirjandust ja oskasid ise kirjutada, sest kloostrites olid raamatukogud, kus kopeeriti käsikirju. 5. ja 6. sajandil algasid vaimulike kuldsed sajandid: avanesid munklusele laienemis- ja kasuvõimalused, toimus uute kloostrite massiline teke. Maailm muutus, algas tsiviilelu allakäik ja paljud inimesed läksid mungaks, otsides rahu ja kaitset. Klooster täienes uute liikmetega ja kogudus sai väikeseks maailmaks, mis oli reguleeritud ja isemajandav, kuid selle maailmaga võiksid teised puutuda ainult juhul, kui munkade vaimsed ja materiaalsed vajadused seda tingisid. Selleks, et saada veel võimsamateks, ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta
hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimiseks. Antisemitism toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). Kolonialism katsed koloniaalvaldusi ümber jagada teravdasid vastuolusid suurriikide vahel. 1899-1902 Inglise-Buuri sõda; 1896 India Rahvuskongress; Hiinas 1900 bokserite ülestõus. Globaliseerumine olulisele kohale tõusis kaubandus: riigid muutusid järjest rohkem üksteisest sõltuvaks tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega
MAJANDUSE JAHTUMINE KUI VÕIMALUS · Paindlikkus. Muudatusteks peab olema sisemiselt valmis. Jahtuvat majandust ei tohi karta, sest ütleb ju vanasõnagi, et sogases vees on kõige parem kala püüda. Ära otsi võimalusi ainult firma kaitsmiseks otsi ka võimalusi rünnakuks. · Strateegiast kinnipidamine. Ära tegutse äkiliselt, kui majanduskasv pidurdub. Strateegiast tuleb kinni pidada nii heal kui halval ajal. Ära vaata ainult tänast päeva, vaid ka seda, mis tuleb kahe aasta pärast. See on edu valem, kui ehitad üles pikaajalist äri. · Rõhk ekspordile. Tugeva ekspordibaasiga ettevõttele tuleb mõõdukas majanduslangus ainult kasuks, nii tooraine hindade, tööjõu kui uute kasvuvõimaluste poolest. · Varude tekitamine. Kui on n-ö küllusliku viljasaagiga aasta, siis pane ühte- ...
põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti. Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust. Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal. 2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed? Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubanduse laienemine, tekkis rohkem konkurentsi ja ostjaid hakkas juurde tulema jne, tekkis tootmine
uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine
umbes $ $239.1 miljonit. (http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-FISHING.html) Metsandus Peamised puidu ekspordi sihtkohad: 5 USA Euroopa Hiina Amazonase vihmametsad Amazonase vihmamets moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest. Selle pindala on 7 000 000 km², sellest 5 000 000 km² asub Brasiilias, kus toimub massiline lageraie põllumajanduseks kõlbuliku maa pindala suurendamiseks. T'nu suurele hulgale v'ljaveetavale puidule tekib vihmamatsades erosioon ning maha j''b peaaegu viljatu maa. T'nu ebaseaduslikule raiele on vihmamets iga aastaga [ha enam ohus. Ebaseaduslikult puhtaks tehtud maalappe kasutatakse peamiselt loomaliha tootmiseks, loomas;;da ja rohumaana. Kuigi Brasiilias t;;stus ]itseb, siis rahvale see eriti kasu pole toonud, vaid hoopis rahva olusid halvemaks muutnud.
okt) : a) rahvale sõnavabadus b) koosolekute pidamise vabadust c) ühinemis vabadust d) riigituuma valimised. · Lubadused, mis täiedeti : a) nõrgenes rahvuslik rõhumine b) laiendati poliitilisi õigusi c) valiti riigiduum ( piiratud volitused) · Venemaa tähtsaim muudatus oli argaanreform. 1905-1906 sündmused baltikumis: · Revolutsiooniga läksid kaasa aktiivselt eesti ja läti. · Algas massiline mõisate põletamine ja mõisnike tapmine. · 16.okt. 1905. Tulistas sõjavägi Tallinnas võimude poolt lubatud võimuvaldust. · Baltimaades hakkati looma poliitilisi erakondi. · Jaan tõnissonn algatusel loodi Eesti raga meelne rahvuserakond. · Revolutsiooni meeleolu suurenesid. · Inimesti vastu saadeti karistusalkasid ( inimensi peksti, saadeti siberise sunnitööle) · Vaatamata suuretele ootusele olid reolutsiooni tulemused positiivsed:
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus
Probleemi püüti lahendada varem tuntud Creeper-Reaper meetodiga. Loodi programmi uus versioon, mis otsis ja hävitas kõik oma eelkäija koopiad. Lihtsamaks lahenduseks osutus aga operatsioonisüsteemi Exec 8 uus muudetud failisüsteemiga versioon, kus mäng kaotas oma paljunemis võime. 2.5 1981. aasta Sellel aastal hakkasid laialdaselt levima arvutid Apple II, mis äratasid ka viirusekirjutajates huvi. Nii juhtuski, et ajaloo esimene tõeliselt massiline arvutiviiruste epideemia toimus just Apple II arvutitel. Diskettide alglaadimissektoritesse kirjutav buudiviirus Elk Cloner oli üsna mitmekülgne: pööras ümber ekraanipilti, pani vilkuma teksti ja väljastas mitmesuguseid teateid. 2.6 1983. aasta Len Adelman kasutas seoses isepaljunevate arvutiprogrammidega esmakordselt terminit viirus. 10. novembril 1983. aastal demonstreeris arvutiviroloogia rajaja Fred Cohen USA-s Lehighi ülikoolis toimunud arvutiturvalisuse seminaril süsteemil 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
