peaks aitama, tuleks taasluua see, mis kunagi oli. o Leavis märkas, et kunst on äriline, tema ei näinud võimalustki, et kunstnikud kes teenivad kommertsilikel eesmärkidel, saaksid olla kuidagi valgustajad. o Selline kunst vastab inimese päris vajadustele. Leaiab, et inimestel on reaalsed probleemid maailmas ja pakub neile lahendusi. o Leavis on kultuurilise languse kirjeldaja. o Madala kultuuri puhul oli probleemiks see, et see pakub midagi meeldivat. Massikultuur on nauditav. Naudingu tõttu, mida alamklass pakkus, hakkas see huvi pakkuma ka kesklassile. Keskklass tahab kogeda midagi, tahab aegajalt nt purjus olla. Tüüpiline näide: Jalgpall. Jalgpalli klubid sündisd tööstuslinnades. Aga kõikjal on need esindatud tööstuslinnades, sest need linnad tõmbasid endasse maapiirkondade inimesi ja maapiirkondade inimesed vajasid endale lõbuallikad ja nendesks said jalpalliklubid, ka keskklassi inimesed hakkasid jalgpalliklubid huvitama
muutmine – emantsipatsioon, inimeste vabastamine. Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on avaldanud inimesele kahjulikku mõju, kuna see ratsionaalsus kaotab inimese spontaansuse; ratsionaalne uurimine üritab kõike standardiseerida. Kuna Mõistus kaotab religiooni jms. andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
illusioonide ja põhjendamatute kitsenduste kütkest, mida varem oletati. Institutsioonid, kultuuritekstide tootmise enda kätte haaranud ja võimulolijate huvides tegutsevad kultuuritööstused, mis valitsevad laiemasse levikusse sattuvaid infovooge, kontrollivad sedakaudu ühtlasi inimeste subjektsuse kujunemist ning suudavad seda vastavalt oma huvidele suunata. Selle tagajärjel lämmatab vaimselt madalamal tasemel massikultuur tasapisi kõrgkultuuri. Inimvaimu edasi viiv, kuid mõistmiseks sellelt pingutusi nõudev keerulisem mõte asendub lihtsakoelise ja tuimestava meelelahutusega. Seetõttu oldi kriitilised progressi mõiste suhtes ning ei pidanud sugugi mitte igasugust tehnoloogilist ja sotsiaalset arengut positiivseks edasiliikumiseks. Samasisulise kriitika suunatakse nii totalitaristliku kui ka liberaalse korra vastu väites, et need näiliselt üksteisele
a) Väärtusi mõjutab lapsepõlve keskkond b) Väärtustatakse seda mida endal pole Jõukates kapitalismimaades on postmaterialistlikud väärtused sest seal on kõik bioloogilised vajadused rahuldatud ja need ei tundu tähtsd Maslow baasiliste vajaduste hierarhia - Bioloogilised vajadused - Turvalisusevajadus - Sotsiaalse kuuluvuse vajadus - Tunnustatuse vajadus - Eneseteostuse vajadus Kultuuri vormid - Rahvuskultuur sama keele kõnelejad - Massikultuur laiade masside seas levinud ja massimeedia kaudu leviv - Eliitkultuur privilegeeritud vähemuse seas levinud - Subkultuur vähemus - Kontrakultuur vastandab domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on tõelised ajaloo subjektid. Rahvus o noluliseim tunnus, keskne tunnus on keel, igal rahval on unikaalne rahvavaim - Rahvuslik ärkamine rahvus saab iseendast teadlikuks
KULTUURIAREAAL ON TERRITOORIUM/PIIRKOND, KUS ÜHE KULTUURI ELEMENDID ON LEVINUD NING KUS MINGIT KULTUURI PRAKTISEERITAKSE (NT: RIIK, LINN, KÜLA). 43. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. 44. Mis on kultuurisokk? Näide. kui lähen kuskile teise kultuuri ning seal tehakse kõike hoopis teistmoodi, kui me oleme harjunud. Nt hispaanlased musitavad kõiki põskedele teretades 45. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms
Funtsionalistlikud vaatenurgad: · Popkultuur toetab sotsiaalset korda pakkudes meelelahutust indiviididele tugevdades sotsiaalseid süsteeme · Popkultuur ekspressiivne väljund mis tasakaalustab instrumentaalsete kohustuste nõudmisi · Popkultuur võib veel ühel viisil toetada valitsevat väärtussüsteemi- tööeetika rajaneb osaliselt usaldamatusel nalja ja mängude vastu · Massikultuur popkultuuri elemendid mida levitavad massiteabevahendid · Popkultuur on ühine enamikule ühiskonna liikmetele Konfliktiteoreetiline vaatenurk: · kontrolli küsimus kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle · Popkultuuri elemendid ei ole spontaansedosad inimesed peavad otsustama mida ja kellele toota · Kes otsustab popkultuuris mis on hea ja tõeline · võimalus kasutada popkultuuri astuda vastu võimul olevale korrale
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
Despootlik ühiskond valitseja kui jumal, enamik on talupojad (Egiptus) Orjanduslik ühiskond Feodaalühiskond iseloomulik keskajale Industriaalühiskond Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Postindustriaalne ühiskond e teenindusühiskond on industriaalühiskonna e tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur (mobiilsus) ja teenindussektoris hõivatute ülekaal ning tehnoloogiline massikultuur. Kas Eesti on postindustriaalne ühiskond? Jah: 1) kõrgtehnoloogiat kasutatakse massiliselt (Skype, e-riik, laialdane mobiilside kasutamine ja Interneti-võrk); 2) Eestis on paindlik sotsiaalne struktuur, edasi üksikisikul on võimalus tõusta eliidi hulka (Bedwettersi tõus võitjaks, Mihkel Raua tõus miljonäriks, Karmen Kassi tõus modellina); 3) Suur osa Eesti elanikkonnast on hõivatud teenindussektoris.
Happevihmad. Veekaitse joogi- ja niisutusvesi, maailmameri. Demograafiline plahvatus arengumaades. Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu; loodusvarade otsalõppemine; prügi. Linnastumine. Vaesus, nälg. Terrorism. Globaliseerumine e üleilmastumine Maailma kultuuriline ühtlustumine. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatus. Globaliseerumise kolm mõõdet Majanduslik riigiülesed korporatsioonid Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu: kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt. Infotehnoloogia mõju maailma arengule: (IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) IKT kättesaadavuse ja arengutasemega seostatakse nii progressi kui ka regressi. Maailma ohustab digitaalne lõhe.
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
seetõttu inimene ei arene. e. Massikultuuri publikule sisendatakse sellised ideaalid, mille teostamise võimalused hoiavad teda sotsiaalselt allasurutuna. Ainult juhus võib tühistada sellise ahistava hierarhia. (nt. prostituut abiellub miljonäriga. Või et inimene võidab lotoga. ) f. Reklaam on asendanud kunsti. Juhuslik romanss asendab armastuse. g. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri kuna kõrgkultuuri ei tirazeerita nii palju ja see ei jõua inimesteni, kes muidu võibolla hakkaks ka kõrgkultuuri tarbima. 51. Võrrelge Horkheimeri ja Adorno nägemust kõrg- ja massikultuurist Walter Benjamini seisukohtadega. Massidele määratud kultuur lämmatab kõrgkultuuri. Benjamin. (essee: 1936 ,,Kunstiteos mehhaanilise reprodutseerimise ajajärgul") 1. igal kunstiteosel on 2 väärtust:
pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. 1.3 Teadmusühiskonna kujunemine
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
Marcuse ja industriaalne ühiskond • Ühiskonnakriitika. • Ühiskonnakriitika. • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. • Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. • Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine
kindlat ideoloogiat, mida luuakse Ideoloogiliste riigiaparaatide abil. Walter Benjamin: Mida toob kunstile kaasa foto ja video tulek? Tervitab kino kui massikunsti. Üks esimesi postmoderniste. Sünesteesia – pannakse kokku kaks sobimatut asja ja vaadatakse, mis juhtub (pesumasinale peedist trummel). Kapitalism anesteesilise iseloomuga (tuimestav). Tegelikkuse moonutamine on tore, sellega saab saavutada efekte, mis on paljude huvides. Massikultuur on hea, sest asjad tekivad. Massikultuur andis inimesele kultuurilise keele. Jürgen Habermas:On Frankfurdi koolkonna traditsiooni, küll juba üsna teisenenud kujul edasi kandnud. Habermas esindab kriitilist teooriat(Kriitiline teooria on nimetus sotsiaalteadustes eelkõige Frankfurdi koolkonna mõjul välja kujunenud lähenemisviisile, mis analüüsib ühiskonnanähtusi ideoloogiate mõju seisukohalt neile) ja pragmatismi(Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab
Need rutiinid on enesest mõistetavad. Nende · Vahetust kommunikatsioonist erinev vastu eksides on rühmapoolt kohe teatud vastuvõtja ja erinevad tagajärjed. Väga järjepidev ja väga mõjuv. vastuvõtutingimused · rühma kohalolek vrd · on pidev, katkestusteta ja seega kestev · Massirepressioonid (võrreldes nt vahendatud, sh · massikultuur massikommunikatsiooniga, mis sõltub · masstoodang vahendaja kohasolekust, töökorras · jms olekust ja selle kasutamisest Rahvaluule ja kommunikatsioon Lauri Honko Teadmisi maailmast ja maailma korrastusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja jutustamise käigus. Jutustamine toimub rühma raames, kuid jutustamine ka loob rühma- jutustamine on seega identiteedi loov ja seda kindlustav
vahendusel. Eliitkultuur on koosnev kultuuriobjektidest (nähtustest, toodetest ja teenustest) ... 22.2. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni strukturaal-funktsionalistlik paradigma? Popkultuuri roll on toetada sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust ühiskonna liikmetele (vähendab isiklikke muresid ja vabastab pingest) ja tugevdades sotsiaalset struktuuri. 22.3. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni konfliktiteooria paradigma? Pop- ja massikultuur on loodud kontrollimaks kultuurihegemooniat, maailmavaadet. Seetõttu seda "toodetakse" suuresti nagu iga teist kaupa, kusjuures tarbija ei ole oma otsustes vaba - maitse kujundavad nende eest kõrgemast keskklassist haritud väravavahid ja maitsekujundajad. 22.4. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni sümbool-interaktsionistlik paradigma? Popkultuur on sotsiaalne konstruktsioon. Nagu kultuuri teisi tahke, õpitakse ka popkultuuri tundma ka jagama
tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks
Modernsus o industriaalne tootmine Postmodernsus Uus konsumerism Linn ja tarbimine Igapäevatarbimine (vs demonstratiivne tarbimine). Igapäevaelu kui tootev tarbimine (tarbimine kui tootmissisendite tarbimine). o Tarbimine kodus o Toidumaastikud o Taaskasutuspraktikad linnas (“second-hand city”) o Linn eakatele inimestele o Massikultuur, eliitkultuur o Identiteet: klass/elustiil, sugu, rahvuskuuluvus, seksuaalsus, subkultuurid Tarbimine ja linnaruumi taaselustamine. Linn kui tootmismaastik => linn kui tarbimismaastik. Sümboliline majandus. Probleemsed kohad: o Rohkem tähelepanu avalikule ruumile (sh pargid ja kunstimuuseumid). o Tööhõive teenindussektoris on sõltuvuses netosissetulekutest (kriisid).
Tarbimine täidab individualistlikku eluviisi pseudosotsiaalsusega. Kodanlikul ühiskonnal on kaks alust: puritaanlik töö eetika (kokkuhoidlik, kaine, kalkuleeriv) ja radikaalne hobbseism, rahuldamatu inimene, mis poliitikas on kammitsetud kui majanduses ja kultuuris on piiramatu. Kuid kultuur on vaene, kuna isikliku vabaduse kaudu ei saa saavutada transtendetset tähendust. Ülima tähenduse asemel on ainult isklike ihade plahvatus, mida rahuldab massikultuur. Kui sa ei saa lõbutseda, on sul midagi viga. Enamus teoreetikute jaoks on hedonistlik kultuur on inimese jaoks düsfunktsionaalne (ebakindlus) kuid süsteemi jaoks fukntsionaalne 8 (rahuldamatu tarbija). Belli jaoks on see düsfunktsionaalne süsteemi jaoks ka - kultuur ja tarbimiskultuur õõnestavad majandust ja poliitikat: 50ndatel ja 60ndatel Orgasmikultus asendas Mammonakulutuse. Kriitika okei, teooria halb: funktsionaalsus on üsna mahajäänud ja vähepopulaarne teoreetiline joon.
suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni.
Seetõttu ongi autor toonud näiteks Kennedy ja Kingi, kuna inimesed pole unustanud nende tegusid. 38. Vonneguti (ning tema sõbra O´Hare´i) arvamuse kohaselt jääb kõigil praegu maailmas elavatel inimestel väärikusest puudu (vt lk 163; 172). Miks Vonnegut ja O ´Hare niimoodi mõtlevad? Mulle tundus, et Vonnegut ja O´Hare pidasid silmas ülerahvastamist ning seetõttu muutuvad inimesed vähem tähtsaks. Inimestel puudub iseloom, kuna tekib massikultuur. Kõik käituvad justkui masinad, kuna ei julge üksteisest erineda. 39. Kuidas tõlgendada teose lõppu: „Tsii-tsi-viit?“ (lk 165; 174)? Teose alguses ütles autor, et pärast sõda saabub vaikus ning kui kuskil on vaikus, siis alati on ikka kuulda kuskil lindu laulmas „Tsii-tsi-viit“. Raamatu lõpus olev „Tsii-tsi-viit“ märgibki sõja ja tapatalgute lõppu. 40. HINNANG teosele. Seda teost oli isegi üsna huvitav lugeda, kuna ma polnud ennem kunagi ühtegi postmodernistliku
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
"Mida kõvemini me töötame, seda kõvemini me mängime". See kuidas vaba aega veeta, sõltub poliitilistest ja majanduslikest protsessidest: millal, kus, kuidas? Mänguga manipuleerides püütakse masse hoida eliidi kontrolli all pingeid ja viha maandada. Mäng kui töö. Popkultuur toetab endiselt valitsevaid väärtussüsteeme. Puhas lõbutsemine tekitab endiselt paljudes süütunnet, aga kui mäng teha töö sarnaseks, väheneb ebamugavus. Massikultuur kui ühendav element. Massikultuuri moodustavad popkultuuri elemendid, mida levitatakse massitebavahendite (raadio, tv jm) kaudu. Konfliktiteoreetiline: Kultuuritootmine on nagu iga teinegi tootmine sotsiaalselt struktureeritud. Kes loovad kultuuri? Kes neile maksab? Kes tarbib? Kes määratleb nende edu, mille alusel? Kes saab kasu? Tähtsaimaks probleemiks: kes kontrollib kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle?
Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur hõlmab mitmesugusi teadmisi ja oskusi, mida läheb kodanikul ühiskonnas elades vaja. Võimude aktiivne sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest Poliitilise kultuuri arengut mõjutavad massikultuur, see mida koolis õpetatakse Sotsialiseerumine toimub kooli, vanemate, tuttavate ja massimeedia kaasmõjul. 11)Mõtiskle õpikust lk 94 oleva 2 kõsimuse üle. Leian et väide on osaliselt õige, mõlemal poolel on enamasti erinevad teadmised, väärtused ja ettekujutused. 21/10/2010 17:48:00 MAJANDUS Majandus on tootmise organiseerimine. Selleks on vaja ressursse (tööjõud, kapital, tootmisvahenid)
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
• Kultuursus- mis on seotud hariduse intelegentsiga, teritab meie vaimu, maitset, kombeid. • Kultuur jaguneb: kõrg, -massi, -rahvakultuuriks. • Kõrgkultuuri tarbimine eeldab teadmisi, vaimset pingutust ja vaimseid eeldusi(ballett, ooper, sümfoonia) hea oleks teada, kes on helilooja, mis veel kirjutanud on jne..see nõuab vaimset pingutust. • Kõrgkultuur on rahvusvahelise prestiiži kandja. • Massikultuur on mõeldud ja tehtud kättesaadavaks laiadele massidele ja ei eelda spetsiifilisi eelteadmisi. Printsiip- igale maitsele midagi. Kommertslik ja suunatud kasumi teenimisele. • Rahvakultuur- tavaliselt kunsti looming, eneseteostus, mille eesmärgiks ei ole kasumi teenimine. Pakutakse võimalust osaleda pärimuskultuuris ning eesmärk on pärimuskultuuri propageerimine.
aastatel - Vahetust kommunikatsioonist erinev - Rühma kohalolek vastuvõtja ja erinevad - On pidev, katkestusteta ja seega vastuvõtutingimused kestev (võrreldes nt vahendatud, sh massikommunikatsiooniga, mis VRD: sõltub vahendaja kohalolekust, - Massirepressioonid töökorras olekust ja selle - Massikultuur kasutamisest) - Masstoodang Jms Rahvaluule ja kommunikatsioon Lauri Honko: - Teadmisi maailmast ja maailma korrastatusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja jutustamise käigus - Jutustamine toimub rühma raames, kuid jutustamine ka loob rühma jutustamine on seega identiteeti loov ja seda kindlustav 1. Rahvaluule on looming:
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taa...
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
võrdne kapitali valdamisega. See tähendab, et kasvab kõrghariduse tähtsus - kui tööstusühiskonna eesmärgiks oli võimalikult suure kaubahulga tootmine, siis postindustriaalne ühiskond on tarbimisühiskond - üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei
tähtsustamine, sest loetakse, ilma seda enesele tunnistamata ja kahjuks valikuta. Kooliõpilased vajavad, et ümbritsev keskkond lugemisega seonduvat enam ergutaks, vähemalt sellele rohkem tähelepanu pööraks. See annaks kindlustunde ja nii mõnelegi kiirema arusaamise, et sellest saabki areng alguse. Nooruk tahab üldjuhul tegelda sellega, mis tundub olevat prestiizne, mida hinnatakse. Antud ajahetkel siis meelelahutuslikku, seda, mis kuulub mõiste alla massikultuur. Seega leidis kinnitust hüpotees, et minu eakaaslased loevad palju tühist ja teiste ellu puutuvat. Muret teeb, et noorte inimeste lugemislaual on palju nn kollast kirjandust. Loota tuleb vaid, et nad silmaringi avardudes jõuavad väärtkirjanduseni. Kool ja haridus aitavad selles osas maailma päästa, aga vaja on laiemat tuge. Loetut hinnatakse üldjuhul kasulikuks ja arendavaks. Kui seda veel hinnata ei osata, siis küllap on otsus tehtud lühinägelikult
100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. 16th of May 14:24 matis Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >>b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik valikud sooritama üksi, mahajäetuna. c. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest inimene ei peaks enam ise
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
väärtushinnangud muutuvad sarnaseks. Kohalikud eripärad kaovad, läheme ükskõik kuhu ja igal pool sama. Globaliseerumine võib aidata kaasa ka kultuuribarjääride kasvule. See on maailma kultuurilise arengu paradoks, asi ei lähe kunagi ühe suunas ja paremaks. Kas on olemas mingi globaalne kultuuritasand. Regionaalsed sarnasused ja lokaalsed eripärad. Me saame luua kultuuri ühiskonnaliikmena. On mingi põhivoolu kultuur e massikultuur. 20.saj hakati rääkima massikultuurist ja massiühiskonnast. Arenesid välja vastavad tehnologiad millega sai kommunikeerida suuri hulki korraga. Tähtis on et riigi kodanikud mõtleksid sarnased. Ja neid mõtteid esitatakse läbi vastavate tehnoloogaite ja üritatakse inimeste käitumist ja mõtlemist reguleerida. Peaksid tunnustama mingit tuumideoloogiat. Ühiskond ei muutu massiühiskonnaks, vaid tekivad subkultuurid ja kontrakultuurid
Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähistab maailma kultuurilist ühtlustumist ehk ka üheülbastumist. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatavus. Ulrich Beck tänapäeva globaliseerunud maailm on riskiühiskond, kõik riigid peavad paratamatult jagama globaliseerumisega kaasnevaid riske Globaliseerumise kolm mõõdet: 1 Majanduslik riigiülesed korporatsioonid 1 Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad 1 Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt. Digitaliseerumine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasvav mõju. Ühelt poolt on see eeliseks neile riikidele, kes sellega kaasa jõuavad minna infoühiskond
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond hakkas kujunema 20. saj viimasel veerandil, tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Teadmusühiskond- kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Siirdeühiskond (ülemineku- ehk siirdeperiood)- ühiskond, kus toimub üleminek
Need osad pidid tekstis olema vastavuses. Üleminek toimus sujuvalt, lausa mitme tunni vältel. 17. sajandil viidi pealinn Edosse, algas Edo periood, eelmodernne periood, mil kultuuris toimus väga suur murrang. Tekkis kaupmeeste ja linnaelanike klass, kes polnud seotud klassikalise kultuuriga. Kujunes uusrikaste seltskond, kes oli valmis meeldiva meelelahutuse 5 eest maksma. Tekkis massikultuur, sellele reaktsiooniks sügav kultuur. Massikultuuri eelduseks oli trükitehnika levik. Koolitati inimesi, kes oskasid lugeda. Haikai luule lühenes traditsioonilisest jaapani värsivormist kolmerealiseks 5/7/5. (Tookord nimetati seda haikai'ks, alles moodsal perioodil nimetati ümber haikuks.) See oli tihedalt seotud seosvärsiga (renga), kus hakati seltskondlikult kirjutama üks inimene kirjutas 5/7/5 osa, järgmine 7/7 jne. Klassikalises rengas oli 100 seost, kirjutati kolmekesi
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul >>kui ei sünni uut kultuuri. 16th of May 14:24 matis Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >>b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik >>valikud sooritama üksi, mahajäetuna. c. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest
100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul >>kui ei sünni uut kultuuri. 16th of May 14:24 matis Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >>b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik >>valikud sooritama üksi, mahajäetuna. c. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest
· 1920. aastate algul Nõukogude Venemaal NEP (novaja ekonomitseskaja politika). Nõukogude Liit sai 1934 Rahvasteliidu liikmeks. · 1920.-1930. aastate keskseks hoiakuks kommunismivastasus. · Kultuuriline murrang · Muutused mentaliteedis (individualism), moraalis (liberalism), kunstis (modernism), meelelahutuses, moes, muusikas (jazz), majanduslikus käitumises (majanduslik liberalism, konsumerism), meedias (raadio, kino), massikultuur, tehnikas · Hakkas selgelt välja kujunema nn. massiühiskond · Suurim kultuuriline muutus 20. sajandil. Sõdadevaheline aeg riikidevahelistes suhetes · Üritati taanduda jõudude tasakaalu põhimõttest. Leida mingid uued, "moraalsed" printsiibid. · Rahvasteliidu loomisega seoses olid tekkinud lootused kollektiivse julgeoleku süsteemi sisseseadmisele ja üldise desarmeerimise läbiviimisele. · Kellogg-Briand'i pakt (1929) pidi keelama sõjad.
James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? · mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. · jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. · poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et · hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. · hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. · inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. Spengler eristas kultuuri tsivilisatsioonist. Tema arvates · on tsivilisatsioon kultuuri hiline, hääbumise staadium, mil kultuuri vaimne potentsiaal on ammendunud · on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne potentsiaal. · saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
