Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop...
Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Maailm seisis tuumasõja lävel. Heaoluühiskond + Kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad Sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav manipuleerisid. kasv. Massikultuur (püüti olla ,,nii nagu naaber", ehk siis ,,tal Rohkem võimalusi, aega meelelahutuse jaoks, on pesumasin, ma ostan ka"). televisiooni levik. Mässumeelsus, vastuhakk, noorterahutused. Sotsiaalse õigluse nõue, (võrdõiguslikkus). Minakeskne maailmavaade. Vaesust jäi vähemaks. Põlvkondade konflikt.
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Linda Kaljundi artikli "Performatiivne pööre" kokkuvõte ja analüüs Järgnev on kokkuvõte ja analüüs Linda Kaljundi 2011. aastal kogumikus „Humanitaarteaduste metodoloogia“ ilmunud artiklist „Performatiivne pööre“. Käesoleva kirjatöö eesmärgiks on esitada kokkuvõte autori põhiideedest ning analüüsida, kuidas neid rakendada etenduse, täpsemalt lavastuse „Life Is Very Hard“ analüüsis. Linda Kaljundi tegeleb oma artiklis mõiste „performatiivsus“ ja selle tuletistega ning on seadnud omale eesmärgiks kaardistada vastava mõistestiku tähendus- ja kasutusvälja laienemine, nn performatiivne pööre ning ühtlasi tegeleda sellest tingitud metodoloogiliste ja terminoloogiliste probleemidega. Esimeses peatükis annab autor ülevaate performatiivse pöörde eelkäijatest, neist esimesena kirjutab ta 1940.-1950. aastatel sotsioloogias ja antropoloogias käibele tulnud nn dramaturgilisest mudelist, mille võttis esimesena 1945...
hääbus. Seda kajastab hiljem edukalt Billy Wilder oma 1950.aasta filmis „Päikeseloojangu bulvar“. 30-ndatel ka uued staarid - Fred Astaire, Joan Crawford, Spencer Tracy ja Clark Cable. Lisaks algasid ka ühiskonnas suured muudatused. 1920-ndad olid USA jaoks justkui suur pidu, mis lõppesid 30-ndatel ja algas nii öelda pohmelus. Kogu jõukus ja heaolu asendus tööpuuduse ja vaesusega. Riik läks justkui üleöö heaolust vaesusesse.5 Ka populaarkultuur ei jäänud puutumata. Massikultuur, mis 20-ndatel dramaatiliselt kasvas, õitses sellegipoolest ka järgneval kümnendil. Kõige populaarsem meelelahutuse vorm oli ikkagi filmid. Rohkem kui 60% ameeriklastest nägi vähemalt ühte filmi nädalas, ja nädalane vaatajate hulk oli kusagil 60-75 miljonit. Siiski vaatajaid kaotati majanduskriisi kõrgpunktis ja alles 1934.aastal filmitööstus taaselustus. Filmid pakkusid rohkem kui põgenemist depressioonist, need säilitasid ameerika kultuuri traditsioonilised aspektid
Rahvas tahtis minna tsaarile märgukirja edastama minna, kuid tsaarile öeldi, et rahvas tahab teda tappa. Talurahvamässud Streigid Mõisate põletamine Sõjaline vastuhakk Miitingud 17.okt 1905 manifest, demokraatilikud vabadused, Riigiduuma valimised, alles III jäi püsima Eluolu 20.sajandi alguses: MUUDATUSED: Tööstuse areng ja linnastumine Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid) Poliitilised liikumised Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika auto) RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha) Valmisõiguse nõudmine naisõiguslased, feminism Töölisliikumised ametiühingud Sotsialistlikud erakonnad marksistid Sotsiaaldemokraadid, liberaalid, konservatiivid, leiboristid
e järjekindlalt ühisjooni suunitlusega. rütmiline samuti raske luule, leida. lihtrahvalik keelekasutus Kirjandus ning pop- ja rokkmuusika Massikultuur - Kaks eesmärki: 1) lahutada meelt; 2) panna inimesi turul pidevalt tarbima - Popkultuur on üks massikultuuri väljendusi - Popkultuuri arengus oluline MTV loomine 1981.aastal Popkultuur ja massikultuur - Massikultuur on suunatud ennekõike tarbimise suurendamisele - MK ja PK on omavahel küll seotud, kuid popkultuur on mitmekihilisem: * ei koosne vaid kommertslikest kavatsustest; * suur osa sellest on protest,
ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ; 2 VÄÄRTUSRATSIONAALNE toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3 AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest; 4 TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) Kõrgkultuur- kunstiline enseväljendamisviis. Sümboliline interaktsioon – raamatud, religioon. Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele. 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused
käigust) alapeatükist, mille eesmärgiks on kokku võtta selle aastakümnenda muutused ning mõjud tänapäevani. Püstitasin eesmärgi anda edasi ülevaate sellest aastakümnendast piltlikult, et inimesed mõistaksid moe tähtsust ning moeväärtusi. Esimeses peatükis räägin ma juhtivate lääneriikide arengust, kuna lääneriigid olid põhilised, kes andsid üldse ülevaate läbi televiisori, ajakirjade ja erinevate kultuuride abil moetähtsusest, läbides teemasi subkultuur, massikultuur e. popkultuur ning üleüldised rääkides üleüldisest arengust, mis toimus sellel aastakümnel. Teine peatükk annab täpse ülevaate, milline nägi Eesti ühiskond tollel ajal välja ning, mis andis moele suuretõuke. Alustuseks tutvustan Nikita Hruštšovi, kuna tema oli reformide algataja. Edaspidi käsitlen rohkem Eesti moodi ning fakte, mis mõjutavad palju ka tänapäeva. Järgmine peatükk kannab nime „Rõivamoe kujunemine“, millest tuleneb ka alapeatükk „ Moe mõjutajad“
Postindustriaalühiskond oli 20. sajandi viimane veerand. Peamine hõive teenindavas sektoris. See on etapp industriaalse ja teadmusühiskonna vahel. Põhiressurss on teadmised, mitte masinad. Põhiliseks institutsiooniks saab ülikool, mitte firmad. Tekivad ärikorraldajad, sest paljud firmad muutuvad rahvusvahelisteks. Riigi rolliks saab kordineerida majandust, mitte luua majanduskeskkonda. Tugevneb keskklass, inimeste eluolu paraneb nad ei ole rikkad, aga elavad hästi. Massikultuur, mis on seotud keskklassi tekkega. Inimestel on televiisorid, saavad maailma sündmustest rohkem teada. Teadmusühiskond ehk infoühskond 20- sajandi lõpp ja 21. sajand. Peamine hõive teenindavas sektoris. Tähtsustus grupitöö, info kiire hankimine ja töötlemine, peamiseks töövahendiks saab infotehnoloogia ja arvuti. Toimub rahvastiku vähenemine. Suhtlus on tihedam ja globaliseerunud. Reisitakse ja kolitakse mujale. Globaliseerumine ehk maailmastumine. Infotehnoloogia ehk kõik
60-65% 3) leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad 4) majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised 5) valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel b) postindustriaalühiskond - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt. tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. Arenenud postindustriaalne ühiskond mis iseloomustab info-ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses.
Mõjukamad autorid Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt. Seda koolkonda iseloomustas tugev kapitalismi kriitika. Seostatakse 1960-ndate üliõpilasrahutused. 11 Ratsionaalsuse kriitika arvasid, et valgustusajastul alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida. Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks. Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist potentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt tudengid). Jürgem Habermas (1929-) tuntud sotsioloog, keda seostatakse just Frankfurdi koolkonnaga, olles selle järeltulija. Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata. Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) Feminism tegeleb naiste õiguste eest võitlemisega. Selle vormid: liberaalne,
omakorda tugevdab ühiskonnas valitsevaid eelarvamusi. Institutsionaliseeritud rassism: kui diskrimineerimine kuulub normide käitumis struktuuuri,pole individuaalne, on tegemist rassismiga. Eksisteerib alati sotsiaalsel survel, hoolimata sellest,mis sina ise arvad. Ettekavatsetud katse tappa tervet inimste kategooriat kui sellist praktikat nim genotsiidiks. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) (257259). Massikultuuri kriitika: väidetakse,et massikultuur esiteks apelleerib kõige madalmale maitsele; teiseks loob tegelikkusest väärarusaamu ja tuhmistab mõtlemist; kolmandaks korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pkkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; neljandaks ei olegi tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil.
münchausen, kes tirib ennast juukseidpidi soost välja. mõlema idee on seotud valgustusideedega. muidugi ei läinud adorno tagasi religiooni juurde. tema väide oli, et eriline roll saab olema just kunstil, just sealtkaudu saab maailmas midagi muuta. kapitalismi ja kultuuri vastandus. kultuur on absoluutse autonoomsuse vald. kultuuril on oma eriline autentsus. kunstiteose erilisus on kestvas konfliktis turuloogikaga, kultuuritööstuse mõistega. kaks aspekti adorno ei kasuta sõna massikultuur, ta kasutab sõna kultuuritööstus. kultuuritööstus osutab loomulikult sellele, kuidas kultuur toodetakse ülevaltpoolt masside jaoks (massikultuur oleks masside loodud kultuur, seestpoolt) kultuuritööstuse alla kuuluvad ka klassikalise muusika teosed. kunstiteos ei suuda sellele survele vastu seista. kaks näidet. filmimuusika tulek koos filmikunsti tulekuga. millised on soundtrackid. filmikunstis kasutatav muusika
Kõrgkultuur on ainus kultuuri püsiv osa. See on identiteedi ja rahvusvahelise prestiizi kandja. Traditsioonilist kultuuri seostatakse ennekõike ,,kõrgkultuuriga", mis oli kättesaadav vaid valitud eliidile, mida iseloomustas stiil ja maitsekus, samal ajal, kui levikultuuri peeti labaseks, massiturule valmistatud kultuuriliseks tooteks, millega kaasnes kultuuritoote standardiseerimine ja massikäitumine selle kasutamisel. Levikultuur e massikultuur oli laiadele massidele tunduvalt kättesaadavam kui seda oli kõrgkultuur. See on nende kõige suurem erinevus. Siiski on kõrgkultuur muutunud võrreldes varasemate sajanditega tavainimesele lähedasemaks. Kõigil on vabadus tarbida kõike. Kui niiviisi levikultuuri ja kõrgkultuuri võrrelda, võib arvata, et selline tendents tekitab probleemi, et kõrgkultuur, mis jõuab laialdaselt massidesse, võib muutuda levikultuuriks.
4) uued vastasseisud maailmasõda 3) Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank 4 Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel 1) teaduse ja tehnika areng: 1) globaalprobleemid aatomiuuringud, infotehnoloogia 2) kirjandus ja kunst 2) massikultuur 3) kino ja film 3) naine ja ühiskondlik elu 4) muusika 4) muutused mentaliteedis 5) mood 6) tants Õppetegevus Kaardi alusel õpitakse tundma, mis territoriaalsed muutused toimusid Versailles' rahulepingu järel: Saksamaa piirid, impeeriumide lagunemine, iseseisvunud riigid. Võrreldakse kaardiga enne Esimest maailmasõda
jaks Saksamaa vastu. 5. Teise maailmasõja algus. Miks puhkes II maailmasõda? a) lääneriigid ajasid esialgu Saksamaaga suhtlemisel lepituspoliitikat, b) MRP sõlmimine, c) nii Saksamaa kui NSVL relvastusid, d) Stalin tahtis kommunismi eksportida, Hitler aaria rassile eluruumi Teine maailmasõda puhkes 1. sept. 1939. kui Saksamaa tungis kallale Poolale. 6. Kultuuri ja elu-olu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda! Millised on muudatused kaasaja poliitilisel kaardil? KÕIKI MUUTUSI PEAD OSKAMA KAARDILE KANDA! Muudatused pärast I maailmasõda 1) Austria-Ungari lakkas olemast, tema asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia,
. kasutamise .praktika Uute tehnoloogiate endi võimalike tagajärjed, tähenduse kujunemine, edastamine, vastuvõtt, .läbielamine kaasaegses maailmas :Kultuurilise meediateooria probleemid massikultuur ja populaarne kultuur - kommunikatsioonitehnoloogia toimed - kultuuri kaubastumine tarkvara - globaliseerumine - kultuuriline identiteet -
1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, ...
- Keel inimkultuuri kõige silmapaistvam tunnus, mis avaldub kõnes ja kirjas, käitumistavades eraelus ja avalikus elus ning esemelises keskkonnas. Keele erinevaid funktsioone: - kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija ja kujundaja; - sümbolite kogum, omab sümbolilist tähendust kõigis avaldumisvormides; - võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda. Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuriliikmete väärtusi, ideaale ja suhteid. - Massikultuur kultuuri tootmine rahvahulkadele ja selle levitamine massiteabevahendite kaudu - Kõrgkultuur suunatud elitaarsele auditooriumile, kuid ka sellisele auditooriumile, kes on vaimselt võimeline kõrgkultuuri vastu võtma. Piir massi- ja kõrgkultuuri vahel on dünaamiline, kõrgkultuur võib muutuda massikultuuriks ning massikultuur võib inspireerida kõrgkultuuri. - Subkultuur - varasema subkultuuri teooria kohaselt (Birminghami ja Chicago
· kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? · kaugtöö ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond
• kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? • kaugtöö – ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond
mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või tekst otsib, ongi need reeglid ja kategooriad ise." Üheks postmodernismi võtmesõnaks on peetud mängu. Parimaid postmodernistlikke kirjanikke aga liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus, et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ehkki massikultuur kujunes omaette nähtuseks 20. sajandil, peamiselt pärast Teist maailmasõda, võis juba sajandi lõpu poole märgata elitaarse ja massikultuuri vahelise barjääri õhenemist, erinevuste ähmastumist. Postmodernism otsib võimalusi suuremaks eluläheduseks, akadeemiline ja tõsifilosoofiline kunst annab teed kergemale kujutamislaadile. Sellest tuleneb, et postmodernismi ajal võib tõsine muusika esineda koos performance'iga, traditsiooniline
Prantsusmaa mõju maailmas aga kahanes. KERSTENI KOMISJON. 1953. aastal loodud komisjon 1940nda aastal toimunu uurimiseks. Kultuuri: vabaplaneering, funktsionalism, Christian Dior, eksistentsialism, Geroge Orwell ,,Loomade farm", ,,Lolita". Lyndon Johnson USA president seadis eesmärgiks 1964. rajada suur ühiskond(great society). Sotsiaalne õiglus tagatud, majandusellu pidi sekkuma riik. Nagu John Maynard Keynes oli mõelnud. Heaolu pahupool: massikultuur, keskmine inimene; traditsioonilise ühiskonnamudeli lagunemine.(asendub ateistliku ja minakeskse maailmavaatega); mässumeelsus Põlvkondade konflikt. Sputnik kosmosesse 1957. Juri Gagarin kosmoselend 1961. Ameerika kosmonaudid kuul 1962. 1960ndate liikumised: noorterahutused, mustanahaliste liikumine(Martin Luther King ,,Mul on unistus"), naised, seksuaalrevolutsioon. Woodstocki rokifestival hipid, narkootikumid, vabadus. Saksamaa
Võimalus meeldivalt vaba aega veeta ja tarbida rohkem kui iial varem kõik se oli väga tore. Samas hakkas kostma hääli, et kõike seda saab endale lubada ainult keskklass ja rikkad, ning et heaolu peaks jõudma ka ülejäänutele. 1950. aastail märgati ka heaoluühiskonnas varitsevaid ohte. Näiteks leiti, et kodanikuks on saanud tarbija, kellega suurfirmad oma huvides manipuleerivad, ja et koos keskklassi ostuvõime ning tähtsuse tõusuga on välja kujunemas massikultuur. Reklaami tähtsus suurenesja selle nivelleeriv toime tugevnes 1950. ja 1960. aastail tõepoolest tunduvalt, eriti seda tänu televisiooni. Muidugi ei hakanud terve ühiskond iseenda vastu mässama, vaid seda tegi üks osa ühiskonnast, enamasti noored. Seda toimuvat nimetataksegi põlvkondade konfliktiks: noores heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündustunde jms. Eestis manifesteeris põlvkondade konflikti ilmselt kõige ilmekamalt Mati
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on avaldanud inimesele kahjulikku mõju, kuna see ratsionaalsus kaotab inimese spontaansuse; ratsionaalne uurimine üritab kõike standardiseerida. Kuna Mõistus kaotab religiooni jms. andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn
V. Jah, Milli arvates on teine variant otsene üleskutse ebaseaduslikule tegevusele, esimene aga vaid arvamusavaldus Filo test 8 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et Vali üks: a. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. b. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. Õige vastus! c. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst William Jamesi seisukoht oli, et Vali üks: a. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. b
3. Mõnd üksikut sotsiaal gruppi iseloomustavad hoiakud (tavad, kombed jne) Sõna kultuur võeti sellistes tähendustes kasutusele 18-19 saj. Eelistatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. · Kõrgkultuur: elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt, erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvastiku indendeedi ja rahvusliku kristiisi? Kandja. · Massikultuur on laia tarvekunst, mida luuakse rahapärast, ning see töttu püüab vastutulla võimalikult laia publiku maitsele ja oodustele, massikultuuri produtseerib meelelahutus tööstus. · Rahvakultuur laiade ühiskondade osalemist kultuuris, meelelahutuse ja enesetõestuse et taotletaks majanduslikku kasu, tehnilis täiuslikust või sügavat kunstilist efekti ja tihti ammutab rahvakultuur ainestikku pärimuskultuuris. Maailma loomise müüdid ja muistendid
tingimus. Birminghami koolkond. Kultuuriuuringute keskus, mis asutas R. Hoggart koostöös S. Halliga. Koolkonda töö mõjutas suuresti kriitiliste kultuuriuuringute arengut, sealhulgas vastuvõtu uurimist ja feministlikku meediauurimist. Berminghami koolkonnaga seostatav kriitiline lähenemine kutsus esile olulise nihke selle mõistmises, millest mõju võib meediatekstides peituv ideoloogia auditooriumile avaldada. Stuart Halli kodeerimise dekodeerimise mudel. Massikultuur varem tähendas see mõiste üldiseld melelahutuse ja fiktsiooni madalamaid vorme, mis köidavad harimata ja kultuuritut enamust, vastandina kõrgkultuurile. Uued vaated populaarkultuurile on muutnud mõiste tähndust ja teinud sellest suures osas üleliigse või soovimatu. Laialdaselt kasutatavana oli masskultuur rohkem ideoloogiline mõiste kui empiiriliselt kehtiv termin, kuna kõik peale väikese vähemuse kaldusid osalema vähemalt mõnes massikultuuri vormis
saavutamiseks ; väärtusratsionaalne toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest; TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) 1. Kõrgkultuur (teadused ja kunstid). Elitaarne kultuur avaneb vaid asjasse pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur ja mood. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus). Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast,
esineb (kalamees - kala; noormees - neiu). 2) Kui käitumise eest hüvituse saamine on seotud lisatingimustega, siis inimesed püüavad neid tingimusi otsida või luua. 3) Kui hüvitus on piisavalt suur, on inimene valmis selle saamiseks rohkem kulutama. 4) Kui inimese vajadused on juba peaaegu rahuldatud, siis on ta vähem valmis hüvede saamiseks kulutama. Kaasaegsed arendused - valiku teooriad. Vangi dilemma, panuseandja dilemma jm 5. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) 1. Kõrgkultuur (teadused ja kunstid). Elitaarne kultuur avaneb vaid asjasse pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus).
tänapäeva globaalses maailmas on olemas vaid üks ühiskond ning ei saa teha ühiskonda ja riiki sünonüümiks. Kultuuri vormid On olemas kuus erinevat ühiskonnatüüpi Rahvuskultuur sama keele rääkijate kultuur: ühise (elatusvahendite hankimise viisi alusel) ajalooga inimeste kultuur, pikkade traditsioonidega, 1. kütid/korilased (sõltuvus loodusest, liikuv eluviis, inimesi eristav. väikesed grupid, eraomand puudub, sooline Massikultuur paljude inimeste seas levinud, tööjaotus, võrdsus, keskse võimuorgani puudumine) massimeedia vahendusel levitatav kultuur, suhteliselt uus 2. aiaviljandus (ekstensiivne põllundus, Vaikse Ookeani ja inimesi ühendav. saared, Lõuna-Ameerika vihmametsad) Kõrgkultuur väheste priviligeeritute seas levinud: 3. karjakasvatus (nomaadid rändavad koos karjaga, enamasti pikkade traditsioonidega.
tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning
dodekafooniat. Heliteose aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab valikulises järjekorras helirea kõiki 12 nooti. Reegel on, et ükski noot ei tohi neist korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. Nimeta üks selles võtmes loodud teos. ,,Viies klaveripalas" op. 23 MUUSIKA VENEMAAL 20. SAJANDI ESIMESEL POOLEL Loosung ,,Kunst kuulub rahvale". Mõtesta ja kirjuta lahti selle tähendus. Muusika muudeti valitseva poliitilise võimu hääletoruks ja massikultuur hakkas levima loeng-kontsertide kaudu vabrikutes, sõjaväeosades ning linnaväljakuil. Populaarseks zanriks kujunes patriootilise sõnumiga massilaul. Milline ajalooline sündmus eelnes sellele? Vana riigikorra ja kultuuri järjepidevuse katkestas 1917. a toimunud revolutsioon. Nimeta Vene heliloojad, kes on läinud maailma muusikaajalukku. Sergei Prokofjev ja Dimitri Sostakovits. Kuidas nad suutsid eirata valitsuse survet ja ettekirjutusi loomisel? Kirjuta oma sõnadega
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
aidsiennetustöö, tarbija-, demokraatia-, meedikasvatus, on vaja elimineerida vägivaldsust, terrorismi, teostada tervise-, öko-, liilus-, kodaniku jne kasvatust · Koolist on saanud ohustatud kultuuriväärtuste, traditsioonide, solidaarsuse jne hoiupaik, mis peaks neid kaitsma ühiskonnas maad võtnuderosiooniprotsesside eest. · Suurenenb koolile suunatud globaalsete trendide surve käsikäes lokaalsete ohtudega nagu meediamaailm, meelemürgid, massikultuur Ellen Key praegusest ja tulevikus koolist Meie kool täna Tulevikukool · Hingede tapja ja · Kasvatus elu jaoks, nivelleerija: individuaalse toetamine, lämmatab valmisolek osalemiseks individuaalsust, ühiskonnas pärsib iseseisvust · Aktiivus, ja mõtlemisvõimet kogemuslikkus, enese · Passiivne õpetus: valikud, õpetaja on
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja...
teenuste tootmist, nende jaotamist ja tarbimist ühiskonnas. Makrosotsioloogia vaatab ühiskonna sotsiaalset struktuuri väga abstraktsel tasandil Massauditoorium koosneb inimestest, kes ei ole samal ajal samas kohas, aga kellel on sarnane side kindla teemaga. Mass tihe emotsionaalselt ärritatud rahvahulk, mis on võimeline vägivaldseks või mõtlematuks käitumiseks. Massikultuur popkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel. Massimeedia massiühiskonna erinevad, peamiselt trükitud ja elektroonilised kommunikatsioonikanalid. Massimigratsioon paljude ühiste tunnustega inimeste samaaegne ümberasumine. Materiaalne kultuur tööriistad ja teised inimeste poolt valmistatud asjad. Matkimine - austatud inimeste käitumisharjumuste kopeerimine Matrilokaalne perekond keskendub naise ümber
· Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Infoühiskond on ühiskond kus info kogumine töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edualuseks majanduses ja muudel elualadel Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine · Info pidev ja oskuslik kasutamine info valdamise tähtsus · Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus innovatsioon arenevus võimelisus, millegi uue loomist, arendamist, õppimist võimelisust
võrdne kapitali valdamisega. See tähendab, et kasvab kõrghariduse tähtsus - kui tööstusühiskonna eesmärgiks oli võimalikult suure kaubahulga tootmine, siis postindustriaalne ühiskond on tarbimisühiskond - üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei
anda edasi oma teadmisi järeltulevatele põlvkondadele. Kultuur on kõik, mis meid ümbritseb ja on inimese poolt loodud. Kultuuri tasandid: *Tsivilisatsioonil, *Regionaalne, *Grupiline, *Perekondlik, *Individuaalne, *Multikultuursus, *Hübriidkultuur, *Globaalne kultuur. Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur- asjad, tehnoloogia, esteetiline väärtus Mittemateriaalne kultuur- teadmised, uskumused, väärtused, sümbolid, keel Struktuur- Massikultuur, elitaarne kultuur(massikultuuri vastand), kõrgkultuur (arenenud väärtusorientatsioonide süsteem), rahvakultuur(inimeste argielus loodud rahvaloominguna), popkultuur(meelepärane ja meelelahutuslik, üldkättesaadav), kontrakultuur (kultuuri kandjate normid ja väärtused on vastuolus kehtivate normide ja väärtustega), subkultuur (omab eripära ning pole samas vastuolus ühiskonna normidega)
kõigile mõistetavad. Nt kõik teavad mis on Coca Cola ja American fast food jne. Läheme ükskõik kuhu – kõik on sama. Globaliseerumine käib juba aastakümneid, aga ikkagi pole maailmast kasvanud harmoonia ja kultuuriliste erinemiste tunnustamine, ikka peetakse kultuurilisi ja usulisi sõdu jne. Ehk siis see hirm, et tekib maailmaküla, ei ole tõeks läinud, endiselt on kultuuribarjäärid. 20. sajandil hakkas levima massikultuur – inimeste ühtseks massiks muutmise huvi, arenesid välja tehnoloogiad, millega sai kommunikeerida suuri inimhulki korraga, poliitilisel võimul oli huvi, et kodanikud jagaksid väärtusi ja mõtleksid sarnaselt ja neid mõtteid esitati läbi massikultuuri ja vastavate tehnoloogiate. Mitte, et kõik oleks robotid, aga et inimestel oleks sama ideoloogia. Subkultuur, kontrakultuur – massikultuurile vastuoluks tekkinud kultuurid
19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob. Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang. 20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust
ta siis muusik, vabakutseline kirjanik. Ta elatub kultuurist. Sellega seostatakse kõrgkultuuri, st seda siin see kultuurilise tegevuse tulemus ei ole lihtne ja tavapärane ja seetõttu tuleb ette et ta ei ole kõikidele inimestele nauditav või vastuvõetav. 2) Rahvakultuur- kus kultuur ei ole elukutseks vaid harrastuseks. Ühelt poolt ise looja , teiselt poolt tarbija. Siin all on ka pärimuskultuur, mis peegeldab rahava kultuurilist mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided
ta siis muusik, vabakutseline kirjanik. Ta elatub kultuurist. Sellega seostatakse kõrgkultuuri, st seda siin see kultuurilise tegevuse tulemus ei ole lihtne ja tavapärane ja seetõttu tuleb ette et ta ei ole kõikidele inimestele nauditav või vastuvõetav. 2) Rahvakultuur- kus kultuur ei ole elukutseks vaid harrastuseks. Ühelt poolt ise looja , teiselt poolt tarbija. Siin all on ka pärimuskultuur, mis peegeldab rahava kultuurilist mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided 2) Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed.
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina
USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste.
............................126 17.1. Popkultuur........................................................................................................ 126 17.1.1. Vaba aja kasutamine:.................................................................................126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1
võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel populism erakonna tegutsemisstiil: rahva poolehoiu püüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiaga postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond nüüdisühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur postmodernism nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
