Liikumistunne, kiirus Jooksval hobusel pole mitte 4 vaid 20 jalga ABSTRAKTSIONISM Pollock- viskas / tilgutas / pritsis värve Pole reaalne Mondrian Malevits DADAISM Sokeerimine, rabamine, uudsus Pissuaar, vuntsidega Mona Lisa jne SÜRREALISM Dali maalis unenägusid Freud- tema eeskujul tulid maalid alateadvuslikud, seksuaalsed ja unenägudele põhinevad jne POPKUNST Warhol : ,,Iga inimene on 15 minutit kuulus", ,,15 minutes of fame" Massikultuur, kaasaegsus, meedia jne NAIVISM Naiivsus kunstiharidust ja teooriat ei teadnud enda lõbuks maalimine OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand
1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile. Tuli mõiste geenius(18saj, nüüd pmts nagu popstaar), see kes sai loodust kontrollida, kuid kindlasti mitte naine
Erinevalt Arnoldist arvab Leavis, et kõige hullem on juba juhtunud. Võim kuulub ebakultuursusele. Valitseb ebakultuurne enamus. Kultuurne vähemus, keda selle enamuse poolt valitsetakse, peab leidma mingi lahenduse. Alamklasside kultuur toimib iseenesest, ta saab üksi hakkama ja ei vaja enam eliidi abi. Leavis arvab, et inimesi tuleb õpetada sellele vastu seisma. Neid tuleb õpetada vahet tegema väärtuslikul ja väärtusetul kunstil. Teda häirib populaarajakirjandus ning massikultuur (raadio, kino), sest see loob maailmast väga tõetruu pildi, petab ära. Tekib tõelisuse illusioon, saab esitada valet väga usutavas vormis. Kõige rohkem häirib teda reklaam. See on miski, mis ületab keelt, mõjutab meie emotsioone. Industrialiseerumine hävitab inimeste teatud tööoskused, orgaanilised suhted ja vanad kogukonnad. Kokkukuuluvustunne kaob! Seda illustreeris see, et paljud jalgpalliklubid moodustusid just tööstuslinnades, kus
kultuuritööstusest. eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20. saj alguses on näha võistlusliku, liberaalse kapitalismi langust ning suure organiseeritud tööstuse tõusu. Horkheimeri ja Adorno lõid mõiste kultuuritööstus, et tõmmata tähelepanu kultuuri industrialiseerumisele ja kommertsialiseerumisele kapitalistlikes tootmissuhetes. kommertslik massikultuur kui kapitalistliku ühiskonna üks tunnuseid > kriitilised kultuuriuuringud 5 kultuuritööstuse tooted analüüsi all kaubastumise, standardiseerumise, massistumise mõistes. kultuuritööstuse funktsioon on kapitalistlikele ühiskondadele ideoloogilise legitiimsuse andmine. Massikultuurist ja massikommunikatsioonist on modernses ühiskonnas saanud
1. 1950. -60. aastad lääneriikide majanduses: majanduse areng, heaoluühiskond, tarbimisühiskond, massikultuur. Lääneriikide majandus hakkas sel ajal erakordselt kiirelt arenema. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (maailma pank ja IMF). 40ndate lõpus ja 50ndate alguses tekkisid paljudes riikides heaoluühiskonnad, mis tagasid kõigile inimestele heaolu, arstiabi, hariduse, abirahad jms. Esimesena jõudsin sinna kaugele Põhjamaad. 2. Vastuseis massikultuurile 1950. Aastate lõpul ning sellest välja kasvanud hipiliikumine.
Seetõttu tulekski hoida kõike iidset, mis meil veel siiani säilinud on, et mitte eemalduda oma juurtest, millest me pärit oleme. Nagu ka eelpool mainitud, saame me igast vana aja hooneski käies uskumatu emotsiooni, nähes neid suursuguseid sambaid või torne. Inimestel on vaja kunsti kogeda, et seda mõista ja hinnata ning seeläbi seda veel enamgi nautida. Võib eristada kolme eritüüpi kitsamat kultuuri mõistet seoses kunstiga: kõrg-, rahva- ja massikultuur. Viimasega neist puutume meie, tavainimesed, ilmselt igapäevasemalt kokku. Usun, et iga inimene on käinud suvel vähemalt mõnel kontsertil või vabaõhuetendusel. Kuid kõrgkultuurist teavad inimesed vähem. Ollakse küll kuulnud seda sõna, kuid täpselt defineerida seda tihtipeale ei osata. Üldiselt tähendab see siis rahvusriikides kõrgelt väärtustatamist, identiteedi ja prestiizi kandjana. Rahvakultuur on aga kunstilooming, mida inimesed teevad
3) Kirjelda kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma ajalugu 20 saj. teisel poolel. Tänu sellele oli võimalik kosmose vallutamine, edusamme tehti ka küberneetika vallas. Sellepärast et haridus muutus kättesaadavamaks ka sellistele ühiskonnagruppidele nagu vaesemad ja neegrid, tekkis rohkem haritud inimesi. Tudengite seas hakkasid levima teatud poliitilised õpetused, mis olid enamasti vasakpoolsed. Tehti palju meeleavaldusi. 4) Massikultuur, näide. Oli n-ö keskmise tarbija maitsele vastav, võimsa reklaamiga loodi ühiskonnas massimood, mis suurendas meelelahutuse tootjate sissetulekuid, kujundas ka ühiskonna hoiakuid, nt rassilise ja soolise võrdsuse küsimustes, kättesaadavaks muutusid ka raadiod ja televiisorid, niiet igaüks sai kuulata/ näha kultuurisündmusi. PTK 32a 1) Põhjenda kas tuumaenergia kasutamine on positiivne või negatiivne, näited. Mina
Postindustriaalne ühiskond Tööstusjärgne ühiskond ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus. Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Teaduse ja tehnoloogia tähtis osa majanduses Vajab haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Pidev tehnoloogiline progress Massimeedia ja massikultuur on põhilisteks väärtuse kujundajateks Kõige rohkem inimesi kuulub keskklassi Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus: Tunnus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid,ärikorraldajad
4 Siinkohal eaks raamatukogu ise olema leidlik ning otsima muid võimalusi. Raamatukogu juhataja või keegi teine võiks olla võimeline kirjutama projekte. Tänapäeval väga hea projektiga, saaks kindlasti mingisuguse vajaliku summa raamatukogude toetuseks. Suur osa rolli mängivad ka omavalitsused, kindlasti leidub või leiaks ressursse. Tänapäeval me siiski mõtleme, et tasuta on alati parem, kui tasu eest. Keegi ei taha tasuta saadavatest asjadest loobuda, olgu see siis kastmisvesi, massikultuur või telefonikõned. Rein Sikk oma artiklis kiidab Langi, et julges tõstatada lihtsaid aga olulisi küsimusi.5 Tänapäeva raamatukogude tähtsus aina suureneb. Kui on vaja kiirelt ilma otsimiseta mingit materjali kätte saada, siis tavalisele kodanikule pole vahet kas ta maksab või ei selle raamatu eest. Elu on näidanud, et varem või hiljem muutub kõik tasuliseks. Pigem tuleks hakata mõtlema, kas poleks kasulikum see raamat poest osta mitte laenutada ? 2 3 Rand, E. (2011)
käima kindlal kellaajal 5. muutub leibkonna mudel-kaovad ära suurpered 2. Postindustriaal ühiskond 1. teeninduse osatähtsuse kasv 2. 1. tsentraliseeritus teaduse ja tehnoloogia osakasv 2. massitootmine majanduses 3. inseneride hulga 3. massitarbimine suurenemine tööjõu hulgas 4. 5. massikultuur keskklassi tekkimine osa 6. globaliseerumine ühiskonnast, kellel on kõrge ametialane kvalifikatsioon ja stabiilselt kõrge palk 3. Teadmus- ehk infoühiskond 1. teaduse kiire areng 2. 1. Loovus uurimisasutuste massiline 2. meeskonnatöö tekkimine 3
majandavad koos), kaovad ära suurpered. 2) Postindustriaalühiskond 1) teeninduse sfääri osatähtsuse 1) väga tugev tsentraliseeritus kasv 2) teaduse ja tehnoloogia 2) massitootmine, osakasv majanduses 3) massitarbimine, massimeedia, inseneride hulga suurenemine massikultuur. On alguse saanud tööjõu hulgas 4) kesklassi globaliseerumine. tekkimine 3) Teadmus ehk infoühiskond 1) teaduse kiire areng 1) loovus 2) uurimisasutuste massiline 2) meeskonnatöö tekkimine 3) avastuste ja leiutiste rakendamine 3. Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus. V:
Seetõttu tulekski hoida kõike iidset, mis meil veel siiani säilinud on, et mitte eemalduda oma juurtest, millest me pärit oleme. Nagu ka eelpool mainitud, saame me igast vana aja hooneski käies uskumatu emotsiooni, nähes neid suursuguseid sambaid või torne. Inimestel on vaja kunsti kogeda, et seda mõista ja hinnata ning seeläbi seda veel enamgi nautida. Võib eristada kolme eritüüpi kitsamat kultuuri mõistet seoses kunstiga: kõrg-, rahva- ja massikultuur. Viimasega neist puutume meie, tavainimesed, ilmselt igapäevasemalt kokku. Usun, et iga inimene on käinud suvel vähemalt mõnel kontsertil või vabaõhuetendusel. Kuid kõrgkultuurist teavad inimesed vähem. Ollakse küll kuulnud seda sõna, kuid täpselt defineerida seda tihtipeale ei osata. Üldiselt tähendab see siis rahvusriikides kõrgelt väärtustatamist, identiteedi ja prestiizi kandjana. Rahvakultuur on aga kunstilooming, mida inimesed teevad
mis omaks võetakse, ning eelkõige identiteet kellena end tuntakse ja kes olla tahetakse. Peaksime eriti soojalt suhtuma neisse muu päritoluga inimestesse, kes tahavad ise olla ja oma lapsed kasvatada eestlaseks, ning igati seda toetama. Teine oht tänapäeval on üleminek inglise keelele, mis loob eelised karjääri teha, teaduses silma paista, tööturul läbi lüüa, rohkem raha teenida, välismaale tööle minna jne. Seda toetab asjaolu, et massikultuur, eeskätt noorte kultuur on valdavalt ingliskeelne. Kahtlase väärtusega debatid käivad ka eesti keele kastutuse üle teaduskeelena.
· lagunes VLO. b) siseriiklikud põhjused. · majanduse allakäik, · elatustaseme langus, · plaanimajanduse tõttu valitses kaupade defitsiit, · sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla, · süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised; · kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Õpik lk. 128-139. 9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil? 10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus, eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud.
Heaoluühiskond · Heaoluühiskonnani jõudmine 1950. aastate keskpaiku. · Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna...
Täna elektroonilise muusika sisaldab palju erinevaid stiile eksperimentaalse klassikalise muusika populaarne elektroonilise tantsumuusika. Pop Muusika - suunas kaasaegse muusika, omamoodi kaasaegse massikultuuri. Termin "popmuusika" on kaks tähendust. Kõige laiemas mõttes on mis tahes mass muusika (ka rock, elektroonilised, jazz, blues). Kitsamas tähenduses - žanr populaarsete muusika, nimelt meeldejääv lugu.Põhijooned popmuusika kui massikultuur - lihtsus, meloodia, vokaal ja rütm, vähem tähelepanu instrumentaalne osa.Pea- ja peaaegu ainuke koostis popmuusika - laul. Tekstid popmuusika tavaliselt on lihtne ja pühendatud isiklikke tundeid. Pop muusika sisaldab järgmisi subgenres: kuidas europopihiti, latin, disco, electro, tantsumuusika ja muud Kasutatud allikad: https://ru.wikipedia.org
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda. ehk tööstusjärgne ühiskond. Suurim nihe puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. See ühiskond vajab haritud spetsialiste. Juhtimine on tsentaliseeritum ja paremini kooskõlastatud, inimeste elustiili muutus, masstootmine ja massikultuur (raadio, telekas jne) 4. iseloomusta põhjalikult infoühiskonda. oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda infot, teave pole mõjukas ainult majanduskonkurentsis vaid ka argielus. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiilile ja internetile. WWW, teateid saab edastada sekunditega. Info kättesaadavus on massiline ja kerge. 5. iseloomusta põhjalikult teadmusühiskonda. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine
Karskusseltsi arhiivi ja see avastati Tartus Eesti Ajalooarhiivist 1986. a. 2001. a toimus filmi restaureerimine Eesti Filmi Sihtasutuse poolt. 30. novembril 2001. a avati Tallinnas Suur-Karja 9 ees kõnniteel mälestusplaat filmile ja filmi tootjaile. (Tänapäeva Eesti kultuur) Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur. Side rahvakultuuriga pole siiski kadunud. Inimesed tegelevad koorimuusika, rahvatantsu, pillimängu, näitlemise, käsitöö, folkloori ning muu harrastustegevusega. (Tänapäeva kunst) Eraldi kunstiliigina on hakatud käsitlema fotograafiat. Enam leiavad kasutamist installatsioon, performance ja video. 1992 loodi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja 2006. aastal avati Kumu kunstimuuseum. (... film) Filmikunstist on tuntud näiteks Arvo Iho (Karu süda), Sulev Keedus (Georgica),
Varasematel aegadel on kultuure jagatud ,,madalamateks" ja ,,kõrgemateks". Tänapäeval aga püütakse hoiduda selliset ,,rassismile" viitavatest värtushinnangutest ning lähtutakse võrdsuse printsiibist. Veel eristatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Kõrgkultuur on enamasti ikkagi elukutseliste looming, mis eeldab neilt ka erilisi teadmisi ja rohkem pingutust. Kõrgkultuur on rohkem väärtustatud ja saab majanduslikku tuge. Massikultuur on jällegi laiatarbekaup mida luuakse kommertslikel alustel ja mida tehes püütakse vastu tulla enamuse maitsele ja ootustele. Rahvakultuur tähendab aga erinevate ühiskonnakihtide koos osalemist loomingus, kas siis eneseteostuse või meelelahutuse eesmärgil, kus ei ole kasu saamine pioriteediks. Rahvakultuur saab ka ainest pärimuskultuurist. Rakvakultuur on ainult ühele rahvale omane tradidsiooniline kultuur. Kitsamas tähenduses
muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond Daniel Belli (sotsioloog) termin Teenindussektori domineerimine Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses Haritud spetsialistid olulised Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid – mänedźerid Keskklassi osa kasvab Masstootmine ja massikultuur Massimeedia Infoühiskond See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet Infotehnoloogia – ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele Vabam ja paindlikum töökorraldus
Väga suur, kuid amorfne (vormitu) indiviidide kogum, kus indiviidid käituvad välise mõju survel ühtemoodi. Võimalikud manipulaatorid arvavad, et massi identiteet on vähene või puudub hoopis, nagu puuduvad ka oma võimu ja organisatsiooni vormid, autonoomia, terviklikkus ja enesemääratlus. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. Mõistet kasutatakse rohkem või vähem negatiivse varjundiga väljendites, nagu massikäitumine, massiarvamus, masstarbimine, massikultuur, massiühiskond jne ja muidugi massikommunikatsioon ise. Massi mõiste: · Suur inimkogum · Amorfne · Peamiselt negatiivse tähendusega · Vähe korda ja organiseeritust · Kajastab ühiskonna massistumist 14. Massiauditoorium (lk 38) On tüüpiliselt palju suurem kui ükski grupp, rahvahulk või avalikkus. See on väga hajutatud ja selle liikmed ei tunne tavaliselt üksteist ega tea ka seda, kes auditooriumi moodustamise esile kutsus. Auditooriumil jääb
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline.
1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Nõuti senisest suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Heaolu pahupool 1950.a märgati heaoluühiskonnas varitsevaid ohte: a) kodanikust on saanud tarbija, kellega suurfirmad oma huvides manipuleerivad b) koos keskklassi ostuvõime ning tähtuse tõusuga on välja kuj massikultuur c) Massikultuur on orienteeritud ,,keskmisele" nimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta püüaks iga hinna eest olla ,,nii nagu naaber" Tänu televisiooni hoogsale levikule tõusis 1950-60 reklaami tähtsus. Levis suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on silmakirjalikud ja inimene peab vabastama end talle peale surutud kohustustest, tavadest jms vabastama väljendas eriti 1950.a keskel USAs alanud boheemlaslik liikumine, nn beat generation 1960
,,Dorian Gray portree" Autor: Oscar Wilde Ilmumisaasta: 1890 Teised olulisemad teosed: ,,Canterville'i lossi vaim", ,,Õnnelik prints", ,,Ööbik ja roos", ,,Isekas hiiglane", ,,Salome" Teose vastuvõtt: Puritaanliku Inglismaa jaoks oli teos sokeeriv ning küsimuse alla pandi selle raamatu kõlbelisus. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Teose tegevuse aeg ja koht: Inglismaa 19. sajandi lõpp. Kesksed tegelased: Basil: Tundlik ja õrnahingeline kunstnik. Hindas välimuse ja sisemuse harmooniat ning seetõttu soovis, et ka Dorian jääks puhtaks. Oma maalidesse pani ta palju iseennast, seepärast ei soovinud ta alguses Doriani portreed näitusele panna. Basil on võrdlemisi tagasihoidlik ega polnud piisavalt võimukas, et Dorianile mõju avaldada. Basili heatahtlikkus ja naiivsus ei sobinud minu arvates sellesse seltskonda, kuna selliseid väärtusi na...
Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith
aastate algul. - 2.Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Tooge näiteid. Glasnost, sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika, perestroika ja tsensuuri lõdvendamine Heaoluühiskond + Kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad Sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu manipuleerisid. märgatav kasv. Massikultuur (püüti olla „nii nagu naaber“, Rohkem võimalusi, aega meelelahutuse ehk siis „tal on pesumasin, ma ostan ka“). jaoks, televisiooni levik. Mässumeelsus, vastuhakk, Sotsiaalse õigluse nõue, (võrdõiguslikkus). noorterahutused. Vaesust jäi vähemaks. Minakeskne maailmavaade. Põlvkondade konflikt.
targa poole. See käskis härjad vankri ette rakendada ja lasta neil ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid Rapla mõisast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala jõe äärde rajada. KULTUURILOOLINE TAUST Rapla maakond on oma kultuuritaustalt väga mitmekesine – siin on segunenud maa- ja linnakultuur, pärimus- ja massikultuur, erinevate kihelkondade ja maakondade traditsioonid. Raplamaale on iseloomulik, lähtuvalt tema kirjust ajaloost, keskmisest suurem kultuuriline mitmekesisus. Puudub omakultuuri kese – traditsioonidega maakonnalinn, kogu maakonna osas ei ole ajaloolist kokkukuuluvust. Raplamaa ei ole üks kultuuripiirkond vaid erinevate kultuurikantide – Kullamaa, Nissi, Märjamaa, Vigala, Hageri, Rapla, Juuru, Türi ja Vändra kihelkonnad – kogumik, kus on igast kandist midagi
Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pär...
(taas) intertekstuaalsus, et pildid piirduvad jälle vaid iseenda piiridega. Kaasaegset fotot on süüdistatud ka selles, et ta ei esita erinevalt 1990. aastate fotost kriitilisi küsimusi ei iseenda ega ühiskonna kohta. Niisugustest väidetest tehakse enamasti järeldus, et fotograafia keel on muutunud kitsamaks, tähendused aga sulgunud iseendasse.1 1960'ndatel USA's alanud poppkultuur tõi kaasa urbaniseerumise, kus valitses juba laiahaardeliselt massikultuur, mis sai alguse 30'ndatel koos Hollywoodi ja massi kino tulekuga. Hollywood, mis on kui kultuurinähtus, samas elustiili kujundav ideoloogia nii riietus, toitumises, elamuskultuuris kui ka make-up'is ja välimuses. Arusaam, et elu keerleb vaid metropolis, kus on ainuke koht kus teha kunsti. Inimeste väärtus muutub olematuks ning toimub suur eemadumine pereelu väärtustest. Tekib hunnik näotuid indiviide, keda on lihtne mõjutada massimeedia vahenditega ja panna nad uskuma ükskõik mida
Rahvastele: paljud väikerahvad, nt Eesti, said oma rahvusriigid. Vähemusrahvused olid halvemas seisus. Genotsiidid, nt Armeenia genotsiid Türgis, pogrommid (suurriikide äärmusliku patriotismi pärast tekitatud rüüsterünnakud vähemusrahvaste vastu), nt juudi pogromm Venemaal. 16. Mõisted Linnastumine ehk urbaniseerumine linnade hulga ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikust Massikultuur - laiemale tarbijaskonnale kättesaadavad ja peamiselt tehniliste vahendite abil paljundatud kunstide vormid Ultimaatum ilma läbirääkimise kavatsuseta esitatud nõue või dokument Patsifism suhtumine, mis ei õigusta inimeste tapmist ega sõjapidamist Teadusrevolutsioon epohh teaduse arengu ajaloos, millal uued avastatud teadmised võtsid üle antiikaja filosoofide teesid, seadused ja reeglid
1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel vee...
Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop.kult on sotsiaalne probleem, sümptom, tal puudub individuaalsus. 4) Pop. Kult on seotud oma ärisuhetega, kasumiga ja turumõjuga. Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks. Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele
Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tugevnemine · riikide sõltumine teineteisest · tööstus muutus rahvusvaheliseks(rahandus, kaubandus) · ebavõrdsus tekitas pingeid Linnastumise kiirkasv: · massikultuur · kihistumine(rikkad ja vaesed) · rassismi puhang( eurooplased peavad end kõige paremaks, euroopakultuur). · antisemitism e. juudivastasus (venemaal oli neil keelatud osades kohtades elada ning töötada) 2) Imperialism ja selle tunnused. Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Tunnused: · Monopolide teke(suur ettevõted kes annavad enamuse ja määravad hinna)
Sellest murest tingituna sätestas Prantsusmaa kirik järgnevad normid: ,,Kunstnik peab kujutama nii, et see oleks publikule arusaadav. Kujutused ei pea olema mõistetavad kohe ning võivad nõuda täiendavat vaatlemist. Peab aga meeles pidama põhitõde see mida näeme peab meeldima". Selleks, et kujutada jumalikkust, võib natuuri moondada. Kuid selline deformatsioon võib tuua kaasa elitaarse kultuuri kujunemise, mis massidele ei ole arusaadav või kujuneb primitiivne, vulgaarne massikultuur, mis hävitab religioosse loomingu. On usk, et tänapäevane massikommunikatsioon ja suurte ,,religioossete" teoste reprodutseerimine hävitavad esteetilisi väärtusi. Seetõttu on kirik vastu ,,kunst kunsti pärast", samuti on realistliku kunsti vastu, kuna see on liialt utilitaarne ja liialt keskenduv maistele probleemidele. Neotomismile on vastuvõetamatu nii realism kui modernism, kuid pigem pooldatakse modernismi, kuna selles on palju sümbolismi, irratsionaalseid vorme
· Tollimaksud · Kvoodid · Standardis Majandusorganisatsioonid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon IMF rahvusvaheline valuutafond Nüüdisühiskond Tööstusühiskond Linnastumine, selgelt eristuvad klassid (kodanlus, töölised), reglementeeritud töö, suurim hõivatus tööstuses. Postindustriaalühiskond Klassipildi hägustumine, teenindussektori ülekaal, kvantiteedi asemel kvaliteet, massikultuur, massimeedia Infoühiskond IKT laialdane levik, (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia), Teadusühiskond Moderne ühiskond · Organiseeritus · Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv) · Optimism, progress, tuleviku suunatus · Ratsionaalsus, raha, võim · Tööaja domieerimine puhkeaja üle · Suhete pinnapealsus · Suured narratiivid (marksism, liberalism, heaolu riik) Postmodernism
Külaelu loodust osaliselt kardetakse, ollakse sellega konfliktis, põhiline aeg kulub põlluharimiseks, usutakse ristiusu jumalat. Inimesed võtavad kergesti uued eluviisid omaks enamuse surve / kambavaimu tõttu ja ka seepärast, et see on uus ja tuleb väljastpoolt, teisest riigist, võõrastelt. Romaani lõpuks on metsakultuur hääbumas, selle esindajad mandunud, hullunud või alla andnud. Autor kujutab selle loo abil tänapäeva, kus liiga kergelt võetakse üle massikultuur, teiste riikide soovitused ja nõuanded, kasutamata kainet mõistust ja mõtlemata, kas see kergendab või raskendab meie elu. Näidend ,,Eesti matus" (2002). Postmodernistlik, on täis vihjeid romaanile ,,Tõde ja õigus" tegelasnimede ja karakterite kaudu. Tegevus toimub tänapäeval. Talus, mille peremees on just surnud, saavad kokku tema järeltulijad ja naabrid, et peiesid pidada. Näidend kujutab, kuidas eestlase teevad pidevalt tööd, sest see on nende meelest ainuõige eluviis
põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse.
ESEMETEST, MIDA NAD LOOVAD. 24.Materiaalne ja vaimne kultuur Materiaalne kultuur elementidel füüsiline eksistents Vaimne kultuur abstraktne inimlooming Vaimset kultuuri võib jaotada: 1. Normatiivseks 2. Kognitiivseks 25.Normatiivne ja kognitiivne kultuur kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. 26.Kõrgkultuur ja massikultuur Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste
Eelarvamuste ja diskrimineerimise äärmuslik tagajärg on ettekavatsetud katse tappa tervet inimeste kategooriat. Selline praktika on genotsiid. Kõige tuntum näide on natside tapatalgud, juutide hävitamine. Tänapäeval on genotsiid üsna tavaline mõnel pool Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, aga ka Lõuna-Euroopas ja Balkanil. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) Tähtsaim probleem konfliktivaatenurgas on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia ja popkultuuri tootmise üle. Popkultuuri elemendid ei ole mitte täielikult spontaansed leiutised, mõned inimesed ja grupid peavad otsustama, mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. Samuti on veel teine küsimus: kes otsustab mis on hea ja tõeline?. See on nn väravavahtide ja maitsekujundajate töö. Nad moodustavad
maailmamajanduse arengule Organisatsioon- Euroopa Liit, ühinemise aeg- 2004. aasta, eesmärk- ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes Miks levisid 1960.aastatel läänemaailma tudengite hulgas vasakpoolsed õpetused? sisaldas erinevaid radikaalseid poliitilisi rühmitusi, nagu feministid, rohelised, ametiühingud, ateistid, seksuaalvähemuste õiguste eest võitlejad ja mõningad rahvusvähemuste ja inimõiguste eest võitlejad. Hiljem nende radikaalsus vähenes mis on massikultuur? Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia – ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused täida tabel teaduse ja tehnika saavutustest. Millised ohud võivad tehnika arenguga kaasneda? Saavutused- Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Tuumaenergia kasutamine. Ohud- Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka
sotsiaalne struktuur. Infoühiskond on ühtlasi linnaühiskond. Maailma urbaniseerumine ehk linnastumine jätkub. 1950. aastal oli maailma suurim linn New York, kus elas 12,3 miljonit inimest, ja 15.kohal oli 3 miljoni elanikuga Mexico. 1980. aastal prognoositi, et Mexicost saab aastaks 2000 maailma suurim linn (31 miljonit elanikku) ning New York langeb 5. kohale. Tervikuna kultuur internatsionaliseerus, kusjuures see protsess kulges vastuolulisest. Ühest küljest levis Lääne massikultuur tänu kinole ja televisioonile arengumaade kõige kaugematesse kolgastesse, teisest küljest minetas kõrgkultuur oma senise europotsentrismi nii, et aina rohkem räägitakse Euroopa-järgsest kultuurist. 1980. aastate keskpaiku oletasid teadlased, et ka kõige optimistlikuma variandi puhul lahutaks üht tehnilist tsivilisatsiooni Linnuteel teisest keskmiselt 200 valgusaastat. Maa peal lennutasid ameeriklased 12. aprillil 1981 taevasse kosmosesüstiku,
teooriad ja uurimisvaldkonnad, autorid 35. Eestit iseloomustab (kõrge objektiivne, madal subjektiivne heaolu; kõrge objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu; madal objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu???; KÕRGE OBJEKTIIVNE JA KÕRGE SUBJEKTIIVNE 36. Kellele on sots. uuringuid vaja kõigile 37. Millise paradigma järgi peab haridus vastama tööturu nõuetele (positivism, konstruktivism, funktsionalism, mingi 4s) 38. Milline väide ei ole massikultuurile omane massikultuur on ebapopulaarne 39. Massikommunikatsioonile iseloomulik sotsiaalne ja füüsiline distants 40. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadus S=P1/3 41. Milles seisneb andmete valiidsus? Millisel määral mõõtmistulemus peegeldab meie poolt vaadeldavat objekti 42. Milles seisneb konfidentsiaalsus? üksikuid statistilisi üksusi puudutavate andmete kaitse igasuguse konfidentsiaalsuse rikkumise vastu, andmete mittestatistilisel
· Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürokraatia · Töö ja puhkeaja eraldmine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstuskond a) kõrgtehnoloogia b) kirev klassistruktuur c) erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsalistid (tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine · Info pidev ja oskuslik kasutamine info valdamise tähtsus · Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus · Laiapõhjaline ettevalmistus - Mõju keskkonnale - Tarbimisühiskond Nüüdisühiskonna tunnus Näide tunnuse kohta või Ühiskonna arengujärk, tagajärg, mida see endaga millal nähtus tekkis
(tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia lahutamatu tunnusjoon üks auditoorium Teadmusühiskond 1. Info olulisus 2. Infoühiskond 3. Satelliit- kaabeltelevisioonid, Internet, mobiilside 4. Teadus, uurimisasutused, avastused nende rakendamine 5. Oht keskkonnale ja loodusele 6. Geeniuuringud Vaatame tabelit lk 8 Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus Vaatame tabelit lk 10 Infotehnoloogia mõju inimkonnale
Ressurss: maa, inimkäsi, 19.-20. saj. keskpaik, kiire majanduskasv, tooraine, rahamajandus elektrimootor integreerumine Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile. 80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Vägijookide müüki hakkasid kontrollima bandiidid. Kokkupõrked bandiitide vahel. 1920. a olid USA õitsengu aeg. Levis organiseeritud kuritegevus. Auto muutus tavaliseks liiklusvahendiks. Levis masstootmine, tänu konveier tootmise kasutusele võtule. Tööpäev lühenes. Linnast mindi elama eeslinnadesse oma majadesse. Puudus peaaegu majanduse riiklik reguleerimine ja sotsiaaltagatised. Renes kultuur. Arenes massikultuur ja filmitööstus. Tuntuks said palju Ameerika kirjanikud nt:E. Hemingway. Ameerika kultuur levis rohkem Euroopas, kui Ameerikas. 6)Aasia Jaapan- Sai endale saksa kolooniaid(Mariaanid, Karoliinid, Marshalli saared). Soovis ennast ka Hiina arvelt laiendada. Sekkub Venemaa kodusõtta-loodab saada ka Venemaalt alasid. Nende arvates peab Aasia kuuluma asiaatidele. Nemad peaksid kõige rohkem alasid saama Aasias, olid Euroopa ülemvõimu vastu. Ühiskond tahtis olla euroopalik, aga samas taheti
Inglismaa ekspluateerivad näiteks hiina töölisi Frankfurdi koolkond (kriitiline teooria) · Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Tehodor Adorno, Erich Fromm jt · Kapitalismi kriitika · 1960-ndate üliõpilasrahutused ja oli ka muid rahutusi, nt mustanahaliste rahutusi · Ratsionaalsuse kriitika Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida · Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks · Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist ptentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt. tudengid) Jürgen Habermas (1929 - ) · Frankfurdi koolkonna järeltulija · Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata Feminism keskne teema naised ja naise koht ühiskonnas · Feminismi vormid o Liberaalne feminism o Marksistlik feminism o Radikaalne feminism
Teadmusühiskonna tunnused: - paindlikum ja vabam töökorraldus - oluline on loovus - oskus töötada meeskonnas - oskus rakendada oma teadmisi - ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud Postindustriaalne ühiskond- tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur Postindustriaalse ühiskonna tunnused: - teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv - teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses - insenertehniline personal - teenindussektori töötajata osakaal tööjõus Polüarhia (paljude võim) kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Polüarhia tunnused: - alternatiivsed infoallikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
