Leides üles täiskasvanute nõrgad kohad, hakkavad nad nendega manipuleerima. Tugev teadlikkus oma elu eesmärgist. Suutlikkus juba õige noores eas otsustada, mis on vajalik ning mis mitte. Uus sotsiaalne käitumine, etteantud reeglitega mitteleppimine. Soov iseendale reeglid valida või kehtestada. Nõrk analüüsimisvõime. Kuid väga tugev süntees. Haarates hästi tervikut, ei tarvitse nad suuta eristada detaile. 1.Humanist Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed. Nad räägivad igaühega igal ajal ja teevad seda ülimalt sõbralikult. Nende seisukohad on väga jõulised. Samas tunnevad nad end oma kehas ebamugavalt ja kuna nad on hüperaktiivsed, siis mõnikord jooksevad nad peaga vastu seina, sest unustavad vajutada pidurile. Nad ei oska mängida ühe mänguasjaga
Nende teoste hulgas koostas ta ka viiulikontserdi, kolm klaverikontserti ja üle saja klaverteose. Tsaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest Pjotr Tsaikovski ooperist... * Ooper peab olema kõige mõistetavam kõigist muusikaliikidest. * On midagi vastupandamatut, mis kisub kõiki heliloojaid ooperi juurde: ainult ooper annab teile võimaluse suhelda massidega. * Ooperi süzee jaoks on ainuüksi kontrastist vähe: peavad olema elavad inimesed, liigutavad situatsioonid. * Ei tohi kuritarvitada ooperikuulaja tähelepanu, kes on tulnud ju mitte ainult kuulama, vaid ka vaatama. * Ühendades endas niipalju ühist eesmärki teenivaid eri elemente, on ooper peaaegu et kõige rikkam muusikavorm. * K irjutada ooper muusikata- kas pole see sama, kui luua draama ilma sõnade ja tegevuseta?
raskesti haigeks. Harilikult oli Newton rahulik ja tagasihoidlik; nüüd muutus ta rahutuks, närviliseks, ei saanud öösiti magada ning ka mälu ei töötanud enam korralikult.Pärast haigusest paranemist, tegutses Newton veel mõnda aega Cambridge´is, kuid 1703.a. ütles ta end ülikoolist lõplikult lahti. Newtoni leiutisi ja avastusi : · Gravitatsiooniseadus-"Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga. · Peegelteleskoop · Temperatuuride skaala koostamine · Peegelsekstandi ehitamine · Maa pöörlemise tõestamine kehade langemise kaudu · Liikumiskiiruse määramine takistavas keskkonnas Elu lõpuaastail tuli tal aga siiski võidelda ka haigustega. 1725.a. jaanuaris haigestus Newton kopsupõletikku. Selle tagajärjel asus ta elama Londoni lähedusse,Kensingtoni, kus õhk oli parem. Ja tõepoolest
KAPILAARSUS-Vedeliku taseme muutumist kitsas torus või pilus nim kapilaarsuseks MÄRGAMINE –juhul kui vedelik valgub piiramtult tahke keha pinnale laiali on tegemist abs märgamisega.juhul kui vedeliku ja tahke pinna vahel olev kokku puute pnd muutub punktiks on tegemist abs mittemärgamisega RASKUSJÕUD-on kehale mõjuv gravitatsiooni jõud Gravitatsioonijõud-F=G*(m1*m2)/r^2 jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nemde kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga HÕÕRDEJÕUD-tekib kehade kokkupuutel või osade libisemisel üksteise suhtes(välis-,sise -,liuge)F=kn ELASTSUSJÕUD-tekkib keha deformatsioonil ja püüab esialgset kuju ja ruumala taastada suund on vastupidine deformeeriva keha osakeste nihke suunale F=-kx HARMOONILINEVÕNKUMINE-nim võnkumist mida saab kirjrldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktiooni graafiku järgi x=Asin(wt+f0(fii null))
( 2 p.) m1∗m2 F=G* r ( ruut) Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehadevahelise kaugusega. Gravitatsioonijõud on võrdeline vastastikmõjus olevate kehade masside ruutudega. Gravitatsioonijõud on võrdeline kehadevahelise kaugusega. Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. x Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline vastastikmõjus olevate kehade massidega. Gravitatsioonijõud on võrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonijõud on võrdeline vastastikmõjus olevate kehade massidega. x 4. Millised kaks järgnevatest väidetest on õiged? (2 p.) E= Ek + Ep Ek= mvruuut/2 Ep=mgh Vabalt langeva keha … ...potentsiaalne energia langemisel ei ...kineetiline energia langemisel ei muutu muutu üldse ..
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse tau...
Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. . 8. Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha või kehade süsteemi mehaaniline koguenergia jääb liikumise käigus muutumatuks juhul kui ei toimi dissipatiivseid jõude, mis konverteeriksid mehaanilist energiat siseenergiaks. 9. Ülemaailmne gravitatsiooni seadus Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 10. Pascali seadus Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Ühik: Pascal(P). Pascali seadus- vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi, järelikult peab ta olema skaalar. 11. Arhimedese seadus- hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga 12
Newtoni I ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. . Newtoni III väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Impulsi jäävuse seadus igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas
Eesti 20-ndal sajandil 19. sajandi ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. 1985. aastal algas Eesti uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega augustis 1991. Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutu...
1N on jõud,mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s ruudus 1s jooksul.Hooke'i seadus: elastsusjõud on võrdeline pikenemisega(lühenemisega).Toereaktsioon on kehale mõjuv toetuspinna elastsusjõud(tr on elektromagnetilise olemusega jõud,tr mõjub alati kehale mitte alusele,tr on alati risti kokkupuutuvate kehade pindadega). Pingeks nim kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu.Gravitatsiooniseadus:2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga,mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga.Gravitatsioonikonstanr on füüsikaline suurus,mis võrdub arvuliselt kahe 1kg-se massiga keha vahel mõjuva gravitatsioonijõuga,kui kehadevaheline kaugus on 1m.
1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib sõita horisontaalse...
Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ajakirjandus Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõududele Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused? Revolutsioone viikase läbi vägivaldselt. Reforme viivad läbi poliitikud, ametnikud, revolutsioone juhid koos massidega. 1.5 Postindustriaalne ühiskond ja selle analüüs sotsioloogilistes teooriates Tööstusühiskonnas oli esmatähtis roll hankival ja töötleval tööstusel, mis kasutasid rohkearvulist kekspärase haridustasemega tööjõudu. Nüüd asendati suur osa töölisi masinate ja robotitega. Hakati tähtsustama haridust ja teadmisi. Muutused: 1) Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata
Seda isegi juhul, kui jõud on esialgse liikumissuunaga nurga all. Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud: nende eristamine (äratundmine). · Mittekonservatiivsed jõud on jõud, mille tehtud töö ei muutu mehaaniliseks energiaks, vaid "läheb kaotsi" (tavaliselt muutub soojuseks). Loeng 5: Gravitatsiooniseadus kui pöördruutsõltuvus: Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant: 6.67 10 -11Nm2kg-2 Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga: Potentsiaaliväli ja jõuväli. Nagu jõu arvutamisel võime ka siin eraldada välja allika vaadeldavast kehast. Selleks toimime analoogiliselt väljatugevuse defineerimisega: jagame potentsiaalse energia vaadeldava keha massiga.
sõltuvalt molekuli suurusest. Tüüpiline kromatografeerimissüsteem koosneb kolonnist, eluendi reservuarist ja kollektorist. Kolonn süsteem, kus viiakse geelkromatograafia protsess. Kolonn on täidetud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisaldavate makromolekulide dimensioonidega. Selleks, et transpordita uuritava segu läbi kolonni ja lahutada teineteisest erinevate massidega molekulid, elueeritakse lahuse läbi kolonni ja kogutakse kindla fraktsiooni mahuga (meie juhul 2 ml). Järgmisel etapil mõõdakse fraktsioonides ainete kontsentratsioonid erinevate meetoditega(meie juhul spektrofotometriga). Geelid koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: Vv -kolonni vaba maht. Vs graanulitesisese vedeliku maht
1 J töö, kui keha nihutamisele 1 m võrra rakendatakse jõudu 1N. Jne.. · Nimeta mateeria vormid. Aine ja väli on mateeria vormid. · Mille poolest erineb aine ja väli. Ainelisi objekte me näeme ja võime vahetult tajuda meeleorganitega. Kuid väljad on vastastikmõjude vahendajad ning me ei saa neid tunda. · Sõnasta gravitatsiooniseadus ja( oska valemit kasutada ülesannete lahendamisel.) Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Mida näitab gravitatsioonikonstant? Gravitatsioonikonstant on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikaline suurus. Muutumatu suurus. · Selgita inertsust. Mis on inertsuse mõõduks? Inertsus avaldub selles, et massiga keha avaldab vastupanu oma liikumisoleku muutusele. · Millel põhineb massi määramine kaaludega? · Mis on raskusjõud ja kuidas seda leida? Gravitatsioonijõud on keharaskusjõud
Kuivjääd kasutatakse viinamarjade jahutamiseks. Süsihappegaas, mis tekib kuivjääst sublimatsiooni tõttu, settib paagi põhja, kuna on õhust raskem. Settinud süsinikdioksiid tekitab hapnikuvaese keskkonna, mis aitab ära hoida bakterite kasvamise viinamarjadel, kuni on aeg alustada kääritamisprotsessi soovitud pärmisordiga. 10 4. Erisoojus Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikuliste massidega ainekoguste temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·kg -1·K-1 ja selle enimlevinud tähiseks on ,,c" täht. Nii koolifüüsikas kui ka mujal kasutatakse erisoojust tüüpiliselt mitmesuguste soojusbilansi ülesannete lahendamisel. Kui näiteks anumasse massiga , temperatuuriga ja erisoojusega valada veekogus massiga , temperatuuriga ja erisoojusega , siis süsteemi temperatuur peale tasakaalu saavutamist avaldub.
Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on kordi võimsam kui aatomipomm! Tuumareaktsioonid. 27 13 Al +01n11 24 Na +24He Tuumareaktsioonide lahendamisel on ette antud neljast protsessis osalevast/tekkivast elemendist 3 koos nende tuumalaengute ja 6 C +1 H 6 C +1 positron 12 1 13 0 massidega. Puuduva elemendi saab väga lihtsalt: tuleb uurida 12 Mg +1 H 11 Na +2 He 25 1 22 4 laenguid. Ühel pool noolt on mõlemal elemendil need olemas (liidame 25 Mn +1 H 26 Fe +0 n 55 1 55 1 kokku nt, 5+7=12), teisel pool ühel (nt 1). Tuleb leida nende vahe 13 Al + 27 12 Mg +1 H 26 1 (121=11) ja otsida Mendelejevi tabelist tuumalaengule (11) vastav element
korrutisega. 7. Newtoni I seadus: keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle ei mõjuv resultant on null. Newtoni II seadus: kui kehale mõjuv resultant jõud on nullist erinev, siis liigub keha kiirendusega. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teinetesit jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. 8. Gravitatsiooniseadus: kaks masspunkti tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kaugusega. 9. Punktmassi ja süsteemi impulss: 10. Impulsi jäävuse seadus: kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. 11. Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt objektilt teisele kanduva energia hulka. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju teeb tööd jõud ajaühiku jooksul. Kineetiline energia on energia mille liikumine on tingitud teiste kehade liikumisest. 12
Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooniseadus: Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga , mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. 9 Kasutatud kirjandus: 1. D.Kidersley.Illustreeritud lasteentsüklopeedia. lk 116, 195, 463, 542. 2. Internetiportaal http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton 3. Internetiportaal http://www.hot.ee/mecamoka/viies.html 10
KT2 Energia Mehaaniline töö ja võimsus meh tööd tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja keha sooritab jõu mõjul nihke, tööd teeb alati jõu liikumissihiline komponent. Energia muutmise protsessi jõudude toimel nim tööprotsessiks. Energia muutust sellel protsessil nim jõudude poolt tehtud tööks. dA=Fdr. Võimsus f.s. mis näitab kui suur töö tehakse ühes ajaühikus P=dw/dt= dA/dt=Fdr/dt=Fv. Kineetiline energia kulgliikumisel mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada. dWk= dA=Fdr=dmv *dr/dt=dmv * vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv || keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused dWk=c2dm; Wk=mc2 m0c2 Gravitatsiooniseadus jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravi võlja isel suurused väli on ainest erinev mateeria eksisteerimise vorm, mille kaudu aine osakesed mõjutavad teineteist. Välja isel välj...
sajandi keskel, mil tema kaasmaalane, astronoom Peter van de Kamp, uuris Barnardi tähe omaliikumist. Ta leidis, et selle tähe liikumises on märgata teatud võbelemist. Pärast arvutusi jõudis ta järeldusele, et võbelemise põhjustab orbiidil ümber ematähe tiirlev planeet massiga umbes 1,6 Jupiteri massi. Järgmise paari aastakümne jooksul täpsustas van de Kamp oma rehkendusi ja sai tulemuseks, et ümber Barnardi tähe liigub hoopis ringikujulistel orbiitidel kaks planeeti massidega 0,7 ja 0,5 Jupiteri massi. Need avastused ei leidnud kinnitust, kuna teised teadlased leidsid, et võbelemist olid põhjustanud vead van de Kampi vaatlusmeetodis. 1990. aastate lõpus algas tõeline eksoplaneetide avastamise buum. See osutus võimalikuks tänu parematele teleskoopidele ja tahkisvastuvõtjatele koos arvutil baseeruva pilditöötlusega. (5) Esimene eksoplaneet avastati pulsari ehk neutrontähe lähedadalt 1991 aastal
liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur ...
Molekuli tuum muutub ebastabiilseks ja laguneb. Tekib 2 uut ainet ja vabaned 3 neutroni. 1 neutron neeldub U-238 molekuli. 1 neutron ei põrku mitte millegagi ja läheb kaotsi. 1 neutron põrkub uue U-235 või Pu-239 molekuliga ja tekib ahel reaktsioon. Reaktsiooni tagajärjel tekib palju energiat kuid mitte niipalju nagu tuumade ühinemisel. Uued ained mis tekivad on aga radioaktiivsed ja ohtlikud elusorganismidele. Uued ained mis tekivad ei ole tavaliselt võrdsete massidega. Rohkem tekib reaktsioone kus 1 aine on massiga 90-100 u ja teine 130-140 u. sellisel juhul tekib ka rohkem energiat kuna. Energiat saab toota ka teiste ainete tuumade lõhkumisel aga kõige eelistatumad on U-235 ja Pu-239. Näiteks U-238 tuuma lõhkumisel ei teki piisavalt vabu neutrone et tekitada ahelreaktsiooni. Radioaktiivsed õnnetused Inimeseni võivad radioaktiivseid aineid jõuda mitut moodi, kuid alguspunkt on tavaliselt sama. Radioaktiivse aine vabanemisel loodusesse
Ooperis silib Pukini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamist. Ooper on lrilise phikarakteriga. "Padaemand" on tragdia. Ooperi kunstimeisterlikkus ilmneb nii draama kui ka muusika pingelises arenduses ning peategelaste komplitseeritud pshholoogias. Pjotr Taikovski ooperist... *ldse peab ooper olema kige mistetavam kigist muusikaliikidest. *On midagi vastupandamatut, mis kisub kiki heliloojaid ooperi juurde: ainult ooper annab teile vimaluse suhelda massidega. *Ooperi see jaoks on ainuksi kontrastist vhe: peavad olema elavad inimesed, liigutavad situatsioonid. *Ei tohi kuritarvitada ooperikuulaja thelepanu, kes on tulnud ju mitte ainult kuulama, vaid ka vaatama. *hendades endas niipalju hist eesmrki teenivaid eri elemente, on ooper peaaegu et kige rikkam muusikavorm. *Kirjutada ooper muusikata- kas pole see sama, kui luua draama ilma snade ja tegevuseta? LOOMING
Kokku saame ilusa valemite komplekti: Energia jäävuse seadus: Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv (protsessi vältel muutumatu/konstantne). Loeng 5 - Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks
avaldab vedelik sama suurt rõhku ka anuma külgseintele ja isegi vertikaalselt üles. - Pidevuse teoreem - Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Bernoulli võrrand: Loeng 5/11 - Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on
suuruselt võrdsed, suunalt vastupidised ja mõjuvad neid ühendava sirge sihis. F2=-F1 6.Impulsijäävuss.:kinnise süsteemi korral kehade vastasmõjul süsteemi impulss on jääv. P=p1 7.Bernoull'i:vedelike ja gaaside voolamise kohta. Vedelike&gaaside statsionaarsel voolamisel on staatiline ja dünaamilise rõhu summa jääv ja võrdub kogu rühmaga Ps+Pd=p=const 8.Gravitatsioon: kaks keha tõmbuvad teineteise poolejõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kehade kauguse ruuduga. Fg= y m1*m2/r² 9.Hüdraulise masina: hüd.masin.kasutamisel võidame jõus nii palju, kui mitu korda on suurema kolvi pindala suurem väiksema kolvi pindalast. P1=p2 f1/s1=f2/s2 10.Kangi tasakaalu: kang on tasakaalus kui temale rakendatud jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega f1/f2=d1/d2 11.Energia jäävusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. 12
Kirs' i internetiõpikus ,,Insenerimehaanika III. Loenguid ja harjutusi dünaamikast", failis nr. 11, lehekülgedel 230-258. Lehekülje häälestus: paber A4; veerised ülal 22 mm, all 22 mm, vasakul 22 mm, paremal 15 mm. Autoriõigus Jüri Kirs ja Kalju Kenk 2010. 2 Variant 1. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokkidest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga . Plokile 2 mõjub jõupaar momendiga M. Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Antud: m1 = m ; m2 = 4m ; m3 = 6m ; m4 = 5m ; r2 = 2r ; r3 = r ; = 30 0 µ = 0,3 ; M = 2mgr ; r = 0.2 m; s = 0,8 m. M 2
lühenemine). Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri tähis on k ning ühik [N/m]-Newtonit meetris. {Toereaktsioon N on elastusjõud, mis mõjub pinnale toetuvale kehale, on alati risti toetuspinnaga. 1) keha on horisontaalselt pinnaga N=mg. 2) keha asub kaldpinnal N=mgcos.}. Nr 7. Gravitastiooniseadus. Gravitatsioonikonstant. Raskusjõud. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2. Kravitatsioonikontstant G=6,67*10-11 Nm2/kg2. Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. F=mg. Nr 8. Liikumine gravitasioonijõu mõjul (veritkaalne, horisontaalne ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine). 1) Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a=g=9,8 m/s2 2) Vertikaalselt ülesvisatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt, kiirendusega g kuni
Parteid kujunesid välja, kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvi ja propageerida oma programmi. Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad parteisid rohkem poliitikas korda saadetu järgi. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: 20. sajandi keskpaigaks laienes hääleõigus ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Anti välja ajalehti ja korraldati rahvapidusid. Al 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Populistliku partei tegevuse eesmärk on võita valimised. 20. sajandi lõpus muutus oluliseks läbirääkimine teiste erakondadega võimujagamise üle. Survegrupid ja erakonna erinevused: Erakond püüab saavutada oma eesmärke võimule pääsedes ja valitsuses olles neid viia. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...
energialiikudeks - näiteks soojus- või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks 10.Mehaanilise energia jäävuse seadus Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv. 11.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 12.Gravitatsiooniväli, gravitatsioonivälja tugevus, töö gravitatsiooniväljas · Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui gravitatsioonivälja allikas; teise keha liikumist
kuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede va- helise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + ml2 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. Mz = Iz Moment telje z suhtes võrdub keha inertsmomendi ( I ) ja nurkkiirenduse ( ) korrutisega. Pöörleva keha energia. Wk = I2/2 4. JÕUD MEHAANIKAS. Gravitatsiooni seadus: Jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F = m m /r2 , kus on gravitatsiooni konstant. = 6,670 10-11 ( m3/kgs2) Raskusjõud: P = mg Elastsusjõud: Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid.
VIII OSA, 10. klass füüsika VABA LANGEMINE Juba üle 2300 aasta tagasi ehk täpsemalt aastatel 384-322 e. Kr. elanud vanakreeka filosoof Aristoteles arvas seda, et mida raskemad on kehad, seda kiiremini need allapoole liikudes planeedi keskpaiga poole püüavad jõuda. Gravitatsiooniks nimetatakse nähtust, kus mis avaldub kõikide kehade omavahelises vastikuses tõmbumises. Kuna kõikidel kehadel on mass, siis tänu sellele kehad tõmbuvadki teineteise poole. Jõudu, mis selle vastastikmõju tugevust iseloomustab, nimetatakse gravitatsioonijõuks. Kui teostada üks katse, milles võetakse üks teraskuul ja üks udusulg ning need samalt kõrguselt maapinna poole ühekorraga lahti lasta, siis jõuab enne maapinda puudutada teraskuul. Allakukkumine oleneb selles katses keha kokkupuutepinnast õhuga. Kui kehal on suur pind, siis see avaldab õhus liikuvale kehale suuremat takistavat mõju. Järelikult...
minimaalne, siis ilma välismõjuta ei saa süsteemis tekkida liikumist, seega on süsteem tasakaalus. Isoleeritud süsteemi puhul on tasakaalus selline kooslus, kus potentsiaalne energia on minimaalne. Gravitatsiooniseadus Ülemaailmne gravitatsiooni seadus- jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende mm kehade massidega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F = 1 2 2 . Antud R valem kehtib ainepunktide korral, kehad mida ei saa ainepunktina vaadelda, tuleb jagada elementideks massidega m, mille ruumalad on nii väikesed, et neid võiks käsitleda kui ainepunkte. Selle summade läbi arvutamine on väga keeruline. Kui tõmbuvad kehad on
Valimised on väga tähtsal kohal erakondade tegevuses. Erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Olulisemaks muutunud on ka valitsemine ja selle kaudun oma nudmiste realiserrimine poliitikas. Ideoloogilisest programmist on muutunud tähtsamaks valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond nimetada massiparteideks. Parteid jagunesid kaheks: parem ja vasakpoolseteks. Alates 1970. aastatest kujunesid uut tüüpi parteid, sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes esindasid kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Populistliku partei tegevus on suunatud eesmärgile võita valimised. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valimisinstitutisoonide materdamine. Vasakparteid Eestis
keha mass on suurem) aga põrkub tagasi. Üldjuhul kui mõlemad kehad enne põrget liiguvad (vaata joonist), saab tuletada järgmised lõppkiirusse valemid (neid valemeid pole vaja meelde jätta) m1 v1 + m2 (2v 2 - v1 ) m v + m1 (2v1 - v 2 ) v1 = , v 2 = 2 2 . m1 + m 2 m1 + m 2 Näidisülesanne 14. Kaks mitteelastset keha massidega 2 kg ja 3 kg liiguvad samas suunas vastavalt kiirustega 5 m/s ja 4 m/s. Kui suur on kehade kiirus pärast absoluutselt mitteelastset põrget ja kui palju energiat kulus kehade deformeerimiseks? Lahendus. Antud: Teeme joonise kehadest enne ja peale põrget (vasakul poolel on kujutatud m1 = 2 kg kehad enne põrget, paremal pärast põrget). Absoluutselt mitteelastne põrge
Nancy Tappe nimetab neid indigodeks, sest see on värv, mida ta "näeb". Tegemist on "eluvärviga". Eluvärve on mitmeid ja enamus neist on esinenud juba aastatuhandeid, kuid indigo värv eluvärvina on Nancy Tappe'i arvates täiesti uus nähtus, mida ta ise esimest korda 70- ndatel aastatel täheldas. Siiski on tõenäoline, et indigosid sündis ka varem, ehkki neid oli väga vähe. Tüübid 1. Humanist. Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed. Nad räägivad igaühega igal ajal ja teevad seda ülimalt sõbralikult. Nende seisukohad on väga jõulised. Samas tunnevad nad end oma kehas ebamugavalt ja kuna nad on hüperaktiivsed, siis mõnikord jooksevad nad peaga vastu seina, sest unustavad vajutada pidurile. Nad ei oska mängida ühe mänguasjaga
1,0000388 aastat; · pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; · telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Maa telg asub orbiidi tasapinna suhtes nurga all. Niisugune Maa asend põhjustabki aastaaegade kevade, suve, sügise ja talve esinemise. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus- kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskuskiirendus ( ) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul . 5 kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus.
kaldenurk. Toereaktsioon on alati risti keha pinnaga. 49. Mida nimetatakse riputusvahendi pingeks? Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu. Tähis T , ühik [1N ] T = mg cos , kus on nurk riputusvahendi ning tasakaaluasendi vahel. 50. Sõnastada gravitatsiooniseadus. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F - jõud [1N ] m1 m 2 N m2 F =G G - gravitatsioonikonsta nt G = 6,67 10 -11 R2 kg 2 m1 ; m 2 - vastasmõju s osalevate kehade massid [1kg ]
Borelli, Bullialdus, Halley Wren ja Hooke. Viimane oli tõele üsna lähedale jõudnud ja kadestas Newtonit, kes temast ette jõudis. Newtoni uurimus ja sõnastus põhineb suuresti Johannes Kepleri (1571-1630) uurimustel ja tema sõnastatud seadustel. Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: "Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga." Legendi kohaselt avastas Newton gravitatsiooniseaduse õunapuu all istudes, kui talle üks õun pähe kukkus. Newton tegelas ka optika alase uurimustööga. Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine. Tänu sellele võeti ta Salisbury piiskopi dr.Ward´i ettepanekul, aastal 1672 vastu Kuningliku Seltsi liikmeks. Tuleb silmas pidada, et optika oli ala, mis 17
Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11
massi ning jõudu iseloomustava suurusega- Maa raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Ek=mv2/2 , Ep= mgh Ülesanne 8.) 500g massiga kivi visati 50m kõrguselt horisontaalse algkiirusega 20m/s. Leida kivi kineetiline ja potentsiaalne energia 2 sekundit peale liikumis algust(NB! Eri suundades liikumised on sõltumatud) Energia ühik on J Gravitatsioon Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ülesanded 111..Veenuse keskmine tihedus on 4900 kg/m3, raadius 622 km. Leida vaba langemise kiirendus Veenuse pinna. Jõudude liigitamine · Konservatiivsed- kui väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kjust, vaid ainult alg- ja lõpppunkti asukohast · Mittekonservatiivsed kui töö sõltub ka trajekstoorist nt hõõrdejõud Kontrolltöö 17 okt
Aura see on unikaalne tunne, olenemata sellest, kui lähedal see teema on. Ja massides ilmub selline soov omandada objekti või koopiat vaatamata selle aura kadumist. Niipidi kadub unikaalsus ja tuleb reaalsuse suunamine massidele ja masside reaalsuseks. 32. Millised tunnusjooned iseloomustavad 20. sajandi kunstisuundumusi? Ta leidis, et tekkisid tarbija massid, kes vajavad mitte kunsti, vaid naudimist ja oma tarbijate rahuolu. Seoses sellega, tekkis võimalus selle massidega töötada ja suunata. See on propaganda ja reklaami ,,seletus" ja algus. Hakkas arenema mõju psüholoogia. Aga kunst jäi kuuskil vahele.
võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul (J ). Potensiaalne energia. Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = ʃmvdv = mv2/2 = Ek JÕUD MEHAANIKAS Raskusjõud.Gravitatsiooniseadus: Raskusjõud-jõud (P=mg),millega kaks keha tõmbuvad teineteise poole,on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega ja seda seob gravkonst G=6,7·10-11(m³/kgs2) F =G·m1·m2/r Elastsusjõud- Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,mis tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. Hooke’i seadus: Fe =−k ∆ x kus k on deformeeritud keha
) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga. 2 I=I+m l 3.2.2.Pöördliikumise dünaamika pôhivôrrand Mz = Iz ६ Moment telje z suhtes võrdub keha inertsmomendi ( I ) ja nurkkiirenduse ( ε ) korrutisega. 3.2.3.Pöörleva keha energia 2 Wk = I ω /2 4. JÕUD MEHAANIKAS. 4.1. Raskusjõud.Gravitatsiooniseadus. Gravitatsiooni seadus: Jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 2 F= γ mm/ I , kus γ on gravitatsiooni konstant. 3 2 γ = 6,670 1 0 −11 ( m /kg s ) Raskusjõud- on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. P = mg 4.2.Elastsusjõud Keha deformeerimisel s.o
. Jõududel, mis tekivad kehade vastastikmõjul, on alati ühesugune olemus. Need on rakendatud erinevatele kehadele ning ei saa seetõttu teineteist tasakaalustada. Liita saab üksnes neid jõudusid, mis on rakendatud ühele kehale. Joonis 5.3 illustreerib Newtoni kolmandat seadust. Inimene mõjutab raskust arvväärtuselt sama suure jõuga, nagu raskus mõjutab inimest. Need jõud on suunatud vastupidi. Kummalegi kehale antavad kiirendused on pöördvõrdelised kehade massidega. Joonis 5.3. Newtoni kolmas seadus. . 6. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Keha deformeerimisel tekib jõud, mis püüab taastada keha endisi mõõtmeid ja kuju. Seda nimetatakse elastsusjõuks. Joonis 6.1. Tõmbedeformatsioon (x > 0) ja survedeformatsioon (x < 0). Välisjõud Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha pikenemisega (lühenemisega)
peidetumaid varjundeid. T saikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest. Tsaikovski suri 6. novembril 1893.aastal. Pjotr Tsaikovski ooperist... *Üldse peab ooper olema kõige mõistetavam kõigist muusikaliikidest. *On midagi vastupandamatut, mis kisub kõiki heliloojaid ooperi juurde: ainult ooper annab teile võimaluse suhelda massidega. *Ooperi süzee jaoks on ainuüksi kontrastist vähe: peavad olema elavad inimesed, liigutavad situatsioonid. *Ei tohi kuritarvitada ooperikuulaja tähelepanu, kes on tulnud ju mitte ainult kuulama, vaid ka vaatama. *Ühendades endas niipalju ühist eesmärki teenivaid eri elemente, on ooper peaaegu et kõige rikkam muusikavorm. *Kirjutada ooper muusikata- kas pole see sama, kui luua draama ilma sõnade ja tegevuseta?
1.Skalaarid ja vektorid - Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu 3.Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted: a) vektori * skalaariga av-=av-- b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. ...
48. Selgitage hüdraulilise pressi tööpõhimõtet. Tehke vastav joonis. Hüdrauliline press suurendab jõudu niimitu korda, kuimitu korda on suurema kolvi põhjapindala suurem väiksema kolvi põhjapindalast. 49. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem, tehke joonis. Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonilist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised nende kehade vaheliste kaugustega. 1 2 = , kus m1 ja m2 on nende kehade massid, r kaugus 2 nende massikeskmete vahel. G on gravitatsioonikonstant, mille väärtus on = 6.67 10-1 2 2 50. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks taevakeha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
