Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg ρ on massi ja ruumala suhe [ m2 ] m ρ= V , valem nr. 1 3 m-keha mass õhus [g] ja V- keha ruumala koos pooridega [ cm ] 4.1 Korrapärase keha tiheduse mõõtmine Korrapärane keha on keha, mille parameetrid on mõõdetavad (Näiteks:tellis). Algselt tuleb leida keha külgede pikkused a, b ja c. Ühe keha külge mõõdetakse 3 korda ja seejärel arvutatakse külje keskmine pikkus. Kõigi kolme keskmise pikkuse olemas olul saab arvutada risttahuka ruumala V ¿ a∗b∗c , valem nr. 2 Seejärel kaalutakse keha mass õhus
olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Ehitusmaterjalide tihedus o määratakse keha massi m ja mahu V suhtena [kg/m3]: m = 1000, V br Valem 1 Kus m - proovikeha mass õhus [g]; Vbr - proovikeha maht [cm3]. 3.1.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine
paindetugevus. 2. Katsetatud materjal Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Järgnevalt kuumutatakse autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. [1] 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 2g). 4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V (Valem 1) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] V- proovikeha ruumala [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees
Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3.3 Katse tulemus Betoonisegu koostis 3 liitri valmistamiseks. Tabel (1) Katse CEM I 42,5 Liiva Liiva Killustiku Killustiku Vee W=V/Ts nr Tsemendi fraktsioon, mass, fraktsioon, mass, [g] mass, mass, [g] [mm] [g] [mm] [g] 1 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 2 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus, [g]. 3.4 Betooni survetugevus
M , kus R on universaalne gaasikonstant ning R= 8,314 J/mol ⋅K Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseaded: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter Kasutatud ained: CO2 , vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tehnilistel kaaludel tuli kaaluda korgiga varustatud kuiva kolvi mass ( m1 ). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Balloonist juhiti 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeti kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, seejärel suleti kolb korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi (mass m2 ) saavutamiseni.
Kasutatud nihik oli täpsusega 0,05 mm. Joonlauda kasutati suuremate esemete mõõtmiseks, kuna nihikuga ei saa suuri esemeid mõõta. Joonlaua täpsuseks oli 0,5 mm. Keha mahu leidmiseks arvutati iga mõõde aritmeetiline keskmine kolme mõõtetulemuse kohta. Peale keha mõõtmete leidmist ja keha kaalumist, leitakse keha tihedus Valem 1- 1 abil. m 0= 1000, Valem 1-1 V kus 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramiseks võeti appi archimedese seadusel põhinev hüdrostaatiline kaalumine. Proovikeha maht leitakse keha kaalumise teel õhus ning vedelikus ja leitakse , Valem 1-2 abil. 2 m-m1 V br= , Valem 1- 2 v
Dünaamika Def. Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud
V: tegemist on orgaanilise ainega, sest ta on süsinikupõhine ning ei ole sool, alus, hape ega oksiid. 2. 15,0 grammile MgCl2vesilahusele lisati 52,0 grammi vett. Tulemuseks saadi 10,0% lahus. Mis oli MgCl2 massiprotsent esialgses lahuses? V: 15,0+52,0=67,0g (uue lahuse mass) (6.7/15)*100=44.7% 3.Aine X molaarmass on 289,9 g/mol ning on teada, et see sisaldab 49,67% süsinikku, 1,39% vesinikku ja 48,92% kloori. Mis on aine X brutovalem? V: (289,9*49,67)/100= u 144,0g (süsiniku mass aines) (289,9*1,39)/100= u 4,0g (vesiniku mass aines) (289,9*48,92)/100=141,8g (kloori mass aines) 144/12=12 (mitu mooli süsinikku on 144g süsinikus) 4/1=4 (mitu mooli vesinikku on 4g vesinikus) 4. Keemia praktikumis anti igale õpilasele pudel deioniseeritud veega,20% ja 50% keedusoola vesilahus ning purk tahke keedusoolaga. · Kirjutage keedusoola valem ja andke nomenklatuurne nimetus. Valem on NaCl ja nimetus on naatriumkloriid. ·
· Kõik molekulid, mis ringi sebivad, on vastastikmõjus. Molekul: · Aineosake, mis osaleb molekulaarliikumises ehk soojusliikumises ehk molekulide liikumises (Füüsiku definitsioon). · Väikseim aineosakene, millel on samasugused keemilised omadused, kui ainel tervikuna (Keemiku definitsioon). Olekuparameeter: Füüsikaline suurus, mis iseloomustab mingit keha või asja. Need on molekulide kiirus, molekulide mass, molekulide arv. · Inimese parameetrid: Silmade värvus, mass, pikkus. · Vee parameetrid: Temperatuur, tihedus. · Jää parameetrid: Temperatuur, tihedus, paksus. Makrokäsitluses nt saab temperatuuri tõusust teha järelduse, et molekulid on hakanud kiiremini liikuma. Makroparameetrid: Rõhk, ruumala, temperatuur, mass. Ka gaasi tihedus (m/V) ja anuma seintele gaasi poolt avaldatav rõhumisjõud. Mikrokäsitluses on aine kui molekulidest koosnev süsteem. Ideaalne gaas:
Kuuli kiiruse määramine L0=....±.... cm , D=....±.... cm , R=....±.... cm, m=....±.... g , M=....±.... g . Katse nr. 1 2 3 4 5 Märkosuti algnäit n0 Märkosuti lõppnäit n Nihe s = n - n0 , cm s = ....±.... cm 4. Arvutused l = 136,0 ± 0,5 cm R = 145,5 ±0,5 cm M = 115,60 ± 0,05 g 1)Esimese kuuli mass m1=5,3 g Katse nr. Nihe s=n-n0, cm 1. 4,3 2. 4,1 3. 4,2 4. 4,2 5. 4,1 s = 4,18 ± 0,11 Kuuli kiirus ja tema liitmääramatus:
Füüsika KT 1) Seetõttu, et neutronite arv ei saa prootonite arvust erineda. Seda seetõttu, et neutroni mass on veidi suurem kui prootoni oma ja stabiilsuseks peab olema mõlemate mass võrdne. 2) Elektron neeldub prootonis ja tekib neutron. Kuna elektroniga koos kiirgub antineutriiono, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriiino. Selle puhul on tegemist neutroni beeta-raadioaktiivsosega. 3) Aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti. Sest üksikute prootonite või neutronite väljakiirgamine pole piisavalt efektiivne. 4) Väikeste energiate puhul toimub elastne põrge, seejärel tekib tuum Z-Z+1
Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha veeimavus massi järg, kasutades valemit 2. Veeimavus määratakse ka mahu järgi, milleks
Keemia konspekt 2. loeng Aine (ka: mateeria) all mõistetakse loodusteadustes (füüsikas ja keemias) tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone (millest tuntuim on aatom). Selliselt mõistetuna vastandatakse sageli ainet väljale. Ainet saab iseloomustada massiga (ainet saab kaaluda), mass aga on rangelt võrdeline energiaga (E = m×c2). Päikeses (ja tähtedes) nii toimubki, mass muutub ilma massita energiaks (mis toimub ju ka vesinikupommi lõhkamisel) ikka 5 miljonit tonni igas sekundis vesinikku heeliumiks "põletades". (Päike ja vesinikupomm toimivad samade füüsikaliste põhimõtete alusel). Keemia, selle klassikalises mõistes, on teadus ainetest ainete ehitusest, aine omadustest, aineainete reaktsioonidest, mille tulemusel ained lagunevad ja moodustuvad uued.
kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17 0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks tuleb täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,85 g Mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,85 + 0,17 = 145,02 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 314 ml = 0,314 l Õhutemperatuur T = 293,15 K Õhurõhk P = 101,3 KPa = 101 300 Pa Katse andmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutame, milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0).
Arvutada milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0). Selleks kasutati valemit: P∗V∗T 0 103700 Pa∗0,311 dm 3∗273,15 K V0 = P0∗T V0 = 101325 Pa∗293,15 K = 0,297 dm3 T0 = 273,15 K P0 = 101352 Pa Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel (P0) ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). Mõhk = 29 g/mol Mgaas 29 ρ0 = 22,4 ρ0õhk = 22,4 = 1,29 g/dm 3 m = ρõhk * V0 mõhk = 1,29 g/dm3 * 0,297 dm3 = 0,383 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 – mõhk m3 = 114,22 – 0,383 = 113,837 g ja CO2 mass (mCO2) vahest
LP21 3300 LP33 1700 LP43 3500 Õlivärvide margid, kulu ja hinnad Mark Kulu L/m2 Hind Kr/L V102 0,47 65,20 V105 0,48 62,85 V107 0,45 44,00 V110 0,45 64,80 V204 0,65 55,00 V215 0,43 61,30 V302 0,52 56,70 V317 0,52 52,30 V405 0,35 45,80 V409 0,55 53,00 Ideaalne inimene VBA funktsioonid a Funktsioon 1 Funktsioon 2 0 rasvasus pindala 1 ideaalne mass tihedus 2 ruumala keha indeks 3 pindala hinnang 4 tihedus ideaalne mass 5 ideaalne mass pindala 6 hinnang tihedus 7 ruumala pindala 8 rasvasus hinnang 9 ideaalne mass ruumala B2: Antud on isiku järgmised andmed: isikukood, pikkus cm, mass ehk kaal kg Leida järgmised isiku omadused: sugu näitab isikukoodi esimene number
Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks Kaal – katsekehade massi leidmiseks Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine. Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi abil: m ρ= × 1000 V Kus:
katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed P=103000Pa T=21C m1=146,88g m2=147,05g V=0,309dm3 =1,29g/dm 0 3 3 R=8,314 (Pa*m )/(mol * K) 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel V0===0,291683dm3 Kasutades gaaside tiheduse valemit 4.19 ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mohk ): mõhk = õhk V0 mõhk=1,29*0,291683=0,37627g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 mõhk m3=146,88-0,37627 = 146,5037 g ja CO2 mass (mCO2) mCO2=m2-m3 mCO2=147,05-146,5037 =0,5463 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2). D=
Mega M 106 Kilo k 103 Milli m 0,001 e. 10-3 Mikro µ 0,000001 e. 10-6 Nano n 10-9 MEHAANIKA Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja Tihedus Kg/m³ aine seos. Mass m Kg =m/V ruumala V M3 Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Keha ühtlane Nihe S m liikumine Aeg t S V=S/t kiirus V m/s Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem
Kui pika tee läbib see punkt 2 sekundi jooksul? LAINED 29. Helilaine kiirus oleneb temperatuurist ja 20ºC juures on see 344 m/s. Milline on lainepikkus, kui sagedus on 262 Hz? 30. Kalamees märkab, et ta paat kõigub üles-alla, liikudes 2.5 s jooksul kõrgeimast punktist madalaimasse, kusjuures kõrguste vahe on 0.62 m. Laineharjade vahe on 6.0 m. (a) Kui kiiresti lained levivad? (b) Kui suur on laine amplituud? JÕUD 31. Baaridaam annab ketsupipudelile, mille mass on 0.45 kg, müksu, nii et see libiseb piki letti hamburgerisööja ette. Pudeli kiirus vabanemise hetkel on 2.8 m/s. Pudel peatub 1.0 m kaugusel baaridaami käest. Kui suur on hõõrdejõud, mis sunnib pudeli peatuma? 32. Hokilitter massiga 0.160 kg on paigal horisontaalsel hõõrdevabal pinnal. Hetkel t = 0.00 s rakendatakse talle jõud 0.250 N ja tehakse seda 2.00 s jooksul. Kui suur on litri kiirus ja milline on tema asukoht hetkel t = 2.00 s? Hetkel t = 5
Inimene tahab saada uusi elamusi, mida ta pole varem näinud või proovinud. Massiturism jääb suurimaks turismiliigiks ka edaspidiselt, ainuke asi mis muutub on sihtkohad, kuhu inimesed reisivad. Kui mõned kohad on juba igavaks ja tavaliseks muutunud, siis võimalusi reisimiseks on palju ning kerkib ka palju uusi, moodsamaid reisimiskohti. Kasutatud allikad: Bernini, C., Urbinati, E. ja Vici, L. (2015). Visitor Expectations and Perceptions of Sustainability in a Mass Tourism Destination. University of Bologna. Claver-Cortés, E., Molina-Azori, J. F., Pereira-Moliner, J. (2007). Competitiveness in mass tourism. Annals of Tourism Research, Vol. 34 No. 3 pp. 727-745. doi: 10.1016/j.annals.2007.03.010 Environmental impacts of tourism. (i.a). Kasutatud 20.11.2018, https://www.gdrc.org/uem/eco- tour/envi/one.html Erkus-Öztürk, H., Terhorst, P. (2016). Innovative restaurants in a mass-tourism city: Evidence from Antalya. Tourism Management, Vol. 54, pp.477-489
veidi hallikat pulbrit. (1) 3. Kasutatud töövahendid Sõela abil määrati kipsi peenus, Suttardi viskosimeeteriga normaalkonsistents , Vicat'i aparaadiga tardumisajad. Paindetugevuse määramise aparaat. Terasplaadid asetati hüdraulilise pressi alla millega abil mõõdeti survetugevus. Kaal täpsusega 0,1 g, erinevad nõud, vispel ja pahtlilabidas. 4. Katsemeetodid 4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes. Sõelale pandav kipsi mass kaaluti ning sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus. 4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit. Katsega määrati vee hulk mis oleks vaja, et saavutada soovitud viskoossus. Kipsi kaaluti 350g, lisati vesi, segati, kallati silindrisse ning kergitati silinder kiire liigutusega, mille järel mõõdeti
ENERGIA: -)Energiaks nimetatakse keha vi kehade ssteemi vimet teha td. -)Energia on fsikaline suurus, mis nitab kui palju td vib keha antud tingimustes teha. -)Mehhaaniline energia jaotatakse.1)kineetiline energia, 2)potensiaalne energia. -)Energia hikuks on 1J. -)Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad oma liikumise tttu. -) Thiseks on K -)K=mv2. k=kineetiline energia(1J). v=keha kiirus(1m/s) m=keha mass (1kg). KINEETILINE ENERGIA: -)Paigal seisva keha kineetiline energia on null. V=0 (sest V vrdub nulliga). -)Kineetiline ei ole kunagi negatiivne. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on kineetiline energia. -)Mida suurem on keha kiirus, seda suurem on kineetiline energia. -)Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad oma asendi tttu teiste kehade suhtes. bi; bi=m x g x h. bi= potensiaalne energia. m=keha mass.
Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus)
Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või m1 M 1 kergem D= = . Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine m2 M 2 molaarmass on 29,0 g/mol) või vesiniku (vesiniku molaarmass = 2,0 g/mol) suhtes. Näiteks: M D õhk = gaas 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: M gaas 0 29,0 ρ0 = g /cm 3 ning õhu tihedus: ρõhk = =1,29 g /dm 3 22,4 22,4 1 Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. P⋅V On olemas universaalne gaasikonstant R=const= .
Füüsika kordamis küsimused Jõud looduses 1. Mis on keha inerts? 2. Kuidas on seotud keha inertsus ja tema mass? 3. Millal muutub keha kiirus? 4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika? Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid. 2. Kuidas saab kirjeldada laineliste mikroosakeste liikumist? Lähtuda tuleb Schröderinger´i teooriast.Differentsiaal võrrand,mille kaudu saab arvutada osakeste leiulaine sõltuvuse kordinaatidest ja ajast,kui on teada osakese mass ja talle möjuvad jõud 3. Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb? On osakest iseloomustavate suuruste paarid,millest kumbagi suurust ei saa korraga mööta suvalise täpsusega. Ühe minimaalne mööteviga on pöördvördeline teise suuruse mööteveaga. 4. Täpsuspiirang aja- ja energiavahemike jaoks. Kui osake püsib mingil energiatasemel vaid ajavahemiku t, ei ole selle taseme
Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas( 96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha.Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt.Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg.Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga.Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg.Maa
Kuuli algkiirus 265 m/s Salve maht 7 padrunit Omab topelt kaitseriivi Automaat Galil ARM Kaliiber 5,56 mm Padrun 5,56 x 45 mm Efektiivne laskekaugus 500 m Tehniline laskekiirus 650 l/min Kuuli algkiirus 980 m/s Mass koos salvega / hargiga 3,90 / 4,35 kg Laetud salve mass (35/50) 710/1000 g Relva üldpikkus 979 mm Pikkus kokkupandud kabaga 742 mm Vintraua pikkus 460 mm Vintide arv rauas 6/parempoolset Salve mahtuvus 35/50 padr. Padruni mass 11,7 g Kuuli mass 3,56 g
KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS ,,TUUMAFÜÜSIKA" Katre Pohlak XII klass Tuuma koostisosad on prootonid ja neutronid. Laenguarv, prootonite arv > 19 Massiarv > 39,10 Neutronite arv > 39 19 = 20 Z luumalaeng, prootonite arv A mass (A=Z+N) ja määrab ära tuumaosakeste arvu Nukleone hoiab tuumas koos tugev vastasikmõju. Vastastikmõju liigid on: gravitatsioon, elektromagneetiline vastastikmõju (laetud kehad), tugev vastastikmõju (tuuma osad) ja nõrk vastastikmõju (kvarkide vahel). Suured tuumad teeb ebastabiilseks prootonite tõukumine. Seega kaob ära tugev vastastikmõju, mis mõjub vaid väikese distantsi peal.
Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? 1) Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) 2) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) – lakkamatu, korrapäratu liikumine 3) Kõik aineosakesed on omavahel vastastikmõjus Ideaalgaas – molekulide vahel puudub vastastikmõju 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kg/mol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk
Õhurõhk P = 103000 Pa 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaal tingimustel (V0, dm3) : P *V * T0 103000 * 308 * 273,15 V0 = = = 290,74cm 3 0,291dm 3 P0 * T 101325 * 294,15 2) Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus notmaaltingimusel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). g M õhk põhk = mol = 29 = 1,2946 g dm 3 22,4 dm 3 22,4 mol mõhk = põhk * V0 = 1,2946 * 0,296 = 0,382 3) Arvutada kolvi ja korgi mass (m3) vahest m3 = m1 - mõhk = 144,12 - 0,382 = 143,753 g 2 2 Ja CO mass (mCO ) vahest mCO2 = m2 - m3 = 144,29 - 143,75 = 0,537 g 4)
17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisseei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk labori katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsete tulemused: mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) = 135,45 g mass m2 (kolb+kork+ CO2 kolvis) = 135,62 g ja teisel kaalumise tulemus 135,61 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) = 310 ml = 0,31 dm3 õhtutemperatuur = 21C = 294,15 K õhurõhk = 101200 Pa 1:Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel. P × V × T0 V0 = P0 × T 101200 Pa × 0,31dm 3 × 273K V0 = = 0,288dm 3 101325Pa × 294 K 2
JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1. Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus ja pane kirja valem selgitusega. Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8
Õhurõhk p=103300 Pa = 774,8 mm Hg Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=124,55 g Mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2=125,71 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=331 ml = 0,331 l Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Kolvi mahu arvutamine- valasin kolbi eelnevalt märgitud kriipsuni kraanivett ning valasin selle seejärel kolvist 250 ml mõõtesilindrisse. Vee koguse mõõtmised teostasin kahes jaos, kuna vett oli kolvis rohkem kui 250 ml. Leida õhu mass kolvis. mõhk= ρ˚*V0 mõhk=0,331dm3*1,29g/dm3=0,43 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m2) vahest : m3=m1-mõhk m3=124,55g-0,43g = 124,12 g Arvutada CO2 mass vahest: m(CO2)= m2-m3 m(CO2)= 124,71g – 124,12g = 0,59g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2) ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: m(CO 2) D= m2 0,59 g D= =1,37 0,43 g
b) auto ühtlasel liikumisel teel maa külgetõmbejõud, hõõrdejõud 5. Kui suure kiirenduse annab 100 kg massiga autole mootor, mille veojöud on 400 N. Jõud F=400 N Mass m=100 kg Kiirendus a=? a=F/m Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Kiirendus a=400/100=4 m/s2 Vastus: Kiirenduse suurus on 4 m/s2 6. Kui suur impulss on 1,2 tonnise massiga autol, mis sõitis kiirusega 72 km/h. Keha mass m=1200 kg Keha kiirus v=72 km/h = 72000m/3600s = 20m/s Impulss p = 1200 kg x 20 m/s = 24000 kg·m/s Vastus: Impulss on 24000 kg·m/s 7. Arvuta enda raskusjõud. Arvuta enda kaal liftis, mis liigub alla kiirendusega 0,5 meeter sekund ruudus. 1) F = m * g Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Raskusjõud F = 125 x 9,8 m/s2 = 1225 N Vastus: minu raskusjõud on 1225 N 2) Kiirendus a=0,5 m/s2 Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2
Mehaanilineliikumine Wednesday, 21February2018 23:10 Mehaanilineliikumine kehaasukohamuutumineteistekehade suhtes. Trajektoor - kujuteldavjoon,millekujundabliikuvakehamingipunkt. Võnkumine - edasi-tagasiliikumine Liikumiseliigitamine - Liigituskehatrajektoorikujujärgi: Sirgjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudessirgjoonelisetrajektoori Kõverjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudeskõverjoonelisetrajektoori Ringliikuminee.Tiirlemine - trajektooronringjoon. - Liigituskehaerinevatepunktidetrajektooridekujujärgi: Kulgliikumine § Kehakõikpunktidkujundavadühesugusedtrajektoorid Pöörlemine § Kehapunktidliiguvadringjooneliseltümbermõttelisepöörlemistelje AEG- kell t[s] KIIRUS- spedomeeter v[m/sjakm/h] v=s/t Kiirus - näitab,kuisuureteepikkuseläbibühtlaseltliikuvkehaajaühikus (ainultühtlaneki...
PV T = const = R 1.7 R – universaalne gaasikonstant n mooli gaasi kohta kehtib seos PV =n R T ehk 1.8 m PV = RT M Clapeyroni võrrand 1.9 Valemeid 1.8 ja 1.9 kasutatakse gaasi mahu leidmiseks temperatuuril T ja rõhul P, kui on teada gaasi moolide arv või mass. 3 Järgmiste ühikute korral – rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V [ m ]; temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/mol ⋅ K. 0 0 3 P ∙V m 101325 Pa ∙ 0,0224138 m R= 0 = =8,314 J / mol ∙ K T 273,15 K
Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 147,19 g Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 147,35 g Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 320 ml = 0,320 dm3 Õhutemperatuur t0 = 22C = 295,15 K Õhurõhk P = 100 300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel 2. Õhu tihedus normaaltingimustel.Õhu mass kolvis 0 == 1,29 g/dm3 mõhk = 0 V0 mõhk = 1,29 0,293 = 0,378 g 3. Kolvi ning korgi mass m3 = m1 - mõhk m3 = 147,19 0,378 = 146,812 g 4. CO2 mass mCO = m2 m3 mCO = 147,35 146,812 = 0,538 g 5. Süsinikdioksiidi suhteline tihedus õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO = 29 1,423 = 41,27 g/mol 6. Süstemaatiline viga
II. Dünaamika Newtoni I seadus On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. F Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni II seadus a a keha kiirendus, F kehale mõjuv resultantjõud, m keha mass m Newtoni III seadus F1 F2 Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseadus
kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk, T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Ühe mooli gaasilise aine korral: PV/T = R , kus R on universaalne gaasikonstant. n mooli gaasi kohta kehtib seos PV = nRT (Clayperoni võrrand) Järgmiste ühikute korral rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V [m3]; temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/molK. Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk pO2 = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk pN2 = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm
V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk !! tihedus S - pindala h - kõrgus ! raskusjõud v - kiirus t - aeg ! s - teepikkus A - töö ! rõhk N - võimsus h - kasutegur ! r-tihedus ! vedeliku samba rõhk m - mass Q – soojushulk c – erisoojus m – mass ! üleslükke jõud t - algtemperatuur t - lõpptemperatuur ! l - sulamissoojus L - aurustumissoojus ! keha mass I – voolutugevus q – elektrilaengu suurus t – aeg U – pinge R – juhi takistus ! kiirus r - eritakistus !
Aine tihedus Kodune töö 1. Missugune tehtemärk sobib valemisse = m ... V, et võrduks aine tihedusega[A1]? 2. Betooni tihedus 2 200 kg/m3 näitab, et[A2] 3. 0,002 m3 ruumalaga tammepuust klotsi mass on 1,6 kg. Leidke tammepuu tihedus kg/m3[A3]. 4. Marmori tihedus on 2 700 kg/m3. Teisenda marmori tihedus g/cm3[A4]. 5. 0,5 dm3 ruumalaga parafiinitüki mass on 450 g. Leidke parafiini tihedus g/cm3[A5]. 6. Tiheduse valemis tähistatakse tihedust tähega ..., massi tähega ... ja ruumala tähega[A6] .... 7. Jää tihedus 900 kg/m3 tähendab[A7], 8. 0,5 m3 ruumalaga balloon mahutab 400 kg piiritust. Leidke piirituse tihedus kg/m3[A8]. 9. Bensiini tihedus 710 kg/m3. Leidke bensiini tihedus g/cm3[A9]. 10. Mingist sulamist tehtud detaili ruumala on 1,5 dm3 ja mass 6 kg. Leidke sulami tihedus g/cm3[A10]. 11
Relatiivsusteooria Eva-Lotta Metsla, Gertrud Sildnik, Kati Eliisabet Peterson, Getter Jalakas ja Mia Martina Peil Kõik on suhteline Ei ruum ega aeg, ega isegi keha mass ei ole kindlad, absoluutsed suurused, vaid on “relatiivsed”. Valguse kiirus Umbes 300 000 km/s Jääb vaakumis alati samaks Seda ei saa ületada Valgus äitub teisiti, kui teised kehad Kehad käituvad väga kummaliselt, kui neid panna liikuma valguse kiirusel Albert Michelson Tõestas, et valguse kiirus ei sõltu Maa liikumisest Ei ole olemas mingit absoluutset ruumi Ligikaudselt valguse kiirusel liikudes aeg aeglustub
Ainete soojuslikke omadusi Sulamis- ja keemistemperatuur Kõikidel tahketel ainetel on kindel sulamis- ja keemistemperatuu r. Keemistemperatuur Keemise ajal keemistemperatuur ei muutu. Aine sulamissoojuse määramine Sulamissoojuse määramiseks võetakse mingi kogus tahkist. Määratakse tahkise mass kaalumise teel. Aine sulamissoojuse määramine Mõõdetakse temperatuur, mille juures toimub aine sulamine. Määratakse soojushulk, miś on vajalik aine täielikuks sulatamiseks. Aine sulamissoojuse määramine Et suurus ei sõltuks ainetüki massist, soojushulk siis jagatakse
1. Kirjutad lähteained. Hapniku valem on O2 2. Kirjutan saaduse (oksiidi) valemi. Oksiidi valemis tuleb o.a abil leida indeksid. Peast pean teadma, et C + O2 CO2 ja S + O2 SO2 3. Võrrand tuleb tasakaalustada, st iga elemendi aatomeid peab olema võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt. Lahuse ülesanne: NÄIDE Mitmeprotsendiline lahus saadakse kui 250g vees lahustatakse 10g soola? VALEM: Arvutus: Tähele peab panama seda, et antud vee mass ja aine mass ning lahuse mass on seega nende summa: 250g + 10g = 260g VASTUS: Saadud lahus on 38,5%-line NÄIDE2 Kui palju 16%-list suhkrulahust saab valmistada 500g suhkrust? VASTUS: 500g suhkrust saab valmistada 3,125kg 16% suhkrulahust Reaktsioonivõrrandi ülesanded Reaktsioonivõrrandil baseeruvate ülesannete lahendamisel on mõistlik järgida järgmisi etappe: 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonivõrrand 2. Kirjutage reaktsioonivõrrandi kohale ülesandes antud ja otsitava
Sellisel juhul võib suletud süsteemi "rakett-gaasid" puhul impulsi jäävuse seaduse põhjal kirjutada (analoogiliselt ülesandega suurtükist tulistamise kohta) valemi: , kus V on raketi kiirus pärast gaaside väljalendamist. Siinjuures eeldati, et raketi algkiirus võrdus nulliga. Saadud raketi kiiruse valem kehtib üksnes tingimusel, et kogu põlenud kütuse mass heidetakse raketist välja hetkelt. Tegelikkuses aga voolavad gaasid välja järk-järgult kogu raketi kiireneva liikumise jooksul. Iga järgnev gaasikogus heidetakse välja raketist, mis on juba omandanud teatud kiiruse. Täpse valemi saamiseks tuleb gaasi väljavoolamist raketi düüsist vaadelda märksa üksikasjalikumalt. Olgu raketil ajahetkel t mass M ning liikugu rakett kiirusega (joon. 1.17.3(1)). Väikese ajavahemiku jooksul heidetakse raketist välja teatud
Peaperioodis ei ole võimalik temperatuuri tema kiire muutumise tõttu jälgida niisma suure täpsusega kui alg- ja lõpp-perioodil. Periood lõpeb, kui temperatuur on saavutanud miinimumi või maksimumi. Lõpp-perioodil võetakse samuti 10 lugemit. Kui algperioodi temperatuur oli valitud õigesti, siis lõpp-perioodi temperatuuri muutumine on vastupidine algperioodi temperatuuri muutumisele: ideaalsel juhul niisama suur, kuid vastasmärgiga. KATSEANDMED Soola ja ampulli mass 36,37g Ampulli mass 30,82 g Soola kaalutis a = 5,55 g Kalibreerimistemperatuur 27,2C Lahusesse ulatuva termomeetri ruumala 4,5ml Aeg katse Beckmanni Periood algusest termomeetri näit t, min kraadides 0 4,11 Alg- 1 4,122 2 4,13 periood 3 4,132
Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Arvutada õhu mass kolvis. Arvutada katsetulemuste järgi CO2 molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida süstemaatiline ja suhteline viga. CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,64 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,84 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 322 ml = 0,322 dm3 õhutemperatuur t° = 21 °C = 294 K õhurõhk P = 100100 Pa Katseandmete töötlus ja analüüs Arvutada õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
