rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Võtmefiguure suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida. (vt lisaks pdf Ramul 1937) Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutatud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond
hävitamise instinkt) Neofreudism nad pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimeste liikuma panevate jõudude poole. Analüütiline psühholoogia Carl Gustav Jungi ideed, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Pöörab tähelepanu rohkem patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Jungi järgi jaotub inimene ekstraverdiks ja introverdiks. Humanistlik psühholoogia C. Rogers ja A. Maslow. Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Kognitiivne psühholoogia tunnetusteadus. Õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu,
....................................................................................... 23 ,,Suur viisik" ehk Neo Ocean.............................................................................................. 23 Humanistlik psühholoogia......................................................................................................25 Carl Rogers.......................................................................................................................... 25 Abraham Maslow.................................................................................................................26 Frederick Perls.........................................................................................................................27 Sundlustega isiksuse tüüp................................................................................................... 29 Hüsteeriline isiksuse tüüp.................................................................................
vahendatud ja kujundatud. Vajaduse rahuldamise viisid objektid, koht, kontekst, võtted on sotsiaalselt sätestatud. Külmatunne ei sunni inimest poest esimest ettejuhtuvat kasukat võtma, seksuaalne ligitõmme kaasostja suhtes supermarketis ei too kaasa otsest lähenemisaktsiooni. Probleemi teeb keerulisemaks seegi asjaolu, et enamikul juhtudel on tegemist erinevate vajaduste üheaegse mõjuga käitumisele. (Bachmann etc 2003: 73) Abraham Maslow väits, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. (Alas 1998: 99)
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht
tarvidus millegi või kellegi järele (Vadi 2001: 92). Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde (Kidron 2001: 107). Sellest tulenevalt ilmneb ka seos motivatsiooniga – vajadus kutsubki esile erilise seisundi – motivatsiooni. Vajaduse rahuldamisel kaob motivatsioonile pinge ning tekivad positiivsed emotsioonid (Bachmann 2003: 75). Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea kui on koht kus
5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA:
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Könol Halilova ORGANISATSIOONI-, JUHTIMIS- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ALUSED Ainetöö Juhendaja: Mare Kurvits, Aud. Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....3 1. Juhtimine ja tegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 ...
McGregori seisukoht oli, et juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib enam X-mudel, osa inimesi soovib aga oma võimetele täielikku rakendust. Peaaegu kõigil alluvatel on mingisugust potentsiaali oma võimete arendamiseks ja kasvuks. Seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas. Abraham Maslow soovitas juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsed suhted, tunnustus ja eneseteostus. 3. Organisatsioonikultuur Paljude organisatsioonide puhul väärtustatakse kõrgelt nende kultuuri. Sageli seostatakse kultuuriga tööelu kvaliteeti. Mida tähendavad need mõisted sisuliselt? Kõige laiemas mõistes on kultuur inimese loova mõtte ja sellest ajendatud tegevuse tulemus
eesmärke? Üks lahendus: töödejuhatajatele anda koolitust ka rühmaprotsesside suunamisel. Ka human relation koolkonda on kritiseeritud: toonitab rühmaprotsesse üle. Samas töötajate jaoks töökollektiiv on oluline rühm. Töötajad vajavad sotsiaalset toetust, suhtlemist teistega. Peale füsioloogiliste vajaduste on ka teisi: sõprus, tunnustus, enda vajalikuks tundmine. Tööga rahulolu osas on palk ja töötingimused ainult üks tegur Vrd. Abraham Maslow. vajaduste püramiidiga (sotsiaalpsühholoogias tuntud): eneseteostus TUNNUSTUS INTERAKTSIOON TURVALISUSETUNNE FÜSI OLO OGILISEDVAJADUSED Human resource management sai alguse Jaapanist. Inimesed töötavad ühes firmas väga pikalt. 80ndad: Töötajad võeti tööle otse koolist, enam-vähem samal päeval. Palga ja
antibarbaarsus (rahulikkus), täisuslikkus; triviaalne skeem kodumaised lood, TV- mängud, "naistekad", ajaviide, antieksnetrilisus (tavapärasus), harmoonia; pinge skeem rockmuuska, pünevusfilmid, kino, ööklubid pubid, põnevus, antikonventsionaalsus (uudsus), nartsitsissm. Bourdieu keskklass püüab kaasa joosta. Kui keegi ütleb kõrgklassist, et on hea, siis joostakse kaasa. Elamuste suunudumste miljöö- (või maitseklassi) spetsiifilised muutujad. Skeem. Nagu maslow püramiid, teises järjekorras. Kultuur, eluviis ja identiteet. Mida tähendab idenititeet sotsiaalsest vaatenurgast? Martin Ehala "Signs of identity. The anatomy of belonging" *personaalse psühhoajaloo tulem? 10 Sotsiaalne konstruktisoon? Meelelahutus- ja liikmeksolemise peegledus? Identiteet ei ole olemuslik vaid protsessuaalne. Identiteetid on võimalik luau vaid sotsiaalselt, teiste indiviidide abil
harjumustest jms) SVR. Looma ajus on nö. Kognitiivne kaart: Loom õpib ingile mõjutusele vastama teatud viisil. Tänapäeval leiavad biheiviorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow See suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest - eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Eneseaktualisatsioon- enese väärtustamine, motivatsioon areneda ja oma ellu panustada. Humanistid lähtuvad veendumusest, et inimese olemus on oma olemuselt positiivne, loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muserdanud kogemus .
6 . Mis on põhierinevus psühholoogia teoreetiliste suundade vahel? 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet- inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate
1. Saavutusvajadus ajandab soovi saavutada paremaid tuemusi, lahendada probleeme, riskima, eelistaam avastutust. Püüdlus teha paremini, ületada saavutatud taset. 2. Võimuvajadus tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, vastuda nende eest. Vajadus juhtida ja suunata teiste tegevust. 3. Suhtlemisvajadus ajendab looma ja hoidma häid suhteid teistega, pöörama tähelepanu tunnetele ning suhetele. 346. Erinevus: Maslow keskendus individuaalsetele vajadustele, McClellandi saavutusvajadustele mõistmaks teiste inimeste käitumist. 347. 67. C.Alderfer´i ERG teooria põhiseisukohad 348. Madalamad vajadused ei pea olema rahuldatud, enne kui kõrgemad saavad hakata toimima. Vajadus on rahuldatud, siis ei kao veel selle motiveeriv aspekt. ERG-teooria sisaldab ka unikaalset frustratsiooni- regressiooni printsiipi: Juba rahuldatud madalamate astmete vajadus võib muutuda uuesti aktiivseks ning
Klient, tarbija - customer, consumer Kliendi kulu - customer cost (Kasutus)mugavus, käepärasus - convenience Suhtlus – communication 4D mudel: Define – brändi olemuse defineerimine Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine Deepen – brändi ja tarbija eesmärgiliste seoste pikaaegsem süvendamine Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni mõtestatud kaitsmine Maslow 2. Turunduse vajadus, turunduse juhtimine, turunduse kontseptsioonid, turunduse areng Turunduse vajadus: Turundus stimuleerib nõudlust Turundus toetab nii tootmist, vahendamist kui ka tarbimist Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine,
See on usk oma võimetesse. Uks oma võimetesse suureneb kui 1) eesmärgid on konkreetsed, 2) mõõduka raskusega, 3) saavutatavad lähitulevikus, 4) sooritus on edukas. 10. Millised kaks põhitegurit mõjutavad õpimotivatsiooni A. Bandura eduootuse kontseptsioonist lähtudes eesmärgipärasel käitumisel? Võime prognoosida oma käitumise tagajärgi ja tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. 11. Milliste baastarvete rahuldamiseta Maslow tarvete hierarhia järgi pole teiste tarvete rahuldamine pikemaajaliselt võimalik? Defitsiittarbed ehk füsioloogilised tarbed, turvalisuse tarbed, kuuluvus- ja armastustarbed ja eneseaustustarbed. 12. Milliseid kahte suurt rühma tarbeid eristatakse A. Maslow tarvete hierarhias? Defitsiitsed- ja kasvutarbed. 13. Milline motivatsiooniteooria seletab inimeste käitumist tulenevana nende püüdest säilitada oma positiivset enesekontseptsiooni?
tung ja see paneb inimesi mingit moodi käituma. Sellele teooriale käbi vastu nt uudishimu ja riskialtisus sellises olukorras taandamise asemel inimesed püüavad seda olekut hoopis süvendada. -) Ajendite teooriad mingi väline põhjus, mis paneb inimesi kuidagi käituma. -) Yerkes-Dodsoni seadus: Selleks, et saavutada maksimaalseid tulemusi, vajab inimene optimaalset motivatsiooni. -) Yin-Yang ehk vastandprotsesside teooria: Vahel on vastandprotsessid inimese motivaatoriteks. -) A. Maslow tema meelest on põhiline liikuma panev jõud vajadus. Ta on erinevad vajadused jaganud viie astmelisse püramiidi all pool olevad vajadused, tuleb enne rahuldada, kui saab minna kõrgema astme vajaduste juurde. Tasandid jagunevad: 1) Bioloogilised vajadused (vajadused, mis rahuldamata jätmisel viivad indiviidi või liigi väljasuremisel); 2) Turvalisus vajadus (ükskõik mida me teeme, me tahame, et selle
Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema.Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? Maslow' motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet MASLOW` VAJADUSTE HIERARHIA PÜÜTAKSE VÄLTIDA nälga, janu ohtlikkust kriitikat läbikukkumist igavust ebamugavust ahistamist mittemõistmist küündimatust sõltuvust tülikust hirmu piinlikust süütunnet kasutust
Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad 9 tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia
25 Otsinguulatus- mõned inimesed püüavad saada aina rohkem andmeid, ei piirdu üksikute asjadega, see aitab neid nende arvates, teised jälle piirduvad paari kindla faktiga. Kog-käit teooriate eelis- saab paika panna miskti...., miinus, et keskenduvad vaid ühele asjale. *humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (Rogers, Maslow, Kelly)- isiksuse psüh koolkonnad- ei tee eksperimente, ei mõõda jne, vaid püüab isiksust mõista, kogub kogemusi- vahetab kogemusi teistega, lähtuvad inimese kohanemisraskustest jms, püüab siis inimesi aidata jne. *neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadmuste ja ajuprotsesside seosed)- taju, tähelepanu, teadvuse, emotsioonide uurimiseks aga ka isiksuse erisuste uurimiseks- kas aju
Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia
Ta soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Abraham Maslowi inimvajaduste hierarhia teooria on enamtuntud teooria motivatsioonist. Seostatuna Maslowi teooriaga, teooria X järgi käituvad inimesed, kellel domineerivad madalama astme vajadused ja teooria Y järgi need, kellel domineerivad kõrgema astme vajadused. ( Maslow ise uskus rohkem Y teooriat). Ta leidis, et osalemine otsustamisel, vastutus ja tööde vaheldumine ning head rühmasuhted võivad suurendada töömotivatsiooni Organisatsiooni mõiste lk.7 Organisatsioon kujuneb välja mitmete üksikute inimeste liitumisel. See tähendab kui rääkida ettevõtmisest, siis tihti saab see alguse ühest inimesest ja kui ta enam oma ettevõtmisega toime ei tule, võtab ta täiendavalt tööle teisi
Juhtimise kontrolltöö kokkuvõte Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Organisatsiooni kõige suurem vara, väärtus ja jõud peitub temasse kuuluvates inimestes. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Juhtimise ülesanded - kooskõlastada tegevusi, korraldada inimeste tööd, juhtida organisatsiooni talitlemist. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Juhtimi...
Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda vastutusvõimelise kliendina, mitte sõltuva patsiendina. Terapeuti käsitles katalüsaatorina mitte isikuna.Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid (85% oma füsioloogilistest vajadustest, 70% oma turvalisuse vajadustest, 50% oma kuuluvusvajadusest, 40% oma enesehinnanguvajadusest, 10% oma eneseaktualiseerimise vajadusest). Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames
Muirhead motivatsioon vastavalt tulemusele Töö seos eneserealisatsiooni ja töö eesmärgiga Töö eesmärk Rahuldada vajadusi: enda ja teiste materiaalseid; vajadus kogukonna järele ja sotsiaalse suhtlemise järgi Eneserealiseerimine Töö väärtus võrreldes muude tegevustega Madal materiaalne sissetulek Kõrge kasu ühiskonnale enda arendamine sotsiaalsete vajaduste rahuldamine enese realiseerimine Töömotivatsioon Maslow vajaduste hierargia füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus, vajadus kuulumise järele, tunnustusvajadus, enese realiseerimise vajadus. Ühiskonna tasandil Tööpoliitika Inimese väärtus teiste inimeste suhtes Võrdsed võimalused, võrdne kohtlemine Õigus töötada, kohustus töötada Õiglane sissetulek Töökohaga seotud tegurid Kontroll
MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU . 2. Alfred Marshall (1842-1924), neoklassikalise majandusteooria 2. - alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4. Eneseväljendusvajadus Esteetilised Kognitiivsed Enesest lugupidamise Kuuluvus ja armastus
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. 5. Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid. Humanistlik psühholoogia tähtsustab: · Inimese tundeid, mõtteid, kogemusi, teadvust - mis teeb isiksusest unikaalse
siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat, muundatavt, säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli)
c. Juhile juht saab tegeleda spetsiifilisemalt teatud asjadega, millega peab ainult tema tegelema Motiveerimine 60. Motiveerimise mõiste. a. Motiveerimine kui juhtimisfunktsioon inimeste jõuimpulsside ettevõtte eesmärkide poole suunamise protsess b. Stimuleerimine töötajate organisatsioonile vajaliku käitumise ergutamine motiveerimise üks koostisosa 61. Väline ja sisemine motivatsioon. a. 62. Maslow vajaduste hierarhia. a. Püramiid, mille tipust allapoole minnes on: Enese aktualiseerimine Tunnustus Kuulumine Turvalisus Füsioloogilised vajadused 63. Motivatsiooni mõjurid. a. Motivatsiooni mõjurite jaotus kolme gruppi Töö enda iseloomu ja sisu poolt määratud mõjurid
käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Mõned võtmefiguurid suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida, Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutataud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond
. Protseduurid sisaldavad veenmist, oletamist, vastandumist, otsest ründamist, õpetamist, lugemist, salvestuste kuulamist, lepinguid, kodutöid, küsitlemist, katsetamist, interpreteerimist, rollimänge, desensitisatsiooni, käitumisharjutusi, modelleerimist, hüpnoteraapiat, operantset tingimist, kehtestavuse treeningut. Ei sobi piiratud võimekusega inimestele. Võib olla üle-intellektualiseeritud mudel. Eksistentsiaal-humanistlik teraapia: Rollo May, Maslow, Frankl, Jourard, Allport, Bugental, Moustakas, Bühler, Van Kaam gkolmas jõud" psühholoogias. Filosoofia rõhutab tähenduslikkust, valikuvõimalust, vabadust, ja enese-määramise õigust. Indiviididel on võime laiendada oma eneseteadvust, mis viib vabaduseni ja vastutuseni suunata oma saatust. Elu mõte Teraapia keskendub siin-ja-praegu kogemustele ning inimese arengupotentsiaalile. Tendents enese-aktualisatsiooni poole on kaasasündinud
See arengutase ilmneb eriti siis, kui meeskonnalt oodatakse või nõutakse ülesande lõpetamist, seega ajutistes meeskondades. 8. Kuidas mõjutab grupi suurus protsesse grupis? Mida suurem on grupp, seda tundlikum on inimene eksimuste suhtes häbistajaid palju. Mida väiksem on grupp seda tundlikum on inimene erinevate lahkhelide suhtes asjad lähevad isiklikuks. KORDAMISKÜSIMUSED 10 8. mai 2010. a. 10:51 1. Missugused tasemed on Maslow vajaduste hierarhias? 1. füsioloogilised vajadused 2. turvalisuse vajadus 3. kuulumise vajadus 4. tunnustuse vajadus 5. eneseteostuse vajadus Kõrgema tasemega vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkele. Vajaduste rahuldamine on tsükliline. 1. Milles seisneb Herzbergi töö ja rahulolu teooria?
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
muutub nii tervik kui ka vastavalt kõik teised elemendid * Iga “element” määratletakse põhivoolu psühholoogias eraldiseisvana, tervikust lähtuvat süsteemset määratlust ma ei tea 119 Igasugune käitumine algab motivatsioonist VII.1. Motivatsioon on süsteem, mille üles- andeks on organismi kui terviku aktiveerimine Peamised alajaotused: * seesmine-väline; * üldine aktivatsioon-vajadusespetsiifiline aktivatsioon; * vajaduste kontekstis tihti Abraham Maslow vajaduste hierarhia teooria: füsioloogilised (hingamine, toit, vesi, soojätkamine, ...), turvalisus-, kuuluvus- (sõprus, pere, ...), tunnustus-, eneseteostusvajadus 120 Motivatsiooni olemasolul otsitakse mälust vajaduse rahuldamiseks sobivaid lahendusi: VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine Peamised alajaotused: * Protsessid: salvestamine – säilitamine – taastamine * Salvestatud info liik:
Staatuse allikad on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustes, käitumisest, välimusest, , meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest vaid kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. see võib olla väga erinev. 1. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused. A. Maslow vajaduste hierarhia. Motivatsioon on motiivide kogum mis ajendab inimesi toimima. nagu inimesed on ka nende vajadused erinevad. Motivatsiooni mõjutavad esmalt esmavajadused (füsioloogilised toit, õhk, vesi, uni, turvalisus mis on kehaline kaitstus ja majanduslikud, tööga kindlustatud)ja seejärel kõrgemaastme vajadused (sotsiaalsed, sõprus, ühtekuuluvustunne) austuse ja staatuse vajadus ning eneseteostus oma võimete maksimaalne kasutamine). Mõnele inimesele piisab
Mõni on sõltuvuses armastusest, mõni spordiga tegelemisest. Niikaua, kui sõltuvus jääb lihtsalt sõltuvuseks ja ei sega inimest tema teadlikus elus, niikaua on sõltuvus hea. Häireks saab aga sõltuvus niipea, kui hakkab segama inimese emotsionaalset, majanduslikku või sotsiaalset lävimist.. Kõik sõltuvused saavad alguse inimese emotsionaalsest seisundist, kui vastuvõtlik on ta erinevatele välistele mõjutustele. Kas Maslow teooria inimese vajaduste rahuldamise kohta 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia (08.03.2017) 3 Sõltuvushäired on probleeme lähedastega, kas on finantsilised probleemid, elus on mingi tühimik, mis vajab täitmist või on inimesel lihtsalt igav või tahab proovida uusi põnevaid asju. Põhjuseid on miljoneid, miks ühte või teist asja proovida või teha.
töö liik, töötas, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes: iseloom, suhtlemisoskus, käitumine, välimus. Töörühmas: käitumise vastavus rühmanormidele ja inimese rollile. Erinevate rollide põhjal kujunevad prestiiž (lugupeetavus, mõjukus, aluseks tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja staatusesümbolite olemasolu) ja reputatsioon (maine, aluseks inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele) 8.Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Vajadus on puudus millegi järele, vajadus ajendab inimest tegutsema teatud suunas. Tunnused: inimese seisund, kindel objekt, väljendab inimese sõltuvust mingi konkreetsest eksisteerimise tingimstest, võib olla ühekordne või pidev. Primaarsed (füsioloogilised) ja sekundaarsed (mõjutavad meie käitumist) vajadused. Esmajärgulised vajadused: füsioloogilised (toit, õhk, vesi, uni), turvalisus, mis on kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus)
Mida nimetatakse motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. ***Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 3. Ühiskond tervikuna. 23. Selgitage A. Maslow Vajaduste püramiidi teooria olemust tuues püramiidi iga tasandi juurde elulisi/praktilisi näiteid. 24. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. On olemas tööga rahulolu tegurid (Need on seotud tööga ja nimetatakse motivaatoriteks) ning tööga rahulolematuse tegurid (Need on keskkonnast tulevad tegurid ja nimetatakse hügieeniteguriteks ehk keskkonnateguriteks). Motivaatoriteks on: - saavutuste tunnustamine
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Turvalisusetarvetele järgnevad sotsiaalsema loomuga tarbed, nagu kuuluvus-, armastus-, ühinemis- ja aktsepteeritusetarve; siis eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarve ning lõpuks kõige tipus eneseteostustarbed. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimesed püüavad rahuldada madalamale jäävad tarbed kas või osaliselt, enne kui asuvad tegelema kõrgematega. Defitsiitsete tarvete rahuldamine toob kaasa motivatsiooni languse ja kasvutarvete rahuldamise kasvu. Maslow jaotas tarbed oma teoorias defitsiitseteks ja kasvutarveteks. Defitsiitsete tarvete (füsioloogilised, turvalisus-, armastus- ja eneseaustustarbed) iseloomulikuks jooneks on see, et need puudutavad otseselt inimeste füüsilist ja psühholoogilist heaolu ning nende rahuldamise tarve on vältimatu. Kui aga defitsiitsed tarbed on rahuldatud, langeb nende motiveeriv toime järsult. Seevastu kasvutarvete täitmisega vajadus nende rahuldamise järele hoopis kasvab
olema valvel ja valmis, et talle tehakse haiget või teda rünnatakse mingil tasandil. Konvormist ehk massiinimene- põgeneb massi turvalisuse kaalutamisel. Üritab olla selline nagu enamus. 12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers Humanistlikku psühholoogia kõige tuntumaks esindajaks on Carl Rogers. Teine tuntum esindaja on Maslow. Selle koolkonna olemus seisneb selles, et isiksust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus nende meelest tekib elutegevuse käigus, areneb ühiskonnas. Üks põhiidee, mille tõttu neid ka kritiseeritakse kõige rohkem ja mis on suhteliselt raskesti tõestatav ja ümberlükatav, on see, et nad väidavad, et inimene on sünnipäraselt loomuselt hea. Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev. See ei ole mitte ainult
Need on need, mis tõstavad motivatsiooni. ERG Teooria Kolm gruppi tuumvajadusi eksistents (existence E = kui rahul ma isenda nägemusega enast olen), sõltuvus (relatedness R) ja areng (growth G) Vastupidiselt malsowle (1) samaageselt võib aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus, (2) kui kõrgematasemeluse vajaduse rahuldamine on maha surutud, suureneb soov rahuldada madalamataseme vajadust. Ei eelda, et eksisteeriks jäik hierarhia. Nagu Maslow rahuldatud madalamat järku vajadused viivad soovile rahuldada kõrgemat järku vakjadusi, aga samaaegselt võivad motivaatoritena toimida paljud vajadused ning kõrgema taseme....... Saavutamisvajadus . püüd silma paista, saavutada normidest enamat, püüd vältida kõige raskemaid ja kergemaid ülesandeid. Võimuvajadus vajadus panna teisi käituma vastavalt oma tahtele, kuidas nad muidu ei käituks Osalusvajadus soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele.
vajadustele sarnastest fenomenidest nii, et vajaduste hulk ei piirduks üksnes n-ö ellujäämisvajadustega, vaid arvestaks ka isiksuse vaimsete, hingeliste, ühiskondlike jt huvidega, ja teistpidi--et käsitlus ei tingiks kvaasi- ja pseudovajaduste haaramist seletusmudelisse.Tuntuim vajaduste käsitlus on A. Maslowi motivatsiooniteooria. Mõnede arvates Maslow siiski vaid nimetab vajadusi, tegelikult rääkides inimtegevuse ajenditest (impulssidest). Motivatsiooniteooria osutab vajadustele üksnes siis, kui impulsi tekitaja ja vajaduse objekt kokku langevad.Paraku on lihtne näidata, et paljudel juhtudel ei ole ajend ja vajadus samased. Lisaks sellele ei rajane Maslowi "vajaduste Mario Rosentau 95 hierarhia" vajaduse teoreetiliselemõistele, pigem on tegemist üldistatud empiirilise loendiga. See ei esita vajaduste selget tüpoloogiat.Õ Neil
and Creativiy Development") (Garai, 1979). Buhleri poolt soovitatud holistliku inimesekäsitluse rõhutamine formuleeriti uuesti järgmiselt: (1) Holistlik integratsioon tähendab harmoonilist koostööd keha ja mõistuse, keha ja vaimu ja mõistuse ja vaimu vahel; (2) holistlikult integreeritud inimene peab otsima sellist ühendamist mitte ainult enese sees vaid ka ökoloogilise keskkonnaga (Frankl, 1963, 1973; Jung, 1971; Maslow, 1975; Rank, 1932; Roszak, 1979). Veel üks oluline arendus on seotud arusaamaga, et erinevatel loomingulis-ekspressiivsetel teraapiatel nagu tantsu-, liikumise-, muusika-, luule- ja draamateraapiatel on ühised objektid. Nad on kõik mõeldud asendama traditsioonilisi arusaamu "haiguse", stressi, ängistuse ja psühhoneurootiliste või psühhootiliste sümptomite tervenemisprotsessist, keskendudes kliendi
Iga palgasüsteemi rakendamine toimub paremini usalduse ja koostöö õhkkonnas rohkem ruumi subjektiivsusele. Palga ja rahulolu seosed Kõigil 5 kõrgeima motivaatori hulgas. Peamine seos ootuste ja tegeliku palga vahel. Salastatud palkade puhul tajutakse teiste palku suurematena. Rahulolu mõjutab motivatsioon, motivatsioon omakorda jõupingutust, mida töötaja on nõus tegema, see omakorda mõjutab tulemusi, tasu jne. Motivatsioon kujuneb paljude tegurite mõjul Maslow motivatsiooniteooria ; Herzbergi kahe faktori teooria (hügieeni faktorid ; motivatsiooni faktorid hügieeni abil saab vähendada rahulolematust, motivatsiooni abil tõsta rahulolu) 20. Karjääri planeerimine Organisatsioonile on karjääriplaneerimine oluline selleks, et : olla valmis firma personalivajaduse rahuldamiseks tulevikus ; paremini informeerida töötajaid karjääri võimalustest organisatsioonis; ühendada organisatsiooni plaanid töötajate individuaalsete plaanidega.
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum...
Poolt, sest siis saab ka ise luua lapsega kohese kontakti, ning on ka emotsionaalne. Samas mõned on nõrganärvilise, neil võib halb hakata või ära minestada. Kui nad on koju jõudnud, siis algab lapsega tugeva emotsionaalse sideme loomine. Vanemad peavad harjuma uue rolliga, ning elurütmiga, päevad on täis õnne kui ka väsimust. Naist võib tabada kurvameelsus. Uued kohustused!! 33.Motivatsioon; määratlus, teooriad; Maslow vajaduste püramiid nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunneb rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalust seda rahuldada, kaalub erinevaid teid, ning valib selle, mis peaks viima soovitud tulemuseni. Nüüd on ta motiveeritud ja sihikindlalt valmis tegutsema. Kui saab tahtmise, teeb järgmine kord samamoodi, kuid kui mitte, siis hakkab leidma uusi viise
S ----- R. Side stiimulite ja reaktsioonide vahel. Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: patsiendi asemel klient. Kliendikesksus. Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne revolutsioon. Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobel preemia. Miller: maagiline arv. U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste. Keel (Noam Chomsky)
kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda tervikuna. Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus, spontaansus, mina-pilt, eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on kordumatu ja unikaalne. Esindajad: Rogers – eneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia, vastutus – kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus). Allport – leidis 18 000 sõna isiku kirjeldamiseks. Kriitika: kliendikeskne teraapia ei sobi raskemat laadi neurooside või käitumishäirete raviks. Hum.psüh ei kasutata teaduslikke meetodeid nagu vaatlus või eksperiment. Põhimeetodiks oli biograafiline meetod – uuriti väljapaistvate ja kuulsate inimeste elulugusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
