http://www.pbase.com/image/22873750 Sangha Geur, R. Mungad ja õpilased http://www.pbase.com/image/22649889 Palve Nebel, C. Palverändur Sakja kloostris http://www.myhimalayas.com/tibet/image/pilgrim.jpg Meditatsioon Suursaar, Ü. Mediteerija, Amritsar. http://www.sea.ee/~ys/VEEL/PIN.HTM SOOVITAV KIRJANDUS EESTI KEELES: http://www.mahayana.ee/ Tenzin Gjatso. Kunst olla õnnelik. Tallinn, K-Kirjastus, 2000. Tenzin Gjatso. Vabadus paguluses. Tartu, Elmatar, 1999. Uku Masing. Budsimist. Tartu, Ilmamaa, 1995. Vaata ka T. Lowensteini raamatu Buddha tee lõpust lugemissoovitusi. TEST 1. Karma on: 9. Lõunapoolset budismi a. ümbersünniahel; nimetatakse: b. teo ja tagajärje seadus; a. vadzrajaana; c. pääsemine taassünniahelast. b. theravaada; 2. Põhjapoolset budismi c. mahajaana
29 "" (vene keel) 30 Eisen,M.J. Kes hakkab kodu käima? [WWW] http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/iii.html , viimati vaadatud 04.10.2008 22 Kodukäijate ja hingemaailma temaatikaga on tegelenud viimase 100-150 aasta jooksul alates Jakob Hurda rahvaluule suurkogumisest erineva akadeemilise taustaga uurijad - M. J. Eisen, O. Loorits, U. Masing, I. Paulson. T. Kulmari magistritöös ja selle põhjal avaldatud artiklis "Eesti muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme"31 on sirgjooneliselt välja toodud ülalnimetatud teadlaste erinevad seisukohad, kuidas ja mispärast kardeti vanasti inimese teisikut, "elavat laipa" või unes ilmuvaid hingi. On pakutud erinevaid eesti muinasusundi hingefenomenoloogilisi skeeme, kuid põhiväide kehtib neis kõigis - surnukartus eksisteeris ning
Vormi rõhutamine ja stiil Kirjanduskriitika täiesti uus tase Noorte autorite toetamine Väliskirjanduse tähtsustamine Keele areng Teose kujundus uuel tasemel Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja
,,Taevakivi" 1975 Lühike romaan. Tegelasteks K.J. Peterson ja O.W.Masing (õ mõtleja, talle kuulus ,,Beiträge..." täiendusi eesti keelele ja kultuurile. Estofiilide ajakiri.). Mõtleb välja nende vahelise kohtumise, mida tegelikult olnud pole, aastal 1981. Peterson viis oma ajakirjas Masingule, et need avaldataks. Peterson oli oma ajast ees, siis tema stiil oli võrreldav Euroopas kirjutatavaga, aga Eestis oli arenemata kõik). Masing ei mõistnud seda ja ei tahtnud neid luuletusi. Terve 19 ei tunne Petersoni, need leitakse 20nendatel Noor Eestlaste poolt. ,,Keisri hull" 1978 Romaan. See oli Nobeli vääriline. Tahetakse filmi teha, aga siiani ei ole tehtud. Peategelaseks baltisakslane Timotheus von Bock. Kui eelmised raamatu tegelased on otsinud kompromissi et ennast teostada, aga Timo jääb jäägitult endale kindlaks. Keiser Aleksanderile on annud Timo lubaduse, et annab tõtta igas olukorras
"Kalevipoeg") 2. Muinasjutt- "Seitse 2. Värssromaan- 2. Ood- Kristjan Jaak 2. Tragöödia- pöialpoissi ja lumivalgeke" Puskin Peterson "Kuu" Sheakespeare "Vaskratsanik" "Romeo ja Julia" 3. Naljandid ia muistendid- 3. Ballaad- O. 3. Sonett (14 rida)- 3. Draama- A. Leida Tigane "Peremees ja Masing "Päts"; M. Marie Under "Sinine Kitzberg "Libahunt" sulane" Under "Rändav järv" terrass" 4. Följeton 4. Valm - M. Under 4. Haiku- Jaan 4. Jant- O. Luts "Lapse hukkaja" Kaplinski "Säärane mulk" 5. Anekdoot 5. Poeem 5. Eleeqia (kurblaul)- J. 5. Liberto-Merimee
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
Lingvistilise relatiivsuse hüpotees e. Sapir-Whorf'i hüpotees eeldab, et eksisteerib süstemaatiline seos ühe kultuuri esindaja poolt kõneldava keele grammatiliste kategooriate ja selle kultuuri maailmamõistmise vahel. Erinevad keelelised mustrid tingivad erinevaid mõtlemise ja mõnikord ka käitumise mustreid. Seega on inimese olemine maailmas suuresti keele poolt kujundatud. (Vrdl sellega, mida kirjutab seostest soomeugri keelte ja nende rahvaste mõtlemise vahel Uku Masing.) Edward Sapir 1884-1939 Ameerika antropoloog ja keeleteadlane Benjamin Whorf 1897-1941 Ameerika keeleteadlane Sageli nimetatakse Sapir-Whorfi ja teiste samalaadse mõttesuuna esindajate käsitlust kultuurist ja lingvistiliseks v keeleliseks determinismiks, s.t. et keel määrab täielikult ära inimeste maailmapildi. Whorfi ühes tuntud uurimuses räägib ta inuittide keelest, milles on kümneid eri sõnu erinevate lume olekute kohta. See uurimuse järeldused said hiljem palju kriitikat
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
· "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. · Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde. 2.WILLIAM SHAKESPEARE ,,HAMLET"
Vene keskvõim kartis Napoleoni sissetungi Vene Impeeriumisse ja kardeti talurahva ülestõuse ja ajaleht pandi juba eos kinni, kartes, et ajaleht võib tekitada talurahva seos ülestõusu meeleolulist. 1944.aastal Tõnu Tannberg avastas 10 selle ajalehe numbrit, mis olid säilinud Venemaa ajalooarhiivis tsensuuritud materjalide seast. Järgmine eestikeelne ajaleht ilmus 1821-23 ja 1825, “Marahwa Näddala-Leht”, väljaandjaks Otto Wilhelm Masing. See ajaleht lõpetas tegevuse, sest tiraaž oli väike ja majanduslikult ei tasunud ta end ära. Eesti ajakirjanduse uus hingamine on seotud rahvusliku ärkamisega. Õiguskorraldus Balti erikord tähendas seda, et Balti provintsid moodustasid omaetteseisva õigusliku ruumi, Balti provintside õiguskord oli erinev, õigustraditsioon oli teistsugune. Eesti- ja Liivimaa õiguskord on järjepidevalt välja arenenud keskajast, on olnud üksikuid
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
on maalikunstnik Michel Sittow, kes tegutses 16nda sajandi alguses Eesti aladel. Ta on kinlasti esimene kompromissiteema tegelane, kes peab otsustama, kuidas ta Tallinna linnavõimudega hakkama saab. 1971 Michelsoni immatrikuleerimine – kõige riskantsem on see teos, sest tegelane on väga problemaatiline. 1971 Pöördtoolitund – J. V.& E. Jannsen – saab mononäidendiks. 1975 Taevakivi - Kr. J. Peterson ja O. W. Masing 1975 Kolmandad mäed – Johann Köler keskseks tegelaseks, teeb greskot Tallinna Kaarli kirikule. Tekivad samuti eetilised probleemid. 1978 Keisrihull – Timotheus von Bock – peategelane on isemoodi. Ta on saksa päritolu mõisnik. 1982 Rakvere romaan 1982 Professor Martensi ärasõit – peategelaseks on 19nda sajandi lõpu 20nda sajandi alguse silmapaistev Vene diplomaat F. Martens,
"On laulda kenam ajast tumedast," ("Ei laula ma enam ajast ilusast..." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870
Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" IIII (19171919). "Arbujad" luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (1910 1994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson,
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
hakati välja andma nn rahvaraamatuid 1739. a anti välja esimene eestikeelne piibel (Anton Thor Helle) Eestikeelse ajakirjanduse sünd: Hupel, Wilde hakkasid Põltsamaal 1766. a välja andma eestikeelset ajakirja "Lühike õpetus" hakati maarahvale välja andma juturaamatuid, mis olid mugandused saksa rahvaraamatutest Arvelius, Willmann "Vaga Jenoveeva" 19. sajandil said alguse eestikeelsed ajalehed: 1806. a Tartu maarahva nädalaleht O.W. Masing Maarahva nädalaleht Kreutzwaldi Maailm ja mõnda 1857. a Perno Postimehega (Jannsen) saab alguse päris eesti ajakirjandus kuni 19. sajandini kasutati vana kirjaviisi 1843. a Kuusalu pastor Ahrens koostas grammatika PõhjaEesti kirjakeele alusel, mis sai 1872. a üldkehtivaks Kultuurielu: õitsengu tipul olev baltisaksa kultuur ja kujunev eesti kultuur olid tihedalt läbi põimunud haritud eestlane ei olnud mõeldav ilma saksa seltskonnata 19
kultuuriline maailm uuesti, sest kogu modernistlik avangard on olnud nõukaajal põlu all ja keelatud. See on üks euroopalik kontekst, mille taustale see manifest projitseerub. Teine taust oleks meie eesti kultuuri ja kirjanduse taust. Laiemas tähenduses manifesteeritakse siin vastuolekut eesti kirjanduse kanoonilisele põhijoonele, milleks on nn arbujalik kirjandus ja arbujalik suhe maailma ja keelde. 1938 aastal koostab Ants Oras antoloogia toonastest noortest luuletajatest (Alver, Talvik, Masing, Merilaas, August Sang, Bernard Kangro). Arbujalik laad kirjanduses tähendab väga eetilist või kristlikku põhimõttekindlust. Kristlikku ideestikku, selle järgmist läbi eetiliste printsiipide. Selle osa on kaunis keeleline kujundlikkus. Sellist tüüpi kirjandus kannab põhiraskust eesti luules kuni 1990ndate alguseni. Siiski on ka nõukaajal mingeid kõrvalhüppeid, nt Andres Ehin, Jüri Üdi. Sellise klassikaliste moraaliidee
Läbiv idee: olenemata aegadest, saab elada puhta hingena. Armastas kirjutada vabavärssi. Järgnevatest luulekogudest näiteks ,,Kivist viiulid", mille põhiteema oli filosoofiline mõtisklus uue aja inimesest. 70-ndatel saab alguse stagnatsioon ning Kross on sunnitud üle minema proosale. Tema üldist loomingut kajastab väga hästi ,,Keisri hull". Kasutab analoogseid süzeeliine mujalgi. Näiteks ,,Taevakivis" räägib, kuidas Masing ja Peterson oma rahvast armastavad. Märkimisväärsem on veel ,,Wikmani poisid" (1988), millest on tehtud palju telelavastusi. Autobiograafiline, keerulised suhted õpilaste vahel. 1970-1980 ilmusid ,,Kolme katku vahel" 4 osa. Lisaks on Kross väga palju tõlkinud, näiteks ,,Alice imedemaal", tõlkinud ka suurmeistreid Shakespeare'i, Balzaci. Tal oli ka kirjanduskriitilist loomingut (seisukohavõtud, analüüsid) ,,Vahelugemised". 10. PILET
Tulemuseks see, et ülestõusnute saadikud tapetid, SO sõjavägi liikus kiiresti Tallinna alla ja 14. mail Lasnamäel Sõjamäe lahingus said ülestõusnud lüüa. Abiväed Viiburist purjutasid tagasi. Suvel, 24. juunil hakkas ülestõus Saaremaal. Pärast piiramist vallutati Pöide ordulinnus. 1344-45 suruti maha ka Saaremaa. Historiograafias on esile toodud allikate usaldusväärsus. Väidetud, et Saksa ordu on kõik allikad võltsinud, seetõttu neid vähemalgi määral usaldada ei saa. Masing on näinud asjas suurt konspiratsioonoteooriat - kavatsust SO vastu väljaastuda aga erinevatel põhjustel premetiivselt tegi esimese löögi ja saavutas ülekaalus. See, mida ma sellest asjast teame, on sündinud saksa ordu kirjutajate käe läbi. Põhiline allikas on Liivimaa noorem riimkroonika, mis ei ole säilinud. Kui Renner oma kroonikas kirjutab talupoegade mässust mõisnike vastu, kas eestlased olid siis just talupojad. Masingu seisukohad on
· Rühmituse ühisväljaandeks oli ajakiri ,,Tarapita", mida ilmus 7 numbrit 5 · Kirjutati ajaluulet, kus kujutati elu reaalsena · Tarapita hääbumineoli seotud rühmituse siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanike Liidu loomisega 1922 · Tegeleti uusromantismi ja ekspressionismiga ,,Arbujad" 30ndatel aastatel · Kuulusid: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding · Nad olid kõik üleõpilased ja sealt sõpruskond tekkis · Kogumik ,,Arbujad" 1938 · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole · Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse · Romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust
psühholooglised romaanid, põnevad suhted ja pikad sisemonoloogid. Avastab enda jaoks ajaloo ümberkirjutamise. Võtab Eesti varasemast ajaloost huvitavaid isiksusi ja need on tal pagana põnevad. Kirjutab nende elust tollel kaugel ajal, seostab kultuuritegelased ja ajaloolised tegelased omaenese aegse ajaga, toob mõtte välja kaasaega. Walter Scott, indiaanijutu ja Tarzan, hiljem tulevad ajalooalased teosed. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Taevakivi". Viimane räägib sellest, kuidas Masing ja Peterson kahel erineval viisil oma rahvast armastavad, põlvkondade konflikt. 1970 ilmub esimene proosateos, ,,4 monoloogi püha Jüri asjus" Sittow pürgib kõrgemasse seltskonda, kuida takistauseks saab tsunftisüsteem, teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika."
Aphrodite oli inimeste ja jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (1913 1986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (18791957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan.
Visnapuu ja Gailit on vastased. Kuigi samas Visnapuu isamaaluule muutub ühiskonnakriitiliseks autor alles algusjärgus, otsib oma nisi. Tarapitalt ilmub ka 7 numbrit ajakirja, korraldatakse ka kirjandusõhtuid. Lahku viivad sisesed vastuolud. 30-ndatel on palju katsetajaid, kuid tõsist jälge pole jäetud. ARBUJAD(1938-...lagunemine oli sujuv, seega ei saa kindlat aastaarvu määrata) NE ja S rea jätkaja. Liikmed: B. Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro, Mart Raud, Paul Viiding. Annavad loomingust välja koondkogu. Eiravad sotsiaalseid, ühiskondlikke tellimusi. Esindavad tugevalt vaimu võitlust võimu vastu. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks. Arbujad ülistasid vaimsust: vabadust, ilu, kunsti. Nende loomingut iseloomustas: palju allegooriat, mõistu ütlemisi. Vormiline külg on tipptasemel. Keelekasutus on intelligentne ja läbimõeldud. Leiavad tohutult toetajaid noorte
ka mujal Eur.s. Kõikides romaanide keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on olulin persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemix kompromissile minek, vaja teha tähitis otsus, mis on enda jaox halb (põhimõtete vastu). Alustab 16.saj.st ja jõuab tänapäeva. Pingelised, psühholoogilised romaanid, põnevad suhted, pikad sisemonoloogid. "Michelsoni immatrikuleerimine"; "Taeva kiri": Masing, Peterson, tegevus M juures 1 päeva jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J.t süüdistati müüdavuses). "4
and the State Higher School of Art were founded. Much attention was paid to developing cultural collaboration and co-operation with other countries, especially the Finno-Ugric nations. In poetry the works of Marie Under can be considered to have lasting significance: they have been translated into many European languages. A group calling themselves Arbujad (Soothsayers) – among them were Betti Alver (1906-1989), Bernard Kangro (1910-1994) and Uku Masing (1909-1985) – researched and wrote on the presentations of existence, metaphysical and spiritual topics. The historical novel was still very popular and focal point in prose writing; among the new writers were August Mälk (1900-1987) and Enn Kippel (1901-1942). 1 Esmaspäev (Monday) 8 Oct. 1938. The theatre of the Thirties turned to more realistic stage production and psychological realism; however, popular light drama was in vogue. Hugo Raudsepp
Petersoni luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Ta ei kirjutanud nii, nagu oli üldiselt kasina haridusega maarahvale seni kirjutatud, vaid üritas luua eesti keeles nimelt nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Klassikalistes luulezanrites ja vormides kirjutatud kunstipärased eestikeelsed luuletused tundusid teistele (O. W. Masing, J. H. Rosenplänter) nii ebatavalised, et Peterson ei leidnud neile avaldamisvõimalust. ,,Litograaf Fr. B. Dörbeck, rätsepmeistri poeg Viljandist, on ta kuju portreteerinud sünnipäevakingiks 1822; sõbralik vahekord nähtub nimeandmisest: ,,Iaak". Seal Dörbecki akvatintalehel seisab täisfiguuris see K. J. Peterson, kelle saleda keha hoiakus ja näoilmes on enesekindlust, kelle kahele poole kammitud pikad juuksed ja lõuani ulatuv põskhabe avaldavad eneseteadlikku trotsi
ülemjuhatajaks. Kogu vastuvõetud otsuste kompleks pandi kehtima telegraafi teel. Kokku arreteeriti üle 600 vabadussõjalase (Larka lasti sama päeva õhtul lahti). Seoses riigipöördega on alati olnud õhus 3 küsimust kes? (Päts ja Laidoner, teadlikud olid ja seotud ettevalmistamisega Johan Müller, kelle allvuses tegutses politsei, samuti Johannes Sooman, Nikolai Reek, Paul Lill (tõenäoliselt), kolonelleitnant Aleksander Jaakson, Richard Masing, kindral Johannes Roska, kolonel Karl Friedrich Pinka. Nende tegevuse maht ja teadlikkuse aste olid erinevad) millal? (millal otsustati väevõimuga võim enda kätte haarata? väga erinevaid vastuolulisi andmeid. Karl Ast: juba okt-s 1933 olevat Päts eravestluses deklareerinud, et vapsidele on tarvis päitsed pähe panna ja seejuures tugineda Laidonerile st sõjaväele. See väide tekitab suuri kahtlusi. Ilmar Raamot: veel veebruaris 1934 väljendas Laidoner arvamusi, mis
võib oma tegevust jätkata. Kiriku kontroll on seekord tugevam. Ukaas oli ettevaatlik. Herrnhuti liikumist võib pidada eestlaste kristianiseerumise lõpuks eestlased on lõplikult kristianiseerunud. Kõlbeline käitumine ja koorilaul teevad tänu vennastekogudele hüppe edasi. Teoloogiline ratsionalism. Ka luteri kirik muutub karskemaks, tagasihoidlikumaks. Uus mõtlemine 18. sajandil eesmärk on, et talupoeg on pärast jutlust targem kasulike näpunäidete andmine jutluse ajal. Nt Masing olevat oma jutluse ajal ka sõnniku kasulikkusest rääkinud. Kui hernhuti liikumine oli paljuski tugeva liikumise saavutanud, oli ka kiriku enda reaktsioon uutesse oludesse passitamine ratsionaalsuse tulek kirikuellu. Hariduselu 18. sajandil Koolide võrgustik hävib Põhjasõja käigus. Lisaks hoonete puudusele oli puudus ka õpetajatest. 1710. aasta kapitulatsioonides nähakse ette, et ka hariduselu tuleb säilitada ja luua uus rahvakoolide võrgustik. 1711
Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks ,,...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene ,,ilmsi" viibida ei saa." Masing võrdles sellist tunnetust unega, sest siis elab inimene hoopis teises reaalsuses. Kuid müüdid ja religioonid on omavahel väga tihedalt seotud. Religioon kirjeldab maailma samuti läbi üleloomuliku ,,prisma". Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See on nagu välisvägede kogemine ja siis nende tunnustamine. Need kogetavad välisväed on tavaliselt kardetavad. Kuid vastupidiselt religioonile on maagia nagu mingi ,,toimemhhanism". Inimene
Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks ,,...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene ,,ilmsi" viibida ei saa." Masing võrdles sellist tunnetust unega, sest siis elab inimene hoopis teises reaalsuses. Kuid müüdid ja religioonid on omavahel väga tihedalt seotud. Religioon kirjeldab maailma samuti läbi üleloomuliku ,,prisma". Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See on nagu välisvägede kogemine ja siis nende tunnustamine. Need kogetavad välisväed on tavaliselt kardetavad. Kuid vastupidiselt religioonile on maagia nagu mingi ,,toimemhhanism". Inimene
Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks „...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene „ilmsi“ viibida ei saa.“ Masing võrdles sellist tunnetust unega, sest siis elab inimene hoopis teises reaalsuses. Kuid müüdid ja religioonid on omavahel väga tihedalt seotud. Religioon kirjeldab maailma samuti läbi üleloomuliku „prisma“. Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See on nagu välisvägede kogemine ja siis nende tunnustamine. Need kogetavad välisväed on tavaliselt kardetavad. Kuid vastupidiselt religioonile on maagia nagu mingi „toimemhhanism“. Inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
