aia teaduslik tähtsus ning laienes suhtlus ja seemnevahetus teiste samataoliste aedadega. Õitsengule järgnes taas uus langus, mille põhjustas Saksa okupatsioon. Seekord hakkas aeda päästma aastal 1944 direktoriks asunud professor A. Vaga, tänu kelle suurele tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu. Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele. A. Pärna direktoriks olemise ajal (1986-1995) aga ehitati botaanikaaiale oma paljundus- ja tootmiskompleks. Pärast Pärna olid direktoriteks veel A. Vellak ja H. Tamm, tänu kellele valmis 2006. aastal uus troopikamaja. 1. jaanuaril 2014 liideti aga Tartu botaanikaaed loodusmuuseumiga ning loodi asutus
on kord üks, kord teine tugevam, kui rammu katsuma hakatakse. Tihtipeale peitub võimuvõitluse taga sügavam põhjus kaitsta üht või teist väliste vaenlaste, välisuuenduste eest, kuid siin jääb peale traditsioon. Ta neelab alla kõik uuendused. Kõik saab ühte patta uute traditsioonide nime alla. Teatriuuendustega alustas Kaarel Ird kuldsetel kuuekümnendatel. Veel varem, ammu enne Vabariigi sündi lõi keelt uueks härra Masing, rääkimata siis Kristjan Jaak Petersonist. Ometi näivad tollased uuendused nüüd tolmununa, igavikku vajununa. Neile pole omaks saanud Wikmani poiste surematust. Või äkki ikkagi on? Õnnis õ-täht keerab ju iga välismaise keeleõppija igatpidi sõlme, uuendab tema keelt ja treenib lihaseid. Täpselt nii kandub ajas pidevalt edasi Voldemar Panso suur teatriime, uuendus, kui nii võib öelda Lavakool, see Püha Teatrigraal. Traditsioonidega on veidi teisiti
Rahvusliku kirjanduse sünd 1.Kui vana on meie rahvuslik kirjandus? 150 aastat. 2.kus olid kirja pandud esimesed eestikeelsed sõnad? Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevi...
ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsustas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. (15) 19. sajandi algul töötas Vara koolis köster - koolmeister Kristjan Masing. (15) Koolimaja Varal ehitati 1806. aastal. Maja oli ehitatud seaduse järgi, oli ühe kambriga, akendega ja korstnaga, 15 ruutsülda (67,5 m2 ) suur. Kuid koolimaja asukoht oli halvasti valitud. Üksikud talud asusid koolist kaugel, lastel oli võimatu nii kaugelt koolis käia. Kirikuõpetaja manitsuste peale oli siiski väga hooletusse jäetud lapsi mõni nädal koolitatud. Kirikuõpetaja ettepaneku järgi jaotati lapsed kahte ossa: ühed käisid koolis ühel nädalal,
Sisukord Sisukord .............................................................................................. 2 Enn Vetemaa elu ja looming ....................................................................... 3 Murdepunkt .......................................................................................... 5 Teatrikirjanik ......................................................................................... 6 Uku Masing ja Vetemaa ............................................................................ 7 Enn Vetemaa huvialad ............................................................................... 8 Olev Remsu Vetemaast ..............................................................................10 Vetemaa ja naised ................................................................................... 11 Luuletus ,,Nõia elu" .............................................................................
10. 19. saj alguse kirjakeele arendamine: ● J. H. Rosenplänteri „Beiträge …“ kui eesti kultuuri ja keelde puutuva vahendaja (lk 95-96) - See oli esimene teaduslik väljaanne, mis läbinisti oli pühendatud eesti keelele ja kirjasõnale. Ajakirjale tegid kaastööd peaaegu kõik ajajärgu tähtsamad baltisaksa estofiilid, aga siin esines juba ka eesti soost autoreid (K. J. Peterson, O. W. Masing jt.) ning kaastöölisi oli ka soomlaste hulgast. Ajakirjas avaldati uurimusi eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule kohta, lisaks uurimustele aga ka eestikeelseid tekste – sõnavara, rahvaluulet, tõlkeid, luuletusi, kirju jm. Rosenplänteri arvates pidid kõik sakslased, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid, valdama eesti keelt. Seetõttu pidas ta vajalikuks eesti keele õpetamist ka gümnaasiumides
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid...
Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Kirjandus Proosalooming jäi esikohale. Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Suure populaarsuse saavutas tänu vaikiva ajastu rahvusterviklusele ajalooline romaan. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. Kujutav kunst Eesti kunstielu oli rahunes. Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism.Kunstiellu astusid Adamson-Erich, Bach, Ole, Vahtra, Viiralt. Muusikaelu Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11. Üldlaulupidu Tallinnas. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar jne
Aleksander Tassa. Arbujad Tekkis 1930nendatel aastatel. Nimi tähendab loitsimist/nõidmist. Esimene Eesti haritlaskond, kes on saanud eesti keelse kõrghariduse. Väljakujunenud luuletajad, kes taunisid väikekodanlust. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
- maia, majja Sõnaraamatute liigid ja liigistamine: Sõnaraamatuid liigitatakse a) märksõnastiku järgi (millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi (missugust teavet kirjeldus pakub). Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada (Aaviku jt sõnad) -olka - hobusehammas -koiku - meremehevoodi Uudissõnad e neologismid Otto Wilhelm Masing: - kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski:
● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal ● I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu ● III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine ● Keppart V, Masing M, Lutsar L. Nahkhiired Luual (2005) ● forte.delfi.ee: Lusitaania teetigu sööb linnupoegi ● Looduskaitsealuste parkide kaitsest Eestis ● bio.edu.ee Tööjaotus Tööjaotuse määr, % Albert Saara Luua pargi spetsiifika 10 90 Parkide üldinfo 90 10 Toiduvõrgustiku koostamine 50 50 Ettekandmine 50 50 Täname kuulamast!
Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000...
Mango Hans tõlkis saksa keelest palveraamatuid ja jutlusekogusid, ning kirjutas ja tõlkis umbes 60 laulu, mis leidsid tee vennastekoguduse lauluraamatusse. Mango Hans tõlkis saksa keelest veel inglase John Bunyani kuulsa vagadusraamatu ,,The Pilgrim` s Progress". Tartu köster ja koolmeister Michael Ignatius, kes oli talupoja poeg, tõlkis lõunaeesti keelde H. Schuberti suure jutlusekogu, mis on säilinud käsikirjaliste koopiatena. Rakvere köster ja kooliõpetaja J. R. Masing tõlkis hernhuutliku põhiteose, A. G. Spangenbergi ,,Idea fidei fratri" (,,Vennaste õpetuse sisu"), mis jäi aga käsikirja. 13. BALTIMAADE VALGUSTUS 18. sajandil ja 19. sajandi esimestel kümnenditel tegi Baltikumi saksakeelne kirjandus Põhjasõja-järgse saksa haritlaste sisserännu tõttu läbi mõningase muutuse. Eelnevatel sajanditel oli baltisaksa kirjandus olnud provintsikirjanduseks saksa ja Hansa kultuuri äärealal, mida Rootsi aeg ega Tartu-Pärnu ülikooli tegevus polnud
Tulevad partituurid Euroopa muusikast. Orel on ka Vennaste koguduse poolt toodud pill Eestisse. Eestlased hakkasid viljast piiritust ajama, oli vaja ellu jääda. Eesti talupoeg hakkas jooma. Tekkis kõrtside võrk. Iga kolme versta peale oli kõrts ja see oli mõisale suurim tuluallikas. Kõrts oli eestlaste klubi, kus sõlmiti lepinguid, arutati seadusi, küsiti nõu, otsiti tüdrukuid ja sulaseid. 6. Estofiilide-sakslaste mõju eesti talupoja haridustasemele. (A. W. Hupel, O. W. Masing jt.) Pastorina paistis August Wilhelm Hupel (1737 1819) silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta.
· Tema poolt kirj. üks esimesi ILMALIKKE JUTURAAMATUID avardas eesti lugeja maailmapilti ja teadmisi antiik-, kesk-, ja renessansiaja kirjandusest pärinevaga -> kasutusel ka LUGEMIKUNA; · Ühena esimestest tutvustas RAHVALUULET ILUKIRJANDUSE KAUDU. Peter von Mannteuffel: · Põhja-Eesti mõisate omanik; krahv; · kirj. teoseid maarahvale õpetlikeks meelelahutusteks; · ta oli eesti kirjanduses maaelu ja rahvakombestiku esmakordne mitmekülgne kirjeldaja. O. W. Masing: · Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, kuulus valgustajate hulka; · Pani aluse eesti aimekirjandusele (1818. a. ilmunud ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", nim ka. eesti rahva entsüklopeediaks); · andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte; · kirj. mitmeid kooliraamatuid (aabitsad, aritmeetikaõpikud jt); · tõi eesti kirjakeelde palju rahvapärast materjali; · uued oskussõnad; · püüdlus lähendada ortograafiat keele hääldusele;
Sellelt oodati lihtsamat tüüpu realismi, astus teravalt nooreestliku uusromantismi vastu, ründas Noor-Eesti, Siuru ja Tarapitaga seotud kirjandust. Vaikiv olek-ajajärk 1934-1940, selle aja kirjanduses on tuntav selge opositsioon ametliku positiivsusega(A.H.Tammsaare ,,põrgupõhja uus vanapagan"). Rahvuslikule positiivsusele vastanduvad psühholoogilised romaanid, milles tõuseb esile inimese isiklik sisemaailm. Traditsioonilisem ja rahvuskesksem. Arbujad-Heiti talvik,paul viiding, uku masing, bernard kangro, betti alver, august sang, kersti merilaas. Nooreestliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine, maailmakirjanduse autorite mõju. Huvi vaimsete, elufilosoofiliste küsimuste vastu. Ajakriitiline hoiak. Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine
Talurahvas oli tavaliselt vaid vallakooli haridusega. Eksisteerisid Põhja ja Lõuna Eesti murre. 1843 Ahreus-i andis välja grammatika kasutades Põhja- Eesti keskmurret. 1806 oli esimene Eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa Rahva Näddale Leht". See oli põhm saksakeelse ajalehe tõlkimine. Tsaari korralduses see ajaleht suleti (kardeti selle tõttu mässu). Realselt aga oli tiraaz nii väike. Eksisteeris ka kaks erinevat tähtede kombitantsiooni. 1821-23 andis O W Masing lehte ,,Maarahva Nädalaht". Lugejaskond oli väike, jagati õpetussõnu. Üks osa Balti sakslastes hakkas tundma huvi Eesti keele ja kultuuri vastu (estofiilid) ja läti keele ja kult vastu (letofiilid). Ülikooli jõudsid esimesed eestlased (esimesed haritlased): Faehlmann ja Kreutzwald. 1838. Pandi alus õpetatud Eesti seltsi (tegele Eesti kultuuri ja keele arendamisega ja uurimisega).
magusam praegune iseseisvus. Eesti Aleksandrikooli rajamine Jaan Adamsoni poolt 1862. a pani kindla aluse eesti hariduse edendamisele.Kuid koolid ei saanud ilma korraliku eesti keeleta ning 19.sajandil toimuski selle arendamine. Sajandi algul jätkus n-ö vana ja uue kirjaviisi pooldajate vaatekohtade võitlus.Nii loodigi 1803.a Tartu Ülikooli juurde eesti keele lektoraat. See oli keeleuurimise seisukohalt mõjuv samm.Otto Wilhelm Masing rikastas meie keelt veel ,,õ" tähe kasutuselevõtmisega ning väga heaks edasiminekuks oli Eduard Ahrensi poolt soome keele grammatika eeskujul loodud põhjaeesti kirjakeelele toetuvate eesti keele õigekirjareeglite avaldamine 1843.aastal. Tartu Ülikooli kasvandik Kristjan Jaak Peterson kirjutas tol ajal eestikeelseid luuletusi ning nimetas end maarahva lauljaks.Tema pidas võimalikuks eesti keele tõusmist kultuurikeeleks.19
,,Kolme katku vahel" peetakse eesti ajalooromaani uude arengujärku viijaks ning selle zanri uuendamisest osavõtjaks ka Euroopas. Ka Kross ise on ,,Kallites kaasteelistes" nimetanud seda ,,vististi oma peateoseks". Jutustuses ,,Taevakivi" (1975), novellides ,,Kolmandad mäed" (1975) ja ,,Pöördtoolitund" (1971) kirjeldab Kross eestlaste rahvusliku ärkamise perioodi läbi esiletõusvate ja koloriitsete karakterite (Johann Köler, Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Martens). Mitmeid (kirjutamis)ajakohaseid poliitilisi kaastähendusi võimaldanud ajalooline romaan ,,Keisri hull" ilmub 1978. aastal. Põneva vormilise leiuna on keisri eeski paindumatu baltisaksa mõisniku Timotheus von Bocki lugu esitatud eestlasest naisevenna päevikuna. 1982.-87 ilmusid ajaloolised romaanid ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit" ja ,,Vastutuule laev".
· Hans LEberecht ,,Valgus koordis" · August Jakobson ,,Elu tsitadellis"- ainus sõjajärgne näidend · Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"- paguluses · Nostalgiaromaanid Ristikivi ,,Hingede öö" ja Gert Helbemäe Eesti kirjandus 1960ndail · Hipid, kosmoselennud, teadusrev, nn sulaaeg, nooruse väärtustamine, · Uus põlvkond, kes uskus parema tuleviku ning vabaduse võimalikkusesse · Tõlgete ja otsekontaktide kaudu suheldi muu maailmaga · Siseemigrandid Uku MASING, Artur ALLIKSAAR, · Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist UNT, VETEMAA, RUMMO, KAPLINSKI · Eredaim pöördepunkt nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 62-69- kassetipõlvkonna isaks ARTUR ALLIKSAAR · Luule uuenemine- kaob optimism · Paguluskirjanike aeg hakkas läbi saama- surid maha, noori vähe juurde · Võitlus vabavärsi eest · Proosas kirjutati pooltõdesid seni mahavaikitud ajaloost
Betti Alver ning inimest sõltumatu isiksusena. (1906 - 1989) Bernard Kangro Arbujad on eesti kultuuri üks (1910 - 1994) suuri legende ja luule kuldaja Uku Masing sümboleid. Imetletud ja erakordsete autorite sõpruskond, Arbuma – ennustama, (1909 – 1985) kes sai oma nime 1938. aastal nõiduma, loitsma. Kersti Merilas ilmunud kriitiku Ants Orase Sõna pakkus välja Bernard (1913 - 1986) luulekogu ,,Arbujad: valimik
Mitteametlikud õpetused: BUDISM-ei toetu pühadele kirjutustele. Budismis puuduvad jumalad, see on inimese usk. Inimeseks on BUDHHA. Tema otsis vastust küsimusele ,,Miks inimesed kannatavad?". Budism jaguneb: 1) hinajaana vool (lõunapoolne budism) 2) mahajaana vool (põhjapoolne budism) Kõige kuulsam budist Eestis Kare Tõnisson. Sõdis I Maailmasõja Tsaariarmees. Sai sõjas kannatada mürgigaasi läbi. Budismist on kirjutanud raamatu Uku Masing. Lennart Mäll- Eesti Akadeemilise Orientalistika seltsi eestvedaja. Oli seotud Dalai Laama visiitide korraldamisega Eestisse. Peeter Vähi- tema initsiatiivil loodi Eesti Budistlik Liit Tallinnas. Vello Väärtnõu- ehitas valmis budistliku templi Läänemaale. DZAINISM Usundi märksõnad: - tattva- maailm koosneb nendest, need on dzainistlikud alged. Tegemist on pluralistliku õpetusega. - Amimsa- mitte vägivaldsus. Elusolenditele ei tohi viga teha.
paigaldamise teel 2004. a. Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo OÜ. Võru 2004. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Keskkonnainfo. Madalsoode ja rabade linnustik. 2010. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=2034&Itemid=347 (viimati külastatud 26.03.2014) Keskkonnaamet. 2010. Tamula järve ja Vagula järve hoiualadekaitse korralduskava aastateks 2010-2020. Masing, M. Nahkhiirte elupaigad Võrumaal. Tartu 2004. 9 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn. Riigiteataja. 2004. Looduskaitseseadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13001661 (viimati külastatud 25.03.2014) 10
brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks korda aastas väljaantava ajakirjana mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache"("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks") kõrval, mida ilmus aastail 1813- 1832 kakskümmend vihku (kokku üle 3500 lk.). Väljaanne sisaldas mitte ainult saksakeelseid uurimusi ja arvustusi, vaid ka eestikeelseid materjale ja tekste. "Beiträge" kaastööliste hulgas, kelle eesotsas seisid O.W. Masing, K.J.Peterson, jt, domineerisid balti-saksa pastorid, esines aga ka eestlasi, muuseas külaharitlasi ja soomalsi. Rosenplänter suutis vähe levivat väljaannet käigus hoida suurte majanduslike pingutuste hinnaga. Katsed sarja 1830-1840-ndate aastate vahetusel uuesti jätkata ei andnud tulemusi. "Beiträge" plaan eesti kirjakeele arendamiseks oli küllalt paljutõotav. Lähtunud tunnetusest, et vigane ning vaene kirikukeel ei vasta ajanõuetele, ning toetudes rahvakeelele kui kirjakeele
H. Tammsaaret, kelle kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi. Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro. Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
mis kunagi oli Peko riituses vereliisk on kadunud, kuid lastelaulu kujul veel elus. Paljud neist paralleelidest esinevad just piiriäärsetel aladele Venemaaga ning hõlmavad endast just küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Kasutatud kirjandus: 1. Eisen, Matthias Johann. ,,Eesti mütoloogia". Tallinn: Mats, 1995 2. Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko". Keel ja kirjandus 1975-03, lk 166-173 3. Masing, Uku. ,,Eesti usund". Ilmamaa 1998 4. Viires, Ants. ,,Vana Eesti rahvaelu". Ilo 2004 5. http://www.estonica.org/et/pildid/Peko/ - 08.03.2016 6. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-nelipuhad.php - 08.03.2016 7. https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa - 08.03.2016
Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas. ,,Kolme katku vahel"(I-IV, 1970-1980) peetakse tema peateoseks. (arenguromaaniks, kuna tegelane areneb läbi ajaloo). Suurromaani (tegevustik leiab aset 16.sajandil, Liivi sõja perioodil. Peategelane on Balthasar Russow- ,,Liivimaa kroonika" kirjutaja. Tüüpiline Krossi kangelane: madalast seisusest pärit, auahne edasipürgija -peab ka lahendama omaenese kuuluvuse probleemi. Ta on taiplik, teadmistejanuline, puutub lapsest saadik kokku kõrgema
Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under) ja ,,Arbujad". Arbujad oli noorte luuletajate sõpruskond, mis kujunes välja Tartu ülikoolis. Sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud luuleantoloogia järgi. ,,Neil olid ühesugused vaated kirjandusele ja nad vastandusid senisele luulesüsteemile." Luuletajad Betti Alver, Barnard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viidik ja Mart Raud. Siis ma võin hea meelega rääkida sulle erilisest isikust ja tema nimi on Mart Raud. Mart Raud (Martin Raud) sündis 14. septembril 1903. aastal. Mart Raud käis külas koolis Heimtali (täna Pärsti vald ) ja valla koolide Paistu ja Viljandi . Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis õpis kirjandust. Aastal 1920, Raud liitus kirjanduslik liikumine Arbujad. ,,Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920
· Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni · Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas. · Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikut · Tansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia · Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. Korta · Romantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John Muir · USA Sierra klubi tegutseb siiani · Ressursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill · Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetika · Aldo Leopold klassikaline essee A Sand Country Almanac ( 1949)
mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Novell - on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskseteemaga, lõpus on puänt. Raamnovell esineb tegelasena jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Giovanni Boccaccio "Dekameron". Vagabund hulkur Rühmitused: Arbujad- 1938 Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Noor-Eesti - 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut. Rühmitusse kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.
Viiralt. Hariduselus- mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uusi õpikuid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal ,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924
Kirjand Botaanikaaia ajalugu Villu Uueda Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas. Tartu Ülikooli Botaanikaaed asu...
kirjandusliku pöörde radikaalsemaid tulemusi püüti sobitada traditsiooniliste arusaamadega Kirjandus muutus ühiskonnakriitilisemaks ja sagenesid katsetused seostada kirjandust ja kaasaegset tehnoloogiat Murranguaastate luule Rahvuspatriootlike luuletusi kirjutati vähe Rahvuslikku identiteeti suhtuti mänglevalt Murrangu käigus tegeldi eelkõige keeleliste ja kirjanduslike otsingutega Eesti luuleloost tõusid esile kummalisemad kirjanikud (nt Uku Masing, Ilmar Laaban) Oluline oli kodumaise luule kokkusaamine pagulasluulega Kõige järjekindlamalt alustas väliseesti luuletajatest kodumaaga koostööd Ilona Laaman Uued suunad noores luules hakkasid endast märku andma 1986. aastal Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli)
Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes. Tõlketeosed ja kordustrükid. Perioodi II poolest algupärandeid rohkem. Lasteajakirjandus: Meie Meel, Põhjanael, Täheke jt.
Varem tähistas hing inimese tegelikku kuju ilma kehata. Uuemas definitsioonis aga nö piletit, kas taevasse või põrgu, peale maapealsete elupäevade lõppemist. Inimese musta kasti, kui soovite. Kätte on jõudnud 21. sajand ja ikka veel on aktuaalne teema kellele kuulub inimese hing. Keskendun antud töös sellele, millised võimaluse on inimesel surra, ehk mis saab tema hingest. Arvan, et hinge saatus sõltub sellest, kuidas inimene on oma elu elanud. Nagu on öelnud Uku Masing, et "siis on surm inimese oma, kui elu on olnud tema oma. Aga nagu praegu enamik inimestest ei ela oma elu, vaid mängivad ainult mingit näidendit kaaskodanike arvustamiseks ja hindamiseks, nii ka inimese surm ei ole enam nende oma, vaid tuleb kuskilt väljast vaenlase või sõbrana, aga ta tuleb väljast." Kui oletegi olnud sunnitud elama võõrast elu, siis vähemalt viimase tunnikese üle peaksite ikka ise otsusele jõudma. Muidu muutub Teie rahulolematu hing tülikaks
Tähe Triumfikaar on väga ilus ja ma loodan, et see püsib veel mitusada aastat, et noorema generatsiooni inimesed saaksid seda näha. Endal on ka unistus minna Pariisi ja triumfikaart lähemalt uurida. KASUTATUD KIRJANDUS Erilaid, T. Kuidas Pariis sai maailmakuulsa triumfikaare http://www.ohtuleht.ee/388512 (20.01.2013) Erilaid, H. AJA JÄLG KIVIS. Triumfikaar Pariisis (20.01.2013) http://arhiiv.err.ee/vaata/aja-jalg-kivis-aja-jalg-kivis-triumfikaar-pariisis Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, M. Eneke 4. Tln:Valgus 1986 (lk 89) (21.01.2013) Klassitsism (20.01.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism Sööks ühe õuna Pariisi triumfikaare all? (20.01.2013) http://www.maripuu.eu/tag/pariisi-triumfikaar/ Triumphal arch (20.01.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Triumphal_arch Viirand, T. Kunstiraamat noortele. Kirjastus Kunst 1984 (20.01.2013) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/arhitektuur.htm
Seal, kus elab üks, teist reeglina pole. Mürakaru koomikseid siilist 18 Kasutatud kirjandus 1. Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebipõhine õpikeskkond http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 2. Pisiimetajad - kaitset vajavad pisiimetajad Eestis (raamatu e-versioon) Autor: Matti Masing http://www.hot.ee/pisiimetajad/ 3. Toomas Kersalu, Tosin Metsalaulu 4. Postimehe laupäevane lisa Arter, 20. juuli 2002 5. Loodusõpe, Harilik siil, koostanud: Sven Zacek, http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=105 6. Torkel Hagström, Elisabeth Hagström, Põhjamaade imetajad, Varrak, Tallinn, 2011 7. Fred Jüssi, Rebasetund, Tallinn, Valgus, 1981 8. Stanislav Starikovits, Loomaaed läve ees, Tallinn, Valgus, 1990 9
maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed oskama eesti keelt. Rosenplänteri ,,Beiträge" etendas ligi 20 aasta jooksul juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Ajakirjas avaldatud materjalid pole tänini oma väärtust kaotanud, ikka pakuvad nad teadlastele vajalikku informatsiooni ja huvitavaid ideid. Otto Wilhelm Masing Kirikuõpetaja amet viis teda Lüganusele, Viru-Nigulasse ja Äksi. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi-perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat", luuletusi ning arvukalt keelaalaseid kirjutisi Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja
Anti talurahvale ka perekonnanimesid. Enne seda oli kasutusel olnud vaid ristinimi ja talunimi koos isanimega. Estofiilid olid enamasti kohalikud baltisakslastest eestlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Tegelesid eesti teemaga. Püüti end võimalikult laialdaselt harida ja lihtrahvast paremale järjele aidata. ,,Rahvaste hääled lauludes" kogumikud, mis sisaldasid erinevate rahvaste laule ja värsse, sisaldas ka mõnda eesti laulu. Tähtsamad estofiilid: · Masing eestlane, kuigi saksastunud ja ei pidanud end eestlaseks. Isa oli köster, ka saksastunud. Õppis Saksamaal. Mõjutatud valgustusideedest. Rahvameelne ja rahva valgustaja. Võitles rahva eest. Konkreetse tegutsemisega. Ei jätnud oma arvamust enda teada. Eetsi keele arendamine ja eestlaste õiguste eest võitlemine. Koolihariduse eest võitlemine. Oskas väga hästi eesti keelt ja püüdis seda arendada ja uuendada. Võttis kasutusele Õ-tähe
10 KASUTATUD ALLIKAD 1. Christiansen, J. Meeskonnavaim ja motivatsioon on treenitavad nagu lihased. Äripäev 18.01.1999. 2. Hiiemaa, M. Meeskonnatöö tahab pidevat õppimist. Äripäev 09.08.2006 3. Kaseniit, A. Grupid organisatsioonis http://www.slideshare.net/opetajaarno/2010-iii-teema-rhm-ja-meeskonnat (01.12.2011) 4. Kink, T. Meeskonnatöö. Meeskonna kujundamine ja motiveerimine. Muutused organisatsioonis.Koolitusmaterjalid. 2006. 5. Masing, M. Meeskonnatöö. Mis see on?Miks seda vaja on?Eeldustest lahendusteni. Koolitusmaterjalid 2008. 6. Roots, H. Loenguid organisatsiooniteooriast. Sisekaitseakadeemia kirjastus. 2005. 7. Saue, K., Vesso, S. Õnnelik meeskond. Tallinn. AS Äripäev, 2008. 8.. Telvik, A., Rõbtsenko, V. Koostöö ja ühistöö kalanduspiirkonna arendamiseks.Koolitusmaterjalid 2009. 9. Toomse, R. Tunne ja usalda oma meeskonda. http://www.nooredliidrid
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...
Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi pärito...
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS Inimesed Timotheus Von Bock- keisri hull, satub Schlüssengerbi vanglasse, kuid jääb oma põhimõtetele kindlaks, kannab revolutsioonilisi ideid. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa. Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Katharina von Bock( Eeva Mättik) lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine. Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine. Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab l...
12. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid: Kihelkonna ja kreisi maakonnas. Gümn. Kubermangulinnas. Ülikool; Talurahvas- valla, kihelk, õigeusu maarahvakoolid. 13. Üpetajate seminarid Eestis, eriti Cimze seminar: saksakeelne kihelk. Kooli õpetajateselts. Elementaarkooliõp. Seminar 1828. 14. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? 19.s keskel. 1870-80 üle Eesti, peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamis kohust. Pilistvere kihelk. ? 15. Esimene eestikeelne ajaleht. O.W. Masing ,,Maarahva Nädalaleht" 1806 (1821) Kreutzwald ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848) 16. 1843 uus eesti keele grammatika (Eduard Ahrens) ühtne kirjakeel. 17. Usuvahetusliikumine- õigeusu levitamine Maltsveti liikumine- J.Leinberg loobus varast ja elukorraldusest. Rahva pöördumine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 18. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid: Joonistuskool. Kunstieleu keskus- Raadi mõis. Tähtsad olid seltsid. 19
http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/ 7. Leidke Eberhard Gutsleff’i „Jerusalemma Linna hirmsast Hukkasamissest”. Kus ja millal see jutt ilmus? Kuidas leidsite? Ilmumiskoht Tallinn ja ilmumisaeg 1701. Valisin ülevalt Autorid ja kirjutasin otsingusse: Autori nimi: Eberhard Gutsleff Teose pealkiri: Jerusalemma Linna hirmsast Hukkasamissest 8. Kes on raamatu „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele“ autorid? Millal raamat ilmus? Kuidas otsisite? Raamatu autor on Otto Wilhelm Masing ja raamatu ilmumisaeg on 1795. Valisin ülevalt Tekstis ja kirjutasin otsingusse: Pealkiri: ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele Nimi: Õpperühm: Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg – http://kreutzwald.kirmus.ee 9. Leidke V. Tormise „Kaugelt näen kodu kasvamas” audioesitus. Kes seda esitab ja kuidas leiate? Esitajad on Eesti Raadio koor, sümfooniaorkester ja solist Viktor Gurjev. Otsing: Kaugelt näen kodu kasvamas Täpsusta millist infot otsid: Audio 10
Eesti keelte paabel Peep Ilmet ütleb siin artiklis, et kirjaniku ja luuletajana tunneb ta muret eesti keele käekäigu üle. Alustuseks nimetab ta kaks tõde, mis kehtivat kõigi keelte kohta: 1. IGA SÕNA ON VAID MINGIL MÄÄRAL KOKKULEPITUD MÄRK , TUNNUS ehk SÜMBOL! Sõna tähendus on kokku lepitud vaid mingil määral, näiteks sõna ,,laud" seostub mõnel kõigepealt söögilauaga, teisel kirjutuslauga, või pikalt saekaatris töötanule hoopis saelauaga. Seega et sõna tähenduse mõistmine sõltub inimese elulaadist, elukutsest, sellest, mis seoses on see sõna tema mällu jäädvustunud. 2. Kirjutatud sõna on ajaliselt jääv, kuid kustutatav, lausutud sõna on ajaliselt hetkeline, kuid kustutamatu. Lihtsam on kirjutatud sõnaga kuna seda saab peale kirja panemist veel muuta ja lihvida. Mida autor kutsub ülesse ka rohkem al määral tegema, kuna tihti tundub et trukki lastakse kõik mis sulepeast välja tuleb. Keerulisem on kõnekeelega, kuna ...
taimegeograafilised kogud". Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964). Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep (1964-1969). Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba
tragöödia Shakespeari poolt on „Romeo ja Julia“ • Kasutatud kirjandus “Väliskirjandus”, K. Leht, O. Ojamaa, “Valgus” Tallinn 1977 • “Maailmakirjandus”, koostanud Jüri Talvet, Tallinn “Koolibri” 1995 • “Illustreeritud faktivaramu”, Dorling Kindersley, Dorling Kindersley Limited, London 1999; eesti keelde tõlkinud Mart Aru, Andre Help, Maarja Kangro, Lore Listra, Viktor Masing, Linda Poots, Ürge Reinsalu, Karel Zova, Ivar Veldre, Koolibri 2002 • http://www.draamateater.ee/uus/index.php?lk=14&show=39 • http://ylejoe.parnu.ee/~taimi/luuletused.html • http://www.shakespeare.ee/?lk=w.shakespeare • http://aphorismen-archiv.de/images/shakespeare.jpg • http://www.spacerad.com/mallakai/mural/images/Shakespeare.jpg • ttp://www.vatteater.ee/files/project/theatre_cafe_raamatud.jpg • http://www.miksike
Kui palju maksab õnn? Igaühel meist on läbida oma tee. Seda käies jätame jälje- just seesuguse, nagu ise soovime. Uut teed aga kellegi teise kingades ei astu selleks on vaja oma soove ja ootusi. Mäletan, et Uku Masing on kunagi öelnud, et ehitav ja loov on vaid selline tegutsemine, mis sünnib sisemisest täiuslikkusest. Seda teeb inimene, kes elab harmoonias on õnnelik. Kuid, kas õnnelikkus on üheselt mõistetav ja mida peame siis ikkagi tegema, et olla õnnelikud? Inimesele olulised vajadused- need, mis õnne moodustavadki- saab laiemas plaanis jagada kaheks: vaimsed ja füüsilised/füsioloogilised, kuigi nad on omavahel tugevas seoses.
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem vaadake neid vorme, mis neist on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
