mitmetes võõrkeeltes. Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil. 18 sajandil tekkis tänapäevane kirjandus ja kirjanduspublik, lugemine läks massidesse. Otsustavaks saab aja mõiste, aja tajumine. II poolel saab alguse Eesti ajakirjandus. Kerkib esile kodanlusprouade klass, kel oli palju aega ja ostsid/lugesid ajatäiteks raamatuid. Samal ajal tekkis ka konflikt teemal, mida rahvas võiks/peaks lugema. XIX sajandi algus: O. W. Masing ja Peter Mannteuffel Pärast Pohjasõda kuulus Eesti Vene tsaari käsutusse. 93 aasta jooksul vahetus Venemaal tsaar 5 korda. Aleksander II ajal (1855-81), toimus Eestis rahvsulik ärkamisaeg. 1803 taasavati Tartu Ülikool. Mannteuffel (1786-1842) oli aadlimees, kellega seostub palju rahvuslikke legende. Tema idee fix oli teha lennumasin. Masing (1763-1832) oli tema koduõpetaja. Mannteuffelilt ilmusid: 1838 "Ajaviide peeruvalgusel", 1838 "Villem Naadi karskusteemaline
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, ...
Ma vaene Tardo Liin" 1739.a. Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala Sanna" ilmumine. ANTON THOR HELLE. Põhjaeestikeeles. 19.saj.- üleminek kirikukirjanduse keelelt rahvapärasemale keelele. 1806.a.- ilmus esimene eesti keelne ajaleht, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ilmus lühikest aega, lõunaeestikeelne. Roth & Oldekop. 1821-23, 1825.a. Otto Wilhelm Masing andis välja esimese järjepidavama eesti ajalehe ,,Marahwa Näddala-Leht". Otto Wilhelm Masing eesti keele uuendaja, tõi eesti keelde ,,õ"-tähe. Tema tähtsaim teos on ,,Pühha päwa Wahhe-luggemissed". 1813-1832.a. avaldas Johann Heinrich Rosenplänter oma kulul saksa keelset ajakirja ,,Beiträge..". Esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet (20vih). Selles avaldas oma tekste ka Kr. J. Peterson.
Eestlane õpib lugema ja kirjutama 13. sajandil ilmusid Läti Henriku kroonika ja ,,Taani hindamisraamat´´. 16. sajandil ilmus Balthasar Russowi kroonika. 1520. aastal jõudis Eestisse reformatsioon. 1535. aastal tuli Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. 1632. aastal toimus Tartu Ülikooli Academia Gustaviana asutamine. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Aastal 1795 avaldas O. W. Masing ,,ABD ehk Lugemise-Ramat Lastele´´. 1818 toimusid käsikirjalised ,,Kristjani Jago Petersoni laulud Riia linnas´´. Aastal 1909 avati Eesti Rahva Muuseum. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Otto Wilhelm Masing (1763-1832), kes avaldas Eestis esimese aabitsa ja Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), kes avaldas luuleloomingu ,,21 eestikeelset luuletust´´. Kroonika ajaraamat, mis esitab ajaloolisi sündmusi nende toimumise järjekorras. Katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat
Esimesed eestlastest haritlased Eesti kirjandust on arendanud mitmed andekad inimesed. Nende eesmärgiks oli eestlaste teadmiste parandamine ning avardada silmaringi välismaailma kohta. Otto Wilhelm Masing on eesti vanima kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju on meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,, Täieline ABD- Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi
1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma h...
Gümnaasium või kreiskool Järgnes kihelkonnakoolile. Olid mõeldud eelkõige aadlile, kuna talupoegadel polnud võimalusi ega raha oma lapsi sinna üldjuhul saata. Olid tasulised koolid, oli olemas õppemaks. Lapsele elukoht, riided, söök, õpikud jne. Ülikool Läksid lapsed peale gümnaasiumi. Eestlastest jõudsid sinna vähesed. 19. sajandil algas eestikeelsete raamatute ja ajalehtede väljaandmine. Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva nädalileht", ilmus vaid mõned numbrid. Tõi eesti keelde õ-tähe Väga populaarsed olid kalendrid, kus olid ilmaennustused ning tõlkejutud talupoegadele. Ehituskunstis valitses klassitsism. Parim näide Tartu Ülikool. Ka tolleaegsed mõisahooned järgisid klassitsistlikke jooni. Raplamaal on kõige rohkem säilinud mõisaid. Klassitsism oli hästi levinud ka postijaamades. 19. sajandi talurahvaseadused olid eelkõige kasulikud mõisnikele.
· "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. · Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
"Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) "Professor Marteni ärasõit" "Keisri hull"(Timotheus von Bock) "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. "Paigallend" "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
ehituse. 18 saj. suurim teadlane botaanika vallas oli Carl von Line. Mida ta tegi? Kaasaegse elusorganismide süstemaatika- ja taksonoomija rajaja. 19. Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed.
17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R.Faehlmann: Esimene kes hakkas rahvaluulet kasutama, arst, 1798-1850, sünd Ao mõisas Järvamaal, Suri kopsutuberkoloosi Tartus
1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, kes kirjutas kõrgel tasemel luuletusi) 1816/1819 Pärisorjuse kaotamine 1858 Teoorjuse kaotamine talude ostmine ; romantism ; ülistati eestlust ; Viljandi Perterburg, Tartu
Arbujate sarnasused 1930. aastate keskpaigast peale äratasid oma esikkogudega tähelepanu seitse noort luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Nad ei moodustanud erit kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. Siiski kuulus suurem osa neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. aastal ilmus koguteos ,,Arbujad", mille oli autorite varem ilmunud loomingu põhjal koostanud kirjandusteadlane ja kriitik Ants Oras. Ühiste kaante vahel mõjusid luuletajad juba kindla rühmana
maja uksel Võrus Kasutatud materjal Friedrich Reinhold Kreutzwald. http://kreutzwald.weebly.com/elulugu.html. 16.11.2016 Hollo, A. Erandlik oma ajas. http://www.ajakirimari.ee/Erandlik_oma_ajas_850.htm.16.11.2016 Kreutzwaldi sajand. http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?ite m_id=165&table=Perso ns. 20.11.16 Ehala, M. Habicht, K. Kehayov, P. Zabrodskaja, A. 2012. Keel ja ühiskond. Tallinn: KÜNNIMEES Jõeste, M. Karu, Ü. Masing, V. Oksa, H. Pärk, M. Raudtits, L. Rõigas, Tänan kuulamast!
Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule
ARBUJAD KES NAD OLID? · Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia ,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. LIIKMED · Betti Alver · Bernard Kangro · Uku Masing · Kersti Merilaas · Mart Raud · August Sang · Heiti Talvik · Paul Viiding HEITI TALVIK(1904-1947) · Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni
Iseseisvus ja meie" välise, formaalse iseseisvuse tõelisele vaimsele iseseisvusele, kuulutades: ,,Maha iseseisvus kui ainult kroonu! Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine. *tehissõnad- roim, süüme, embama, veenma, tõik Sajandi teisel poolel murrete tähtsus vähenes, samas põlvkondade vahel keeleerinevused suurenesid. Murre on piirkondlik keelekasutus, mis erineb kirjakeelest mõnede tunnuste poolest.7 Kaardi saate siit: http://www.murre.ut.ee/esindatud-murded/ (päris hakkangi siia joonistama seda kaarti :D, mul on targematki teha !!)
(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- Johann Köler 1821-1823, 1825 ilmunud Marahwa Näddala-lehe väljaandja- Otto Wilhelm Masing Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald. Ta oli eesti üks esimesi haritlasi ning rahvuseepose 'Kalevipoeg' autor, mis sai Eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. 8.Mis nime kandis 19.sajandi esimesel kümnendil ilmunud tartumurdeline ajaleht? Miks jäi ajalehe ilmumine lühiajaliseks?(2p)
1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini “Jevgeni Onegin” Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. ARBUJAD Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938.aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia “Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat” järgi Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval. Betti Alveri Muuseum Jõgeval. Avati 23.novembril 2006.a Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus. AITÄH KUULAMAST!
Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse ee...
Miks ei tohi prügi jätta vedelema metsa, mis võib juhtuda? Kuhu panna prügi matkal olles? Nendele küsimustele leiame samuti raamatust vastused. Räägitud on ka sõnnikuussidest, kes toituvad prügist. Erinevad mõtted, miks on hea kasutada kompostinõud. Saame infot ka prügiauto tööst ning prügimõe põhimõttest. Erinevad nipid ja nõuanded, kuidas saab asju korduvalt kasutada ja mida teha tuppa toodud puudega. 3) "Sa vaata vaid..." Viktor Masing Viktor Masing on autor, kes on kirjutanud lasteraamatu taimedest, mida ei murta ega nopita, ning võrdluseks ka neist, mida võib korjata ja suhu pista. Raamatu alguses on koostatud legend, mille eesmärgiks on see, et kogu raamatu vältel on iga taime juures märk, mis näitab, kas ta on ohtlik või ohutu, eluohtlik, ravimtaim, NSV Liidu punase raamatu taim ehk loodusharuldus, Eesti NSV punase raamatu taim ehk kohalik loodusharuldus, salatitaim,
esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama. Masingu tähtsain teos on ,,Pühhapäwa wahheluggemissed" (1818), millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahhwa Näddala Leht" (182123 ja 1825) on esimene järjepidevam eesti ajaleht.
täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt. Otto Wilhelm Masingu (1763 – 1832) keelekorralduslik töö rajaneb elaval rahvakeelel. Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärasest lausestusest, rikastas keele sõnavara ja lähendas kirjakeele märkimisviisi hääldamisele. Võttis kasutusele õ-tähe. Kirjutas esimese rahvaraamatu “Pühapäeva vahelugemised” (1818), mis sisaldab õpetlikke lugusid kaugeist maist ja nende elanikest. Tuntuks sai oma ajalehega “Maarahva Nädalaleht” (1821 – 1823), milles leidus sõnumeid kodu- ja välismaa sündmustest, loodusnähtustest, maakera ehituse
Referaat loodusgeograafias Mato Grosso platoo Planalto de Matto Grosso 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Geoloogiline ehitus 4. Kliima ja -diagrammid 5. Mullastik 6. Taimkate ja loomastik 7. Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi (pildiseeria) 8. Kasutatud kirjandus/ internet 3 Sissejuhatus "Mato Grosso piirkonnas vahelduvad korrapäratult ürgmets, rohtlad, sood ja roostikud. Sellepärast elab seal lähestikku eri ökosüsteemidele iseloomulikke loomi suurim loomastiku vaheldusrikkus kogu Ameerikas," kirjutatakse ühes lastele mõeldud geograafia entsüklopeedias. Oma referaadis püüan ma mitmesugustes raamatutes, teatmeteostes ja internetis leiduvat informatsiooni kogudes selgusele jõuda, missugused asendi, kl...
Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Aastasadade jooksul olid kirik ja mõisad omavahel tihedalt seotud. Kirikukroonikad kajastavad tähelepandavamaid juhtumusi kogu kihelkonnas. Kultuurilooliselt oluline on tõsiasi, et aastatel 1788-95 oli Lüganuse õpetajaks eesti kirja- ja keelemees Otto Wilhelm Masing. Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt. hakkasid Eestimaal kujunema juba X - XIII sajandil. Selleks ajaks oli asustatud praktiliselt kogu Eesti territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk
parema koha eest uues ühiskonna s. ,,Arbujad" 1938 Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Arbujad Kogumik "Arbujad" (1938) Arbujad arendasid Kersti Merilaas, August Sang, Heiti püüdlesid edasi nooreestlaste Talvik. varasema sümbolistlikku eesti luulelaadi ning
Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda,
(TÄHTSUS: eesti vaimukultuuri koguja) Asutas ajakirja ,,Beiträge" (1813-1832), oli pühendatud keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele.Pani aluse eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale. Ta suhtus eesti keelde väga lugupidavalt, üks ajakiri oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile. Ta arvas, et kõik ametid peaks oskama eesti keelt. Ajakirja kaastööliste ring oli lai, ning ta hakkas ajakirja lubama ka eesti soost autoreid nagu Masing, Peterson. Ajakiri etendas ligi 20.aasta jooksul juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Otto Wilhem Masing- (1763-1832)Kirikuõpetaja, Ta pakkus peamiselt mõistust ja mõtlemisvõkmet arendavat kirjavara. Tema kirjanduslik tegevus oli mitmekülgne ja viljakas. Tema sulest ilmusid vaimulikud raamatud, kalendrid, koolide tarbeks, luuletusi tuntuim ,,Päts" ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Ta pani endale eesmärgiks
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kurit...
• 1942 anti välja kaks numbrit almanahhi „Ammukaar“ • 1945 hakkas ilmuma nädalaleht „Sirp ja Vasar“ Mida tegid eesti kirjanikud? l Edukad olid need, kes omandasid kiiresti sotsialistliku realismi põhimõtted l Toimus geograafiline ümberpaiknemine: 1) põgeneti Eestist; 2) jäädi Eestisse l Kirjanikest jäid Eestisse näiteks: J. Vares-Barbarus, J. Semper, A. Jakobson l Kirjanikud, kes vaikisid olid B. Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„
Fotod mulle meeldivad eriti loodusest ja loomadest, sellepärast ka selline valik. Mulle meeldis see näitus väga käisin lausa kaks korda seda vaatamas. Käin kindlasti ka edaspidi näitustel, see oli huvitav. Kuuendal "Pärnumaa foto" väljapanekul osalesid Aiki Leet-Teetlaus, Alisson Kruusmaa, Andreas Härm, Andres Ennok, Andres G. Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Helen Tomson, Henn Soodla, Jaanika Sillat, Jaanus Saar, Janely Adler, Karin Klaus, Karl Adami, Kristin Nikolai, Margus Valt, Maris Puust, Mark Soosaar, Martin Absalon, Mati Luhtjärv, Meisi Volt, Mikk Pärnits, Ramo Tomingas, Rein Jürimäe, Rita Talisoo, Silja Mäetamm, Urmas Luik, Vaiko Edur, Valmar Valdmann ja Ülo Soomets. "Rukkirääk" Martin Absaloni foto. Ilus,
pidanud rohkem rääkima kunstist ja kunstisuundadest ajalootundides, kuna kunst omab suurt tähtust meie ühiskonnas ja ajaloos. Meie giid Kunstimuuseumis oskas väga hästi rääkida igast ruumist ja sellest, mida võis seal näha. Mulle meeldis, et ta küsis, mida meie arvasime maalidest ning mida kunstnik tahtis selle maaliga öelda. Temast oli ka meeldiv, et ta küsis, mida meie teame Vene valitsejatest ja Kadrioruga seotud ajaloost. Kokkuvõtteks tahtsin Teid, õpetaja Maia Masing, tänada, et Teil oli aega ja viitsimist meiega Kadrioru Kunstimuuseumisse tulla ekskursioonile. 8A klassil, ja ma usun, et ka Nõmme Põhikoolil on väga kahju, et Te peate lahkuma. Olete olnud suurepärane ajalooõpetaja meile ning paremat ei oskaks tahtagi! QuickTime och en QuickTime och en -dekomprimerare
12. Too näiteid vähemalt kahest vana kirjaviisi kokkuleppest. ● Võõrtähtede kasutuse vähenemine ● H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 13. Millal ilmus esimene eestikeelne täispiibel? Miks oli see rahva jaoks oluline? ● 1739a. ● Kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist ● Aitas kaasa lugemisoskuse arenemisele, avardas silmaringi. ● Rikastas kirjakeele sõnavara. 14. Millega on läinud ajalukku keelemees Otto Wilhelm Masing? ● Võttis õ-häälku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. ● Andis välja Marahwa Näddala-Leht. 15. Kes pani aluse uuele kirjaviisile? Mis oli uue kirjaviisi eeskujuks? ● Eduard Ahrens ● Soome keel 16. Miks on Friedrich Reinhold Kreutzwald oluline isik eesti kirjakeele ajaloos? ● Ta oli uue kirjaviisi propageerija ja sõnavara rikastaja. 17. Johannes Aavik. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis
- Avaldasid noorte autorite loominguid - Olid tollel ajal liiga elitaarsed (pühendusid ainult haritlastele) - Läksid lahku, sest nad olid saanud juba tuntuks ja sõda algas Arbujad: · 1930ndad · Arbujad ehk nõidujad · Eestvedajad: - Betti Alver - Bernard Kangro - Kersti Merilaas - Mart Raud - August Sang - Heiti Talvik (mees) - Paul Viiding - Uku Masing (teoloog) · Esimene kirjanikkond, kes on kõrgharitud · Olid kuulsad oma sõnamängude poolest ( Betti Alver ,,Jevgeni Onegin") · Lagunesid II maailmasõjas Nõukogude okupatsiooni tagajärjel Siuru: · 1917-1919 · Siuru tähendab murdes põldlõokest · Pakkusid loodus ja armastusluulet sõja vahele · Eestvedajad: - Marie Under - Artur Adson - Hendrik Vissnapuu - Johannes Tsemper - August Gailit
· See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. · Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. · Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. · Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. Arbujad · Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. · Püüdlesid Noor-Eesti ideaalide poole. · Neid iseloomustasid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
selge pildi. Niisugune raamat ergutab lugejas ka huvi looduse elu ja -näh- tuste vastu ja kasvatab teda loodusesõbraks. (Annist jt 1940: 132–133) Nii sellest tsitaadist kui ka teoses käsiteldava ainestiku ajaloolisest ülevaatest nähtub, et autorid hõlmavad populaarteaduse mõiste alla ka esteetilisust taotlevad ja esseistlikumad looduskirjeldused. Populaarteaduse, selle hulgas looduskirjanduse mõtestamisega on seni kõige väljapaistvamalt tegelenud professor Viktor Masing, seda nii vas- tava valdkonna teoreetilise käsitlemise kui raamatute arvustamise kaudu Eesti Looduse jt ajakirjade veergudel (Masing 1970a; 1970b; 1982; 1987). 20. sajandi olulisemaid ülevaateallikaid looduskirjanduse kohta on looduskaitsetegelase ja kodu-uurija Jaan Eilarti raamat "Inimene, öko- süsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis" (Eilart 1976). Raamatu sissejuhatavas peatükis "Eesti looduskaitse kujunemisteelt" on suurt rõhku
väljendada autori kujutlusi, ideid ja elamusi, jõuline väljenduslaad, kunstilised liialdused. Muutus poeetide hoiak ja luule üldilme. Arbujad Sõpruskond sai Tartus kokku 1930a. Nad olid esimene põlvkond noori luuletajaid, kes olid saanud emakeelse hariduse iseseisvas Eestis. Taaselustasid ja arendasid edasi sümbolismi, huvitusid elufilosoofilistest ja vaimsetest küsimustest Ajakriitiline hoiak, rõhutasud luule ja kunsti tõeväärtusid Heiti Talvik juhtvaim Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, August Sang- müüride sümboolika Püüd vaimsele iseseisvusele, nad kujundasid 20.sajandi luule kõrgtaseme. Arbujate tegevuse lõpetas pagulus.
1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Praegune Teaduste Akadeemia maja Toompeal KIRJANDUS Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. A.H. Tammsaare Karl Ristikivi KUNSTIELU Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks uusrealism. Noorem põlvkond kunstnike: Adamson-Erich, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra, E. Viiralt "Jutlustaja" E. Viiralt "Naised pesemas" A.Bach "Kalevipoeg" K.Raud A. Rinne - Penni serenaad MUUSIKAELU Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod...
KONTROLLTÖÖ (VANEM EESTI KIRJANDUS ; Õ.LK.7-79) 10. klass NIMI: ......................................................................................................................................... 1. Millal sündis eesti ilmalik kirjandus? 17.sajandil. 2. Nimeta esimene järjepidevam eesti ajaleht. Kes seda välja andis? ,,Marahwa Näddala-Leht,, (1821-23, 1825) Väljaandja Otto Wilhelm Masing ( 1763-1832 ) 3. Kelle tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine? Iseloomusta ajakirja ,, Beiträge,, ( mh.väljaandmis aastad, keel, millele pühendatud ) Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri ( 1782-1846 ) tegevusega. Aasrail 1813-1832 avaldas ta oma kulul saksakeelset ajakirja ,, Beiträge ,,- esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Selles ilmus keele-, kirjandus- ja rahvaluulealaseid uurimusi ning eestikeelseid tekste
Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja "Arbujate" rühtmituse luule luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad kui ka Alliksaar olid võimude poolt põlatud. Tudengeid hoiatati Alliksaare ja teiste läänelike luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata. Juba esimesel ülikooli sügisel kutsus Andres Ehin oma koju kümmekond luulehuvilist (Kaplinski nende hulgas), kusjuures elas ühes majas Betti Alveriga kümmekond luulehuvilist
Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Usk Pietism Sügav uskumine. Vagadus ja meeleparandus. Lähendas usku rahvale. Ratsionalism Õpetuste jagamine Talurahva valgustamine Võitlemine ebausuga Otto Wilhelm Masing Pastor Ratsinalist Õ-täht Aabitsate autor Ajaleht „Tallorahva Kulutaja“ „Marahva Näddala-Leht“ Tõlkis „Liivimaa talurahvaseaduse“ Johann Georg Eisen Vaimulik Aianduse eriteadlane Esimene pärisorjuse kui institutsiooni kriitik kogu Vene impeeriumis. 1764 "Ühe Liivimaa patrioodi kirjeldus pärisorjusest, kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud" Hernhuutlus Vennastekoguduste liikumine.
levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne Kreutzwald pärisorja poeg 1833-1877 Võru linnaarst
sentimentaalse lektüüriga. Populaarseks osutus Kreutzwaldi tõlgitud „Wagga Jenowewa“ Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Suured teened selles vallas olid Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843.aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Eelärkamisaeg – seotud balti-saksa haritlastega, kes uskusid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Estofiilid – baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. Kuulsaimateks estofiilideks on: 1. Rosenplänter – töötas üle 30 aasta Pärnus kirikuõpetajana; õhutas Pärnu raadi
Selleks tuleks läbi viia teavitusprogramme nende vajalikkuse ja kaitsevõimaluste kohta. 9 Kasutatud kirjandus 1) Meschede, A. (2001) Nahkhiired metsades. Tallinn: Keskkonnaministeerium 2) TÜ Loodusteaduste Didaktika Lektoraadi õppematerjal „Brandti lendlane“ (2010) [WWW- materjal] http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOBRA.htm (vaadatud 13.03.2011) 3) Šuba, J., Masing, M. (2010) DVD „Nahkhiired“. BOD GROUP 4) Masing, M. (2010) Seireprojekti „Nahkhiired“ 2007.- 2010.aasta töö kokkuvõte [WWW- materjal] http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.phpid=13&act=show_reports&subact=&prog_id= 628219542&subprog_id=385678796 (vaadatud: 13.03.2011) 5) MacDonald, D. W., Barrett, P. (2002) Euroopa imetajad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 45-60 6) Masing, M., Keppart, V., Lutsar, L. (2004) Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005-2009 [WWW-materjal] http://www
Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kui 1857 hakkas Pärnus ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. saj. II poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. lk. 150 Eelärkamisaeg on seotud baltisaksa haritlastega, kes leidsid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Eestis tekkisid estofiilid – balti-sakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. * Üks esimesi estofiile oli J. H. Rosenplänter: 1) Ta töötas üle 30 a Pärnus kirikuõpetajana. 2) Lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 3) Andis välja õpikuid. * Otto Wilhelm Masing:
Heiti Talvik luuletaja Ado Vabbe kunstnik Betti Alver luuletaja Jaan Koort skulptor Kersti Merilaas luuletaja Anton Starkopf skulptor August Sang luuletaja Voldemar Mellik skulptor Uku Masing luuletaja Adamson-Eric kunstnik Bernhard Kangro luuletaja Aino Bach kunstnik Freidebert Tuglas novelli Eduard Ole kunstnik August Gailit novelli, uusromantika Jaan Vahtra kunstnik Anton H
inimsuhted fantaasia. Peategelaseks on silmapaiste isik, kes on visadusele tõusnud elus paremale järjele, aga tähtis küsimus on kuuluvus. Kompromissiteema- mil määral võib vastuollu minna oma tõekspidamistega, et täita ük ajastu nõudmisi. "Pöördtooli tund" räägib Jannsenist. Peategelaseks poeg, kes arutleb isa tegevuse üle. Nt vastuolu Jakobsoniga. ,,Taeva kivi" maising ja peterson on kokku viidud. Nad ei leia ühist keelt. Kuna masing vanameelne ja peterson uuemeelne. (On tõlkinud ,,Alice imedemaal".) Alustas lühemate juttudega. Suurteos ,,Kolme katku vahel" 4 osa, räägib Balt Russovist ja Liivi sõja ajast. Tema kui eestlase läbi silma pandud sündmused, natuke saksa võimu vastu kriitilised. 78 tuli ,,Keisri hull" seda peetakse tippteoseks. ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev" (keegi läks saksamaale, kui hitler kutsus, võimu ja vaimu erinevused, tüüp ei kohanud oludega seal)
üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing. Muistend Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
