1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära v...
.............................. 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria
Üldistuste tegemine Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia majandusteadus ... Sotsioloogia ajaloo perioodid · Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19. Saj) · Klassikaline sotsioloogia (19. Saj. keskelt - 20 saj. algus) · Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mujukamad sotsioloogiad · Karl Marx · Emile Durkheim · Max Weber Auguste Comte (1798 1857) · Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903)
40. Kuidas suhtuvad omavahel lugeja ja tekst? Tähendus pole teksti sees vaid sünib lugeja teadvuses. Samuti lugeja subjekt muutub/ sünnib lugemisaktis. Umberto Eco on öelnud: kõik üksikud tähendused moodustuvad lugemise hetkel vastuvõtja ehk siis lugeja teadvuses, mis ei ole teksti algselt sisse kodeeritud. 41. Kuidas suhtuvad omavahel autor ja tekst? 42. Millised faktorid mõjutavad kultuurinähtuste kujutamist Marxi teooria seisukohalt? Marx ütleb, et majandus määrab oluliselt ära, missugune meie elu on. Kuidas on korraldatud meie omavahelised suhted ja kuidas need toimivad. Märx jaba ühiskondliku olemise kaheks: 1) BAAS(ehk siis majandus)- mille moodustavad tootmisvahendid ja tootmissuhted. Tootmisvahendid- millised tehnoloogiad meil on kasutusel, saavutavad teatud ajaloolisel etapil teatud piiri. Tootmissuhted- kas tootmisvahendid on kellegi omanduses, millised suhted on
ühiskonna sees valitsevate pingete leevendamiseks ja uue ideaalühiskonna loomiseks. Valgustus ja Prantsuse revolutsioon olid idealiste ergutanud, erinevaid lahendusi ühiskonna korraldamiseks tundus korraga olevat palju ja revolutsiooni kaudu vanade valitsejate minema- kihutamine oli neist üks erutavamaid. Sotsialism saavutas suure populaarsuse eelkõige prantsuse ja saksa filosoofide ja majandus- teadlaste hulgas. Ilmselt inimajaloo mõjukaim mõtleja Karl Marx (1818-1883) oli üks neist. Marx rajas süsteemi, mis seletas uudsest vaatenurgast lahti inimühiskonna toimimise ja pani paika selle eesmärgid. Põhiidee oli lihtne inimühiskonnas on läbi ajaloo toimunud klassivõitlus, kus alati on olnud üks osa priviligeeritum ja enamus on seetõttu olnud rõhutud ning vaene. Ühiskond tervikuna toodab rikkust, ent reaalse töö selle rikkuse tootmiseks teeb ära see enamus, kes saab tasuks väga väikese osa rikkusest endast. Kapitalistlik ühiskond
A.V. kaotas lõpuks huvigruppide toetuse. Venemaal hakkas tõstma pead vasakäärmuslus ehk bolsevikud. (kommunism< sotsiaal <->konservatiivid/liberaali > fasism/natsism) Kommunistid Kommunistide eesmärgiks oli maailmarevolutsioon, mis tähendas kommunistliku idee võimule pääsemist üle kogu maailma. Nende ideoloogia aluseks oli klassivõitlus. (Omanikud kapitalistid ja töölised ehk proletariaat). Kaasaegse kommunismiidee peamiseks väljatöötajaks oli Karl Marx. (,,Kommunistliku partei manifest" 1848; Algab nii: ,,Üks tont käib ringi mööda Euroopat..."). Karl Marxi põhiteos kandis nime ,,Kapital." Töölised haaravad võimu (vägivaldsel teel) ja kehtestavad proletariaadi diktatuuri. Kommunistlik ühiskond pidi olema ilma eraomandita, eraomand pidi kaotatama. ,,Igalt ühelt vastavalt võimetele ja igale ühele vastavalt vajadusele." Pidi ikkagi olema grupp, kes hakkab seda määrama. Enamlased kogusid järjest enam populaarsust.
ajakirjandusele.Ühiskondlikud liikumised-tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi- proletariaadi ehk palgatööliskonna,mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama, töötajate ja tööandjate omavaheline võitlus kestis terve 19.sajandi, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks, kuid muutus siis rahumeelseks ning selleks ajaks olid paljud palgatöölised muutunud jõukamaks, elujärg lähenes keskklassi omale. 19.saj olid revolutsioonilised sotsialistid ja Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist revolutisooni teel. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda:1)revisionistid- kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenudjaet seda tuleb parandada ehk revideerida ja kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega, 2)Vene enamlased, kes olid Vladimir Uljanovi(Lenin) eestvedamsiel Vene sosiaaldemokraatlikus parteisjuhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad
veega. Kulla ajalugu Olelusvõitluses kasutas meie kauge eellane kivi, puud ja luud. Jahile mindi keppide ja kividega, hiljem kirveste ja nugadega. Haruharva leiti päiksekollast kivi, ehedat kulda, mis erines teistest kividest värvuse, helgi ja raskuse poolest. Löögil see ei purunenud, vaid muutis kuju, lõkkes pehmenes. Esialgu siiski kullast esemeid nende pehmuse tõttu ei kasutatud, küll sobis kuld ideaalselt ehete ja kultusesemete valmistamiseks. Karl Marx nimetas kulda esimeseks inimese poolt avastatud metalliks. Seda tõestavad arheoloogilised leiud, kus kivist tööriistatega kõrvuti on ka kuldesemeid. Kuld on saanud nime päikese järgi. Ladina keeles aurora tähendab koitu. Arvatakse, et esimesed kuldesemed on pärit 4. aastatuhandest e.m.a. Umbes 3000a e.ma kujunesid Tigrise, Eufrati ja Niiluse orus ja 2500a e.m.a Egeuse rannikualadel riigid, kus osati kulda pesta. Egiptusest on säilinud joonis, millel
JWG Röntgenaparaat Uurimustöö R.R. 2009 Röntgenikiirte avastamine. 19. saj. lõpul oli gaaslahendustoru kõige erutavam seade füüsikas ning sellega katsetati enamikus laboratooriumides. Kui mingit uut nähtust nii suure huviga uuritakse, jõutakse varem või hiljem tulemusteni. Ja aastal 1895 tegigi Wilhelm Conrad Röntgen suurepärase avastuse. Töötades gaaslahendustoruga, täheldas Röntgen, et selle laheduses asuv baariumi plaatinatsüaniid hakkas helenduma (fluorestseeruma) hetkel, kui kõrgepingeline vool läbis toru. Röntgen arvas, et helenduse põhjustas torust väljuv ultraviolettkiirgus. Ta pani oletuse kontrollimiseks toru musta kartongkarpi, kuid helendus ei vähenenud. See püsis ka kahe meetri kaugusel torust. Röntgen mõistis kohe, et oli avastanud uue kiirguse, mis suudab läbida teistele kiirgustele läbipaistmatuid aineid. Oma oletuste kontrolliks korraldas Röntgen mitme nädala jooksul katsei...
Kude Grupp Skelett Teed, ehitised Vereringe Hüvede jaotus Närvisüsteem Käskluste jaotus Toitumine Majandus Käsitles ühiskonda kui elavat organismi. Inimühiskond koosneb samuti komponentidest nagu inimene. Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Karl Marx (1818 1883) filosoof, majandusteadlane. Ise ta ennast sotsioloogiks ei nimetanud. Tänapäeval peetakse teda eelkõige sotsioloogiks. Teda on peetud ka kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloogiks. Marxi kaastöötaja oli Friedrich Engels. Materialism tema teooria põhialus. Töötegemine, elatusvahendite hankimine on inimese elus kõige tähtsam komponent
Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. · Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk
Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond jagunenud? - Millised on ühiskondliku ebavõrdsuse peamised vormid? - Kuidas mõned ühiskonnagrupid püüavad oma privileege kaitsta? - Kuidas teised ühiskonnagrupid status quo'le vastu hakkavad? Sotsioloogia ülesanne: ühiskonda mõista ja selle mõistmise abil muuta (vähendada ebaõiglust) Teoreetikud: Marx, Gramsci, Althusser, DuBois, Mills Sookonflikt:Lähenemine, mis rõhutab meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust. Sookonflikti vaatenurk on seotud feminismiga Rassikonflikt: Lähenemine, mis rõhutab rassilist ja rahvuslikku ebavõrdsust Kriitika: Teooria eirab ühiste väärtuste ja vastastikuse sõltuvuse siduvat funktsiooni ühiskonnas. Poliitiliselt ei ole konfliktiteooria objektiivne-->Vastulause: kõigil teoreetilistel lähenemistel on poltiitilised tagajärjed
hariduselt keemik. Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. • Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism
Inimene on vaid rattake süseemis, ta ei tunne mingit alternatiivaset maailma ja blokeerib tuleviku. Sellele saavad vastu hakata üliõpilased, rõhutud klassid ja vähemused. Üheks sellevastase protesti vormiks on "uue meelelisuse" arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlikekunstiteoste loomine. Marx, Karl - saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Kõige baasiks pidasmajandussüsteemi, kõik muu on vaid pealisehitus. Pidas väga oliliseks klassivõitlust omanike ja mitteomanike vahel. Mead, Margaret - ameerika kultuuriantropoloog, Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Standardiseeritud sugudevahelised isiksuse-erinevused on kultuuriliselt loodud. Peirce, Charles S
Neid tuleb vaadata koos, omavaheliste suhete kaudu. o Nt leiab ta vigaselt:. I pärast on ta rahutu, kui ei võeta arvesse inimese loomalikku päritolu. II ei sobi kui uuritakse aind seda, mida on dokumenteeriud, mis on kirja pandud. III vaadatakse kunsti millegi kõrvalisena. o - Ükski kolmest pole iseseisev, kõik kolm peavad olema koos. Marx marx?? · Maailma jaotus ühiskondlik olemine jaotub kaheks: 1. Pealisehitus (ühsikondlikud suhted) 2. Baas (majanduslikud suhted) · Willams oli vastu: o Strukturalism. Struktualismi loogika: me paneme ise reaalsuse kokku keele kaudu, me ei saa reaalsust ennast vahetult kogeda. Seetõttu me elame maailmas kus reaalsus on aind keeleline konstruktsioon. Me tegeleme asjadega,
Üks kuulsamaid on Dresdeni kunstigalerii. Saksamaal leidub rohkelt ajaloolisi ehitisi ja kohti. Hästi on säilinud vanad ülikoolid. Vaatamisväärsuste hulka kuulub aga ka kaunis loodus, nagu näiteks Rheini jõe org, Alpid ja Konstanzi järvemaastik. Saksamaa kultuur on väga rikas. Saksamaad tuntakse poeetide ja mõtlejate maana. Siit on pärit maailmakuulsad heliloojad nagu Bach, Händel, Beethoven, Brahms, Schumann, Wagner. Kirjanikest Goethe, Schiller, filosoofidest Marx, Engels ning terve rida teadlasi ja leiutajaid. VII meediakajastus Tants ümber Reini jõe keskjooksu 05.10.2007 ,,Postimees" Agnes Männiste, toimetaja Veinisõbrad, viinamarjade valmimise aeg on käes ja paras aeg sõita Saksamaale veinireisile, avastama, et Saksa vein pole vaid Liebfraumilch. Tüüpiline Reini jõe org peaaegu
........................................................ 10 2 Sissejuhatus Kontrolli ja vabaduse dilemma on sotsiaalteadlasi kaua vaevanud. On üritatud mõista, kas indiviidil on üldse valikuvabadust, või mõjutavad kõiki vabade otsustena tunduvaid tegevusi siiski ühiskonnanormid ja sotsiaalne struktuur. Antud dilemmale lahenduse leidmisega on tegelenud paljud teadlased. Saksa filosoof ja majandusteadlane Karl Marx võttis probleemi kokku järgnevalt: ,,Inimesed kujundavad ise enda ajaloo, kuid mitte enda valitud tingimustel." Sama lugu on ka geograafiaga. Inimesed kujundavad selle olles mõjutatud mitmetest tingimustest. Ei ole lihtne mõista, kui suure osa eest vastutavad inimesed ning kui suurt rolli mängib ühiskond. Praktikas on valikuvabadust ning kontrolli üksteisest väga keeruline eristada. Heaks näiteks on õhtu sõpradega linnas
järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys. · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer. · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen. · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse. Saksamaa lipp Saksamaa vapp 9
W.v. Metternich. 24) Saksamaa ühendajaks sai 19.sajandil Preisimaa. 25) Abolitsionistid olid orjuse vastased USA-s.+ 26) Viini kongressi lõppaktiga sai Inglismaa endale Malta ja Tšeiloni.+ 27) Napoleon kehtestas kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. 28) Kolmikliitu kuulusid 1882 Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia.+ 29) Püha Liit ühendas konservatiivseid monarhe revolutsioonide mahasurumiseks.+ 30) Venemaal püsis absolutism 1905.aastani.+ 31) K. Marx rajas kommunistliku õpetuse.+ 32) Antanti kuulusid Suurbritannia, Venemaa ja Prantsusmaa 33) Prantsuse revolutsioon lõppes 1799 Napoleoni riigipöördega.+ 34) Agraarühiskonnas töötab enamus inimesi põllumajandussfääris. 35) Monopol on suurettevõte, mis valitseb turgu.+ 36) Augsburgi usurahu kehtestas Saksamaal 1555.a.katoliku usu ja lubas luterluse. 37) Eesti oli 18.-19. sajandil Vene riigi koosseisus.+
v.Bismarck o 24) Saksamaa ühendajaks sai 19.sajandil Preisimaa. 25) Abolitsionistid olid orjuse vastased USA-s. 26) Viini kongressi lõppaktiga sai Inglismaa endale Malta ja Tšeiloni. o 27) Napoleon kehtestas kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. 28) Kolmikliitu kuulusid 1882 Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. 29) Püha Liit ühendas konservatiivseid monarhe revolutsioonide mahasurumiseks. 30) Venemaal püsis absolutism 1905.aastani. 31) K. Marx rajas kommunistliku õpetuse. o 32) Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa 33) Prantsuse revolutsioon lõppes 1799 Napoleoni riigipöördega. o 34) Agraarühiskonnas töötab enamus inimesi põllunduses. 35) Monopol on suurettevõte, mis valitseb turgu. o 36) Augsburgi usurahu lubas Saksamaal 1555.a.katoliku usu. 37) Eesti oli 18.-19. sajandil Vene riigi koosseisus. 38) Sotsialistid soovisid tööliste õigusi kaitsta rahumeelsete, seaduslike vahenditega
Kuigi ta kasutab oma romaanides väga palju fakte, on need ikkagi huvitavad. Ta lisab oma romaanidesse väga palju fantaasiat ja kangelasi. Dumas' romaanide populaarsuse põhjuseks on oskus kirjutada mineviku sündmusi huvitavalt, luua kirevaid pilte võitlustest ja seiklustest, mis lasid lugejatel puhata igapäevaelust. Tema romaanid viivad lugeja vapruse ja suuremeelsuse maailma. Dumas'l oli väga hea anne köita lugejat. Tema teoste ligejate seas oli sellised inimesed nagu Marx, Lenin, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov, Gorki ja Mendelejev. Prantsusmaal hindasid tema oskusi George Sand, Balzac, Hugo. Kuulus ajaloolane Michellet kirjutas ükskord Dumasel'le: ,,Ma armastan teid, ma jumaldan teid, sest teie olete loodus ise." Dumas' teostes ei pea otsima ajaloolise tegelikkuse tõepärast kujutamist. Oma parimates teostes, vaatamata nende pinnapealsusele, kodanlikule piiratusele, jääb Dumas suurepäraseks ja haaravaks jutustajaks
revolutsiooniga tulevikus); kes valitseb tootmisvahendeid, valitseb ideoloogiat; ideoloogia vastandub teadusele, näeb maailma moonutatult; ideoloogia lõppemine potentsiaalselt vaateid lõhestav, mõned kurvastavad (de Tracy koolkonna jälgijad), mõned rõõmustavad (proletariaat?). NB! Hilisemad marksistid vastandusid teatud mõttes Marxile, kinnitades proletariaadi ideoloogia vajalikkust, mitte nagu Marx, kes proletariaati täiesti objektiivseks ideoloogiavabaks nähtuseks pidas. 20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat.
Cream- bass, trumm ja kitarr Eric Clapton- eelmise sajandi üks parimaid kitarriste Jimi Hendrix- mõjutas väga paljusid muusikuid 1942-1970, Hey Joe Traffic Noorsoorevolutsioon 1968 Kui hipid olid passiivsed, siis ülejäänud noored olid väga revolutsiionilised. Põhjused sõda Vietnamis, rasssism, lõhe vaeste ja rikaste vahel, vabameelsuse allasurumine, tarbijalikkus. Kõik see innustas noori radikaale mõttega midagi tuleb muuta. Maailma muutmiseks oli neil 3M-i idée : Marx, Marcuse ja Mao Marx- töötas välja klassivõitluse idee kui ühiskonna progressi aluse. Marcuse- Am. Sotsioloog, industriaal ühiskonnas on prolertariaat kaotanud oma tähenduse, selle koha peaksid täitma üliõpilased ja intelligents. Mao- Hiina liider ja juht- kultuuri idee kodanluse vastu Esimesed väljaastumised algasid 1964 aastal Bertley ülikoolis 66. aastal oli Londoni ökonoomia koolis väljaastumised 68. aastal tipnes Pariisi väljaastumisega, kus tänavatele tehti barrikaadid
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
kultuuriteooriaid mitte ainult Saksamaal. Idealismi puhul on siis huvifookuses 10 eeskätt kultuur kui vaimukultuur, mentaalne sfäär, mis kujundab erinevaid kultuurilisi tegevusi keelt, kunsti, jne. Selle kõrval on saksa filosoofias aga oluline ka materialistlik traditsioon, mis näeb kultuuri eeskätt kui osa teatavast sotsiaalsest korrast, intellektuaalset tegevust kui sotsiaalse tegevuse poolt kujundatut. Üks olulisemaid materialstlikke filosoofe oli Karl Marx, kellest aga juttu järgmises loengus. Kulturwissenschaft Hegel + Kant ja idealism Dilthey hermeneutika (Geistwiss. Naturwiss.) Kulturwissenschaft 20. saj Saksa kultuuriuurimisel oma traditsioonid võrreldes angloameerika kultuuriuurimisega (cultural studies kinnistub siin alles 1990ndate lõpus). Kulturwissenschaft kui ,,Geisteswissenschaft heute" (Geisteswissenchaft Naturwissenschaft) Erinevus selles, et ei püüta mitte ühe inimvaimu
tarbimine. Tööstuse kasv toi kaasa linnastumise: üha rohkem inimesi asus linnadesse, nende side looduse ja maaeluga nõrgenes. 19. sajandil loodi mitu inimkonna arengu seisukohalt olulist teooriat. Inglise loodusteadlane Charles Darwin rajas Õpetuse looduslikust valikust, mille järgi inimene on arenenud madalamatest eluvormidest. Sellega esitas ta väljakutse varasemale elukäsitusele, mille põhjal inimene on jumalikku algupära. Karl Marx lõi materialistliku ajalookäsituse. Tema arvates põhineb ühiskonna areng klassivõitlusel, mille liikumapanev jõud on töölisklass. Kapitalistliku ühiskonna vastuolud saab ületada vaid proletaarse revolutsiooniga, mis avab tee klassideta tulevikuühiskonda. Muutused ühiskonnaelus ja aateline murrang tõid esile uued kunstiarusaamad. Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde
Tuttavamate riikide hulka võib lugeda kõik endise NSV Liidu riike, SDV-d ja hiina RV-d. Pärast 1991 aasta detsembris viimaste alles jäänud liiduvabariikide laialimineku kuulutamist lagunes NSV Liit lõplikult ja riismetest loodi SRÜ. SDV aga liitus 1990 aasta oktoobris SLV- ga. Kommunismi valitsemise poliitikas lõpetas minu arvates kõlm sõda. Kommunism ise on sotsiaalse eksistentsi ühine organisatsioon, mis on rajatud varade kollektiivsele omandile. Nagu Marx seda seletab on kommunism klassitu ühiskond, kus rikkus oli ühine, tootmine oli vastavalt inimeste vajadusele ja riik oli ära närbunud lastes valitseda inimeste enesetunnetusel ning spontaansel harmoonial. Parteil kes valitses kommunistlikus riigis oli juhtiv ja juhatav roll ühiskonnas, kontrollides kõiki institutsioone, kaasa arvatud majandus, haridus, kultuuri ja vabaaja institutsioonid. Enamus post-kommunistlikke riike on tänaseks suutnud oma mineviku suuremal
Who lives at 1600 Pennsylvania Avenue, Washington, DC? Rachel B. Lake, MD, will be the principal speaker. (When you use just the month and the year, no comma is necessary after the month or year: "The average temperatures for July 1998 are the highest on record for that month.") 10. Use a comma to shift between the main discourse and a quotation. John said without emotion, "I'll see you tomorrow." "I was able," she answered, "to complete the assignment." In 1848, Marx wrote, "Workers of the world, unite!" 11. Use commas wherever necessary to prevent possible confusion or misreading. To George,Harrison had been a sort of idol. Comma Abuse Commas in the wrong places can break a sentence into illogical segments or confuse readers with unnecessary and unexpected pauses. 12. Don't use a comma to separate the subject from the verb. Incorrect:An eighteen-year old in California, is now considered an adult.
Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19. sajandi, omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20. sajandi alguseks oli töölisliikumisel ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Selleks ajaks oli aga oluliselt muutunud töölisklass ise. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. 19 .sajandi keskel oli revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega.
läbi konkreetsete inimeste tegevuste läbi, kuid see ei tähenda, et ajalugu on inimeste teha. Nimelt maailma vaim on kaval. Inimesed juhinduvad oma tegudest ja plaanidest, kuid nende tegude tulemused on sageli vastupidised.Inimesed on n.ö töövahendi ehk instrumendi rollis. 5. Suurkujudeks Hegeli järgi o Napoleun, Zeusar, A.Suur. Nende tegevust ei saa hinnata hariliku moraali mõõdupuu järgi, sest oma plaanide elluviimisel saatsid nad surema palju inimesi. 6. K. Marx Rahva suurkuju järgi loob ajalugu rahvas. Ajaloo areng on paratamatu ja eesmärgiks progress. Ka suurkujude tegevus allub objektiivsetele seaduspärasustele, kuid oma isikuomadustega toovad suurkujud ajaloo arengusse juhuslikkuse elemendi, mis annavad ajaloo sündmustele värvi, sest muidu oleks ajalugu väga igav. Suurkujusid kasvatab rahvas ise ,etteotsa saavad ka need kes on keskpärased. Ohtlik on asi siis kui etteotsa saavad negatiivsed inimesed, näide Hitler. 7
Ungari konflikt, tulemuseks oli 1867 kaksikmonarhia: Austria-Ungari. Uuusaegse euroopa paikaloksumise protsess käis. 1853-1856 toimunud Krimmi sõda lõppes V haledusega. Vkong. lepete lõpp! Pärisorjus kaotati Vl! Saksamaa ühendati Preisimaa juhtimisel. Preislased alistasid Nap3e ja piirasid pariisi sisse, pahempoolne ülestõus (Pariisi Kommuun) Otto von Bismarck oli põhiliseks arhitektiks. Tööstuslik pööre, sellega koos urbaniseerumine, kommunismi areng- Karl Marx ja Friedrich Engels. 3.6 Ameerika Kodusõda ja Ühendriikide areng 19. sajandi teisel poolel. Tööstuslik põhi vs orjanduslik lõuna. Plantaatorid kasutasid suurtel maadel tööjõuna orje ja põhjas olid nii väikesed maad ja maksustatud tööstused, et see polnud vajalik. Ükshaaval hakati keelustama põhjaosariikides orjandust. See andis aafriklastest orjakaupmeestele löögi. 1808 Keelustati orjade sisse-ja väljavedu. Abolitsionistid - orjuse kaotamise nõudjad. Lõuna
Ülestunnistus on tõendite kuninganna. Süütuse presumptsioon. 1815 Viini kongress- Viini rahu sõlmimine. Rahvusvahelise suhte subjektiks on riik. Riigi territoorium kuulub riigile, mittevalitsejale. Põhiõiguses, kodakondsus, pannakse paika diplomaatilised auastmed. Luuakse esimene riikide ühendus, mis kukkus läbi. Uusim aeg (Prantsuse revolutsioon - II maailmasõda) Kas inimene saab mõjutada, mida teeb riik? Napoleoni võimule tulek , hakkavad ilmuma vastased. Marx ütles, et kapitalil pole rahvus, selleks , et see enda käsutusse saada, tuleb töölisrahval ühineda. 1848 töölisklassi enda eest väljaastumise aasta. Modernne ajastu toob kaasa küsimuse sellest, et naised on ka kodanikud. USA- mustad on ka kodanikud. II MS oli oluline inimõiguste koha pealt, kuna see näitas, millisteks õudusteks valmis ollakse. Mida tähendab inimene, inimlikkus, millised on õigused, mida tuleb igale inimesele tagada? Millised on demokraatlikud valimised
Valitsuses ainult natsipartei liikmed. Juudivastased rassiseadused. Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine. Haakristidega lipu kuulutamine riigilipuks. 1934 ühitas Hitler kantsleri ja praesidendi ameti. Loodi salapolitsei Gestapo- poliitiline meelsuskontroll. Natslik tervitus, ,,Mein Kampfi" hiigeltiraazid, propaganda filmid, raadio, ajalehed. Ajupesu. Propaganda ja haridusministeerium Goebbelsi juhtimisel. Raamatute põletamine (Remarque, Spionaza, Marx, Mann). Hitlerjugend. Majanduspoliitika: streikide, ametiühingute keelustamine. Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul (hädaabitööd, metsatööd, ehitustööd, põllutööd, üldine töökohustus). Sõda: teede ehitus- strateegilised maanteed. Majanduse arendamise 4aasta plaan. Armee taastamine andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9
Tallinna Ülikool MICHEL FOUCAULT VÕIMUST Referaat Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Michel Foucault 1926-1984..................................................................................................... 4 Seksuaalsuse ajalugu.......................................................................................................... 4 Võimu olemus ja mehhanismid................................................................................................ 5 Võimu võrgust valla............................................................................................................. 6 Lõputu peegeldamine.......................................................................................................... 7 Võimu definitsioon .....................
Ali, aga valiti kaliifiks ja imaamiks Abu Bakir (Ali võimule alles neljandas kalifaadis 909. Nii sündis šiitide uskkond) # Võimu hoidmise tehnikad: fookus ideaalidel mitte materiaalsusel; karisma teologiseerimine tekstide abil; sõnade ja tegude lahusus (sõnad peavad kandma) 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik,weberiaanlik või pluralistlik). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju autoriteet sundus Võimu kasutaja Isik Struktuur Isik Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi käes Kõigi ühiskonna- käes liikmete käes 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria
tekkisid alternatiivsed seletused; kui kristlikku (praktikat jm) alates 19. sajandist enam iseenesestmõistetavaks ei peetud, hakati uurima-vaatlema religiooni kui inimtegevust, inimeste poolt loodut. Arusaam, et vähemalt osa religioonist on inimeste loodud (ja et ka ühiskonnakord on inimeste loodud). Teised lähenemisvõimalused religioonile saavad seetõttu võimalikuks. Mõistuspärane lähenemine, ka religioonis. Religiooni uurivate distsipliinide teke. Klassikud: Karl Marx (1818-1883) peetakse sotsioloogia rajajaks. Ajaloolise arengu mootoriks on tootlikus sektoris aset leidvad muutused. Tootlikud jõud ja tootmissuhted moodustavad ühiskonna baasi. Muu on pealisehitis (selle hulka kuuluvad kultuur, religioon jmt). Religioon on kujunenud hirmust loodusjõudude ees, peegeldas sõltuvust loodusest; kui suurenes võim loodusjõude ohjata, muutus ka ühiskond keerukamaks - inimesed ei
Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid
Deutsches Gymnasium Kadriorg Deutsche Sprache Bremen Referat Vorgelegt von Grete Gehrke 9c Tallinn 2007 Warum Bremen? Ich habe Bremen gewehlen ,weil ich dieser Name früher gehört habe . Eigentlich wollte ich über Wien schreiben ,aber Helina hat über Wien geschrieben . Über Bremen wusste ich fast nichts . Aber ich hatte ein Märchen gehört ,das über die Musikanten Bremens sprach . Ich habe gedacht ,das es nicht zu schwer über Bremen zu schreiben ist ,weil Bremen so eine schöne Stadt ist . Die Fakte Einwohnerzahl : 547.162 Sprachen : Hochdeutsch ,selten Plattdeutsch Wappen : (Gelb und rot .) Flagge : (wei3 und rot ) Flache : 325,42km² Bürgermeister : seit 8 November 2005 Jens Böhrsen Karte : Bedeutung der Wappe Der Schlüssel ist das Attribut des Apostels Petrus, des Schutzpatrons des ...
(Ginter & Kaugia 1998: 256). Kuritegu ja seda heastav karistus Kuritegevus on kui valu inimkehas see pole positiivne, aga see on loomulik, millel on oma kindel funktsioon ja ilma selleta pole võimalik elada. Karistus kuriteole peaks olema kui ravim valule. Õige (õiglane) karistus igat liiki kuriteo eest. Seega tuleks otsida vastust küsimusele, milline peaks olema karistus, et see suudaks täita seda ravimi funktsiooni? Referaadiks kasutatud kirjandus: - Morrison, K. (2006). Marx, Durkheim, Weber: formations of modern social thought. Second edition. London (etc): Sage. - Mitendorf, A. (2004). Hälbiva käitumise kujunemine kriminaalhooldusaluste tõlgendusel. Magistritöö: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. - Ginter, J. (1991). Klassikalised sotsioloogilised teooriad kriminoloogias. Tartu: Tartu Ülikool. - Ginter, J ja Kaugia, S. (1998) Emil Durkheim ja hälbekäitumise sotsioloogia.
Uurimustöö käigus sain enda jaoks teada palju uut ja kasulikku. Pikaajalise kergejõustiku vaatajana olen alati mõelnud uskumatute jooksutulemuste tagamaadele. Seetõttu langeski teemavalik just spordivaldkonda ning jooksjate uurimisele. Kuigi valgenahalistel on fakte vaadates raske jõuda maailma kiireimate sekka, loodan, et suure töö ja vaevaga suudab keegi neist purustada mõne maailmarekordi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Lewis, Carl ja Marx, Jeffrey 1994. Carl Lewis. Tallinn: Ühiselu (9.12.2010) 2. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_world_records_in_athletics (5.12.2010) 3. http://sport.postimees.ee/?id=305236 (6.12.2010) 4. http://www.postimees.ee/luup/00/15/teadus1.shtm (6.12.2010) 5. http://www.guardian.co.uk/sport/2010/aug/28/usain-bolt-interview (9.12.2010) 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Christophe_Lemaitre (9.12.2010) 7. http://www.snapr.ch/app/images/articles//1137_main.jpg (9.12.2010) 8. http://www.pyxisodyssey.co
nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle osariik +kultuurautonoomiaga. (Hans Kruus, Gustav Suits, Villem Ernits). Just Lõuna-Eesti keskustes ja maakondades. Eesti rahvuspolkude soldatid. Radikaalsotsialistid – Eesti Tööerakond, vasakul tiival veel siis (Jüri Vilms, Otto Strandman, Konstantin Konik), hiljem võttis suuna paremale. Föderatiivne Venemaa, iga osariik demokraatlik vabariik. Lõppeesmärk sotsialism. Mitte Marx vaid Lääne-Euroopa revisjonistid. Sotsiaalsed uuendused. Sotsiaalne revolutsioon saabub sotsiaalse evolutsiooni teel. Tööstusettevõtete ja maa järk-järguline natsionaliseerimine, riigistatud maa andmine põlisrendile. Kirik riigist lahutada, ilmalik kool.Kodanlik-demokraatlikud vabadused, mitte nõukogude nn. revolutsiooniline isetegevus. Tõmbasid selge piirjoone nende ja bolševike vahele. Kroonu ja mõisamaad võõrandada tasuta. Võõrandamistasu pidi maksma osariik. Talumaad
linnajuhtimisele eristab kolme juhtimise ja domineerimise viisi: 1) traditsiooniline domineerimine (rajaneb kommete ja harjumuste jõul); 2) karismaatiline domineerimine (põhineb juhi erilistel võimetel või tema ideede erakordsusel); 3) legaalne domineerimine (põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulistel sidemetel). Uusweberistlik lähenemine vähenes linnageograafias 1980.aastatel. Kritiseerijad leidsid, et majandus ja poliitika toimivad üheskoos, nagu esitas Marx. Samuti kritiseeriti uusweberistlikus linnageograafias esitatud arvamust, et klassisuhtted moodustuvad ühiskonnas elamuturul või tööturul. 1H. Realism linnageograafias ja lokaliteedi uurimine (lk. 150-151) Realismi järgi eksisteerib maailm sõltumatult üksikindiviidist. On olemas struktuurid, protsessid ja nähtused reaalsuse erinevatel tasanditel, mis on sõltumatud vaatlejast ja teadmistest. Teadusliku uurimise ülesandeks on avalikustada varjatud ja nähtamatu reaalsus,
Sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus o Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled+väljaandja+vahendajad) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o 18-19saj industrialiseerumine Karl Marx ja Georg Simmel Raha kui uus sotsiaalse integratsiooni alus ühiskonnas Muudab inimestevahelised suhted kalkulatiivseks, instrumentaalseks ja ratsionaalseks; Simmel: raha on vabastav jõud, traditsiooniliste tegevusmustrite lõhkumiseks Zelizer: raha pole ei kultuuriliselt neutraalne ega sotsiaalselt anonüümne Rahasüsteemi muutus sotsiaalse muutuse allikana
4. Loeng - Sotsioloogia ajalugu – klassikaline sotsioloogia(ptk 1) Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu – enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia – 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia – alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet “sotsiaalne füüsika”. 7 Sissejuhatus sotsioloogiasse
juures tuginetakse Bakunini määratlusele vabadusest kui omaenda mõistusest ja õigluse mõistest juhindumisest. Seega hõivab õigussüsteem anarhistide arvates üksikisiku mõistusele ja kõlbelisusele kuuluva koha. Nagu mainitud, on anarhistidel õiguse-kriitikaga seotud eraomandi, kapitali akumulatsiooni kriitika. See võimaldavat tööliste ekspluateerimist. Siin on anarhistidel ühtne seisukoht marksistidega. Goodwini väitel analüüsis Proudhon ekspluateerimist varem kui Marx. Proudhon leidis, et tööandja maksab üksikule töölisele tema pingutuse eest, kuid ei maksa midagi kogu tööjõu kollektiivse pingutusega loodud väärtuste eest: just see kollektiivne lisa moodustab ülejäägi. Ta järeldas, et akumuleeritud kapital tuleks jagada kõigi vahel, sest keegi ei võivat pretendeerida teisi välistavale ainuomandusele. Marx on selgelt siit laenanud. Bakunin võtab omandi käsitlemisel kasutusele vallutuse mõiste ning leiab, et just
pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid. ??? Poliitilised ideoloogiad 41. Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut ning suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega. Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Ideoloogia mõiste areng: De Tracy – uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem; Ideoloogia ja usund; Ideoloogia, programm ja
Kõnekeskused Müüdiagendid Alltöövõttu ja distantsi roll Vastutuse kadumine psüühiline, sotsiaalne, füüsiline distants Kontroll ja erinevad kontrollivahendid Kell Tootmistehnoloogia Teaduslik juhtumine Fordism Distsipliin Õiglase töösega seostub Tööaeg Töötingimused palk Tööeetika alused Weber kohusetunne ja usinus Marx rahuldus tööprotsessist Muirhead motivatsioon vastavalt tulemusele Töö seos eneserealisatsiooni ja töö eesmärgiga Töö eesmärk Rahuldada vajadusi: enda ja teiste materiaalseid; vajadus kogukonna järele ja sotsiaalse suhtlemise järgi Eneserealiseerimine Töö väärtus võrreldes muude tegevustega Madal materiaalne sissetulek Kõrge kasu ühiskonnale enda arendamine sotsiaalsete vajaduste rahuldamine
Two months later he's successful in winning four golds (100m ,200 m, long jump and 4x100 m relay). Equalizing Jesse Owens he becomes the "son of the wind" and "King Carl", two nicks which will take him up to the end of career. During the outdoor season he was unbeaten, except for a race of 300 m. In 1985 and 1986 Carl's races are rather poor except a 9"98 and a 8,62 in 1985. Then he had even a row with U.S. federation and didn't take part to U.S. championships. He works, together with Jeffrey Marx, on his biography ("Inside the track") and tries to sing. In 1986 he knows a new opponent: Ben Johnson, who humiliated him at Goodwill games running 9"95 against 10"06. In 1987 his father died of cancer. At Rome, in the second edition of the world championships he achieved two golds (long jump and 4x100 relay) and a silver in 100 m behind Ben Johnson. The Canadian sprinter was his opposite: ugly, short, poor, awful in the running style. But he was powerful: at start he always
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
????? GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ REFERAAT Õppeaines: Teadusfilosoofia alused Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud ?????? Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................2 Elulugu.......................................................................................3 Filosoofiast...................................................................................5 Arutlus........................................................................................6 Lõppsõna.....................................................................................8 Kasutatud kirjandus ........................................................................9 Sissejuhatus Leibnizit võib...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
