Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste , R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta...
Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15...
5. oktoobril 1992.aastal valiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri e. Riigikokku valiti 9 valimisliitu või erakonna esindajad f. Isamaa moodustas koalitsiooni koos ERSP-ga ja valimisliiduga Mõõdukad g. Valitsusjuhiks sai Mart Laar 3) Pärast valimisi a. tegevuse lõpetas Eesti kongress ja pagulasvalitsus b. riigikogu kinnitas ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste c. järgneval aastal õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja d. 27.mail 1993.aastal pidas Tartus oma esimese istungi Riigikohus e. rakendusid seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim II Üleminek turumajandusele 1) Rahareform a. viidi läbi 1992.aasta juunis b. Eesti kroon seoti Saksa margaga c. eralduti rublatsoonist d. mõnekuuga saavutati sisemajanduslik tasakaal ning inflatsiooni taltumine...
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste , R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides....
09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
Taju on häälestatud elementide koosluses esinevatele muutumatutele omadustele, mida õpitakse tajuma aktiivse liikumise, toimimise ja tegevuses keskkonna muutlikkusega. Tajusüsteem on tänu ökoloogilisele põhjendatusele võimeline ära tundma mitte ainult objekte või tunnuseid vaid ka sündmusi. (Bachmann jt 2003) Kasutatud kirjandus: Allik, J., Kreegipuu, K. (2002). Taju. Raamatus: Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T., Maruste , R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo....
3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade...
Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste , R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö “normaalne” ja mis mitte: Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud Normidele mittevastav Statistiline aspekt DSM –IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni...
Nt raamatu kirjed kataloogis: Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources / Federica Ricceri. London : Routledge, 2008 xvii, 204 lk. : ill. ; 24 cm. ISBN/ISSN: 9780415403924 (hbk.) Psühholoogia alused / Talis Bachmann, Rait Maruste Tallinn : Ilo, 2001 (Tallinn : Ilo Print) 333, [1] lk. : ill., portr. ; 25 cm ISBN/ISSN: 998557365X (köites) Autor Owens, Ian Pealkiri Information and business performance : a study of information systems and services in high performing companies / Ian Owens, Tom Wilson, Angela Abell Ilmunud London [etc.] : Bowker-Saur, 1996 Kirjeldus IX, 206 lk. : ill. Praktilises töös tuleb kirjed kujundada bibliograafilisteks viideteks, nt APA viited:...
(Saar, 2007, lk 11-12) Kriminaalpsühholoogia formeerus käsikäes psühholoogia kui teaduse kujunemise ja arenguga. Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi ja ühtlasi kuni tänapäevani kestvat traditsiooni: eelteaduslikku psühholoogiat, filosoofilist psühholoogiat ja teaduslikku psühholoogiat. (Bachmann & Maruste , 2001, lk 15-17) Tänapäeval jaotatakse kriminaalpsühholoogia kolmeks ning nendeks on filosoofiline kriminaalpsühholoogia, sünnipärane kurjategija ja teaduslik kriminaalpsühholoogia. Esimesed kriminaalide mõistmise, püüdmise eelteaduslikud psühholoogia meetodid olid enne kolme väljatoodud viisi füsiognoomika ja frenoloogia. 1.9.2 Füsiognoomika Füsiognoomika ehk teadus, õpetus näojoonte ja iseloomu seosest (Eesti Entsüklopeedia, 2013)....
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid...
uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste . Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees VAJADUS Vajaduse Soovimin tunneta Eesmärgi...
SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
ISIKSUS Isiksuse mõiste definitsioone on määratletud väga erinevalt, mis omakorda sõltuvad iga üksiku inimese iseloomust ja olemusest. Kõige rohkem kasutatakse isiksuse mõiste kirjeldamiseks järgmiseid punkte: normaalne vaimne tervis, inimomane kasvatus, haritus, roll ühiskondlikus tööjaotuses, keele valdamine, ühiselu ja kultuuri normide omandamine ja järgimine ning oma eelduste väljaarendamine võimeteks (Bachmann ja Maruste 2008). Olulisemateks isiksuse omadusteks on temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerikus), vaimsed võimed (sõnaosavus, matemaatiline võimekus), iseloom (kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (loodusearmastus, kord). Isiksusomadusi ja oma vaimseid võimeid saab mõõta nii isiksustestide kui ka intelligentsustestidega (Bachmann ja Maruste 2008). 2.1. ISIKSUSE TEOORIAD 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks on see, et mis on inimest liikuma panev jõud...
5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste . Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura 2004....
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik...
" Teisal (Narits 2011, 3 jj, 10) on sama autor lisanud: "Kahjuks on ka akadeemiline diskussioon põhiseaduse aluspõhimõtete üle olnud pigem tagasihoidlik"... Keeleliselt on termin "aluspõhimõte" kummaline tautoloogia, lisades mõttele ühekorraga nii aluse kui ka põhja. Eesti keele seletav sõnaraamat sellist terminit ei tunne. Teadaolevalt on termini "aluspõhimõte" toonud Riigikohtu kõnepruuki Rait Maruste 1996. aastal oma eriarvamuses Riigikohtu üldkogu 1996. aasta 25. septembri otsusele (3-1-1-97-96), rääkides proportsionaalsuse printsiibist kui karistuse mõistmise aluspõhimõttest... Käesolevas artiklis tuleb esmalt vaatluse alla põhiseaduse aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Liigendatud sisuosa (teooria ja empiiria):...