); b) projektiivtestid – vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö “normaalne” ja mis mitte: Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud Normidele mittevastav Statistiline aspekt DSM –IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
Lisaks on vaja põhiprintsiipe selleks, et konkreetsete normide puudumisel mõne spetsiifilise olukorra lahendamiseks oleks võimalik probleem lahendada põhiprintsiipidele toetudes. Printsiipe ei saa hierarhilisse järjekorda asetada. Demokraatia põhimõte on sätestatud ühe peamise põhimõttena põhiseaduse esimeses paragrahvis. Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab riigivõimu rahvahääletuse ning riigikogu valimise teel. Maruste näeb temokraatia osadena: riigi tahate lähtumist rahvast, pluralismi, erakondade tähtsust, vähemuste kaitset, valimisi, sõltumatut kohust, avalikkuse nõuet ja vaba ajakirjandust. Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikult ja kooskõlastatud alustel. Demokraatlikule riigikorrale on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevte hrude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega
Hüpnoosi kasutatakse mitmetes valdkondades, ning nende tulemused on igale inimesele kindlasti erinevad. On inimes, kes ei lange kergelt transsi, kuid on ka neid, keda saab kergelt ära hüpnotiseerida. Tihti on hüpnotiseerija kui ka hüpnoositava vahel toimuv usaldus. 14 Kasutatud kirjandus Streeter, Michael. "Hüpnoos Vaimu saladused". Tallinn, Koolibri. 2006 Bachmann, Talis ja Maruste Rait. ,,Psühholoogia alused". Tallinn, Kirjastus Ilo. 2003 Vikipeedia. ,,Foobia". Kättesaadav. http://et.wikipedia.org/wiki/Foobia 15
Kohus. Inimõiguste Kohus. ENi inimõiguste kaitseorgan, mis lähtub oma tegevuses sellest samas konventsioonist, pädevus hõlmab kõiki riike, mis on konventsiooni ratifitseerinud (rahvusvahelise leppe kinnitaminu). Kohtusse saab pöörduda, kui liikmesriik ei suuda tema õigusi kaitsta või siseriiklikud võimalused on end ammendanud. Kaebuse võib esitada riik ka teise riigi vastu. (üksikisikut inimõiguste kohtusse kaevata ei saa). Eestit esindab seal momendil Rait Maruste. Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu on põhiline otsuseid tegev institutsioon, jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu europarlamendiga, kindel koosseis puudub. Euroopa Parlament EU parlamentaarne institutsioon. Valimised europarlamendi toimuvad iga viie aasta tagant. Peakorter asub Strasbourgis, töö toimub ka Brüsselis ja Luksemburis. Põhilised volitused on õigus anda seadusandlikke akte; rahandusalased volitused; järelevalve
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega
argi/kõnekeele grammatikat. Nt tundub siinkirjutajale, et ka intonatsioon on oluline markeeriv tegur. Kolmandaks, harva on leidnud uurimist mitteverbaalne släng ehk zestid, tätoveeringud, spetsiaalne rõivastusviis jms grupiteadvust kinnistavad ning üldistest mallideks ekspressiivselt ja veidi ülepakutult ning mänguliselt erinevad mitteverbaaled nähtused (nt ülilaiad rebadel püksid vms) (vt nt kurjategijate kohta Maruste 1988). Neljandaks, erinevalt vana aja noortekampadest, mille omakeel levis vaid väikeses rühmas ja kadus koos rühma lagunemisega, on uuel noortekeelel tänu arvutitele üle-eestiline levik, mis tähendab ka selle suuremat võimu ja kindlamat püsimist. Lisaks: noorte keelelist omapära toetab juba selgelt massimeedia (raadiosaated, portaalide keelekasutus, muusikaajakirjandus jms). Meil puuduvad eesti keele kohta uuringud, mille poolest erineb laste ja noorukite keel täiskasvanute omast.
stressi, kuid ka kõige motiveeritum ja innustunum töötaja jookseb omadega ummikusse, kui ta ei oska vahepeal aega maha võtta ja puhata. Oma võimekuse säilitamiseks tuleb tähelepanu pöörata enda taastamisele. Kõige olulisemaks, et töötajad oleksid motiveeritud ja rahul, on juhi käitumine ja suhtumine oma alluvatesse. Juht peab oskama alluvatega rääkida ja, mis veel olulisem, neid kuulata. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Kirjastus Kidron, A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: Mondo Kirjastus Reeve, J. (2005). Understanding Motivation and Emotion. United States of America: John Wiley & Sons Malmberg, K. (2005). Tahte tekitajad. Kuidas luua motiveerivat töökeskkonda? Tallinn: Äripäeva Kirjastus Soomre, M. (2003, 03. nov). Töötaja motiveeritus sõltub juhist. Äripäev Ruul, M. (2000, 09. okt). Seitse võimalust enesemotsivatsiooniks
ise on peatunud ja võõra võimuga asendunud. Väär eeldus annab väära järelduse, nagu olnuks Varese valitsus ametisse määratud põhiseaduse kohaselt, nagu oleks Uluotsast saanud ekspeaminister ja nagu oleks president Päts oma tööd jätkanud. Tegelikult on põhiseadus vaid riigi juurde kuuluv nähtus, mõnes mõttes selle vorm, ja muutub sisuta spekulatsiooniks, kui riik ei toimi (vt õigusfilosoofilisi arutlusi Rait Maruste teoses Põhiseadus ja selle järelevalve, Tallinn 1997, lk 1315). Samas oli okupatsioonivõimu üheks taotluseks matkida Eesti riigi jätkumist ja näidelda sel alusel "vabu valimisi" (vt allpool). Tsiteeritud nõukogulik uurimus tuvastabki, et Varese okupatsioonivalitsus oli "algusest peale" (niisiis juba 20.juunist, kui zdanov selle kokku pandud sai) "proletariaadi diktatuuri funktsioone täitev võim" ning muutis "vana vormi" (ehk
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
RT III 2002, 12, 120. Kalle Meruski arvates olevat õigustloov akt alati legislatiivakt sellest olenemata, kas selle võtab vastu seadusandlik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ. Ta põhjendab oma seisu- kohta õigustloova ja õigusloome akti üld- ja erialakeelelise sünonüümsusega. Vt K. Merusk. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsi- musi. 2. tr. Tartu, 1995, lk 8; vt ka K. Merusk. Veelkord õigustloovatest aktidest. Juridica, 1993, nr 3, lk 56. Rait Maruste ja Eerik-Juhan Truuväli võrdsustavad õigustloova akti üldaktiga, mille vastandavad omakorda üksikaktile. Vt R. Maruste, E.-J. Truuväli. Teooria ja praktika probleem seonduvalt põhiseadusliku järelevalvega. Juridica, 1995, nr 7, lk 306. Veelgi kitsamalt käsitati õigustloovat akti Põhiseaduse Assambleel, kus see samastati seadusandluse aktiga. Vt L. Hänni. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 765. 72 M. Ernits
· mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng · Mai Loog: slängisõnade kasutus Tallinna kooliõpilaste kõnes · Tõnu Tender: slängiuurimise ajalugu, slängisõnade saamise viisid, slängi püsivus · Tõnu Tender. Eesti släng: olemus ja uurimislugu 1994. · Rait Maruste. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis. 1988 · Mai Loog. Esimene eesti slängisõnaraamat 1991 · Uno Ilm. Kurjategijate släng. 1992 · Noorte släng 1992 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Arvutilingvistika tegeleb - Formaalsed grammatikad. Algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlsemiseks
· Ekstravertsus seotud positiivsele keskendumisega, sotsiaalse toetuse otsimisega, huumoriga. · Neurootilisus- ennustab madalat psühholoogilist heaolu ja kehalisi kaebusi. Kasutatud kirjandus · Allik, J., Rauk, M.(2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Allik, J., Konstaabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Bachman, T., Huik, J. (1989). Imetabane taju. Tallinn: Valgus. · Bachman, T. Maruste, R. (2001). Psühholoogia alused. · Benjamin, T. (2004). Activities Handbook for the Teaching of Psychology. American Psychological Assotsation. · Christiani. A. (2004). Arenda võimeid. Ilo Print. · Clarke, R. (2005). Superajud. Kirjastus Valgus. · Cialdini, R. (2005). Mõjustamise psühholoogia. Pegasus. Kasutatud kirjandus · Boeree, G. C. (2009). General Psychology. http://webspace.ship.edu/cgboer/genpsysyl.html. · Dewy, R. (2007)
kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Lisalugemist Juurde võib lugeda erinevaid seisukohti näiteks järgmistest allikatest: Taavi Annus. Riigiõigus, lk 151-159. Juura 2006. Eesti vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, teine täiendatud väljaanne, Kirjastus Juura 2008. §-d 4, 15, 20, 21, 22 ja 146. Poigo Nuuma. "Kohtud ja võimude lahusus", Riigikogu Toimetised 9/ 2004 (kättesaadav netis, www.rito.ee); Rait Maruste. "Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis", Juridica 3/1994 Heinrich Schnider. "Kohus lahusvõimude süsteemis", Juridica 9/1999 Kai Kullerkupp. "Kohtusüsteemi reguleerimise probleeme", Juridica 10/1997; Uus Riigikogule esitatud kohtute seaduse eelnõu, 649 SE, www.riigikogu.ee; Uno Lõhmus. "Kohtuhaldus kohtute seaduse eelnõu järgi", Juridica 2010/2, lk 75-85. "Kohtunikud uuest eelnõust: kohtuid ei saa juhtida nagu sõjaväge", Eesti Ekspress 12
Reegel: all or nothing passion (kõik või mitte midagi) Printsiip: dimension of weight (kaaludimensioon) >>> II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Maruste (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi
septembril 1992. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai Lennart Meri. Riigikokku valiti kokku 9 valimisliidu esindajat ja valitsusjuhiks sai Mart Laar. See valitsuskoalitsioon püsis koos 1994 kevadeni. 1993 oktoobris toimusid kohalike omavalitsuste valimised. *Riigikogu valimiste järel lõpetas tegevuse Eesti Kongress ja ka eksiilvalitsus andis oma volitused üle põhiseaduslikult valitud Riigikogule. *1992 lõpus kinnitas Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste. Seega rakendusid tööle seadusandlik võim (Riigikogu), täidesaatev võim (Vabariigi valitsus) ja kohtuvõim (Riigikohus). *1992 juunis viidi läbi rahareform. Rahareformi tulemusel eralduti rublatsoonist. Mõne kuuga saavutati sisemajanduslik tasakaal. Eesti majandus avanes Läände. *1994 suvel sõlmis Eesti Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1995. Toimus suurpõllumajanduse ümberkujundamine ja erastamine, mis on arenenud valuliselt.
põhialustest. Aluspõhimõtte mõistet tuleb eristada riikluse üldpõhimõttest. Nt Kliimann on rääkinud siin iseseisvusest, iseseisvust on kasutanud ka nt Annus unitaarriiklus. Sõltumatus, iseseisvus, suveräänsus unitaarriiklus need puudutavad riigi kesta (väljapoolesuunatud), need ei ole põhialused, mis räägiksid sisust (sissepoole suunatud). Üldpõhimõtted on midagi muud kui PS aluspõhimõtted. II Teooriate paljusus 1) R. Maruste (I Riigikohtu esimess, täna Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik) Põhiprintsiibid on: 1.Demokraatia 2.Vabariiklus 3.Riigi ühtsus e unitaarriiklus 4.Legaalsus 5.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti õigussüsteemiintegreeri tuse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 7.Sotsiaalriiklus 8.Inimväärikus 2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik,
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud
Kurs, O. Poliitgeograafia arengulugu. "Akadeemia" nr 12, 1993 34. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia" nr 11, 1993 35. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. "Juridica" nr 1, 1996 36. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 37. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis. "Eesti Jurist" nr 2, 1994 38. Machiavelli, N. Valitseja (Il principe). "Akadeemia" nr 5 - 7, 1993 39. Maruste, R. Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve. "Juridica" nr 10,1994 40. Maruste, R., Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis."Juridica" nr 3, 1994 41. Maruste, R., Truuväli, E.-J. Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr 7, 1995 42. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. "Juridica" nr 3, 1996 43. Maruste, R
"Akadeemia". Nr.12, 1993, lk.2640-2666 33. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia".Nr.11,1993 34. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. “Juridica” nr 1, 1996 35. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 36. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis. "Eesti Jurist". Nr. 2, 1994 37. Machiavelli, N. Valitseja (Il principe). "Akadeemia".Nr.5 - 7, 1993 38. Maruste, R. Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve. "Juridica" nr.10,1994 39. Maruste, R., Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis."Juridica" nr.3, 1994 40. Maruste, R., Truuväli, E.-J. . Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr.7, 1995 41. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. “Juridica” nr 3, 1996
• Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann. R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. T a h te a k ti g e n e e s VA JA D U S V a j a d u s e t u n n e t a m in e , m o t iiv id v õ it l u s , m o t iv a t s io o n i t e k e S o o v im in e E e s m ä r g i j a v a h e n d it e v a l ik O t s u s t a m in e T E G U T S E M IN E T
10 missiooniks mõista kurjategijaid ning juhinduda teooriatest. (Saar, 2007, lk 11-12) Kriminaalpsühholoogia formeerus käsikäes psühholoogia kui teaduse kujunemise ja arenguga. Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi ja ühtlasi kuni tänapäevani kestvat traditsiooni: eelteaduslikku psühholoogiat, filosoofilist psühholoogiat ja teaduslikku psühholoogiat. (Bachmann & Maruste, 2001, lk 15-17) Tänapäeval jaotatakse kriminaalpsühholoogia kolmeks ning nendeks on filosoofiline kriminaalpsühholoogia, sünnipärane kurjategija ja teaduslik kriminaalpsühholoogia. Esimesed kriminaalide mõistmise, püüdmise eelteaduslikud psühholoogia meetodid olid enne kolme väljatoodud viisi füsiognoomika ja frenoloogia. 1.9.2 Füsiognoomika Füsiognoomika ehk teadus, õpetus näojoonte ja iseloomu seosest (Eesti Entsüklopeedia, 2013).
Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees VAJADUS Vajaduse Soovimin tunneta Eesmärgi
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et ...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
49 KASUTATUD KIRJANDUS Adair, J. 2006. Leadership and motivation. The fifty – fifty rule and eight key principles on motivating others. Kogan Page. Allikmaa, E. 2010. Värsked tuuled soengumoes – Eesti Naine, nr 3, lk 76. Anton, A. 2007. Soeng kui kunstiteos – Avenüü professional, nr 9, lk 64. Avaliku arvamuse uuringud - [WWW] URL http://www.saarpoll.ee /index.php? lang=est&m1=15 (10.01.2012) Bachmann, T., Maruste, R. 2003. Psühholoogia alused. Tallinn. Kirjastus Ilo. Cosgrave, B. 2000. Rõivas ja mood. Arengulugu. Tallinn. Kirjastus Varrak. Eesti statistika - [WWW] URL http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/ 09SISSETULEK/09SISSETULEK.asp (11.01.2012) Hess, B. B., Markson, E. W., Stein, P. J. 2000. Sotsioloogia. Tallinn. Kirjastus Külim. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn. Kirjastus Medicina. Kerner, R., Krusell S., Servinski M., Soiela M., Heinlo A
teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.( Bachmann ja Maruste 2011, 82-83 ) Rääkides unenägudest ei pea jutt kõlama just esoteeriliselt või pseudoteadusena, kui teemaks ei ole muidugi unenägude pealt ennustamine. Unenägusid uurivad psühholoogid, psühhiaatrid ja isegi neuroloogid. See on tõsiteaduse üks uurimisalasid, kuid selle üle on mõtisklenud ka filosoofid. Psühholoogia ja filosoofia ei ole üks ja sama. Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega
teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.( Bachmann ja Maruste 2011, 82-83 ) Rääkides unenägudest ei pea jutt kõlama just esoteeriliselt või pseudoteadusena, kui teemaks ei ole muidugi unenägude pealt ennustamine. Unenägusid uurivad psühholoogid, psühhiaatrid ja isegi neuroloogid. See on tõsiteaduse üks uurimisalasid, kuid selle üle on mõtisklenud ka filosoofid. Psühholoogia ja filosoofia ei ole üks ja sama. Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
Jüri Majak V 214A 620 3254 Jüri Pirso Mäealuse 2-2 620 3356 Jüri Riives V 212 620 3256 Kaarel Pääsuke VB 205 620 3269 Kadri Ammon Kopli 116-219 620 3916 Kaimo Sonk VB 203 620 3258 Karl Raba V-411 620 3208 Karl-Kristo Vene VB 204 620 3270 Kristjan Juhani Mäealuse 2-2 620 3356 Kristjan Maruste V 214 620 3259 Kristjan Plamus IX-305a 620 3900 Kristo Karjust V 225 620 3260 Lauri Kollo Mäealuse 2-2 620 3356 Lembit Kommel Mäealuse 2-2 620 3356 Leo Teder V 313 620 3304 Liina Lind V 221 620 3353 Livia Kask Kopli 116-209 620 3908 Ljudmilla Homenko VB-011 620 3471 Maaris Nuutre Kopli 116 - 219 620 3916
· Pereteraapia Süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed · Psühhodünaamiline teraapia · Perearst · Psühhiaater (saatekirja pole vaja) · Psühholoog (saatekiri perearstilt, psühhiaatrilt, ... -> HK rahastab; saatekirja pole -> ise rahastad) · Psühhiaatriakliinik -> Valvepsühhiaater · 112 Kasutatud kirjandus · Gleitman, H., Gross, J., & Reisberg, D. (2014). Psühholoogia. Tallinn: Hermes · Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo · Pildimaterjal: Gleitman / internet Lugeda Gleitmanist: · Isiksus: 700-711,715-721,727-732,736-740. · Psüühikahäired: 752-760,763-770,773-776,780-784,790-798,804-808. Sotsiaalpsühholoogia Liider: probleemiasetus · Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid? Eeskuju, järgimine, surve (Bobo!). Keda usaldame, keda järgime? · Sotsiaalse maailma püsiv sisemine hierarhia
Riigikogu kinnitas Eesti kaitseväe juhatajaks USA armee erukoloneli Aleksander 4. mai Einselni. 17. juunil andis president talle kindralmajori aukraadi. 12. mai Tartu ülikooli teadusraamatukogus võeti arvele 5 000 000. raamat. Eesti võeti 29. riigina vastu Euroopa Nõukogu täisliikmeks. 14. mail heisati 13. mai Strasbourgis Euroopa Nõukogu peahoone ees lipuvardasse Eesti lipp. Tartu raekojas toimus Rait Maruste eesistumisel Eesti Riigikohtu üldkogu esimene 27. mai istung. 28.–30. mai Tallinnas toimus laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg '93”. 19.–20. Tallinnas toimus VII koolinoorte laulu- ja tantsupidu, millest võttis osa 26 000 juuni inimest. 30.juuni Tallinnas avati Prantsuse kultuurikeskus. Narvas ja Sillamäel korraldasid Vene-meelsed ringkonnad omal algatusel 16.–17.
teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.( Bachmann ja Maruste 2011, 82-83 ) Rääkides unenägudest ei pea jutt kõlama just esoteeriliselt või pseudoteadusena, kui teemaks ei ole muidugi unenägude pealt ennustamine. Unenägusid uurivad psühholoogid, psühhiaatrid ja isegi neuroloogid. See on tõsiteaduse üks uurimisalasid, kuid selle üle on mõtisklenud ka filosoofid. Psühholoogia ja filosoofia ei ole üks ja sama. Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine))
Konventsioon keelab · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
Konventsioon keelab piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta
- Inimväärikus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - (Rahvusriik (väikese riigi puhul ülioluline; lisatud juristide poolt täiendusena)) Aluspõhimõte viitab norm=reegel/printsiip (printsiipide puhul on osad olulisemad kui teised olulisemad on aluspõhimõtted/põhiprintsiibid; aluseks/loogiliseks eelduseks ka reeglitele) Välja pakutud kataloogide autorid: - Rait Maruste põhiseaduse printsiibid on: demokraatia, parlamentaarse vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarriiklus, demokraatliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, sotsiaalriikluse põhimõte, inimväärikuse põhimõte, inimõiguste ja vabaduste austamise ja
· Inimväärikus · Demokraatia · Õigusriik · Sotsiaalriik Süveräänsus ei ole eraldiseisev aluspõhimõte, kuna meil on demokraatia ja võimude lahusus. Kõige olulisemad olulised peab saama otsustada rahvas ise. Aga rahva suveräänsus on demokraatia osa. Seega see suveräänsus ongi demokraatia. Väljapoole suveräänsus on teine asi. KIRJANDUSES ESINEVAD KATALOOGID Teooriate paljusus 1. Rait Maruste kirjutanud kaks raamatut, nendes on erinevad kataloogid. Ta teeb vahet riiklus aluspõhimõtetes ja põhiseaduse printiipidel. Riikluse aluspõhimõtted on · riigivõimu tulenemine rahvas · riigi rajanemine riigi õiglusel ja õigusel · riikluse järjepidevus · suveräänsus PS printiibid on · demokraatia printsiip · parlamentaarse vabariiklikkuse printiip · riigiühtuse ehk unitaarriikluse põhimõte · demokraatiliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
olulisemaks siduvate õiguslausete kogumiks on seadused, mis koos põhiseadusega moodustavad õiguse allikad seaduse rakendaja jaoks. Seadused on õiguse normatiivsed ja seega tugevasti kohustuslikud allikad, mis õiguse normatiivsete allikate hierarhilises süsteemis paigutuvad põhiseadusest madalamale astmele (PS § 3). (Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 463-472. Vt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 70-71.) Normatiivseteks allikateks on samuti välislepingud (Välislepingute kohaldamise kohta Vt A. Albi. Rahvusvaheliste lepingute iserealiseeruv olemus ja otsekohaldatavus. - Juridica 1998/1, lk 37-40; P. Pikamäe. Rahvusvaheliste lepingute rakendamisest Eesti õigussüsteemis. Juridica 1995/8, lk 343-344; T. Sillaste. Rahvusvaheliste inimõigusnormide rakendatavusest Eesti õigussüsteemis
hälviku rollist. Alguses isik ei suhtunud endasse kui hälvikusse, aga nüüd suhtub. Sisemisest märgist vabanemine on märksa raskem kui välisest. Teatud märgistamine toimub alati. Märk omab toimet, sh. nii väline kui ka sisemine märk. Märgistamisel tuleb arvesse võtta kriminaalpoliitikat, et sellega mitte liialdada ja näha ette märgistamise tagajärgi. Positiivne oleks kui märgistataks vähem kui meil praegu. 3.5. Subkultuuri teooria R. Maruste raamat selle kohta Tuntuim esindaja on Cohen. Teooria vaatleb ühte rohkem isoleeritud kultuurinormide süsteemi ja nimelt negatiivset st. kuritegelikku subkultuuri (see teooria keskendub rohkem sellele, mida vastastikuse mõjutamise protsessis omandatakse). Teooria on seisukohal, et kurjategijatele on omane oma kultuurinormide süsteem, mis on erinev normikuulekate omast. See tähendab, et hälviku maailm on isiku maailm, kes allub
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
· surmanuhtluse; · konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 46, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta.
Jüri Majak V 214A 620 3254 Jüri Pirso Mäealuse 2-2 620 3356 Jüri Riives V 212 620 3256 Kaarel Pääsuke VB 205 620 3269 Kadri Ammon Kopli 116-219 620 3916 Kaimo Sonk VB 203 620 3258 Karl Raba V-411 620 3208 Karl-Kristo Vene VB 204 620 3270 Kristjan Juhani Mäealuse 2-2 620 3356 Kristjan Maruste V 214 620 3259 Kristjan Plamus IX-305a 620 3900 Kristo Karjust V 225 620 3260 Lauri Kollo Mäealuse 2-2 620 3356 Lembit Kommel Mäealuse 2-2 620 3356 Leo Teder V 313 620 3304 Liina Lind V 221 620 3353 Livia Kask Kopli 116-209 620 3908 Ljudmilla Homenko VB-011 620 3471 Maaris Nuutre Kopli 116 - 219 620 3916
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
