I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
....................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................10 2 Sissejuhatus Närvisüsteem on väga pikk ja keeruline organsüsteem, mis juhib signaale terves meie kehas. Psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest ja praktilisest determineeritud, on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist (Bachmann, Maruste 2001 : 42). Rajades käesoleva sajandi alguses kõrgema närvitegevuse füsioloogia alused, avas I. Pavlov uue ajajärgu kesknärvisüsteemi tegevuse uurimises ja ühtlasi psüühika olemuse mõistmises (Saarma 1984 : 28). Pavlov'i 1891-1900 aastatel meditsiinikoolis tehtud uurimustöö näitas, et närvisüsteem mängib domineerivat rolli füsioloogias ning edasiste uurimustega jõudis ta tingitud reflekside olemuseni (nobelprize www). 3 1
2. ISIKSUS Isiksuse mõiste definitsioone on määratletud väga erinevalt, mis omakorda sõltuvad iga üksiku inimese iseloomust ja olemusest. Kõige rohkem kasutatakse isiksuse mõiste kirjeldamiseks järgmiseid punkte: normaalne vaimne tervis, inimomane kasvatus, haritus, roll ühiskondlikus tööjaotuses, keele valdamine, ühiselu ja kultuuri normide omandamine ja järgimine ning oma eelduste väljaarendamine võimeteks (Bachmann ja Maruste 2008). Olulisemateks isiksuse omadusteks on temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerikus), vaimsed võimed (sõnaosavus, matemaatiline võimekus), iseloom (kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (loodusearmastus, kord). Isiksusomadusi ja oma vaimseid võimeid saab mõõta nii isiksustestide kui ka intelligentsustestidega (Bachmann ja Maruste 2008). 2.1. ISIKSUSE TEOORIAD 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks on see, et mis on inimest liikuma panev jõud
Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektile tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus (toit, valu, solvang, agressioon, vaenlane, isa ämm, piits jne) kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni vastavalt nende inimeste elukogemusele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 215) Afektiivne elamus võib üle kanduda kõigile, mis selles seisundis inimese vaatevälja juhtub. Ärritatud inimene on pingestatud ja et pinge vajab maandamist, siis on inimene valmis leidma oma pinge maandamiseks ja emotsiooni väljaelamiseks täiesti teisejärgulisi ja kõrvalisi põhjuseid. Seejuures on inimene harva nõus tunnistama, et tema emotsionaalse suhtumise põhjuseks on meeleolu, mitte aga objekt ise. Seega toovad emotsioonid muutusi ja kõrvalekaldeid
Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad
aktidega kehtestanud või heaks kiitnud (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009). Kuid õiguse formaaljuriidiline rakendamine võib vahel anda ebameeldivaid tulemusi (siin võib meenutada mitmed kohtujuhtumid nii Eestis kui ka kogu Euroopas). Kohus mõistab õigust kooskõlas seadustega, ehk teeb oma otsuseid lähtudes seadusandluse põhimõtetest. Kas see tähendabki, et seadusandlik otsus ei pruugi alati olla õiglane? Rait maruste sõnul ,,...on olemas seadus ja on olemas õigus. Seadus ja õigus ei ole alati kokku langevad, samamoodi ei ole alati kokku langevad ka seadus ja õiglus" 2 Hetkeolukorda uurides tundub, et tegemist on just olukorraga, kus seaduste täpne järgimine ei garanteeri õiguse ja õigluse täieliku sümbioosi. See tähendab, et pisikesed, teinekord märkamatud juriidilised formaalsused ja detailid omandavad tohutu suure tähtsuse ja annavad
Selle eelnõuga antakse riigikassale volitused uuteks ülesanneteks. Selle eelnõuga pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Sellega tekib riigieelarves kokkuhoid 2,53 miljonit eurot,» selgitas rahandusminister Jürgen Ligi eelnõud tutvustades. Ligi tõrjus rahvaesindajate rünnakuid nn kobarseaduste esitamise pärast. *Maruste: kobareelnõud pole tegelikult lubatavad. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste Reformierakonnast nentis 9. Nov. riigikogus sarnaselt opositsiooni esindajatele, et kobareelnõud ei ole tegelikult lubatavad. «Põhiseaduskomisjon arutas seda situatsoiooni, kas kobarviisil menetlemine on korrektne ja leidsime, et sellist praktikat me ei tohi aktsepteerida,» rääkis Maruste rahvusringhäälingu raadiouudistele. Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) kinnitas samuti, et on otsustatud, et lahutatakse kobarseadusest sisulised eelnõud.
Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus. Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism, agressiivne käitumine, konformsus).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja -eetika. Stress ja toimetulek. Õpimeetodid: Loengud, diskussioonid, rühmatööd. Hindamisviis- ja meetodid: Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test Kohustuslik kirjandus: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Soovituslik kirjandus: Allik, J., Realo, A. Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus Benson, N.C. (2005). Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat Butler, G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar Kalat, J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava:
,,skeemidel kujutatud mälustruktuurid ja kirjeldatavad informatsiooni töötlemise etapid või protsessid on muidugi hüpoteetilised ja nende ajus paiknemise aeg ega koht pole täpselt 4 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 242. 5 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 95. 5 määratletavad."6 Bachmann ja maruste seevastu aga rõhutavad, et ,,mudelid pole spekulatiivsed, vaid toetuvad suurele hulgale eksperimentaalsetele faktidele."7 M e t a k o g n i t s i o o n ja täidesaatmise kontroll Nägemine Lühi- Arendus-
Kasutatud kirjandus: l Arma Eensalu (2011). l Emotsioonid.http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/emotsioonid l Aavo Luuk (2003). Psühholoogia alused. l Loengukonspekt II osa. Tartu. l http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf l Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. l Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo. Tänan kuulamast! Благодарю за внимание!
põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka." Teisal (Narits 2011, 3 jj, 10) on sama autor lisanud: "Kahjuks on ka akadeemiline diskussioon põhiseaduse aluspõhimõtete üle olnud pigem tagasihoidlik"... Keeleliselt on termin "aluspõhimõte" kummaline tautoloogia, lisades mõttele ühekorraga nii aluse kui ka põhja. Eesti keele seletav sõnaraamat sellist terminit ei tunne. Teadaolevalt on termini "aluspõhimõte" toonud Riigikohtu kõnepruuki Rait Maruste 1996. aastal oma eriarvamuses Riigikohtu üldkogu 1996. aasta 25. septembri otsusele (3-1-1-97-96), rääkides proportsionaalsuse printsiibist kui karistuse mõistmise aluspõhimõttest... Käesolevas artiklis tuleb esmalt vaatluse alla põhiseaduse aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Liigendatud sisuosa (teooria ja empiiria):
Väliselt moteeritud tegevust ei sooritata huvist, vaid tagajärgedele mõeldes, mõjustatuna kas välise või sisemise innustamise, lubaduse või hoiatuse poolt. 2 Enamjaolt kõik töö ja arenguga seotud küsimused taanduvad motivatsioonile. Et ennetada endale võetud või antud ülesannete mittetäitmist, stressi ja läbipõlemist, tasub endalt küsida: kas ma ikka tegelikult tahan seda teha ja miks? Kasutatud allikad: Bachmann,T, Maruste, R. Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 Uljas, J, Rumberg, T. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002 http://www.koolitusproff.ee/sisemine-motivatsioon/ 3
Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis: Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources / Federica Ricceri. London : Routledge, 2008 xvii, 204 lk. : ill. ; 24 cm. ISBN/ISSN: 9780415403924 (hbk.) Psühholoogia alused / Talis Bachmann, Rait Maruste Tallinn : Ilo, 2001 (Tallinn : Ilo Print) 333, [1] lk. : ill., portr. ; 25 cm ISBN/ISSN: 998557365X (köites) Autor Owens, Ian Pealkiri Information and business performance : a study of information systems and services in high performing companies / Ian Owens, Tom Wilson, Angela Abell Ilmunud London [etc.] : Bowker-Saur, 1996 Kirjeldus IX, 206 lk. : ill. Praktilises töös tuleb kirjed kujundada bibliograafilisteks viideteks, nt APA viited:
Aitäh, et hoiate jätkuvalt kõne all Eesti elu pakilisi muresid ja propageerite osavalt EKRE programmilisi seisukohti. Lubage siinkohal omalt poolt mõned mõttemõlgutused nn. innovatsiooni teemal juhuks, kui peaks jutuks tulema. Teadlased on suhteliselt väike inimrühm ja valimiskampaanias tähelepanu alt ehk väljas, aga kuivõrd asi on seotud meie majanduse edendamisega, siis väärib ehk meeles pidamist. Mõni aeg tagasi esines Reformierakonna nimel Postimehes Rait Maruste ja kritiseeris valitsuse „Teadmistepõhise Eesti...“ arengukava: kuidagi ei suuda Eesti riik teadus- ja arendustegevuse (TA) finantseerimises jõuda 1%-ni SKT- st. Kusjuures võimu juures on ju pikka aega seda asja korraldamas olnud seesama Reformierakond, kelle hr. Maruste nüüd jälle häält tõstis. ( Võiks ju erakonna sees asjad ära klaarida). Päevalehes oli hiljuti jälle intervjuu Akadeemia uue presidendi Soomerega ja
Kus ma saan oma põhikooliaegsete klassikaaslastega kokku ja vahetame muljeid . Ma arvan ,et motivatsioon ongi elu alus . Kui inimestel puuduks motivatsioon millegi tegemiseks siis oleks Maa hukule määratud . Elu põhimõtteliselt seisaks, kui inimestel pole mingit sihti mille poole nad pürgivad . Kuid iga asja tegemiseks peab olema kindel motiiv , sest tuleb ju teha õigeid asju , mitte asju õigesti ! Kasutatud kirjandus : 1.) ,,Psühholoogia alused" , Talis Bachmann ja Rait Maruste 2001 . 2.) http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon
TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomad...
Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15
Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis.
õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele ei ole absoluutne põhiõigus, vaid suhteline. Sellest on võimalikud erandid ning erandid ehk riive õigustatud alused on loetletud ammendavalt PS § 20 lõike 2 punktides 16, vabadust on lubatud võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: süüdimõistva kohtuotsuse või 4 Inimõiguste ülddeklaratsioon. 10.12.1948. ÜRO Peaassamblee otsus 217 A (III). 5 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 1. 6 RKÜKo 10.04.2012, nr 3-1-2-2-11 p 48. 7 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. 04.11.1950. RT II 1996, 11, 34; RT II 2010, 14, 54. 9 kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega
kasvueas. (Nii nagu on sarnased vanemate ja nende laste näoilmed, nii sarnanevad omavahel ka laste ja vanemate emotsioonidele reageerimine.) Negatiivseid emotsioone on rohkem.4 Hirm inimene on närvis ning ärritunud. Hirm väljendub kehahoiakus ja näoilmes - inimene on kartlik, ärevuses ning ettevaatlik. Hirmu põhjustavad ehmatavad, ebameeldivad objektid või sündmused. Hirmunud inimene higistab palju, kehahoiak 3 Bachmann, Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo, 2003, lk 215. 4 Evans, Dylan. Emotsioon. Tallinn, Valgus, 2002, lk 19, 20. 5 võib olla veidi kramplik jne. Veri voolab skeletilihastesse, nt jalgadesse, et kiiremini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Samuti keha kangestub hetkeks. Vallanduvad hormoonid, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, tähelepanu koondub hädaohule
Taju on häälestatud elementide koosluses esinevatele muutumatutele omadustele, mida õpitakse tajuma aktiivse liikumise, toimimise ja tegevuses keskkonna muutlikkusega. Tajusüsteem on tänu ökoloogilisele põhjendatusele võimeline ära tundma mitte ainult objekte või tunnuseid vaid ka sündmusi. (Bachmann jt 2003) Kasutatud kirjandus: Allik, J., Kreegipuu, K. (2002). Taju. Raamatus: Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.
1. ringis ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50 % häältest. II voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai L.Meri - 59 häält, A.Rüütel sai 31 häält. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti sai "Isamaa", siis tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine.Võimule tulnud valitsus oli koalitsioonivalitus ("Isamaa", ERSP, Mõõdukad). Peaministriks sai M.Laar. Valitsus oli võimul muutumatul kujul 1994. kevadeni. 1992. a lõpus kinnitas Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste. Kohalike omavalitsuste valimised toimusid 1993. oktoobris. 7. oktoobril kuulutas Riigikogu üleminekuperioodi lõppenuks ja põhiseadusliku riigi- võimu taastatuks. 1992. juunis viidi läbi rahareform. 1993. võeti Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks. 1994. toimus Moskvas Vene-Eesti tipp-kohtumine, mille keskseks teemaks oli vene vägede Eestist välja viimine ja sõjaväebaaside ja -objektide (kokku 570) likvideerimine. Vene väed pidi Eestist lahkuma 1994. 31. augustiks.
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta
on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. Põhiseadus on ülimusliku jõuga akt - lex fundamentalis. Põhiseaduse põhistuse, organilisuse ja ülimuslikkuse jaoks on põhiseaduse saamise viisil eriline tähtsus. Õigusakti jõud sõltub 1 Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus 2 R. Maruste, Konstitutsionalism, Juura, Tallinn, 2004, lk 42 4 peamiselt kahest teguritest: 1)sellest, kes selle kehtestab ja 2) viisist ehk menetluskorrast, kuidas akt kehtestatakse.3 Kuigi põhiseadus lähtub ajaloo kogemustest ja ühiskonnas väljakujunenud realiteetidest, ei sätesta ta mitte olevat, vaid pidevat. Ta ei määra kuidas asjad on, vaid kuidas nad peaksid olema.
17. Mida nimetatakse metakognitsiooniks? 18. Kuidas saab metakognitiivset võimet arendada? Milline on selle mõju õppimisele? 19. Kuidas mõjutasid kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate arengut Saksa getaltpsühholoogid? 20. Milline on keelelise relatiivsuse hüpotees? 21. Milline on L. Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus? ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus Bachmann, T., Maruste, R.(2003). Psühholoogia alused. Fisher, R.(2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: AS Atlex. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Grauberg, E.(1996). Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn : Bakalaureuse Erakool. Krull, E. (2000).Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. Küttis, K. (2003)
Eesti Vabariigi suhtes jõustus 16. aprillil 1996 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokoll nr 11, millega muudeti konventsiooni järelevalvemehhanismi: endiste Euroopa Inimõiguste Komisjoni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asemel hakkas 1. novembril 1998 tööle uus ühtne Euroopa Inimõiguste Kohus. 1998. aastal laekusid esimesed kaebused Eesti Vabariigi vastu. Eestit esindas Euroopa Inimõiguste Kohtus 1998. aastast 2010. aastani Rait Maruste. Alates 1. jaanuarist 2011 esindab Eestit EIK-s endine riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Julia Laffranque. kelle ülesandeks on esitada riigi seisukohad kaebuse kohta. Eestit antakse järjest enam EIK-sse. Mullu esitati Eesti vastu 346 kaebust, mis on 81 võrra enam kui 2010. ja 144 võrra enam kui 2009. aastal. Need numbrid ei näita inimõiguste olukorra halvenemist Eestis, vaid tulenevad asjaolust, et siinsed elanikud teadvustavad EIK-i
saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees VAJADUS Vajaduse tunnetamine, motiivide võitlus, motivatsiooni teke Soovimine Eesmärgi ja vahendite valik Otsustamine TEGUTSEMINE T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo Abraham Maslow (1908-1970) Maslow uuris eelkõige tervet, küpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid.
olukordades, kuidas mina-tasandid mõjutavad meie igapäeva suhteid ja kuidas enesejälgimine aitab meil toime tulle erinevate mina rollidega. . Mina tasandid 4 1. ISIKSUSEST ÜLDISELT Isiksus on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, keda saab võrrelda teiste inimestega, kellel on kaasasündinud eeldused ja elu kestel lisandunud omadused või kalduvused (Bachman, Maruste 2001, viidatud A.Vatsel 2003 järgi). Psühholoogia peab isiksuse mõistmise ja määratlemise aluseks selliste järjepidevate (püsivate) käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumit, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes seaduspäraselt või suure tõenäosusega avalduvad (korduvad). Läbi isiku iseloomu võib ennustada käitumist, eelistusi ja valikuid (ibid). Indiviid sünnib ja kohaneb keskkonnaga. Tema kultuuriline taust tuleb keskkonnast, kus ta
vahel d. 5. oktoobril 1992.aastal valiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri e. Riigikokku valiti 9 valimisliitu või erakonna esindajad f. Isamaa moodustas koalitsiooni koos ERSP-ga ja valimisliiduga Mõõdukad g. Valitsusjuhiks sai Mart Laar 3) Pärast valimisi a. tegevuse lõpetas Eesti kongress ja pagulasvalitsus b. riigikogu kinnitas ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste c. järgneval aastal õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja d. 27.mail 1993.aastal pidas Tartus oma esimese istungi Riigikohus e. rakendusid seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim II Üleminek turumajandusele 1) Rahareform a. viidi läbi 1992.aasta juunis b. Eesti kroon seoti Saksa margaga c. eralduti rublatsoonist d. mõnekuuga saavutati sisemajanduslik tasakaal ning inflatsiooni taltumine
informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine, isegin kui see on sokeeriv või häiriv või pole enamuse poolt aktsepteeritav. Samuti pole vahet, kas tegemist on faktilise infoga või arvamustega, veendumuste subjektiivse väljendusega. Kaitstud on nii tõestatav ja kontrollitav info kui kontrollimatud arvamuseavaldused.5 4 ,,Sõnavabadus ja selle piirid." R. Maruste Juridica 2001, nr 1 5 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" 4 Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kohtuasjas Lingens vs Austria, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Peale selle, et ajakirjandusel lasub kohustus sellist teavet ja mõtteid edasi anda, on avalikkusel ka kohustus neid saada
motivatsioon teada saada. Sooritusele orienteeritus pole nii efektiivne, kuna peamiselt välditakse ebaedu, väline motivatsioon ning soov jätta muljet, et osatakse midagi. Allikad: Loengumaterjalid ÕIS - Motivatsioon. Emotsioonid. ,,Psühholoogia gümnaasiumile" (TÜ Kirjastus, 2002/2006) - 10. ja 11. ptk. Gleitman ,,Psychology"- Motivation. Emotion. (NB! Sõltuvalt väljaandest varieeruvad peatükid, kus antud teemasid käsitletakse! Lähtuge sisulisest kattuvusest.) Bachmann, T., Maruste R. ,,Psühholoogia alused". (Kirjastus Ilo. 2001/2003/2008) teemad ,,Vajadused ja motiivid" ja ,,Tundmused ja emotsioonid"
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus .......................................
vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Selles ette nähtud üksikasjalik ja unikaalne kaitsesüsteem kujutab endast rahvusvahelist üldõigust, mille tuuma moodustavad (kohtu)pretsedendid, mis on siduvad vaidluspooltele ja mille suhtes loeb end seotuks kohus ise. Osalisriikide kokkuleppel on Kohtu ülesanne arendada ja määratleda inimõiguste kaitse ühine Euroopa standard. Euroopa Inimõiguste kohus asub Strasbourgis. Eestit esindab Rait Maruste Eristatakse kahte kohtumudelit - Anglo-Ameerika (USA) ja Mandri Euroopa (nt Eesti). USA-s ei ole omaette konstiutsioonikohut, mille ülesandeks oleks põhiseaduslik järelvalve. Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessi käigus küsimuse konkreetse seaduse põhiseadusele vastavuses. Kohtunik omab USA ühiskonnas väga suurt mõju, USA-s nähakse kohtunikku kui kodanike kaitsjat, mitte niivõrd valitseva reziimi kaitsjat. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel, mõnes
inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki Eestit esindas Euroopa Inimõiguste Kohtus riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu 1998. aastast 2010. aastani Rait Maruste. alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast Alates 1. jaanuarist 2011 esindab Eestit
5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura 2004.
jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ch2/overview.asp Riina Häidkind TÜ Psühholoogia Instituut { Bachmann, T., Maruste, R. (2001). Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Psühholoogia alused, lk. 42-70. Tallinn: Ilo. { Toomela, A. (1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri.
Tugeva ja kindla motiiviga käitumine on sihipärasem, energilisem, otsusekindlam ja korrastatum kui ebaselge, hajusa ja nõrga motiiviga käitumine. (Kidron 2001: 116) Tegevus ei sünni motiivi järel, tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimese tegutsema paneb. Motiivid jaotatakse kahte suurde rühma (Bachmann & Maruste 2003: 76): 1. teadlikud ja 2. ebateadlikud motiivid Teadlik motiiv on juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed
seadusega, mis avaldati Riigi Teatajas 14.07.2009. See jõustus 24.07.2009. Kuna nimetatud seadus sisaldas ka sätteid kriminaalkohtumenetluse muutmise kohta, pidi järgima ka PS §-i 104 nõudeid. Seadus võeti vastu Riigikogus 66 poolthäälega.47 PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. See norm sätestab õigusselguse põhimõtte. Viimane nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt 42 Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002 § 20 komm 1. 43 Ernits, M. Kommentaarid §-le 19. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 19 komm 1 ja 2. 44 Vallikivi, H. Põhiõiguste ja vabaduste piiramise seadusliku aluse põhimõttest. Juridica 1997 nr 5, lk 241. 45 Ernits, M. Kommentaarid II peatüki sissejuhatusele. - Eesti Vabariigi põhiseadus
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi.
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad.
1)alamkoda-riigi volikogu 80 saadikuga - valiti rahva poolt otsevalimiste teel. 2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Antud referaadi eesmärk oli analüüsida põhiseadusi, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Põhiseadus ja selle järelevalve, Rait Maruste, Tallinn 1997 2. Eesti konstitutsiooniõigusest, Kalle Merusk, Raul Narits, Tallinn 1998 3. Põhiseaduse tulek. Kogumik, Justiitsministeerium, Tallinn, 2002 4. Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus 5. Eesti keele sõnaraamat
pidevalt korrigeerida. Märkimisväärseks võib pidada ka seda, et suur osa täidesaatvaest protsessidest on automaatsed ja väljaspool inimese teadlikku regulatsiooni vegetatiivse närvisüsteemi ja sisekretsiooni protsessid, millel on suur tähtsus tervikule. 6. Kasutatud kirjandus 1. Valde Mikkonen, Pentti Posti, Risto Vuorinen ,,Psühholoogia" 2. Juhan Sõerd ,, Psühholoogia alused" 3. http://cnx.org/content/m14358/latest/ 4. Talis Bachmann, Rait Maruste ,,Psühholoogia alused" 13 7. Lisad LISA 1 Psüühilised nähtused Psüühilised omadused Psüühilised Psüühilised protsessid seisundid 14 LISA 2 1
minevikumälestusele toetudes kaalutakse läbi kõik tegevusvarjandid ja valitakse välja sellised, mida on kõige kergem ellu viia.. Iga emotsioon kannab bioloogilist signatuuri, mis tähendab, et teatud muutused haaravad keha oma valdusse, kui emotsioon meis esile kerkib, ja et keha saadab automaatselt välja teatud signaale, kui emotsioon on meid vallanud. Kasutatud kirjandus 1. Psüholoogia alused. Talis Bachmann, Rait Maruste. 2. Mõtlemise salapära. Gunnar Aarma. 3. Kuidas ärksalt õppida. Anti Kidron. 4. Emotsioonide psühholoogia. Aino Lunge. 5. Emotsionaalne intelligentsus. Daniel Goleman. 6. Emotsioonid ja pedagoogika. V. Pinn
Iseseisvad tööd on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes. 6.6. Soovitatav õppevara Ajakiri ,,Diplomaatia" M.Kiviorg, H.Vallikivi, K. Land. Rahvusvaheline õigus. Tallinn. Juura. 2010 J. Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn. Juura. 2006 R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn. Juura 2004 L. Mälksoo. Rahvusvaheline õigus Eestis. 2008. T. Ploom. Strasbourgi konventsioonist Lissaboni lepinguni. Tallinn. Juura. 2010 R. Värk. Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusse. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2005 www. riigiteataja. ee
); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte: · Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine · Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud · Normidele mittevastav · Statistiline aspekt DSM IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
