eralduvas ja moderniseeruvas eesti ühiskonnas vajalikud üldkultuurilised ja hariduslikud tingimused. Eelärkamisaja ja ärkamisaja vanemad tegelased kroonikaid ja autobiograafiaid ei kirjutanud, seda tegid nooremad tegelased, kelle mälestused avaldati hiljem.11 1911. aastal avaldas eesti ajalooteadusele alusepanija Villem Reiman programmilise üleskutse ,,Ajalooliste mälestuste korjamine". 1912. Aastal ilmusid Heinrich Rosenthali mälestused rahvuslikust liikumisest, 1914. Aastal Martna Eesti külaelu arenemisest, 1915.1916 ilmus teos 30 isiku mälestustest Mihkel Veskest ja Johann Voldemar Jannsenist jm.12 Kõik mälestused pole aga jõudnud trükki, käsikirjadena ja mälestuskatketena on need talletunud perekonnaarhiivides, mitmesuguste dokumentide kollektsioonides ja perekonnakroonikates. Memuaare ilmus juba esimesel iseseisvusajal, peamiselt 1905 aasta revolutsioonist, maailmasõjast ja iseseisvusvõitlusest. Ainuüksi aastail 1917-1937 ilmus mälestusi üle 120 eri
liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele
liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) – eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele
19 sajandi lõpul hakati uurima rahvuslikku liikumist, tekkis huvi ärkamisaja vastu. Võib eristada kahte lähenemisviisi. 1.rahvuslik idealistlik. Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid. Heinrich Rosenthal. Villem Reiman. Anton Jürgenstein. ,, Rosentahl ei olnud üldse arst, tähendab ta ei olnud üldse ajaloolane, ta oli arst" : D Teine, väidab, et on sotsiaalsed muutused, mis kutsusid esile rahvuslikud muutused. Mihkel Martna. PROFESSIONAALNE AJALOOTEADUS. Hans Kruus. ,,Eesti küsimus" tartu 2005. Friedebert Tuglas ,,Eesti kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus" tartu 1932 1930ndate aastate lõpuks oli ajalooteadus suutnud niipalju, et eesti ärkamisajast oli terviklik arusaam. Rudolf Põldmäe. Oli vaba nõukogudelikust ideoloogeast. Ea Jansen 1921-2005. 1949 lõpetas tartu ülikoolil. Edasi suunati Tallinna.
· Toetajad: Rahvusmeelsed haritlased, jõukas linnarahvas Lõuna-Eestis Radikaalid Tallinnas · Konstantin Päts majandusliku poole esindaja · Põhilised ideed: Eesmärgiks majandusliku olukorra parandamine, koostöö venelastega ja baltisakslaste väljatõrjumise poolt · Ajaleht: Teataja leiti, et tuleks sekkuda ka suurde poliitikasse · Toetajad: Eesti haritlased, nt Tammsaare ja Põhja-Eesti talupojad Sotsiaaldemokraadid tööliste huvide kaitsjad · Esindajad: Speek, Martna, Vilde · Peamised nõudmised: Isevalitsusliku korra asendamine demokraatliku vabariigiga; vähemusrahvuste õiguste austamine; sooviti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele · Ajaleht: Uudised 16. 1905.a. revolutsioon Eestis. Eesti peale revolutsiooni 1) revolutsiooni poliitilised, majanduslikud ja rahvuslikud põhjused Poliitilised: · Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki-, usuvabadus) · Absoluutne monarhia
Ajaleht "Teataja". Konstatin Päts. Toetajad: haritlased, linnakodanikud, talupojad ja tööstustöölised. Majanduslik ja poliitiline võitlus esikohal, pidasid põhi probleemiks ühiskonna lõhestatus. Ei tohi hoiduda "suurest poliitikast". Sotsiaaldemokraatia. Toetajad: töölispartei. Märksõnaks revolutsioonilised töölised ning mässumeelsed üliõpilased. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP). Tegutsesid illegaalselt. Ajaleht "Uudised", asutaja Peeter Speek.(Mihkel Martna, vennad Gottlieb, Karl Ast, Eduard Vilde) Peeti oluliseks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga. Eestis puudusid kodanikuõigused, baltisaksa võim oli maal jäänud murdmata, teravnesid sotsiaalsed erinevused. Vajati põhjalikke reforme!
(Palamets, 2010). 2.VÄLISPOLIITIKA Oma välissuhete korraldamisele asus Eesti juba 1917. a. kohe pärast seda, kui ta oli otsustanud võtta enda kätte oma saatuse juhtimise. Suhete loomiseks teiste riikidega otsustas Maanõukogu juhatus 18. (31.) jaanuaril 1918 saata välismaale erilise välisdelegatsiooni, kes riikide järgi jagunes järgmiselt: Ants Piip Inglismaale, Kaarel Robert Pusta ja Ferdinand Kull Prantsusmaale, Jaan Tõnisson Skandinaaviasse, Karl Menning ja Mihkel Martna Saksmaale ja Sveitsi ning Eduard Reinhold Virgo Itaaliasse. Delegsatsioon ei olnud esialgu mõeldud alaliseks. Ta pidi vaid üle andma Maanõukogu vanematekogu poolt koostatud memorandumi Eesti poliitilise olukorra kohta vastavaile valitsusile ja siis saadud vastustega tagasi tulema. Reisirahaks anti igaühele 10 000 rubla, mille dr. Jaan Raamot oli muretsenud toitlussummadest. Memorandum, selgitades Vene riigi keskvõimu lagunemist, tõi ühtlasi ära Maanõukogu otsused 15. (28
sajandi algul Eestis. 1905.aasta revolutsioon. Poliitilised rühmitused 20.sajandi algul Eestis Tartu liberaalid - häälekandja - Postimees, eestvedaja oli Jaan Tõnisson, toetajaskonda kuulusid rahvusmeelsed haritlased ja tudengid, Tallinna radikaalid - häälekandja - päevaleht Teataja, eestvedajaks oli Konstantin Päts, toetajaskonda kuulusid põllumehed ja majandusinimesed Rahvuslikud Sotsiaaldemokraadid - häälekandjaks - ajaleht Uudised, eestvedajaks oli Peeter Speek, Mihkel Martna, toetajaskonda kuulusid tudengid ja gümnaasiumiõpilased. 1905.aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused: Eestis oli revolutsioon suunatud isevalitsuse ja baltisaksa ülemkihtide vastu. Poliitilise vabaduse puudumine, balti aadli seisuslikud privileegid, maapuudus ning rahvuslik rõhumine olid demokraatliku revolutsiooni peamised esilekutsujad Eestis. Osavõtjad: 1. Tartu liberaalid (Jaan Tõnisson) 2. Tallinna radikaalid (Konstantin Päts) 3
Pärnu kus 1880 oli ~4000 ja enne I Maailmasõda ~13000 15 000 Tallinn(64500) Tartu(42300) Eestlased linnades enamuses Eesti 20. sajandi alguses saj. Alguses kujunes välja Eesti poliitiline maastik. 1)Konservatiivid pooldasid kõike vana. (toetusid Baltisaksalastele) 2)Liberaalid Pooldasid kiireid reforme (toetusid Eesti rahvuslikele ringkondadele) 3)Sotsialistid Pooldasid (klassi) võrdsust. (toetusid tekkivale tööliskonnale) Mihkel Martna Eesti sotsiaaldemokraatia isa Eesti rahvusliku liikumise taassünni aeg nn. Tartu Renessanss Jaan Tõnisson (1869-194?) Ajaleht "Postimees" toimetaja Tartus Konstatin Päts (1874-1956) Ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas Need Eesti poliitikud, kes tulid avalikkuse ette Eesti rahvusliku taassünni ajal, nende tegevuse tulemusena võideti hiljem kätte ka Eesti Vabariik. Eesti rahvuslaste probleemiks pole ainult tsaarivalitsus vaid ka sotsialistide kasvav aktiivsus.
et moodustada maanõukogu, mis hakkab Poskale nõu andma Poska nägi seda selliselt, et nõukogu on temast tähtsam ja ta kuuletub neile Eesti Demokraatlik Erakond 1905 Jaan Tõnissoni asutatud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija asutas erakonna, sest 1905 toimub Venemaal revolutsioon ning antakse teatud poliitilised vabadused Eesti Maarahva Liit (Maaliit) põllumehed Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölise Ühistus Mihkel Martna, August Rei Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei Hans Kruus, Gustav Suits Eesti Tööerakond Jüri Vilms, Otto Strandmann, Eduard Laaman Juuni-september 1917 valitud Maanõukogus on enamus vasakpoolsed enamus reformimeelsed nõus ümberkorraldustega baltisakslased jäävad oma õigustest ilma, rüütelkonna maapäevadelt võetakse funktsioonid ära ning need lähevad Maanõukogule Suund autonoomialt iseseisvumisele
lõpetamine, maad ja leiba. Kõik need loosungid olid enamlaste pooldajaskonnale väga selged ja arusaadavad. Enamlaste eesmärgiks kukutada AV, teha riigipööre ja panna kehtima proletariaadi diktatuur. Vähemlaste partei - 1917. a mais tuli kokku eestlaste sotsiaaldem. konverents, mis kuulutas välja eesti sotsiaaldemokraatliku ühisuse loomine. Septembris kasvas sellest välja Eesti Sotsiaaldemokraatide töölispartei. Selle juhtideks kujunesid Mihkel Martna (Eesti sotsiaaldem isa), kirjanik Eduard Vilde, Karl Ast?, Friedebert Tuglas. Eesti vähemlasi iseloomustas see, et partei juhtkond koosnes erandlikult haritlastest, mistõttu nende suhe võimaliku valijaskonnaga jäi suhteliselt nõrgaks - tuginesid vaesematele kihtidele, aga töölised kippusid libisema enamlaste sõiduvette. Vähemlased taunisid enamlaste vägivaldse võimuhaaramise kavatsust ja tänu võitlusele enamlaste vastu, kujunes vähemlaste maailmavaade märksa selgemaks
Õigustas venestamist 1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" kutselisteks 1909 asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1914 algab Esimene maailmasõda Karl August Hermann. ,,Postimehe" toimetaja, kelle ajal muutus leht päevaleheks. Hoidis venestamise aegu rahvusliku vaimu ärkvel. Poliitiline tegevus kesine. Mihkel Martna. Eesti poliitik ja ajakirjanik. Eesti sotsiaaldemokraatia looja. Marksistlike ideede levitaja. Jaan Tõnisson. ,,Postimees". Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Venestumise ja saksastumise vastane. Nõudis eestikeelset haridust. Toetus rikkamale elanikkonnale. Konstantin Päts. ,,Teataja". Taotles majanduslikku ja poliitilist võrdsust. Liidus vene demokraatlike jõududega. Toetajad haritlastes, linnakodanikes, maarahvas.
Andres Saal jäi tsensuurile liialt silma ning läks fotograafia peale üle. Oli mitme populaarse ajaloolise jutustuse autor, ametilt kooliõpetaja. Hiljem läks Indoneesiasse elama. Eduard Vilde oli kirjanik ning 19. sajandili keskel toimunud talurahvaliikumise põhjal kirjutatud triloogia - "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet" - autor, neis on kasutatud arhiiviallikaid. Mihkel Martna, ametilt ettevõtja ja maalermeister, oli üks eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise rajajaid ja liidreid oli Ago Pajuri sõnadega "üks vinge vend" - oli vastaste vastu ägeda keelepruugiga ja kategooriline - ja "autodidakt sõna parimas tähenduses". Uuris hiljem 1905. aasta revolutsiooni. Peeter Ruubel oli Noor-Eesti liige, ametilt jurist, ühiskondliku mõtte uurija. Nikolai Köstner oli majandusteadlane ja sotsiaaldemokraat. Teoorjuse ja kapitalismi ajaloo (19
pöördes, nt naD võtsiD; o da-infinitiiviline kaudne kõneviis, nt ta piDaDa minema; o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10 Põhjarühm Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele; Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala, Martna, Kullamaa ja Märjamaa murrak; Erijooned: o konsonantühendi püsi sõna algul; o ks-noomenid: katusse, varesse ‘varese’; o NA üldistumine sõnades, nt kurv : kurva; o järgsilbi o, nt kasoma ‘kasvama’; o mitmuse partitiivis diftongita vormid, nt sappuD ‘saapad’, ja si-lõpp, nt talGusi; o keskmurdeline sse-sisseütlev, nt külasse; rootsipärased murrakud: o ä – 3; o ir – är, nt käroma; o õ – ö, nt völG ‘võlg’ ;
sotsialistliku liikumisega sidus end hulk tudengeid ja gümnaasiumiõpilast Esialgu kuulusid Eesti sotsialistid internatsionaalsesse ülevenemaalisesse parteisse, kuid peagi algas rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng: Tartus alustas 1903. aastal ilmumist sotsialistliku suunitlusega ajaleht Uudised. Lehe üks asutaja ja toimetaja oli kooliõpetaja Peeter Speek, tema kõrval tegutsesid veel Eesti sotsiaaldemokraatia isaks nimetatud Mihkel Martna, kirj anik Eduard Vilde, üliõpilased Gottlieb Ast, Aleksander Kesküla jt. Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. Kriis Eesti ühiskonna jätkuvat kaasajastumist takistasid poliitilised olud. Kogu võim koondus endiselt piiramatu isevalitseja - Vene keisri - määratud ametnike kätte,
*J.Hurt üleskutse rahva luule kogumiseks * Karskusselts Villem Reimars RAHVUSLUSE TÕUS 3 suunda : 1)Mõõdukad- J.Tõnisson, V.Reiman. Keskus Tartus , "Postimees" 2)Radikaalid- K.Päts, Jaan Teemant. Keskus Tallinnas, "Teataja" 3)Sotsialistid- vasakpoolne poliitiline vool. a)marksistid: M.Kalinin, Fr.E.Leberecht. Keskus Tallinnas, VSDTP organisatsioon (Venemaa Sosiaaldemokraatide Töölispartei) b)sotsiaaldemokraadid-tsentrialistid: Peeter Speek, Mihkel Martna. "Uudised" 1905. a REVOLUTSIOON Põhjused: *Demokraatlike vabaduste puudutamine (valimised, sõna-koosolekuvabadus) *1900-1903.a majanduskriis *Maa puudus *Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel *Reformide asemel otsustas Vene võim alustada Vene-Jaapani sõda, et reforme poleks vaja, kuid see ebaõnnestus sai luau *Venestamine Sündmused: Venemaa Eesti 09.01.1905 Rahvademonstratisooni tulistamine
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
XX sahabdu akgysaastauk tejjusud Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei ringi pea kõigis suuremates eesti linnades- tallinnas, tartus, narvas, pärnus, valgas jm. Sots demokraadid tegutsesid illegaalselt, pidades põrandaaluseid salakoosolekuid ning levitades keelatud lendlehti ja kirjandust. Ttartus alustas ilmumist ajaleht „uudised“. Toimetajaks oli peeter speek. Tema kürval tegutsesid mihkel martna ning vennad gottlieb ja karl ast. „uudiste“ ümber koondunud ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliiku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Erinevalt vene sotsialistidest nõuti ka vähemusrahvuste õiguste respekteerimis 1905 a rev. Tulemused: Teataja ja uudised asusid rev liikumise poolele. Tõnisson oli vastu. Postimehe
TOMMI 698 Peatõuraamat 01.01.1978 ARVO SARRAPIK E 21.08.1995 must Keskvere küla, sünd.23.05.93 Martna vald, kollane Gen.eksp. ELKI 3407E Läänemaa. nr. 1054 13.05.8197 tel. 5671 4273 UELN võik Arvo Sarrapik 10.06.2008 233002100063593 23.02
kiiresti lahendada kõik põletavad probleemid, vabastada töörahva igat liiku rõhumisest ja ebavõrdsusest ning luua uue õiglase maailmakorra. Toetajaskond koosnes vasttekkinud suurettevõtete tööliskonnast, suur-vene üliõpilastest ja koolinoortest. Uue mõtteviisina tuli Eesti poliitikasse sotsiaaldemokraatia , kelle toetajaskond oli enamasti vene üliõpilaste ja tööliste hulgas. Mihkel Martna – Sotsialismi ideede Eestisse tooja nn. Eesti sotsiaaldemokraatia isa. 20.saj. algus oli eesti rahvusliku liikumise taassünni aeg – nn. Tartu renessanss, kui ärkamisaegset rahvuslikku liikumist hakkasid vedama uued inimesed. Need uued Eesti liidrid jõuavad ära näha poliitiliste olude demokratiseerumise ja on loodava Eesti riigi juures. Mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks oli tõusnud Jaan Tõnisson (1868 – 194?), kes oli 1896 tõusnud ajalehe Postimees peatoimetajaks
20. sajandi alguseks tekkis liberaalsete Postimehe ja Teataja kõrvale sotsialistlik... Aleksander Burlandt 1882 tekkisid Burlandtil kontaktid eestlastega (Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martna) eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise algus. Mihkel Martnat on nimetatud Eesti sotsiaaldemokraatia isaks. VSDTP Venemaa Sotsiaaldemorkraatlik tööliste partei 1904 moodustati Tartu koolide vaheline soltsiaaldemokraatlik ring 1903 Mihkel Martna läks Tallinnasse sotsiaaldemokraatide mõju Teatajale hakkas järsult kasvama. Nov 1903 hakati välja anda kolmandat juhtivat ajalehte "Uudised" Tartus (toimetaja Peeter Speek, Gottlieb Ast(?), Karl Ruga(?)) Föderalistid 1905. aastaks "Uudised" 3 ajalehest kõige radikaalsem 1905. aasta revolutsioon Historiograafia: - M. Jürisson (Mihkel Martna). Punased aastad Eestis 1905-1906: Eesti revolutsioonilis liikumise ajaloolikud ja majanduslikud põhjused. Peterburi
Pooldati vabariiki ja mõisnike maaomandi vähendamist. Päts pida tähtsaks eestlaste võimu juurde pääsemist linnavalimised. 1904 aastal saavutas eesti-vene blokk, mis juhtis Päts, ägedas võitluses sakslastega, võidu Tallinnas ja linnavalitsus läks eestlaste kätte. Volkogus said eestlased 38, sakslased 17 ja venelased 5 kohta. Linnapeaks sai venelane Hiatsintov, abilinnapeaks Päts. See oli tõusva eestluse suur võit. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902 panid Mihhail Kalinin ja Friedrich Leberecht aluse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP, 1898) Tallinna organisatsioonile. Seejärel tekkisid parteiorganisatsioonid ka teistes linnades, 1904 asutati VSDTP Tallinna Komitee. Ülevenemaalise ja rangelt tsentraliseeritud põrandaaluse partei
Kaasa aitas paljude Venemaa sotsiaaldemokraatide saatmine Baltikumi kui Vene riigi ääremaale. Eesti linnadesse tekkisid Venemaa Sotsiaal¬demokraatlik Tööliste Partei allorganisatsioonid. + Kaastööliste hulgas nt Eduard Vilde, Karl Ast jt. Nõuti tsaarivõimu asendamist demokraatliku vabariigiga, vähemusrahvuste õiguste tunnustamist. Toetajateks olid radikaalsed noored, intelligents ja töölised. + M. Martna Hilary Karu 48 D 11 EESTI AJALUGU 1905.aasta revolutsioon 20.saj algul tabas Venemaad ja selle koosseisus ka Eestit kriis: + Suures riigis puudusid jätkuvalt kodanikuõigused + Vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal mõisnik + Vabrikutööliste olukord oli talumatu
eestlaste poolt, korraldati rahvakoosolekuid, kus kutsuti rahvast valima. Kinnisvara omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus
murde ja grammatika eripärad Tõs - Tõstamaa Võ - Võrumaa Rõu - Rõuge LNg - Lääne-Nigula Pal - Palamuse Urv - Urvaste Võn - Võnnu Räp - Räpina Lä - Läänemaa Pee - Peetri Vai - Vaivara Vän - Vändra Sa - Saaremaa Lüg - Lüganuse Pha - Püha Var - Varbla Äks - Äksi Saa - Saarde Mar - Martna Phl - Pühalepa Vig - Vigala Pä - Pärnumaa San - Sangaste Mih - Mihkli Pil - Pilistvere Vas - Vastseliina Pär - Pärnu Se - Setumaa MMg - Maarja- PJg - Pärnu-Jaagupi Magdaleena Vi - Virumaa Pöi - Pöide Sim - Simuna Plt - Põltsamaa
kui Põhja-Eesti talud. Lõuna-Eesti savisegune muld oli viljakam kui Põhja-Eesti paiguti vaene paepealne muld. Konstantin Päts (1874-1956) pärines Pärnumaalt Tahkurannast. Aastal 1901 asus Päts Tallinnas ilmuma hakkava uue ajalehe Teataja toimetajaks, olles kahekümne seitsme aastane ja lõpetanud õigusteaduskonna. Toimetusse kuulusid Eduard Vilde, Johannes Voldemar Veski, Anton Hansen Tammsaare, Mihkel Martna, kes oli pärastine sotsialistide juht ja Eesti iseseisvuse pooldaja. Kuna nii Tallinn kui ka Põhja-Eesti olid majanduslikult ja kultuuriliselt mahajäänud, suunas Päts oma ajalehe sisu vaesemate kihtide õpetamiseks ja abistamiseks. Teataja programm esindas majandusmeeste suunda. Tõnissoni idealistliku rahvusluse kõrvale tuuakse uus suurus majandus millele kõik tuginebki. Pätsi võitluseks kujunes Tallinna uue linnavalitsuse valimine aastal 1904. Et vastasest jagu
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
detsembril peamiselt Põhja-Eestis ligi 120 mõisa rüüstamine, mille käigus tapeti ka üks mõisnik. Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsembril kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 toimunud karistussalkade operatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust, paljud saadeti ka asumisele. Mitmed Eesti poliitikud (näiteks Konstantin Päts, Mihkel Martna, Jaan Teemant) mõisteti ka tagaselja surma, kuid päästsid end välismaale põgenemisega. 1905. aasta revolutsioon Eestis oli Eestis 1905. aastal toimunud rahvarahutused. Venemaal algasid rahvarahutused 22. jaanuaril (vkj 9. jaanuaril) 1905 pealinnas Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser Nikolai II 30. oktoobril (vkj 17. oktoobril) manifesti, millega anti Venemaa Keisririigi
ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] 3. JÄÄTMAALE JA KASUTUSEST VÄLJA JÄÄNUD TOOTMISPIIRKONDADE UUENDAMINE Vähe kuid siiski renoveeritakse Martna vallas ka tootmishooneid, mis on püstitatud kolhooside- sovhooside ajastul, kuid on jätkuvalt põllumajandusettevõtjate kasutuses. Põllumajanduslikke hooneid renoveeritakse mitmesugustest fondidest ja projektidest saadavate toetuste toel. Lähiaastatel on kindlast vajalik lammutada kasutusest väljalangenud ning lagunenud nõukogude aegsed tootmishooned, mis risustavad maastikupilti ning on kohati varisemisohtlikud. Ehitamisel tuleb arvestada üleujutuste ohuga.
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Piisaks sellest, kui oleks fikseeritud hariduslik, eetiline ja praktiline miinimum /.../ et kanda ajakirjaniku kutset, samuti ka, kui eksisteeriks organ, kes oleks õigustatud selle miinimumi olemasolu konstateerima." Asi jäi lahtiseks ja on lahti senini, kuna puudub seadus, mis tingiks väljaandjat kasutama üksnes kvalifitseeritud tööjõudu. Tänini kestab arutelu, kas ajakirjanik peaks olema universaal või kitsa ala spetsialist. Mihkel Martna sulest pärineb järgmine arvamuseavaldus (u 1930): "Tõsine, küüniv ajakirjandus vajab ajakirjanikult põhjalikku, head haridust ning väga mitmekülgseid rikkalikke teadmisi. // Et mitte pinnapealseks muutuda, tuleb teha tööjaotus reporteri ja asjatundja vahel." Erialane ettevalmistus Eestis tol ajal puudus, küll aga toimus selle vajalikkuse üle pidev arutelu nii päevalehtedes kui ajakirjanike albumis. "Kõigil rahva ja riigi juhtivatel aladel tegelevad vastava eriharidusega jõud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
