Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. 3. 8. Neptuun.............................................................................. 3. 9. Pluuto...............................
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
rõhu tõttu ka kuumemaks. Sellest tsentraalosast oligi saamas Päike. Miljonite aastate pärast muutus pöörleva ketta aine klombiliseks. Need klombid jätkasid kasvamist ja liitumist ning mõni neist said piisavalt suureks, et olla planeet. Kuna ketta sisemine piirkond muutus liiga kuumaks, siis suutsid tahke oleku säilitada vaid kivimid ja metallid. Ei saanud moodustuda jää ja gaasid ei saanud veelduda. Seetõttu on ka siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss kivimimaailmad. Kaugemal oli temperatuur aga madalam, mistõttu erinevad jäätüübid said kujuneda. Päikesesüsteemi keskmises levilas hakkasid domineerima gaasilised Jupiter ja Saturn, aga veidi väiksemad planeedid nagu Uraan ja Saturn keskmest veelgi kaugemal. Samal ajal olid noore Päikese südamikus alanud ühinemisreaktsioonid, mis tõi kaasa tohutu energiakoguse vabanemise. See omakorda põhjustas Päikeselt lähtuva supertuule, mis
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km²
Universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maatüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. MARSS Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa JUPITER Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Puudub atmosfäär, veidike on tolmu lendamas;temperatuuri kõikumised väga suured: päeval 20 , öösel 170 0 C.Läbimõõt 3477 km. Kuu külje tumedamaid osasid nim meredeks.Kuul on ka kõrgeid ja väga kõrgeid alasid;väga palju on rõngasmägesid nn tsirgid, kus tasase ala keskel on küngas.Väiksemad rõngasmäed on lihtsalt kraatrid. Alustades Päikesest reastage planeedid. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,Neptuun.(Pluuto) Iseloomustage üldiselt Maa-tüüpi planeete (5) Maa kuulub nn Maa tüüpi planeetide hulka. Neid iseloomustab:1)väike mass2)suur pöörlemisperiood3)suur tihedus4)hõre atmosfäär5)vähe kuusid Iseloomustage järgmisi planeete: Merkuur, Veenus, Marss (suurus, atmosfäär, pinnavormid, erilisus)Merkuur-Kuust veidi suurem;atmosfäär puudub; Merkuuri maastik on troostitu
-kollase värvusega 7. LINNUTEE: (kõik võetud Wikipediast) -varbspiraalne -läbimõõt u. 100,000 valgusaastat -vanus ~13,2 miljardit aastat -Kohalikus Galaktikarühmas suuruselt teine 8. MERKUUR: -nimetus Vana-Rooma jumala järgi -ööpäevas 2 aastat -pruunikas värvus -täksitud pinnas 9. VEENUS: -oranzikas-sinakas värvus -tegevvulkaanid -ööpäevas 2 aastat -puuduvad kaaslased 10. MAA: -1 kaaslane -aastas 365 ööpäeva -mass 6 x 1024 kg -aastaajad 11. MARSS: -Maale kõige lähedasemate omadustega -roosakas värvus -atmosfäär 1/3 Maa omast -pinnavormiks kivikõrb 12. HIIDPLANEEDID: -suured -palju kaaslasi -koosnevad gaasidest, peale astuda ei saa -madal temperatuur 13. Planeedid reastatud Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
Retsensioon Mozarti looming Kontsert mida mina käisin kuulamas oli Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Ma käisin seda kuulamas 21. oktoobril 2010, Tallinna Arte gümnaasiumis. Kontserti üldeesmärk oli harida inimesi muusikalises mõttes, räägiti Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema loomingust. Kontserdil esitati kammermuusikat. Helilooja, kelle muusikat esitati oli Wolfgang Amadeus Mozart ,kes oli Austria helilooja 18-ndal sajandil. Esinejad olid Siim Selis ja Maano Männi. Mehed tegid esinemise huvitavaks olles ise 18-nda sajandi stiilis riietuses ja nad tegid seda kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss". Helilooja kohta sain ma teada näiteks seda, et ta sündis muusiku ja kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Peres oli 7 last,...
ÜKSIKHÄÄLIKU ÕIGEKIRI 1 Häälikuühendi põhireegel ja erandid. A 1. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. kauples õhupallgi liitsõna Ülipikk Liide algab s,l,m,n... sama sõnaga kui lõpeb
tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid ja komeedid. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 2 Maa rühma planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane
• Kepleri seadused • Newtoni gravitatsiooniteooria Heliotsentriline maailmapilt • http:// www.szkolneblogi.pl/blogi/sko-brzesko/540-lat-temu-urodzil-si Inimkonna nägemuse muutumine • Relativistlik maailmamudel (Einstein) Päike ei asu kosmose keskel Tähed ei asu sfääris • „Paisuva universiumi“ teooria • Hubble´i Galaktikate laialilendamise teooria • Tänapäeva kosmoloogia alus Planeetide rühmad • Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Planeetide rühmad • Jupiteri tüüpi planeedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Merkuur • Päikesele lähim planeet • Diameetrilt väikseim , u 4800 km (38,25 % Maast) • Mass 3,303×1023 kg (5,5271% Maast) • Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Tiirlemisperiood 88 Maa ööpäeva • Looduslikud kaaslased puuduvad Merkuur • http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur Merkuuri pind • http:// centralastronomyclass.pbworks.com/w/page/15400639/Mercu Veenus
alustada tervitamist temast möödumise ajal. Rivis paigal olles antakse tervitamiseks käsklus ``VALVEL!''. Peale seda tuleb võtta valvelseisang ja käsklusele ``PAREMALE (VASAKULE, KESKELE) - VAAT!'' järel pöörata pea järsult kästus suunas, tõsta lõuga kergelt ja vaadata tervitatavale silma. Kui ta liigub, siis teda saadetakse pilguga ja peapöördega. Tervituse lõpetamiseks antakse käsklus ``OTSE VAAT!'' Koondrivis liikudes antakse tervitamseks käsklused ``VALVEL, SAMMU - MARSS!'' ja ``PAREMALE (VASAKULE) - VAAT!''. Alustatakse liikumise valvelsammul, seejuures tuleb samal ajal vasaku jala mahapanekuga antava täitekäskluse ``PAREMALE (VASAKULE) - VAAT!'' järel teha parema jalaga veel üks samm ning vasaku jala mahapanemise ajal pöörata pea tervitatava poolle ja saata teda pilguga. Tervitamine lõpeb käsklusega ``TAKTSAMMU - MARSS!'' · Liikumine ja peatumine Koondrivis liigutakse vabasammu, taktsammu või valvelsammuga ning taktjooksu, jooksu või
Maa-sarnaseid planeete iseloomustab suhteliselt suur tihedus, kivine pind ja vähe (või puuduvad) kaaslasi. Ühelgi Maa-sarnasel planeedil ei ole rõngaid. Maa-sarnaste planeetide põhikomponentideks on kuumusekindlad mineraalid, mis moodustavad nende koored ja vahevööd (mantlid). Enamasti on neil planeetidel metallidest, nagu raud ja nikkel, koosnevad tuumad. Kolmel Maa-sarnasel planeedil (Veenusel, Maal, Marsil) on piisavalt tihe atmosfäär, et saab rääkida kliimast. Merkuur ja Marss on kaetud arvukate kraatritega, vulkaanilised pinnavormid on valdavad Veenusel, väga tavalised Maal ning silma torkavad ka Marsil. Merkuur on Päikesesüsteemis Päikesele lähim (kaugus=0,4 AU Päikesest) ja ka väikseim planeet (0,055 Maa massi). Merkuuril ei ole looduslikke kaaslasi ja ainukeseks geoloogiliseks nähtuseks peale kaatrite on kaljud, mis on tõenäoliselt tekkinud planeedi kokkutõmbumise ajal selle varajases faasis
Rauno Saks 12 a klass Planeetide kaaslane(igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane Päikesesüsteemis on kuud 6 planeedil Merkuuril ja Veenusel kuud puuduvad Maa Maal on üks kaaslane ja selleks on Kuu Kuu keskmine kaugus Maast on 384 000 km. Tumedaid laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks ning heledaid alasid mandriteks. Mered koosnevad peamiselt basaldist ning mandrid anortosiidist. Marss Marsil on 2 kuud: Phobos ja Deimos Juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid Korrapäratu kujuga kaljurahnud Phobos tõuseb läänest ja loojub itta 3 korda päevas Phobos ja Deimos Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.
Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Li...
asendist. Tähekuu ehk sideeriline kuu Kuu liikumine ümber Maa tähtede suhtes u 27,3 ööpäeva. Sünoodiline kuu kahe teineteisele järgneva kuu faasi ajavahemik. U 29,5 ööpäeva. 13. Päikese ja kuuvarjutuste tekkimine? 14. Planeetide liigitus kahe omaduse põhjal? 1. asendi järgi Maa orbiidi suhtes: a) siseplaneedid-veenus ja merkuur b) välisplaneedid-marss, jupiter, saturn, uraan,neptuun. 2.suuruse järgi: a)väikesed planeedid-veenus ja merkuur, maa, marss. b) hiidplaneedid-jupiter,saturn, uraan, neptuun. 15. Planeetide konfiguratsioonid? Planeetide konfiguratsioonid- on planeetide, Maa ja Päikese vastastikune asend. 1.Siseplaneetide ühendus: a) alumine ühendus , b) ülemine ühendus 2. Välisplaneetid: a) ühendus b) vastasseis 16. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest? 1. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad
Mars Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km
Päikesesüsteemi mood. Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. * 8 suurt planeeti(Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun),mõnituhat väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad
Merkuur Päikesele lähim planeet on Merkuur. Maalt on teda raske näha, sest ta paistab alati Päikesele väga lähedal. Teda võib näha kas madalal idataevas või enne päikesetõusu madalal läänetaevas pärast päikeseloojangut. Merkuuril on palju kraatreid. Sellele lisanduvad mõned mäed ja madalamad alad nagu Kuulgi. Merkuur on väga kuum ning tal pole atmosfääri ega vett. Veenus Järgmine planeet Päikesest eemaldudes on Veenus. Päikese ja Kuu järel on ta heledaim objekt taevas. Ta on kaetud mürgiste gaaside pilvedega, mis peegeldavad väga hästi päikesevalgust. Tema pind on väga kuum ja pilved nii tihedad, et läbi nende pole võimalik Päikest näha. Sellel planeedil on palju suuri madalaid tasandikke ühes kraatrite, orgude ja mägiste aladega. Leidub ka vulkaane, mis võivad veel praegugi aktiivsed olla. Marss Marss paistab taevas punase tähesarnase punktina, ta on verega ühte värvi. Läbi teleskoobi paistavad Marsi polaarsed jäämäed, mis sisaldavad k...
4. Millised faktid Kuu kohta on õiged? a. magnetväli puudub b. rakuskiirendus 1,6g (tegelikult 0,16g) c. kaugus maast 384 milj km (tegelt 384 tuhat km) d. atmosfäär puudub 5. Inimene astus esmakordelt Kuule a. 1949 a. b. 1969 a. c. 1989 a. 6. Vali, mis on Maa rühma planeet, mis on hiidplaneet ja mis on mõne planeedi kaaslane: VALIK: maa rühma planeet/kaaslane/hiidplaneet a. Marss maa rühma planeet b. Merkuur maa rühma planeet c. Saturn hiidplaneet d. Kuu kaaslane e. Uraan hiidplaneet f. Io kaaslane 7. Millised neist planeetidest on Päikesele lähemal kui Maa? a. Merkuur b. Veenus c. Marss 8. Järjesta hiidplaneedid, alustades Päikesele kõige lähemast a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (3) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (3) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2
looduse tundmaõppimisele. Klassikaline, geotsentriline maailmapilt Klaudios Ptolemaios (83 161), geotsentrilise maailmapildi viimane konstruktor, suutis süsteemi mõnevõrra lihtsustada, viies planeedisfääride tsentrid eemale Maa tsentrist, mida loeti maailma keskpunktiks. Nii õnnestus tal seletada lisaks planeetide silmusekujulisele teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil. Epitsüklid Ptolemaiose süsteemis Marss Maa Allikas: http://www.mysteries megasite.com/mysterymovies/space1.html Astronoomia aine. Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arenemisest. Meetodi järgi liigendub astronoomia niimoodi: ASTROMEETRIA, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega.
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama
tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks. Sarnasused ja Erinevused 2 Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Kiviplaneetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Kiviplaneedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Ehatäht ja Koidutäht Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks (ladina Phosphorus). Veenusest video : http://www.youtube.com/watch?v=Hg_NzWbsvxE Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust.Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. http://www.youtube.com/watch?v=uCYFzKoWsGw Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9
16. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui Kuu varjukoonise ots täielikult maapinnani ei ulatu, on päikese serv näha. 17. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)? 1) kuu on täielikult maa taga varus, teda pole näha. 2) kuu on osalises varjus, teda on näha. aga tuhmimalt. 18. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Planeedid, Päike, Kuud, asteroidid, komeet, meteoriidid, meteoorne aine. 19. Loetlege üheksa suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto 20. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosn peam kivimeist ja metallidest, suht suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. 21. Millised kuuluvad hiidplaneetide rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. diameeter on suurem kui 48000 km 22. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad
tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesid 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. 2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja
Merilyn, Henri, Karin, Merit Päikesesüsteem hõlmab Päikest Kaheksat planeeti Planeetide kaaslasi Muid päikesesüsteemis asuvaid tahkeid kehi. (nt asteroidid) Üldiseloomustus Moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Päikese läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit. Tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi- ja tolmupilvest Maa tüüpi planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu Merkuur Suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis Merkuuril ei ole atmosfääri. Tuum on suurem kui Maa tuum.
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri
kesk_k_üte lülitati sisse, kap_p_ki tassiti tuppa, panin metal_l_raha plekk_-k_arpi, mait_-_sev lil_l_kapsas, sõime kirs_s_e, kuulsad meresõit_-_jad, hüp_-_lesime Täida vajaduse korral lüngad. 1. Klassis peab valitsema töine õhkkond. 2. Jälle kerk..-..is uus modernne hoone. 3. Sain oma käitumisega plus..s..punkti. 4. Kompromis..s.liku lahenduse leidmine võttis aega. 5. Vihm rabistas vas..-..tu plekk-katust. 6. Krim..-..lane sõitis Kiievisse. 7. Reibas marss.... tegi kõigil tuju heaks. 8. Kesk.k...oolis tuleb meil pal..-..ju õppida. 9. Meile kingiti vanaaegne vask...p.ann. 10. Hom..-..ne konkurs.s... teeb mind ärevaks. 11. Vil..-..jandis on rip...p.sild. 12. Ma ei söömud karamel..l.kisselli, ehk..k..i see meeldib mulle. 13. Imet..-..lesin loomaaias suuri kas...-.lasi. 14. Allikavesi on kristal..-..jas. 15. Kon...n.gi tundis kevadest rõõmu. 16. Varas ei kartnud kon..-..gi minna. 17. Elus tuleb olla ettevõt..-..lik. Kas -gi või -ki?
sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:
19.mis on ööpäev ja mis on aasta Ööpäev-on aeg Päikese kahe järjestikuse sarnase kulminatsiooni vahel (24 h) Aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese (365p 5h 48min 46s) 20. kepleri 1. seadus I - Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookus on Päike. 21. kepleri 2. seadus Planeedi raadius katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad 22.millised taevakehad on päikesesüst? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto) Päike ja hulgaliselt väikekehi, 9 suurt planeeti. 23.järjekorras 8 suurimat planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 24.millised maa-rühma planeedid, nende sarnased omadused Merkuur, veenus, maa, Marss. Sarnased om: väike mass, väikesed möötmed, suur tihedus, vähe kaaslasi, pöörlevad aeglaselt 25.millised on hiidplaneedid ja nende sarnased om Hiidplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun
Kunstihoone külastus Kadrioru kunstimuuseum Tundmatu kunstnik - Peeter I 18. Saj esimene pool. Õli lõuend Pilt jäi silma, sest Peeter I poseerib pildid nagu tõeline valitseja. Taustal on näha veel erinevat kulda ja karda, mis näitavad tema rikkust. Franz Christoph Janneck (1703-1761)/Austria - Veenus ja Marss Vulcanuse võrgus. Õli vaskplaadil. Minu arust on tegu toreda pildiga, sest Veenus ja Marss näevad pildid armunud välja ja lisaks sellele on taustal toredad Cupidod, kes võiksid sümboliseerida nende armastust. Cornelis Mahu (1613-1689) – Pulmatants aidas 1647. Õli, puu. Tegu on positiivse pildiga, sest nagu aru saada siis keegi abiellus ja inimesed on rõõmsad selle üle ning pevad pidu Tundmatu kunstnik 19saj – Tirani järgi Minu arust oli see väga tore pilt, sest seal oli palju Cupidoid ja nad nägid armsad välja. Ludovico Lipparini – Achilleus
Tähtkujud • õnnenumbrid: 1, 10, 19, 28, 37, 46, 55 Värv: Punane Mõjutav planeet: Marss Element: Tuli Domineeriv sõnapaar: Ma olen õnnepäev: Teisipäev õnnekivi: Rubiin, teemant Metall: Raud Lilled / taimed: Kurereha, kuslapuu •
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
Maa-rühma planeedid Nimi Kool Aasta Päikesesüsteem · planeedid (sise- ehk Maa-tüüpi planeedid ja välisplaneedid) · asteroidid · komeedid · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet Maa-tüüpi planeedid · = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid · koosnevad peamiselt silikaatkivimitest · enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa · tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · p...
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
Parlament on ilma võimuta Kontroll omavalitsuste üle Tsensuur Ametiühingute tegvust kontrollib riik või on üldse keelatud Streigid keelatud Propaganda Üksikisiku allutamine riigihuvidele (nimede eestistamine, rahvus on tähtis) Naiste õiguste tähtsustamine · Mussolini tee võimule. Marss Rooma Mussolini loob ,,Fassio oli Combattimente", mis hakkas tööliste vastu võitlema, lõpetab streigid Itaalia Fasistlik Partei 1922. a võitlusliidu sõdurid marssisid Rooma ja nõudsid Mussolini peaministriks saamist Marss Rooma · Mussolini kujunemine diktaaturiks. Korporatiivne riik, selle iseloomustus 1925. a kehtestati üheparteisüsteem
1. Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid. V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala 2. Sõnastage Kerpleri seadused (3). 1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike. 2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 3. Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti V: Marss on üks uuritumaid planeete päikesesüsteemis peale Maa. On järjestuselt neljas. Marss on suhteliselt väike, Maast väiksem ning Marsi kogupindala on võrdne Maa maismaa pindalaga. Tema mass on Maa massi suhtes 0,107. ning tihedus 3,97. Marsi atmosfäär on väga hõre (erinevalt Veenuse omast), mistõttu saabki teda ka hästi vaadelda. Atmosfäär koosneb suurema osa süsinikdioksiidist ning vähesel määral leidub ka lämmastiku, argooni, hapniku ja ka vett
Sellel on näha tumedamad piirkonnad. Need on tasased piirkonnad, neid nim meredeks. Lisaks on heledad pinnad. Seal on näha kõrgeid mägesid- moodustavad mäestikke. Kuna atmosfäär puudub, siis levinud pinnavormiks on meteoriidikraater. Tasased piirkonnad koosnevad kivi- ja tolmukõrbetest. Kuu teine külm on rohkem täis mäestikke ja kraatreid- puuduvad tasased alad. Päike-Merkuur-Veenus-Maa-Marss-Jupiter-Saturn-Uraan-Neptuun. Maa-tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. väikesed mõõtmed, väike mass, suur tihedus, aeglane ümbertelje pöörlemine, suhteliselt hõre atmosfäär, vähe kaaslasi. Merkuur: Kuus veidi suurem, kuid tihedus on sarnane nagu Maal. Kuna asub kõige lähemal Päikesele, siis pinnatemperatuurid ulatuvad kuni +300kraadini. Pinnavormilt sarnane Kuu tasase pinnaga- palju kraatreid ja rõngasmägesid. Merkuuri pöörlemistelg on risti- seetõttu aastaajas puuduvad. Atmosfäär puudub- tohutu UV-kiirgus ja meteoriitide sadu
Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt vaadates) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Ligikaudu pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese, Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist; kaks kaugeimat, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt erinevat Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .........................................................................................................................6 MAA ...............................................................................................................................6 MARSS............................................................................................................................7 HIIDPLANEEDID...............................................................................................................8 JUPITER .........................................................................................................................8 SATURN ...........................................................................................................
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad?
KUU MÕJU Näitab inimeste vahetute emotsionaalsete reageeringute laadi elusituatsioonidest. Kuu asend märkides on ka toitumisharjumuste ja toidueelistuste näitaja. MERKUUR Näitab, mil viisil mõjutavad märgi omadused mõtlemist ja suhtlemisoskust. VEENUS Näitab informatsiooni selle kohta, kuidas inimene väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armastuses ja abielus. MARSS Näitab kuidas keegi end tegutsedes väljendab. Osutab ka sellele, millisel alal inimene edasi püüdleb, millised on tema ambitsioonid. JUPITER Annab informatsiooni inimese eetilistest, usulistest ja filosoofilistest vaadetest ja tõekspidamistest Näitab huvi filosoofia ja kõrghariduse vastu. SATURN Näitab, mille eest tuleb inimesel vastutada ja kuidas arendada enesedistsipliini.
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad?
koordinaate tähistavad jooned. Tuleb võtta planeedi ekvaatorilised koordinaadid jooksva aasta ,,Tähetorni kalendrist`` ja vaadata, millises tähtkujus otsitav parasjagu asub. VII PÄIKE JA PLANEEDID 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
