sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli unistuste planeet. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist
MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad.
Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes: Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju
Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal, kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. See planeet on Maale üks lähemaid ja sellega seoses hästi vaadeldav. Eriti hästi näeb seda vastasseisude ajal, kui Maa ja Marsi vahe on ainult 55000-60000 kilomeetrit. Kuna Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enamvähem sama, siis esinevad seal aastaajad ja kliimavöötmed. Kuid temperatuuri muutumisega on seal
Tallinna Kunstigümnaasium 9a MARSS referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................3 1 Andmed.....................................................................................................3 2 Ajalugu.......................................................................................................4
1.Üldandmed Marss,tuntud ka kui punane planeet, on meie päikesesüsteemi neljas planeet.Teistest planeetidest eristub ta oma punase värvi poolest,mis tuleneb planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest.Oma nime on Marss saanud vanade roomlaste sõjajumala Marsi järgi. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. 2.Pinnaehitus Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Üldiselt on Marss üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks
kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane Marss ja vesi On leitud jääd Vedelas olekus ei ole madala temperatuuri tõttu On üle elanud u 40 jääaega Kasutatud kirjandus referaat www.wikipedia.org www.google.ee Tänan tähelepanu eest!
Referaat Marss Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B Fakte Marsi kohta Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini
vett sisaldavatest rauaoksiididest Atmosfäär Hõre 95% süsinikdioksiid Lämmastikku ja argooni kuni 2% Hapnikku 0,3% Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem ümbritsevast platoost Jalami diameeter üle 500 km
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad.
Referaat Marss 2010 Üldandmed Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja asub maast 55-400 mln km kaugusel. Marss asub Päikesest keskmiselt 227,920,000 km kaugusel so. 1,5 korda kaugemal kui Maa. Marsi läbimõõt on 6750 km so. umbes pool Maa läbimõõdust. Pöörlemisperiood erineb Maa omast 3 % ja telje kalle on 23,5 kraadi ning seetõttu esinevad ka Marsil aastaajad ja kliimavöötmed kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam Ööpäeva pikkus on Marsil 24 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit ning Marss teeb ühe tiiru ümber päikese 687 Maa päevaga
Tallinna Gümnaasium Planeet Marss Referaat Koostaja: Juhendaja:õp. Tallinn 2010 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja on ühtlasi ka Maale kõige lähem planeet. Marssi on nimetatud ka Punaseks Planeediks,sest tema pinda katavad punase liiva kõrbed.
Marss Koostas: Kadri Jõgi 2010 Andmed: · Kaugus Maast: 55400 mln km · Läbimõõt: 6750 km · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C · Gravitatsioon: u 40% Maa omast · Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s · Paokiirus: 5,0 km/s Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet · asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa · saab seepärast 2 korda vähem soojust · Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet · hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal · Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune · Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed · Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi · Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. · Pooluste piirkonda...
Marss Hendry Sadrak Marss Neljas planeet päikesest. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, tänu sellele võib olla Marss 60 miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast. Iga 2-3 aasta järel asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu samal sirgjoonel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Marsi mass on 9,31 korda väiksem kui planeet Maal. Üks väiksemaid planeete meie päikesesüsteemis. Olemas aastaajad. Maa ja marsi võrdlus Atmosfäär Marsi atmosfäär on hõre. 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%.
Marss asd12345 9.b klass Sisukord Üldandmed Ehitus ja koostis Marsi atmosfäär Kaaslased, temperatuur Liikumine, võrdlus maaga Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas 95% Lämmastik 3% Argoon 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www.astronoomia.ee/ www.folklore.ee/tagused/...
Marss Marss ● Kaugus Maast: 55–400 mln km ● Tiirlemisperiood: 687 Maa ööpäeva ● Diameeter: 6750 km ● Pöörlemisperiood : 24 tundi 39 minutit Marsi kirjeldus ● Neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete ● Nimi Rooma sõjajumala järgi ● Phoenixi maandur leidis 2008. aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015, et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett Sisesruktuur ● Kihilise ehitusega planeet, millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. ● Koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente, peamiselt leidub seal räni, hapnikku, rauda, magneesiumi, alumiiniumi, kaltsiumi ja lämmastikku. ● Marsi tuum koosneb peamiselt rauast ja niklist Tänan kuulamast!
Marss Kaugus Maast: 55-400 milj km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: ca 40% Maa omast Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad
Marss Kadi Kriisa Punane planeet · Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja suuruselt seitsmes. · Marss Kreeka k. Ares Sõjajumal. Vettsisaldavad rauaoksiidid annavad planeedile punase värvuse. · Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). · Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää")
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Marss Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2012Sisukord Sissejuhatus Mõnikord võib taevas näha üht punakat täppi, mida võime pidada mõneks täheks, kuid tegelikkuses on see planeet Marss, mis
Planeet Marss Nils Joonas Põldme Markus Põldmäe · Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet · Marss on Maast 2 korda väiksem · Päikesest asub 1.5 korda kaugemal, kui Maa · Temperatuur on 2 korda külmem, kui Maal · Aasta on 2 korda pikem, kui Maal · Päev on pool tundi pikem · Gravitatsioon on umbes 40 % Maa omast · Temperatuuri ulatus on +25°C...-125°C · Marsil ilmnevad aastajad ja kliimavöötmed · Keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi, öösel 100 kraadi alla nulli · Atmosfääri rõhk on väga kõrge · Koosneb peamiselt süsinikdioksiidist
ÜLDISED FAKTID Marss maa suhtes Marsi ja Maa vaheline kaugus muutub 400 miljonist kuni 55 miljoni kilomeetrini. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud - hetk, mis Päike, Maa ja Marss asuvad umbkaudu ühel sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht
MARSS TUTVUSTUS Neljas planeet alates Päikesest Suuruselt seitsmes Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Orbiit: 227,940,000 (1,52 AU) Päikesest Diameeter: 6, 794 km Mass: 6, 4219e23 kg AJALUGU Marss on nime saanud Sõjajumalast, punansest värvusest Esimene kosmoselaev, Mariner 4 1965. aastal 1976. aastal kaks Viking maandurit 4. juuli 1997. aasta Marsi Rajaleidja(MarsPathfinder) MAA JA MARSS Marsi raadius on poole väiksem, kui maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem maa omast. Marsi maapinda on natukene vähem, kui maakeral kuiva maad. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raua III
Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° .. 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Sarnasused Maaga Mõlemal esinevad aastaajad ja kliimavöötmed Pea samasugune teljekalle Marsil leidub ka jääd kui ka pilvi Esineb ka kasvuhooneefekt Põhja- ja lõunapooluse ümber on "polaarmütsid" Erinevused Maaga Marss asub Päikesest 1,5x kaugemal kui Maa Marss saab päikeselt 2x vähem soojust kui Maa Marsil on kaks kaaslast erinevalt Maast- üks kaaslane Kuu Marsil ei ole globaalset magnetvälja Suuruselt jääb Maale alla ligi 2x Rõhk Marsil on ligi 150x väiksem kui Maal Ekspeditsioonid Marsil Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsiooni eesmärk on leida märke kunagisest elust. Mariner4 (1965);
Marss Marss on päikesest neljas planeet. Marss asub päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab sellepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet. Hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal. Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 miljonit kilomeetrit. Sel ajal paistab Marss taevas niisama. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Oma nime on ta saanud sõjajumala järgi. Vett seal ei ole, kuid on avastatud pinna vorme (näiteks jõesängid), mille teket seostatakse voolava veega. Samuti on leitud mäeahelikke, kustunud vulkaane, kraatreid ja madalikke. Seega usutakse, et kauges minevikus on Marsil olnud jõed ja ookeaind ja võimalik, et ka elu. Marsil on kaks kuud.
Punane planeet Marss Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Oma värvi tõttu, mis meenutab verd, anti talle nimi antiikaja sõjajumala järgi (kreeklastel Ares, roomlastel Marss). Marss oli Zeusi ametlik Herast sündinud poeg. Marsi lühi kirjeldus: · diameeter on 6794 km; · pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; · mass on 6,4219 x 1023 kg; · keskmine tihedus on 3,95g/cm3; · raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; · keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); · sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; · sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m;
Punane planeet Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile . Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis
Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi ...
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm).
Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s (Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõumise.) Paokiirus: 5,0 km/s (Pao kiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade südteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.) Maa ja Marss Marsi raadius on poole väiksem, kui Maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem Maa omast. Marsi maapinda on natuke vähem, kui Maa kuiva pinda. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raud(lll) oksiidi sisaldusele. Marsi geoloogia Marsil puudub magnetväli, kuid siiski teatud osad Marsist omavad magnetvälja, mis on tekitatud pinnases olevatest mineraalidest. Marsi tuum koosneb peamiselt rauast ja 1417% väävlist. Marsi pinnase läbimõõt on 50125 km.
Theema: Marss ja selle uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. SLAID 2 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[viide?]. Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. SLAID 3 Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1].
Mhartin, Himre, Khevin Marss ja selle 12.A uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. Marsi andmed arvudes Päikesesüsteemi neljas planeet Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa Teleskoobiga hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant Keskmine kaugus päikesest 227,9 mln km Kaugus maast 55-400 mln km Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva Marsi suurus Läbimõõt 6974 km Pindala 144,8 mln km² Ruumala 163,18 miljardit km³ Mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi Tihedus 3933 kg/m³ Gravitatsioon 40% Maa omast Kliima ja õhk Temperatuuri muutumine keerukam Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C Atmosfäär peamiselt süsinikdioksiid, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3% Hõredad pilved Marsi pind Punakas kivikõrb Vulkaan Nix Olympica Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni Senised Marsi missionõid 2/3 kogu missioonidest ebaõnnestunud kaksik-kulgurid Spirit (MER-A) ...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind........................................................................
Merkuur Üks aasta Merkuuril kestab 88 päeva. Merkuur on väikseim planeet päiksesüsteemis. Merkuuril on kõige rohkem kaatreid (asteroidide ja komeedid). Suurtematele kaatritele on nimed pandud kuulaste kirjanike ja kunstnike järgi. Kõige suurema kraatri diameeter on 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri, mis reguleeriks planeedi temperatuuri (tpäikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi ). Ühes kohas võib temperatuur olla 470 kraadi ja teises kohas -150 kraadi. Merkuurile on maandunud ainult 2 kosmosesõidukit VEENUS päev veenusel kestab rohkem kui aasta Veenust kutsutakse Maa õeks Veenus pöörleb vastu päeva. Selle põhjuseks võib olla kunagine kokkupõrge asteroidiga. Veenus on heldeduselt teine objekt taevas, mida näeme. (maksimaalse heleduse saavutab vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Kui inimene oleks Veenusel, siis rõhk oleks seal sama nagu ta oleks maal mere sügavuses. Veenus on kuumim...
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt 1 Merkuur 57 919 000 km ei ole 4880 km 2 Veenus 42 milj. km ei ole 12100 km 3 Maa 150 miljonit km 1 12 756 km 4 Marss 227,940,000 km 2 6750 km 5 Jupiter 778,330,000 km 16 140 600 km 6 Saturn 1,429,400,000 km 18 120 600 km 7 Uraan 2,875,000,000 km 27 51 118 km 8 Neptuun 4,504,300,000 km 13 4480 km 9 Pluuto 5,900,100,000 km 5 2274 km Atmosfäär Iseloomustus * päevas on kaks aastat * ühe tiiru teeb 88 ööpäevaga.
Maa tüüpi planeedid Paiknemine päikesesüsteemis Maa sarnased planeedid Maa-tüüpi planeedid ehk Maa- sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Merkuur Veenus Maa Marss EHITUS: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Maa sarnased Hiidplaneedid planeedid Väike mass, väiksed Suur mass, suured mõõtmed kuid suur mõõtmed kuid väike tihedus. tihedus. Päikesele lähedal Päikesest väga kaugel Vähe kaaslasi Palju kaaslasi
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Silmade kaitsmiseks pikemaajalise vaatlemise korral tuleks kasutada spetsiaalseid päikesefiltreid või tumedamat keevitusklaasi. Päikesekiirgusega tekib kehas D-vitamiin ning päevitust. · MAA RÜHMA PLANEEDID: Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Sammuti on neil väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. · MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähemal olev planeet ning ka kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust
· Puudub voolav vesi · Silmaga vaadeldav suur punakas täht. Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km Marss MARSI KAASLASED · Phobos (hirm) · Deimos (õudus) Orbits_of_Phobos_and_Deimos.gif Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse järgi Ares Marsil on väga mitmekesine ja huvitav maastik. ·Põhja ja lõunapoolusel on polaarmütsid. ·Kaatrid, kanjonid ·Voolusängid
89,6 °C. Maa on kaugelt vaadates sinistest ja rohelistest laikudest koosnev planeet. MAGNETVÄLI Maa magnetväli on magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ning kahjulik UV kiirgus hävitaks eluslooduse. Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse vahel ka kui Punasele Planeedile. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Marsi kaugus päikesest on 1,52 astronoomilist ühikut. MARSI KAASLASED Marsil on 2 kaaslast Phobos ja Deimos, need avastati 1877.aastal. Marsil pole rõngaid.
PLANEEDID LOODUSÕPETUSE TUND IV KLASSILE Kui palju on Päikesesüsteemis planeete? Päikese ümber tiirleb palju taevakehi, suuremaid neist peetakse planeetideks Päikese ümber tiirleb 8 planeeti Planeedid on oma nime saanud Rooma ja Kreeka jumalate järgi Alustades Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Planeetide liikumine ja valgus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ringjoont ehk orbiiti. Sellist liikumist nimetatakse tiirlemiseks Samal ajal pöörlevad planeedid ka ümber oma kujuteldava telje Tähed kiirgavad pidevalt valgust: nad on valgusallikad. Planeedid ise ei helenda, vaid peegeldavad valgust. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=5c_lL6I3OaA 0.15 sek 0,35 sek Merkuur Päikesele kõige lähem planeet
Iga kahe põlvkonna tagant on Euroopa avastanud uusi maid. Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee
Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljaspool planeet Maad leidub elu.
Teaduse ja tehnika areng Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Ho...
Maa ·Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min ·Keskmine temperatuur 15°C ·Ainus planeet, kus on elu ·Keskmine kaugus Päikesest on 149 600 000 ·Kaldenurk (mis põhjustab aastaajad) on 23,439 kraadise nurga all ·Üks looduslik kaaslane : Kuu ·Maa on ainuke planeet päikesesüsteemis, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse vahel ka kui Punasele Planeedile. ·Temperatuur kõigub -100°C-25°C ·Kaks kuud Phobos (hirm) ja Deimos (ahastus) ·Marsi pöörlemisperiood on 24h 37 min, tiirlemisperiood on 687 Maa ööpäeva ·Marsil puudub globaalne magnetväli. ·Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 25.19° Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur
Põhikool Referaat PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID – MARS, SATURN JA NEPTUUN 4 klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................…............................... 3 1. Planeet Marss ..................…………………………….................................... 3-4 2. Planeet Saturn .............………………...................................................... 5 3. Planeet Neptuun ....................…………………………….............................. 6 Kokkuvõte ......………………………………...................................................... 6-7 Kasutatud kirjandus .............................................................
PÄIKESESÜSTEEM Planeetide järjekord: NUSJMEVM Päike Suuruse järgi: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Earth, Veenus, Marss, Merkuur Atmosfäär: Merkuur (hõre), Veenus (tihe), Earth, Marss (maasarnane), Jupiter, Saturn, Uraan(metaan-sinine), Neptuun (vesinik+heelium+metaan) Kõrgeima temperatuuriga planeet: Veenus Madalaima temperatuuriga planeet: Uraan Meteoor – ere välgatus öises taevas e langev täht. Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Meteoor – põleb lõpuni. Meteoriit – ei põle lõpuni, langeb maale. Asteroid – meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt.
Maa tüüpi planeedid Maa tüüpi planeedid Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid on: 1. Merkuur 2. Veenus 3. Maa 4. Marss Suuruse võrdlus Maatüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav
HISPAANIA RIIGIHÜMN Marcha Real ('kuninglik marss') on Hispaania riigihümn. See on üks väheseid riigihümne, millel pole sõnu. Hispaania riigihümn on üks vanemaid Euroopas. Selle päritolu pole teada. Esimest korda mainiti seda 1761. aastast pärinevas dokumendis Libro de Ordenanza de los toques militares de la Infantería Española ('Hispaania jalaväe fanfaarisignaalide määrustik'). Seda nimetati "Marcha Granadera" ('Grenaderide marss'), kuid autorit ei mainitud, sest see polnud juba siis teada. Dokumendis oli ära toodud partituur. Ammust ajast läksid kuninga grenaderid selle hümni saatel võitlusse ja defileerisid kuningliku perekonna ees. Kirjanik Hugo Kehrer väidab, et teose komponeeris Preisimaa kuningas Friedrich Suur, kuigi selle väite kasuks puuduvad tõendid. Mõned ajaloolased, sealhulgas isa Otaño, rõhutavad selle marsi ühisjooni mõningate Carlos I või Felipe II aegsete sõjaväekäiguviisidega, lähtudes hüpoteesist, et Alfonso X Targa ...
1.Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete (paiknemine; suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur) Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. Veenus-päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraad...
Maaga, aga umbes pool miljonit aastat tagasi algas peatumatu soojenemine, mis hävitas kliima ja aurustas ookeanid. · Orbiit: peaaegu ringikujuline · Pöörlemine/tiirlemine: o Aasta pikkus: 225 Maa ööpäeva o Ööpäev: 117 Maa ööpäeva (Veenuse aastas on 2 ööpäeva) o Pöörleb vastassuunas o Maale läheneb alati sama küljega · Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi. · Magnetväli puudub. Marss · Pöörlemine/tiirlemine: o Aasta pikkus: 687 Maa ööpäeva o Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25 kraadi kuni -125 kraadi · Läbimõõt: 6750 km · Osa pinnavorme kuivanud jõesängemeenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. · Kuud: o Phobos (kreeka keeles ,,hirm") ja Deimos (kreeka keeles ,,ahastus") on arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
