elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses # Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid * Punane ja pruun rauamaak sisaldavad
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinna...
vabamaadluses kulla, olles kõigi aegade ainus ühel OM-il kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja. Tuli 7 korda (1932–38) Kreeka-Rooma maadluses ja 5 korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu". ALFRED KARL NEULAND Neuland on tõstja ja treener. Õppis Riias, kus alustas sportimist klubis Marss. Esimesed ülevenemaalised rekordid püstitas 1911 Riias. Võitis 1914 Venemaa olümpial kergekaalus kulla. Kuulus 1920–24 Eesti koondisse. 1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all).
Maailm kahe maailmasõja vahel – D 1. Kes neist on mõjutanud maailma ajalugu peamiselt kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Adolf Hitler – füürer, natside juht, alustas 2. MS, tema mõte oli anšluss Jossif Stalin – NSV diktaator, industrialiseerimine, kollektiviseerimine Franklin Roosevelt – Usa president, uus majanduspoliitika Vladimir Lenin – NSVL rajaja, enamlaste juht, maailma revolutsioon Benito Mussolini – Itaaliane duce, fašistide juht, võimul 1922, marss Rooma B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus
Treeningtunni põhiosa teema: üldfüüsiline kehaline ettevalmistus ja hüpitsatehnika õpetus Tunni kestvus: 50 min Tunni andja nimi: Maria Hirs Kuupäev: 15.10.2014 TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 5 minutit Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Kordust Metoodilised e arv märkused Rivistus, tunni tutvustamine, tervitamine Marss 8+8 Pöiasirutus! Rüht! Kõndimime päkkadel ja kannadel 8+8 Rüht! Kõnd päkkadel, poolkükis, kükis 8+8+8 Selg sirge! Kõnd kiirenevas tempos kuni jooksusammudeni 2 ringi
Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks. 1503 sai ta Ferrara ülikoolis kirikuõiguse doktorikraadi. Kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust oli astronoomia üsna lootusetud ja kriitilises seisukorras. Juba tuhat aastat enne teda oli õpetatud, et Maa ümber, mis seisab liikumatuna meie päikesesüsteemi keskel, tiirlevad seitse taevakeha: Kuu, Veenus, Markuur, Päike, Marss, Jupiter ja Saturn. 1514. aastal levitas ta oma sõprade seas väikest käsikirja „Commentariolus“ ehk „ Väikesed kommentaarid“, milles ta esitas ideid kuidas loobuda senisest maailmasüsteemist. Ta pani liikuma Maa, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklik. Ta sõbrad kiitsid idee heaks ning seda leoti ette ka Rooma paavstile ja kardinanile, kust saabus ka positiivne tagasiside.
jne KUU MÕJU Näitab inimeste vahetute emotsionaalsete reageeringute laadi elusituatsioonidest. Kuu asend märkides on ka toitumisharjumuste ja toidueelistuste näitaja. VEENUS Näitab informatsiooni selle kohta, kuidas inimene väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armastuses ja abielus. MERKUUR Näitab, mil viisil mõjutavad märgi omadused mõtlemist ja suhtlemisoskust. MARSS Näitab kuidas keegi end tegutsedes väljendab. Osutab ka sellele, millisel alal inimene edasi püüdleb, millised on tema ambitsioonid. JUPITER Annab informatsiooni inimese eetilistest, usulistest ja filosoofilistest vaadetest ja tõekspidamistest Näitab huvi filosoofia ja kõrghariduse vastu. SATURN Näitab, mille eest tuleb inimesel vastutada ja kuidas arendada enesedistsipliini.
1. Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4
varvi peaehet. Ta oli paris sulekoerake laval kaasas. Koor kandis pilkupuudvaid, kirevaid ja varvirikkaid kostuume. Enamik meestegelasi kandis harilikku ulikonda *varvid varieerusid mustast hallini*. Uldiselt ei olnud vahet, kas oli tegemist kuninga, oukondlase, maagi voi koguni saatanaga nad koik olid roivastatud sarnaselt. 1. pala, mida ma iseloomustan on ooperi koige tuntum number *Marss*, mis on levinud ka iseseisva kontsertpalana. Kogu ooperi ajal kolab see viis korda. See marss on kogu ooperit labiv juhtmotiiv ja Rahvusooper Estonias kasutatakse seda meloodiat ka etenduse kutsungina. Pala jai mulle eriti meelde, sest ma olen seda ka varemgi kuulnud, kuid ma ei maleta, kus. Muusika oli rutmiline, energiline, kaasahaarav ja hoogne. Mulle tekitas see muusika sellise emotsiooni, et ma oleksin tahtnud kohe minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus. 2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse...
Helilooja R. Stsedrin : "Kui teiste erialade inimesed peavad mõtlema, kuidas fasismiohvritele mälestust avaldada, ei ole muusikutel seda probleemi, tasub vaid mängida S IV sümfooniat." S oli avastanud enda jaoks Mahleri sümfooniad, sealt ka mõjutusi: Väga suur orkester K: I osa algab kahe piinarikka karjega, mis annavad edasi helilooja hingeseisundit. Siin väljenduvad leina äärmuslikud piirid ning isiklikud kannatused ja illusioonid. Negatiivseid emotsioone kannab S muusikas sageli marss. Sümf lõpeb tardunult, kaduvusele ja surmale vihjates heideti võimude poolt ette, oli kaua keelatud, esiettekanne alles 1961.a. 1948 kanti S koos Prokofjevi ja veel mõne teise heliloojaga nn musta nimekirja. Ei vastanud aja nõuetele, kus sisu pidi olema sotsialistlik, vorm massiline (eelistatud oli primitiivne massilaul). Pärast Stalini surma S maine taastati , see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber.
Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss(kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine.)
3 Maa 1 12 756 km Kaugusel veega * Aastaaegu neli(kevad,suvi,sügis,talv) * Päikesesüsteemin neljas keskmine kaugus planeet 4 Marss Päikesest 228 2 6800 km * punakas kivikõrb miljonit kilomeeetrit * Ilmnevad kliimavöötmed ja aastaajad * Aastaajad ning elu keskmine kaugus 5 Jupiter 16 142 800 km võimalikkus puuduvad Päikesest 5,2 a.ü.
fantaseerija, ootaja, meteoriidijärv *+ paratamatud erandid, nt. tegija, olija · üi olemas ainult kahes sõnas: rüiu, süit · ji ainult mõnes võõrsõnas: projitseerima, jidis III KAASHÄÄLIKUÜHEND Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt. lõplik, bors, metalne *See reegel ei kehti neljal erineval juhul: erand 1: liitsõnad: tippsportlane, kammtehnika erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss, marss erand 3: liite -gi/-ki ees: linngi, ehkki, vurrgi erand 4: liide algab sama tähega, millega sõna/tüvi lõpeb: modernne, keskkond IV VÕÕRSÕNAD 1. v, hv ja v valikul aitab ainult õige hääldus või teadmine karahvin, asfalt, vundament, fundamentaalne, salvrätik 2. f ja s kirjutatakse ainult pikalt (üks täht) või ülipikalt (kaks tähte), v.a. kaashäälikuühend, kus kehtib konkreetne reegel dusid - dusside sefid - seffide 3
tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbritses gaasist ja udust ketas. Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. Planeedid Planeedid hakkasid moodustama umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Päikesele kõige lähemast ainest on tekkinud neli kivist maailma: Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Eemal kaugemal välises kettas, kus on palju külmem, tekkisid kivised kehad ja tõmbasid siis enda poole suuri gaasihulki. Need on suured gaasilised hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto on tehtud teistsugustest materjalidest. Asteroidid ja komeedid Kivist ainest Marsi ja Jupiteri vahel ei tekkinud planeeti, sest Jupiteri tugev gravitatsioon ajas pidevalt seda ainet laiali. Sellest materjalist sai Asteroidide vöö, sõõrikukujuline kividest rõngas
Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida palja silmaga saab eristada uduse täpina. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Saturn Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem.
Barokkajastu instrumentaalmuusika Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr. 1 'Kevad', I osa Allegro Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr.2 'Suvi', II osa Adagio-Presto Prantsusmaa barokkmuusika Jean-Baptiste Lully - ballett-komöödia 'Le Bourgeois Gentilhomme' (Kodanlasest aadlimees), Türklaste marss Inglismaa barokkmuusika Henry Purcell - muusika näidendile 'Abdelazar' (Mauri kättemaks), Rondo Kõrg- ja hilisbarokkmuusika Johann Sebastian Bach - 'Prelüüd ja fuuga C-duur', kogumikust 'Hästitempereeritud klaviir' Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d-moll', orelile (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa 'Sanctus'
1. I MS lõpu 1918-IIMS algus 1939 vahel 2. saksamaa ei toimunud kollektiviseerumist ,ei hävitatud ettevõtteid.talup pidid külvama seda ,mida kästi , töölistele tehti komplimente,kaotati tööpuudus ,eemaldati tõõturult noored-läksid söjaväkke. 3. NSV liit- NEP- kolhoosidelt ei võetud toodangut vastavalt vajadusele , inimestel võis olla isiklik majapidamine ning tiigile antavast toodangust ülejäägid ,võisid minna turule. Hävitatierakaubandus.defitsiidid, masinaehituse elavnemine, 4. USA kuiv seadus-lõpetati alkoholi müüks, tekkis maffia.vabaettevõte oli tähtis, roosevelt tõstis makse,loodi uusi töökohti, miinimum palk, ja max tööaeg.toetused ja tootmis piirangud. 5. Suurbritannia-aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga. Sütt hakkas asendama nafta.Naelsterling devalveeriti. Tulid kiiresti kriisist välja. 2) 1. II MS 1939 saksa väed tungisid poolasse, sel...
Vähki valitseb ürgelement vesi. Veemärgid on loomult tundlikud, intuitiivsed ja loomingulised, kuid samas emotsionaalsed ja pidevalt kaitsepositsioonil. Jõuliste isiksustega suhtlemisel on nad pigem ettevaatlikud, nende vead tulenevad harilikult liigsest emotsionaalsusest. Vähid on sageli juhtivad ja sõbralikud. Kõige paremini sobib kokku Kaljukitsega. Planeetide mõju Vähi valitsev planeet on Kuu, eksaltatsiooniliselt mõjutab Jupiter, vastasmärk on Saturn, langus märk on Marss. Nii et, kui valitseb Kuu planeet siis on Vähil kõige parem aeg oma suuri otsusi teha, kui aga valitseb Saturn siis see tekitab Vähile segadusi ja kui valitseb Marss siis jäägi Vähk parem oma koju ja ärgu tehtku suuri otsueid, need teevad talle ainult halba, kuna ta pole sel perioodil piisvalt mõtte võimeline. 4 Sünnikaardi majad Sünnikaartide maju on olemas kaksteist nagu ka tähtkujusid. Esimesed kuus maja
- 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajal Abessiinia. Kominterni-vastane pakt oli Saksamaa ja Jaapani 25. novembril 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia. Teraspakt tuntud ka kui Itaalia ja Saksamaa-vaheline sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg, oli Itaalia ja Saksamaa vahel 22. mail 1939 sõlmitud leping. 6. Nimed, mõisted, aastaarvud: Vittorio-Emmanuele III, Marss Rooma, korporatsioon, fasism, 1919, 1922, 1925, 1935-36, 1936, 1939 Vittorio Emanuele III oli Itaalia kuningas (29. juuli 1900 9. mai 1946), Etioopia keiser (9. mai 1936 3. september 1943) ja Albaania kuningas (16. aprill 1939 3. september 1943). Ta ei hoidnud ära Benito Mussolini diktatuuri kehtestamist. Alles Teise maailmasõja lõpul julges ta Mussolinile vastu hakata.
ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Päikesesüsteem - Päike koos temaga gravitatsiooniliselt seotud kehadega(planeedid, asteroidid, komeedid jne) planeedid - suure massiga kerakujuline taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Planeediks kvalifitseerumiseks peab mass olema piisav, et puhastada gravitatsiooniliselt oma ümbrus. Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on maatüüpi planeedid. Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on jupiteritüüpi ehk hiidplaneedid. Eelnevalt olid planeedid järjestatud Päikesest kauguse kasvamise järgi. Suuruse järgi alates suuremast on järjestus Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Maa, Veenus, Marss, Merkuur. Pluutot loetakse alates 2006 aastast väikeplaneediks. Kõigil hiidplaneetidel on olemas rõngad. planeetide kaaslased (tähtsamad) a)Merkuur puudub b)Veenus puudub c)Maa Kuu
astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks , koosnevad kivimitest ja metallidest. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus, pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus
Mõrtsukas lasi diplomaat Ernst vom Rathile saatkonnaruumides kolm kuuli kõhtu 7. novembril ja 9. novembril mees suri. e) „Marss Rooma“ Oktoobris 1922 kasutas Mussolini ära töötajate üldstreiki Itaalias ja teatas Itaalia valitsusele oma nõudmisest anda Fašistlikule Parteile poliitiline võim või olla silmitsi riigipöördega. Kui kohe vastust ei saadud, alustas väike arv fašiste pikka rännakut läbi Itaalia Rooma (mida hakati kutsuma Marss Rooma), veendes itaallasi, et fašistid kavatsesid taastada seaduse ja korra. f) Komintern oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Vaata ka Internatsionaal (organisatsioon). Komintern loodi 1919. aasta märtsis Vladimir Lenini, Lev Trotski ja Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei juhtimisel. Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas
kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
Jäär Element: Tuli Valitsev planeet: Marss Sümbol: Jäär Kivi: Rubiin Elueesmärk: Elada tänasele päevale. Jäärade salajane soov: Teistele teed näidata. Kirjeldus: Jäärad on tulemärgis ja neid, kes on selles elemendis sündinud peetakse astroloogias seiklushimulisteks, akstiivseteks ja lahketeks. Pole tähtis kui kaugele või ebatavalisse paika sa lähed Kõrbesse või Antarktikasse - sa võid olla kindel, et jäärad on seal enne sind (või tõenäoliselt kohtud sa mõnega neist tee peal). Jäär on erakordselt naiivne tähemärk. Kuigi tegemist on iseseisvate, lahkete ja enesekindlate inimestega on nad ka üllatavalt usaldavad, jalutades tihti otse lõvikoopasse. Pole tähtis, mis murrangu, väljakutse või võiduga nad silmitsi seisavad- jäär oskab seda alati ära kaustada. Nende usk ellu ja tulevik teotab tulla raskustest puutumatu. Nende oskus on alati jääda südames lasteks ja maailm on neile alata imeline paik. Paljud kuulsad sportlased on sündnud sel...
*Maale lähim planeet kivimeist ja metallidest *Üks kaaslane (kuu) *Orbiit on ringi kujuline *On suhteliselt suure *Aastaaegu pole tihedusega *Väga hele, taevast selgesti *On tahke pind nähtav *Pöörlevad aeglaselt ümber *Ei ole kaaslast kujuteldava telje. *Pole rõngaid MAA MARSS *Üks kaaslane (kuu) *On aastaajad *Kaugemal päikesest *Päikesele lähemal *Võib olla elu *Orbiit on väljaspool Maa *On magnetväli *Pöörlevad ümber oma orbiiti *Atmosfääri tihedus suurem kujuteldava telje *Silmaga vaadeldav *On voolav vesi *Koosnevad peamiselt *Karm kliima *Gaasiline õhkkond kivimeist ja metallidest *Puudub voolav vesi
Tema tiirlemis-pöörlemis periood on võrdne 23. Miks paistab Kuu faasidena? See oleneb sellest, kui suurt valgustatud pinda me näeme 24. Mis on tsiteeriline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa tähtede suhtes (27,3 ööp) 25. Mis on sünoodiline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa Päikese suhtes (29,5 ööp) 26. Mida Kuul ei ole? Atmosfääri, magnetvälja, vett 27. Päikesesüsteemi planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto 28. Maa-rühma iseloomustus? Kaugus päikesest väike; Läbimõõt väike; Mass väike; Tihedus suur; Tiirlemine väike; Pöörlemine suur; Kaaslased puudub/vähe; Temperatuur kõrge 29. Hiidplaneetide üldiseloomustus? Kaugus päikesest suur; Läbimõõt suur; Mass suur; Tihedus väike; Tiirlemine suur; Pöörlemine väike; Kaaslased palju; Temperatuur madal 30
Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel toimuvad maavärinad, purskavad vulkaanid, liiguvad laamad, tekivad mäestikud niing muunduvad kivimid. 6. Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)? Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Nimeta Maa tüüpi planeedid. Milles seisneb nende sarnasus? Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Sarnanevad ehituselt Maaga. Nende mõõtmed, massid ja keskmised tihedused on võrreldavad. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Tahke pind ja rasketest elementidest tuum. 8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud. Maakoore kihtide ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala. Aegkonnad: • Uusaegkond (kainosoikum)
Bernstein "West Side Story" - kvintett Eraldi kõlavad kõigi tegelaste teemad, mis lõpuosas põimuvad Mitut erinevat muusikastiili eristad? Milline lõik on polüfooniline? Weezer "The Greatest Man That Ever Lived" Metal (Slipknot) 2 Soft rock (Aerosmith) 5 Rock-ballaad (Green Day) 8 Polüfoonia 10 Rap 1 Marss (kooristiil) 4 Alternatiivne rock (Weezer) 11 Grunge (Nirvana) 6 Folkrock (Jeff Buckley) 3 Kõnetekst biit-põhjal 9 Rhythm'n'blues (Andrew's 7 Sisters) Bachi instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika
1/T2ruudus=1/30kuubis. (164,3) 4. Spektrijoone punanihke järgi määrati galaktika eemaldumise kiiruseks 250km/s. Kui kaugel asub see galaktika meist? Vanus anda kilomeetrites. v=H*s s=v/H. S=250/75(see 75 on const)=3,33 Mpc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m 5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida ümbritseb udu. 8. Mis on tähesuurus? Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 9. Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. 10. Mis on parsek
*Maale lähim planeet kivimeist ja metallidest *Üks kaaslane (kuu) *Orbiit on ringi kujuline *On suhteliselt suure *Aastaaegu pole tihedusega *Väga hele, taevast selgesti *On tahke pind nähtav *Pöörlevad aeglaselt ümber *Ei ole kaaslast kujuteldava telje. *Pole rõngaid MAA MARSS *Üks kaaslane (kuu) *On aastaajad *Kaugemal päikesest *Päikesele lähemal *Võib olla elu *Orbiit on väljaspool Maa *On magnetväli *Pöörlevad ümber oma orbiiti *Atmosfääri tihedus suurem kujuteldava telje *Silmaga vaadeldav *On voolav vesi *Koosnevad peamiselt *Karm kliima *Gaasiline õhkkond kivimeist ja metallidest *Puudub voolav vesi
distantsi või segab teist võistlejat, v.a sattumine võõrale rajale kukkumisel , kui see ei seganud kaasvõistlejat.Kestvusjooksud toimuvad ühisel rajal,teiste segamine on keelstud ja mööduda tuleb paremalt poolt ning möödujat ei tohi tahtlikult takistada. Jooksu alustatakse 5cm laiuse lähtejoone tagant, mida ei tohi käte ega jalgadega puudutada. Kiirjooksudes kuni 400m kasutatakse madallähet,kestvusjooksdes püstilähet. Kiirjooksu alustatakse käsklustega Kohtadele!, Valmis!, Marss! (või ka lihtsalt püssipauk), igale käsklusele vastab kindel asend.Valelähte puhul kutsutakse võistlejad tagasi hüüdega Tagasi! või teistkordse püssipauguga.Kestvusjooksudes antakse käsklus Marss! või lähte- pauk peale käsklust Kohtadele!, käsklust Valmis! ei anta. Distantsi lõpetamiseks loetakse moment, mil võistleja puudutab keha mistahes punktiga (v.a. pea,jalad,käed ja kael) lõputasapinda ja distantsi lõpetanuks (läbinuks) loetakse võist-
Pilet nr. 18 1 . Vaba punkt - Silm . 2 . Gravitatsioon . 3 . Ülesanne keha kiiruse kohta . 1 . Silm . Silm on nägemiselund. Enamike organismide silma ehitus on sarnane. Tähtsamad silma osad, mis omavad tähtsust optilisest seisukohast on silmalääts, klaaskeha, võrkkest & silmaläätse pingutav lihas. Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta, siis silmaläätse ja klaaskeha, murdub neis ning langeb seejärel võrkkestale. Võrkkesta moodustavad valgustundlikud nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju. Kolvikesed reageerivad erinevatele värvustele ja nende abil tajume esemeid värvilisena. Kepikesed aga reageerivad nõrgale valgusele ja võimaldavad näha hämaras. Nõrgas valguses paistavad esemed mustvalgena, sest kepikestes tekkiv signaal ei anna infot valguse värvuse kohta. Inimise silmas teravu...
KLASSITSISM KORDAMINE II kursus I töö. Klassitsismi heliloojad – Looming Haydn „Lahkumissümfoonia“ – mängijad lahkuvad lavalt Haydn „Üllatussümfoonia“ – sümfoonia ootamatustega Haydn „Keisrikvartett“ pühendas valitsejale Haydn Sümfoonia „Kana“ Haydn Sümfoonia alusepanija Haydn Keelpillikvarteti väljakujundaja Haydn Kokku 104 sümfooniat Haydn Saksa hümni autor Haydn Pariisi sümfooniad, Londoni sümfooniad Haydn Veidrate nimedega sümfooniad Haydn Vokaalmuusika tippteosed „Loomine“ ja „Aastaajad“ Mozart Ooper „Figaro pulm“ Mozart Ooper „Võluflööt“ Mozart Ooper „Don Giovanni“ Mozart „Türgi marss“ Mozart ...
Tähistaevas Palja silmaga näeme öises taevas umbes 3000 tähte ja tähtkujusid on 88. Tähtkuju all mõistetakse kindlalt piiritletud ruumilist taeva ala. 1. Mis on tähtkuju ja kuidas määratakse ühe tähe koordinaate? 2. Sõnasta kolm Kepleri seadust. 3. Iseloomusta ühte maatüüpi planeeti (Merkuur, Veenus, Maa või Marss). Arvulised andmed planeedi kohta, planeedi pinnaehitus, planeedi siseehitus, atmosfääri koostis, eluvõimalused antud planeedil, kaaslase info. 4. Iseloomusta ühte hiidplaneeti(Jupiter, Satur, Uraan, Neptuun). Arvulised andmed planeedi kohta, planeedi siseehitus, atmosfääri koostis, eluvõimalused antud planeedil, kaaslase info. 5. Iseloomusta Päikesesüsteemi väikekehi(komeedid, asteroidid, meteoorid). 6. Iseloomusta Päikest (tekkest, arengust ja surmast on ka vaja rääkida). 7. Iseloomusta teisi tähti. 8. Iseloomusta galaktikaid. 9. Universumi teke, areng ja häving. Tegelik ...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Merkuur, Veenus, Maa, Marss Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury .html http://miksike.ee/documents/main/referaadid/merkuur.htm www.google.ee Aitäh tähelepanu eest !
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1
ühtsesse ühiskonda.Johnsoni ajal saavutas mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti. rassiline segregatsioon - ühe või mitme inimrühma eraldamine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, rahvusliku, usuliste vms. erinevuste põhjal, et tagada domineeriva rühma eesõigusi Liikumise tunnustatud liidriks tõusis baptistlik vaimulik Martin Luther King 1963.a. toimus mustanahaliste õiguste jaluleseadmiseks võimas demonstratsioon nn. marss Washingtoni. 1960. aastatel olid kõik rassilise segregatsiooni liigid põhiseadusega keelatud. Seejärel hakkasid mustanahalised radikaalid nõudma nn tegelikku võrdõiguslikkust: värvilisi ameeriklasi pidi ülikoolides, ametiasutustes ja firmades olema protsentuaalselt sama palju kui riigis, osariikides või linnades. 1960-ndatel aastatel aktiviseerus USA-s ja ka kogu läänemaailmas tervikuna noorsugu neil olikeeldumised astuda USA armeess, sõjavastaste
1933 Saksamaal kehtestati natslik reziim- natsid hakkasid Euroopas "uut korda" looma Fasism Itaalias 1919-1921 kommunistliku revololutsiooni oht. Benito Mussolini -> itaallasest revolutsioonimeelne sotsialist. 1919 asutas uue fasistliku liikumise kasvas välja partei millega lubati * korra majjalöömist * majanduslikkku heaolu * Rooma aegse hiilguse ja prestiizi taassündi. Fasism- fasces (võimusümbol) 1922 Mussolini pooldajate " marss Rooma" -> Vittorio Emmanuel III nimetas ta peaministriks -> mõne aastaga kehtestati piiramatu diktaatorivõim- * mitte fasiistlikud parteid keelati * parlament kaotas mõju * kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle *streigid keelati totalitaristlik riigikord Hitleri võimuletulek- 1924-1929 -> natside populaarsus väike. Hitler lubas oma kõnedes-> *kaotada tööpuudus *parandada majanduslikku olukorda *Saksamaa sõjaline võimsus taastada * "aaria rassi"
poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu . Päritolu teooriad 1) kaksikplanetaarne hüpotees 2) eraldumishüpoteesi 3) haardhüpoteesi Ükski neist oletustest ei sobi väga hästi. Uuema ja detailsema informatsiooni järgi Kuu kivimitest eelistatakse 4) kokkupõrke hüpoteesi: Maa põrkus kokku ühe väga suure objektiga (umbes niisama suurega kui Marss või veelgi suuremaga) ja Kuu moodustus välja pursanud materjalist. Kuu külastus Esimene · Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. · Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. · Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal ( Neil Armstrong) , viimane 1972. aasta detsembris. · Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. · 1994
arv märkused Organiseeritud Tunni alustamine. Tunni teema Max. 1 Pikkuse tegutsemine rühmas seletamine minutit järjekorras, pikemad ees Riviharjutus Taktsammul „Maona“ vasakule – Max. 2 MARSS! minutit Üldarendavad harjutused Jooks 0.5 ringi Jalgu ei lohista, 1) Üldkoormav Jooks, käte ringid ette 0.5 ringi päkkadel, ei harjutus Jooks, käte ringid taha 0.5 ringi tormata, pealagi üles
Maa ümber tiirleb Kuu mis on maa kaaslane. Kuu on maast 348 000 km kaugusel. Kuu on ka esimene taevakeha kus on inimene käinud. Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese. Meie päikesesüsteemi suurimad planeedid alates päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ning Pluuto mida praegusel ajal enam meie planeetide nimistusse ei loeta. Kui taevasse ilmub sabaga moodustis ning mis püsib seal pikemat aega, seda nimetatakse komeediks ehk sabatäheks. Teatud aegadel vilksatavad sähvatusena taevas meteoorid ehk lendtähed mis maa atmosfääri sisenedes üldjuhul põlevad ära. Näiteks augusti kuus näeme me kõige rohkem meteoore. Kui aga me näeme taevas mõnda muud
Galaktikarühm ehk Kohalik Rühm on üle 30 lähestikusest galaktikast koosnev moodustis, millesse kuulub ka meie Linnutee. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandil läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ( Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, ,mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel
Pöörlemine koos tiirlemisega määravad ööpäeva, tiirlemine ja pretsessioon aasta pikkuse. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru sideeriliseks. Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus, Jupiter, Marss, Saturn, Merkuur. Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse.
poole kauguseni lähimatest tähtedest. Kukkumisest Päikesesse päästab planeete vaid kiire tiirlemine tema ümber. Suurimad ümber Päikese tiirlevatest taevakehadest on planeedid. Praegu teame üheksat planeeti, kuid pole võimatu, et on olemas ka kümnes, kaugeim, hästi pisike planeet. Planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel rajal mida nimetatakse orbiidiks. Neli Päikesele lähemat planeeti on siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Marsist kaugemaid planeete nimetatakse välisplaneetideks. Need on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Neid kutsutakse ka hiidplaneetideks, sest peale Pluuto on nad kõik siseplaneetidest suuremad. Foto Gaspra, esimene asteroid, mida pildistas kosmoseaparaat. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kalju- või
seffki PROBLEEME LIITEGA SÕNADES 1. Tegijanimed otsi/ma -ja otsi/ja vii/ma - ja vii/ja näge/ ma -ja nägi/ja (nägi) 2. Kaashäälikuühend uss -jas usjas metall -ne metalne Tallinn - lane tallinlane Marss - lane marslane 3. Liide algab sama tähega, kui tüvi lõpeb - HUNT HUNTI EI MURRA! õhk -kond õhkkond (keskkond, modernne) rüütel -lik rüütellik (ingellik, röövellik) korall -lane koralllane Portugal -lane portugallane israellane, somaallane
Kosmoloogia · taevaskera- kujutletav sfäär, millel näivat asuvat tähed ja mille keskpunktiks on vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühe...
Suurema osa õpingutest on ta aga sooritanud Soomes nii Turu konservatooriumis kui Sibeliuse Akadeemias. Viimasena tuli ettekandele Gustav Holsti (1913-1976) teos ,,Planeedid", mis on kirjutatud aastatel 1914-1916. Holst on pärit suurte muusikaliste traditsioonidega perekonnast. Ta lõpetas Londoni Kuningliku Muusikakolledzi trombooni erialal, õppinud samas ka kompositsiooni. Tema sümfooniline süit ,,Planeedid" koosneb seitsmest eri osast ehk seitsmest eri planeedist: Marss, Veenus, Merkuur, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptun. Kõik need erinevad osad kõlavad üksteisest täielikult erinevalt. Lugudes oli palju huvitavaid erinevate pillide ,,võistlusi" . Esimeses loos oli eriti hästi tunda trompetite ja tenortuuba vahelist ,,võistlust". Teine lugu Veenus oli esimesest tunduvalt rahulikum. Kolmas lugu on jällegi kiire tempoga ning muudab keelpillid tuulepööriseks ja kogu orkestri paindlikuks ja kärmeks instrumendiks
kraadi. Naastes Eestisse läks Tartu ülikkoli lektoriks. Toimetas Eesti postimeest, andis välja eesti keele õpikuid, uuris ajalugu, kirjutas ja kirjastas raamatuid, lõi kaasa ka poliitikas. Kogus rahvaviise, kooridele seadis neid. Andis välja muusikaajakirja 13 aastat järjest. Looming 300 laulu, lihtsakoelised, eeskuju saksa lauludest. Laulud: Kungla rahvas, Oh laula ja hõiska, Munamäel, Kevade marss, Isamaa mälestus. Lauleldus: Uku ja vanemuine. Laulupeod 1.laulupidu toimus 1869 Tartus, mida korraldas vanemuise president ja Postimehe tegija Jansen. Kavas oli: 12 vaimulikku +14 ilmalikku. Ainult 2 neist oli eesti keelsed. A.Kunileiu laulud- Sind surmani, Mus isamaa on minu arm (sõnad Koidula). Esinesid põhiliselt Lõuna-Eesti koorid, osalejad majutati kodudesse- 749 lauljat, 45 koori ja 1 maksa meeskoor, 4 pasunakoori, 42 mängijaga. 2.laulupidu 1879 Tartus ja 3. 1880 Tallinnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
