T=1/f, f=1/T. Võnkumise võrrand- x=xm'sin(2f't). Vabavõnkumine- võnkumine, kus keha tasakaaluasendist välja viimisel tekib jõud, mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru. Suundvõnkumine- võnkumine, mis tekib välise, sundiva jõu mõjul nt õmblusmasina nõel, auto mootori kolb. Resonants- võnkumise amplituudi tohutu kasv juhul, kui välise energiaallika sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto mootor, pesumasin, laeva mootor. · Kasulik- nt heli tugevnemine teatud suu asendi korral, heli erinevates ruumides( e akustika), mitmesugustel pillidel. Laine- võnkumise levimine ruumis. Selleks, et tekkiks laine on vaja ruumi ja enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine
Tauno Aints 19.06.1975, Tartu On lõpetanud 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi levimuusika erialal. 2004. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Eesti Muusikaakadeemia, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis. Ta on töötanud Viljandi meeskoori ,,Sakala" (1995-1997) ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (2000-2001) kontsertmeistrina ning kooristuudio ,,Ellerhein" teoreetiliste ainete õpetajana (1999-2004). Aastast 2002 töötab Aints Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna. 2002-2007 oli Aints tegev popmuusikuna ansamblis Genialistid. Hooajal 2007/2008 on Tauno Aints resideeriv helilooja Eesti Rahvusmeekoori juures. Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellis...
Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Fe : +26/2)8)14)2) Lihtaine omadused ·Omadustelt on raud metall. ·Tihedus 7,87 g/cm3. ·Raua sulamistemperatuur on 1539°C. ·Raud on plastiline. ·Raud on hõbevalge. ·Raud on keskmise kõvadusega metall. Leidumine Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata, sest väävel halvendab
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks
valitsemisest huvitatud. Koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid; peaminister oli peamine poliitiline figuur. Fasistlik partei: asutati 1921 Milanos. Peajuht Benito Mussolini (ajakirjanik), liikmed- keskklass, I ms veteranid, mustsärklaste relvastatud salgad. Ideed: demokraatia on oma aja ära elanud, tugev rahvas, tugev juht, distsipliin, ühtsus, juhile allumine. Itaalia Rooma-aegse suuruse taastamine, eluruum Vahemere piirkonnas. Võimule tulek- marss Milanost Rooma, u 20 tuh meest, kuningas nimetas Mussolini peaministriks, kuna kartis kodusõda. 4. Kuidas sai Mussolini partei täieliku kontrolli valitsuse, parlamendi ja itaalia rahva üle 1922 25. Milliseid samme ta astus riigi majanduse stabiliseerimiseks? Kontrolli saavutamine: valmisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtasest enim hääli saanud parteile. 1924 mõrvatakse sotsialistide liider , kuningas ei saatnud Mussolinit erru
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21
4 8 Neptuun 1*1026/17,2 49528/3,85 4500*106/30,0 164,7 15h19m 6 K:Mitu ööpäeva on planeedi ühes aastas? V:Neptuun: 164,7*365*24/15,19=91372,51425 Uraan: 83,01*365*24/17,15=42400,44315 Saturn: 29,49*365*24/10,14=25476,656805 Jupiter: 11,46*365*24/9,55=10512 Marss: 1,88*365*24/24,5=672,1959184 Veenus: 0,62*365*24/243=22,35061728 Merkuur: 0,24*365*24/59=35,63389831 MERKUUR · Kaugus päikesest 58*106 · Mass 3,6*1023 kg · Gravitatsiooni jõud päikesega 2*1030 (F= Gm1*m2/m2) · F= 1,43*1022 · A kiirus ; F jõud ; m mass ; G gravitatsiooni konstant (6,67*10-11 Nm2/Kg2 · Kiirendus ringliikumisel A = v2/r (v=kiirus) Kiirendus ringliikumisel
Päikesesüsteem Oliver Puusalu 8.Klass Päikesesüsteem Päike Maast 149.6 miljoni km kaugusel. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%). Pinna temperatuur 5500°C. Merkuur Päikesele kõige lähemal paiknev planeet. Kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Merkuur kuuleb kiviplaneetide hulka. Planeedil ei ole teada kaaslasi. Merkuuri on uurinud ainult kaks kosmosesondi: Mariner 10 sooritas (1971–1972) planeedist kolm möödalendu ja (2011–2015) tiirles Merkuuri orbiidil MESSENGER. Planeedil peaaegu puudub atmosfäär. Veenus Maale lähim planeet. Kuulub kiviplaneetide hulka. Päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist. Keskmine temperatuur 462 °C. Maa Ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Tekkis umbe...
Suurejoonelised kosmoseprogrammid, NASA-le eraldatakse suuri summasid 1969 esimene inimene Kuul: ameeriklane Neil Armstrong Üritatakse NSVL-i selle kaudu nõrgestada, mis ka õnnestub Mustanahaliste olukord 1957 kerkib esile nn neegriprobleem, juhiks tõuseb Martin Luther King Kennedy saab valimistel palju mustanahaliste hääli, presidendina võtab vastu seadusi, mis soodustavad mustanahaliste lülitumist USA ühiskonda Mustanahaliste marss Washingtoni Tänapäeval on rassiline võrdõiguslikkus seadusega tagatud, kuid siiski esineb diskrimineerimist Mustanahaliste olukord Vietnami sõda Põhja-Vietnami (toetaja: NSVL) ja Lõuna-Vietnami vahel (toetaja: USA) President Eisenhoweri doominoteooria kaotades ühe Indo-Hiina ala, kaotatakse ka ülejäänud Doominoteooria tõttu saadetakse Lõuna-Vietnami sõjanõunikke ning hiljem ka pommitajaid ja dessantvägesid
kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Tutvustus Omadustelt on raud metall Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Looduses Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisussüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on
Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raua aatommass on 55,847. Avastamine: Vanimaks leiuks peetakse meteoriitrauast helmest, mis on pärit aastast umbes 3500 e.Kr. Antiikajal oli raud tähtsaim metall, kuna sellest tehti relvi ja tööriistu. Leidumine/saamine: Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Kasutamine: Raud ja tema sulameid kasutatakse kõikides majandusharudes. Puhast rauda kasutatakse ainult magnetite, elektroodide ja katalüaatorite valmistamiseks. Enamik rauda läheb rauasulamite valmistamiseks
Enn Nõu Ago Hollo K11 Enn nõu sündis 2. oktoobril aastal 1933 Tallinnas, põllumajandusteadlase ja haridustegelase pojana Elukäik Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis, kuid aastal 1944 põgenes tema pere Rootsi Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas 1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma ) Enn Nõu valiti aastal 1966, 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Aemike Kogusse 29. detsembril 1957 aastal abiellus Enn Nõu Helga nõuga, kes on eesti kirjanik ja õpetaja Nad elavad praegu Rootsis edasi ja jätkavad oma loomingulist tegevust Looming Enn Nõu on kirjutanud 13 teost ja ta on kaasautoriks ajalooartiklite ja dokumentide koguteosele ...
MIHHAIL GLINKA MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinka oli vene klassikalise koolkonna rajaja. Tema eesmärgiks oli luua muusikat kogu rahvale. Kasutas rahvamuusikat ning rahvale südamelähedasi teemasid. Tema loomingust leiame episoode Venemaa ajaloost, rahvalegende ja muinasjutte, samuti rahva eluolu kujutavaid stseene. ELULUGU. LAPSEPÕLV. Glinka pärines Smolenski maakonnast mõisniku perest. Muusikaga puutus kokku juba lapsepõlves. Vanaema mõisas viibides kuulis ta rahvalaule, onu mõisas tegutses pärisorjade orkester. Glinka mängis nendega kaasa viiulit ja flööti. See muusika väga mõjutas tema loomingut. oGlinka sai hariduse Peterburi Pedagoogilises koolis, mis oli tol ajal parim. oÕppis tuntud pedagoogide juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt. oMuusikat õppis jätkuvalt eraviisil, vastavat kooliharidust saamata ELULUGU. REISID. Reisis palju LääneEuroopas. Nende maade rahvamuusikat leiame ka helilooja loomingust. ...
MAA JA TAEVAS 1 Sisukord Maa...............................................lk3 · Maa liikumine...........................lk4 · Planeedid tähistaevas................lk5 · Päikesevarjutus........................lk6 · Kuuvarjutus..............................lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega Taevas · Maad katab kuplikujuline taevavõlv, päeval sinine või hall, öösel must ja tähtedega kaetud. · Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lu...
Hispaania kuningriik Merit Müür Otepää Gümnaasium 16.04.2014 Üldandmed 46 120 000 (2011 aasta seisuga) Kuningas Juan Carlos I Pindala 504 782 km² Riigikord parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament Parlamendi nimi Hispaania parlament Hispaania lipp Hispaania vappim Majandus, tööstus 1960. aastatel leidis aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks Hispaania on tööstus-ja põllumajajandusmaa Hispaania tööstustoodang: elektrienergia, kivisüsi, nafta, rauamaak, malm, teras, väävelhape, autod, laevad, plii, tsink, alumiinium, vask, tsement Hispaania põllumajandustoodang: nisu, oder, mais, riis, suhkrupeet, päevalill, kartul, tsitrused, puuvill, tomatid Rahvusvahelised organisatsioonid Rahaühik euro (EUR) Hispaania kuulub NATO-sse, ÜRO-sse, OECD-sse, Euroopa Liitu ...
Orionis on heledaim täht tähtkuju Orion ja kuues heledaim täht öötaevas, nägemis suurusjärgus 0,12.Täht nähtav Maast on tegelikult kolmekordne tähesüsteemi, mille peamine täht (Rigel). • Temperatuur: 12,130 K • Mass: 18 M ANTARES • Antares, punane hiid ja Skorpioni eredaim täht on samuti tuntud ka kui Marsi Rivaal, oma punase värviga sarnaneb ta välimuselt planeedile Marss. • Punane on ihalduse värv ja see on punaseim täht taevas; sümboliseerib, et soovide punane lamab kõigi jumaliku elu väljenduste all. Nagu tavaliselt ka teiste punaste hiidude puhul , nii on ka Antares keset punakat pilve, mis on oma läbimõõdult 5 valgusaastat. Värvitud ja energetiseeritud Antarese poolt , koosneb see pilv metallilisest tolmust mitte gaasist. ARKTUR
Kogupindala on 504 370km. Ühine riigipiir on viie riigiga. Pealinnaks on Madrid. Lipp http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-Fl ag_of_Spain.svg.png Vapp Neljakandiline. Kujutatud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Vapi kõrval on Herculese sambad. http://wwp.european-union- eu.com/spain/images/spain-coat- arms.jpg Hümn La Marcha Real ehk “Kuninglik marss.” Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania keel. 99% rahvast on katoliiklased. Riigikord Parlamentaarse monargiaga unitaarne riik. Riigipeaks on Juan Carlos. Parteisi on 5.
d. Millises faasis Kuud me ei näe? Loomine Ma a 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103) 9. Kuuvarjutus. (103-104) Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis ja poolvarju piirkondadega. 10. Nimeta Päikesesüsteemi planeedid (8 tk). Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 11. Kuidas on omavahel seotud tähtede värvus ja temperatuur? (136) Näitavad keemilisi elemente täheatmosfääris, iseloomustab füüsilisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suur...
Algul ei saanud elukogenud Härra Kand mitte midagi aru, mida kõik need viis väetit varvast öelda tahavad, sest kõik nad hädaldasid läbisegi. Hiljem kui kõik varbad olid maha rahunenud, sai Kand aru mis toimub. Kolmel varbal oli jääkülm ning kaks varvast olid igapäevasest bussis seismisest ja istumisest kanged nagu pensionärid. Pärast paari minutit jõudis Härra Kand selgusele, et toas passimine ja ainult soojades autodes reisimine pole ka hea. Marss püsti ütles Kand valjult ja karmilt. Ehmunult täitsid kõik varbad kuulelikult neile antud käsu. Aitab liftide kasutamisest treppide vastu. Aitab sõpradega suhtlemine ainult arvuti kaudu, ütles väga tõsine Härra Kand. Varbad, kas te saate aru, et kui te ei liigu siis jääte te veel kangemaks, nõrgemaks ning teil on iga päevaga järjest raskem liikuda. Algul ükski varvas Härra Kanda ei uskunud ja pidasid seda juttu valeks. Aga hiljem kui Kand oli
1) ERT 1.printsiip: Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neis kulgevate protsesside kirjeldamisel samaväärsed. 2) ERT teine printsiip: Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski süsteemis ja on kõikides inertsiaal süsteemides ühesugune. 3) ERT 2.printsiibist järeldub aja suhtelisus ja valguse kiirus ei sõltu suunast Näide: Rongiga seotud taustsüsteemis jõuab valgus samal ajal rongi algusesse või lõppu, ehk sündmused on samaaegsed. 4) Kaksikute paradoks: seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini. Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemikku tagasi. 5) Aja sõltuvus, keha liikumise kiirusest. Valem. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6) Milline suurus ERT ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valem Valguskii...
2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. 2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehs gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946 1944 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Suudle mind 1935 Sinilind 1940 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Narva valss 1944 Kevadmõtted 1946 Aegviidu valss 1945 Kevad tulnud taas 1943 Saaremaa valss 1949 Kui taevas kuu 1947/1948
Schumann ka luulet ja novelle. Klaverile on ta loonud väikepalade (miniatuuride) tsükleid kokku 10, tuntuim on ,,Karneval" kuid ka ,,Lauluring", ,,Naise armastus ja elu" ning ,,Poeedi armastus". Karnevalis on 21 erineva iseloouga episoodi, mõned seostuvad talle oluliste inimestega (Clara, Paganini, Chopin), osad väljamõeldud tegelastega ( Eusebius, Florestan). Osad keskaegsete Itaalia komöödianukkudega ( Pierrot, Arlekiin, Colombina). Tsükli lõpetab Davidsbündlerite marss need on Schumanni väljamõeldud Taaveti vennaskonna liikmed, keda ühendab huvi moodsa ja uuendusliku muusika, kunsti ja kultuuri vastu. Klaveriloomingust on tuntud veel Kuus Paganini-etüüdi ning ,,Sümfoonilised etüüdid" klaverile. Orkestrile on ta loonud 3 sümfooniat ja 3 kontserti: klaverikontsert a-moll, tsellokontsert a-moll ja viiulikontsert d-moll.
päikesesüsteemi algusaegadel tolmu ja gaasipilvedest 2)eraldumishüpoteesi järgi eraldus kuu Maa vahevööst pärast Maa tuuma moodustumist 3)haardhüpoteesi järgi on Kuu planetaarne keha,mille Maa haaras kaasa heliotsentriliselt orbiidilt.. Ükski neist oletustest ei sobi väga hästi.Uuema ja detailsema informatsiooni järgi Kuu kivimitest eelistatakse4)kokkupõrke hüpoteesi:Maa põrkus ühe väga suure objektiga(umbes niisama suurega kui marss või veelgi suuremaga) ja Kuu moodustus välja pursanud materjalist.On veel palju detaile,mille kallal tuleb töötada, kuid kokkupõrke teooria on praegusel ajal kõige laialdasemalt levinud.Ma usun, et me kõik teame, et kui poleks tekkinud kuud siis poleks olnud võimeline tekkima ka planeedil Maa elu.Hiljuti juhtusin nägema ühte filmi mille tegevus toimus kauges tulevikus.Seal oli Kuu lagunenud ja maad pommitasid pidevalt meteoriiditükid.Elu oli maapeal muutunud võimatuks
kasutamisest, luuakse neegrite taksod. Olukord sunnib muudatusi tegema -lõunaosariikides radikaalne eristamine- valgetel omad kraanikausid, mustadel omad Little Rock, Arkansas 1957 -valgetele mõeldud kooli tuleb 4 mustanahalist õpilast, 1000 relvastatut sõdurit valvavad, et mustanahalised ei saaks sisse - Eisenhower saadab föderaalväed, kes murravad läbi kaardiväest - kuberneri võimu kärbitakse Washingtoni marss, 1963 - u 200 000 inimest marsib Washingtoni Lincolni memoriaali juurde, kus Martin Luther King peab kõne Kodanikuõiguste Akt, 1964 - Johnson allkirjastab akti, millega sätestatakse kõikide kodanike võrdsed õigused olenemata värvusest, religioonist ja soost Nõukogude Liit - Nikita Hrustsov -1953-64 - Sula NSV Liidus- reziimi pehmenemine - 1956.aasta - NLKP XX kongress-Hrustsov peab kõne, avalikult mõistab Stalini poolt tehtud kuriteod
.......................... Näit. .......................................................... 3. ................................................. Näit ........................................................... 4.................................................... Näit. .......................................................... Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3
Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103) päike kuu maa 9. Kuuvarjutus. (103-104) Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis – ja poolvarju piirkondadega. päike maa kuu 10. Nimeta Päikesesüsteemi planeedid (8 tk). Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun 11. Kuidas on omavahel seotud tähtede värvus ja temperatuur? (136) 12. Mida heledam (valge, sinine) on täht seda kuumem ta on (punane, oranž, kollane) on külmemad
Aega, mille joosul elemendi aatomite arv ja mass vähenevad poole võrra. 37. Tuumarelva kahjulikud toimed. · Lööklaine · Radioaktiivne kiirgus ja saastumine · Tohutu kuumus 38. Aatomielektrijaama Eestisse ehitamise plussid ja miinused + energeetiline sõltumatus keskkonnakahju minimaalne - rikete korral üliohtlik tekivad radioaktiivsed jäätmed 39. Kõik planeedid alates Päikesele lähimast õiges järjekorras. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto). 40. Maa-tüüpi planeedid alates Päikesele lähimast. Merkuur, Veenus, Maa, Marss. 41. Hiidplaneedid alates Päikesele lähimast. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 42. Astronoomiline ühik, väärtus kilomeetrites. Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Väärtus umbes 150 miljonit kilomeetrit. 43. Valgusaasta, kuidas tähistatakse.
komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (veel hiljuti planeediks peetud Pluuto kuulub nüüd kääbusplaneetide hulka). Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, asub Galaktika keskmest 25000 kuni 28000 valgusaasta kaugusel. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega 220 km/s ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi nim Päikesesüsteemi planeediks taevakeha,
+Kantorek ja Himmelstoss olid väga energilised ja aktiivsed. „Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on alati palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad“ +Poisid pidi nende sõna kuulama. „Neli nädalat järjest olin iga põhapäeval vahiteenistuses ja ühtevalu päevnik; täies varustuse ja vintpüssiga harutasin lagedal, märjal, äsja ümberküntud kesapõllul: „pikali“ ja „püsiti“ ja „püsto, joostes marss, marss!“ – seni, kuni olin mudaklomp ja kokku varisesin; neli tundihiljem näitasin Himmelstossile oma eeskujulikult puhastatud univormi ja varustuse ette, igatahes verele hõõrtud kätega; koos Kropi, Westhusi ja Tjadeniga harjutasin ilma kinnasteta kibeda pakase käes veerand tundi „valvelseisangut“ surudes paljad sõrmed vastu jääkülma püssirauda, sellal kui Himmelstoss luuravalt meie ümber tiirles ja ootas, et keegi meist vähimagi liigutuse teeks ja ta saaks meid käsu
Paneeleida alumised pinnad peavad asetsema peale paigaldamist ühel tasapinnal. Seepärast tuleb mördikihi ühtlasele paksusele ja tasandamisele pöörata erilist tähelepanu. Pärast paneelide paigaldamist tuleb nendevahelised pilud täita tsementmördiga. Kui pilude vahele on sattunud tellise kilde või muud prahti tuleb see kõrvaldada. Trepi montaaz Trepi marsid podestid monteritakse üheaegselt seinaplokkidega. Esimene vahepodest ja trepi marss paigaltatakse üheaegselt trepikoja siseseinte plokkidega. Korruse podest ja teine trepi marss paigaltatakse korruse montaazi lõpul. Trepi marss peab jääma tõstmisel ettenähtud asendisse. Trepi tõstmiseks kasutatakse 4 harulist troppi. Trepimarsi sobimiseks tuleb erilist töhelepanu pöörata podestide täpsele montaazile. Tööriistsad ja abivahendid Müürsepa kellu, Mördilabidas, Tellisevasar, Meislid, Montaazikangid, Harilikud
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...
Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist. Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis . Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. · Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale, mis
välja tugevuse kahanemine: Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge tugevamini. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu", Maa ise aga lapik, tekib jõud, mis püüab telge õigeks pöörata. Nö ümberkukkumise asemel hakkab telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali) ümber. · Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 25725 aastaga Andmetabel Võrreldavad näitajad Ühik Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Kaugus Päikesest AU*=150 milj km 57,9 108,2 149,6 228 777,9 1427,2 2869,6 4496,9 Pöörlemisperiood d; h; m 59d 243d 23h 56m 24h 37m 9h 55m 10h 14m 17h 15m 15h 19m Tiirlemisperiood aasta 0,241 0,651 1 1,524 11,86 29,46 84,01 164,81
Peale selliseid muutusid, mis tähtedele on omased, Maa arvatavasti hävib, tekkib Päikesest planetaarne udukogu. Päike päikesesüsteemi keskpunkt Päike: 99.85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond : 0.0000001% Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, kuhu kuuluvad Päike ja kaheksa planeet(Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto), asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorid, kuud, kosmilinie tolm ja gaasipilved. Päikesesüsteem on ainus teadaolev planeetidesüsteem. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, liikudes läänes itta. 3 olulist fakti PÄIKE ON ÜKS TÄHT PALJUDEST, MIS KOOSNEB PEAMISELT VESINIKUST JA HEELIUMIST. PÄIKESEPINNALT KIIRATAKSE SUUREL HULGAL NÄHTAVA VALGUSE FOOTONEID, MIS ON
Impressionism · Tekkis Prantsusmaal · Tähtis meeleolu loomine · C. Debussy on impressionismi aluse panija muusikas · Puuduvad teravad viisi käigud ja soe pehme harmoonia · C. Debussy, M. Ravel; · Maurice Ravel ,,Boolero" · Neoklassitsism · Orkestratsiooni lihtsustumine · Lühikesed meloodiad · Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem · DODEKAFOONIA- kompositsioon on seatud nii et okta...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis ti...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris al...
’’ ei osanud ta vasatata. Seda probleemi saab lahendada lihtsalt – jätta referendumi rahvahääletus ära. Teine Eesti ühiskonnas palju erimeelsusi tekitav teema on abort. Paljud konservatiivsete vaadetega inimesed peavad aborti ebamoraalseks. Tallinnas toimus septembris abordivastane ning traditsioonilist perekonda tunnustav meeleavaldus, kus osalesid ka Mart ja Martin Helme. Ühiskonnavaheline konflikt tugevnes aga pärast riigikogu ‘’katuserahade’’ jagamist MTÜ-le Elu Marss. Abordi teema on üleval juba ka eelmisest aastast, kui Mart Helme ETV eetris süüdistas naistearste abortide sooritamisel Hippokratese vande rikkumises. See põhjustas suure pahameelelaine Eesti ühiskonnas ja ka Eesti Naistearstide Liidu poolt. Probleemi saaks lahendada kompromissiga liberaalide ja konservatiivide arvamuste vahel – vähendada abordi maksumuses riigi osatasu, kuid mitte täielikult lõpetada abortide riiklikku rahastamist.
1930. aastail sõjakas püsima pärast edukat sõda Kommunistlik internatsiona Eesmärk: Vahemeri Itaalia sisemereks (Komintern) revolutsiooni Etioopia ja Albaania vallutamine ja maailmarevolutsiooni õhu Liitlassuhted Saksamaaga (Jaapan) bolsevikud Mustsärklased fasistide relvastatud natsid salgad 1922 - Marss Rooma peaminister "Mõõdukas diktatuur" Natsionaalsotsialistid süüdistavad -vähem inimohvreid ühiskonnahädades juute ja teisi -väiksem salapolitsei vähemusrahvaid kõrvaldamine -hea läbisaamine kirikuga http://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Siseasjade_Rahvakomissariaat
Vladimir Majakovski Elulugu Vladimir Majakovski sündis 19.juuli 1893 Oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvaim esindaja Sündis Gruusias metsniku peres ja õppis Kutaisi gümnaasiumis, kus avaldus ka poisi kunstihuvi Poisi esimesed õpetajad olid ema ja õed. Pärast isa surma kolis pere Moskvasse. Seal astus ta 15aastaselt Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteisse Raha teenimiseks müüs noor Majakovski oma joonistusi. 1911. a astus ta Moskva Maali,- Raid- ja Ehituskunstiooli, kus ta 1914 aastal välja heideti 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku. Ta lõpetas elu enesetapuga olles 37 aasta vana. Majakovski on suuresti mõjutanud nõukogude rahvaste arengut. Looming Oma luuletajatee alguseks on Majakovski ise pidanud aastat 1909, mi...
Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Füüsilised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi.
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev ...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad üm...
Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks (kr kosmos `kord, kordaseatu', kr kosmeo `sean korda, ehin'; võrdle kr kosmetike 'kaunistuskunst') korra tõttu, mis on talle omane. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud. Maa asub maailma keskel ja ümber tema liiguvad teised taevakehad: Kuu, Päike, viis planeeti (Veenus, Merkuur, Marss, Jupiter, Saturn) ning kinnistähtede sfäär. Taevakehade liikumine on ühtlane ringjooneline. Liikudes läbi eetri (kr aither `kõrge ja puhas õhukiht, taevas'), tekitab iga taevakeha teatud heli. Selle heli kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest. Näiteks on Kuu tekitatud heli kõige kõrgema tooniga, Saturni tekitatud heli aga kõige madalama tooniga. Üheskoos kõlavad need helid harmoonilise tervikuna. Seda võis küll kuulda
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
