Albaania ja Makedoonia, suutsid suurriikide mõju alt vabaneda, kuid see tekitas vaid konflikte juurde. Eesmärgiks ei olnudki tingimata konfliktidesse sattumine, kuid samas ei tehtud ka midagi, et neid ära hoida. 19. sajandi lõpus ja 20. Alguses tekkinud kriisikolletele ei olnud ka lepitajat. Vahendaja rolli oleks võinud sobida neutraalne ja mõjuvõimu omav riik. Sellist oli aga võimatu leida, kuna Euroopa suurriikidel olid mängus oma huvid. Näiteks 1905. 1906. aasta Maroko kriisidesse olid kaasatud kõik Euroopa juhtivad suurriigid. Samuti ei saanud USAst lepitajat, kuna Ameerika Ühendriigid olid juba mõnda aega Euroopast sõltumatud. USA huvid olid suunatud Ladina-Ameerikale. Ei saa ka kindel olla, et lepituspoliitika oleks tulu toonud, kuna hilisem ajalugu on näidanud, et see võib viia hoopis vastupidiste tulemusteni, nagu juhtus enne Teist maailmasõda, kui Saksamaad püüti lepitada lõputute järeleandmistega.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Läänemeremaade Nõukogu: Balti assamblee. OECD- majandus koostöö ja arengu organ. 1961. Pariis. 34 liiget. OPEC- naftariikide phendus 1965, 12 liiget. Loodud kartelli kaitsmiseks ja elus hoidmiseks. NAFTA- Kanada-USA.Mehhiko. Kaubavahetuse edendamine, regionaalne koostöö. Mercosur- Argentiina, Brasiilia, Urugai, Paraguai; Venetsueela; Boliivia. Andide ühendus: Kolumbia, Ecuador, Peruu, Boliivia Aafrika Liit. Kõik peale Maroko. Eesmärk demo edendamine jne. Probleemid on vaesus, nälg, haigused ja reziimid ASEAN: 10 liiget (Tai, Brunei, Laos, vietnam: Birma: Malaisia; singapur: Indoneesia: Filipiini, Kamboža), koridineerimine ja konsulteerimine. APEC- vaikse okeaania organisatsioon. 21 liiget. Valitsusvälised: Amnesty international- inimõiguste valve. Greenpeace- keskkonna probleemid; Punane rist- rahvusvaheline kiirabi. Rahvusvaheline kaubandus: põhjustanud vabakaubandust, regionaliseerumist,
- sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikrohvi tihendatakse ja poleeritakse kiviga ning seebitatakse täieliku veekindluse ning läikiva pinna saamiseni. Lisaks seintele on võimalik katta nii põrandaid, lagesid, kuumaks minevaid pindasid jne. Paberkrohvi - vanast makulatuurist valmistatud krohvi sideaineks on kaseiin või metültselluloos. Samuti on võimalik traditsiooniliste krohvide sideaneid -nagu lubi või savi-kasutada paberkrohvides
I maailmasõda Sõdurid Sõda käis enamasti kaevikute vahelt ja sõdurite suurim probleem nendes olles oli niiskus ja räpasus. See tekitas sõduritele "Trench footi", mille korral tõmbusid veresooned külma ning niiskuse tõttu kokku ja jalad hakkasid paistetama. Kui jäetakse ravimata, siis nahk hakkab kooruma, ära tulema ja närvirakud hävivad. Selle tõttu amputeeriti paljude sõdurite jalad. Rindel leidus ka toidu ja hügieenipuudust. Sõja lõpu poole läksid sõdurite vahetused aina pikemaks, tihtipeale pidid mehed rindel olema väljapuhkamata mitmeid kuid. Väsimus ja koduigatsus oli paljude meeste suureks mureks. Kolmandaks suureks probleemiks oli "shellshock", mis on iseenesest stressihäire. See tekkis valjude, pidevate mürsuplahvatuste tagajärel. Shell shockis sõdurid muutusid teo- ja kontaktivõimetuks. Selle sümptomiteks olid arglus ja emotsiooniline nõrkus, mida tavaliselt karistati, kas mahalaskmis...
peakatte rätik. hidžaab – tähistab islami seaduse järgi mosleminaise kogu riietust, kogu aura katet, millest välja võivad osade islamiõpetlaste arvamuse kohaselt välja jääda vaid käelabad, teiste arvamuse kohaselt vaid silmad; läänemaailmas kasutatakse sõna pigem vaid mosleminaise räti tähenduses kaftaan – reeglina täispikk ja laiade pikkade varrukatega tikanditega kaetud ja laia vööga kaunistatud Maroko pidukleit (Senegalis meeste pikk igapäevarõivas) kufiia – traditsionaalne Lähis-Ida araabia (ja juudi) meeste peakate, ristküliku kujuline must-valge- või puna-valge-ruuduline rätik, mis kaitseb nii kuuma, külma kui ka liivatormi eest; tänapäeval saanud Palestiina vabadusliikumise sümboliks ja läänes laialt levinud moeartikliks nikaab – silmist allapoole reeglina rinnuni ulatuv kukla tagant kinnitatav näokate; võib olla kuni kolme kattega (1. silmad väljas, 2
Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg. Mängude eripära oli selles, et Austraalias kehtis hobuste karantiin ja seetõttu tuli ratsutamisvõistlused korraldada teises riigis (Rootsi, Stockholm). Rooma 25. August 11. September 1960 Esmakordselt osalesid: Lääne-India, Maroko, San Marino, Sudaan, Tuneesia, Anguilla, Dominica, Barbados, Antigua, Grenada, Saint Lucia, Trinidad ja Tobago, Saint Vincent, Jamaika, Montserrat, Saint Christopher ja Nevis. Tokio 10. Oktoober 24. Oktoober 1964 Esmakordselt toimusid olümpiamängud Aasias. Mexico 12. Oktoober 27. Oktoober 1968 Esmakordselt osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi. Eestlastest osalesid: Svetlana Tsirkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali, Jaan Talts
Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsioonimoodustasid juudid 8% elanikkonnast. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja
Oma teekonnal kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart, kellega ta tahab abielluda, ning Bøygen'it (suur takistus). Solveig, keda Peer Hægstad'i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit. Kui ta vana mehena viimaks koduteele asub, elab ta üle laevahuku. Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri keha selleks, et uurida välja unenägude asupaik
1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid
1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kongo DV, Austraalia, Indoneesia, India, Peruu. 2) Metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustaj...
infopunktid;Meedia, kommunikatsioon, side;Finantsteenused pangad, rahavahetuskohad Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele Huvi tõuseb Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko, Egiptus (vähekoormatud, odavamad arengumaad) Põhja-Ameerikas Kanada USA vahel , Usa Mehhiko (Kariibi meri, kultuuriobjektid) USA tulu turismilt maailma suurim! 21. sajandil Vaikse ookeanid turismipiirkond (Hiina avanemine, Hongkong, Aomen, Tai, Malaisia, Kambodza, Vietnam) loodus, kultuuripärandi eripära.
Pingelõdvenduse algus: 1970.aastate alguseks oli Egiptus ja Iisrael sõlmisid 79.a märtsis rahulepingu, Lääne välispo jõudnud ummikusse. Pandi alus millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. pingelõdven. Essadena asusid NSVL ja teiste Islamirev Iraanis: 60.a alustas sahh Mohammad sotsmaadega suhteid parandama Eu riigid. 66.a Reza Pahvlavi nn valget rev, mis tähendus külastas Moskvat Pr president. Pr ja NSVL vahel ulatuslikku läänestamist. Naistele anti meestega hakkas arenema maj. Ja kultuuriline koostöö. võrdsed õigused, teostati maareform, arendati Paranesid ka NSVL suhted 2. Eu suurema riigiga tööstust, moderniseeriti haridus- ja Lä- Saksa.70.a sõlmis Lä-Saksa NSVL ja Pool nn tervishoiusüsteem. 70.a kasvas rahulolematus idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud Neisse jõge. Lä-Saksa...
südametunnistuse vabadus. 1906 aastal sai peaministriks George Clemenceau, kes üritas läbiviia mitmeid sotsiaalseid reforme (ebaõnnestunult). 1913 valiti presidendiks raymond Poincare, kelle juhtimisel valmistuti sõjaks Saksamaaga. Prantsusmaa välispoliitikas toimusid järgmised sündmused: 1)Koloniaalpoliitikast põhjustatud rivaalitsemine Inglismaaga suudeti lõpetada 1904 aasta Südamliku Rahuga. 2) Suhteid Saksamaaga varjutasid aga konfliktid Maroko pärast. 3) üritati maha suruda marokolaste vastupanu 4)tugevdati liitu Venemaaga Saksamaa vastu. Saksamaa ja Austria-Ungari 20sajandi algusekso li Saksamaast kujunenud üks juhtivamaid tööstusriike: 1) Saksamaa andis 16% maailma tööstustoodangust Eriti kiirest iarenes metallurgia tööstus. 2)Kasvasid suurfirmad, kartellid ja sündikaadid (AEG, KRUPP) 3)Linnastumine 4)Proletariseerumine järjest mõjukamaks muutusid palgatöölised. 5)Aadli ja kodanluse lähenemine 6)Poliitilises
1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping Türgi Bulgaaria Niisiis: Keskriigid olid Saksamaa, Austria- Antanti tähtsaimad riigid: Inglismaa, Ungari, Türgi, Bulgaaria Prantsusmaa, Venemaa, USA Rahvusvahelist olukorda pingestasid mitmed kriisid: · Maroko kriisid (1905-1906, 1911) vormiliselt iseseisvas Marokos võitlesid ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa · Pingekolle Balkani poolsaarel 1912-1913 toimus 2 Balkani sõda: 1) Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele (Serbia, Bulgaaria, Montenegro) 2) Teises sõjas sõdisid Balkani riigid omavahel: Bulgaaria + Türgi ülejäänud Balkani sõdades tugevnes Serbia riik (teda toetas Venemaa). II Sõja põhjus 19
Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav, kaevust, või allikast hakkab kasvama lopsakam taimestik. Sellist kohta kõrbes nimetetakse oaasiks. Kõrbe asend Maailma suurim liiva-, kivi- ja savikõrb, Sahara, asub Aafrika mandri põhjaosas, Aafrika maailmajaos. Sahara kõrbes asuvad järgmised riigid: Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. Kliimavöötmed Sahara kõrb asub valdavalt troopilises kliimavöötmes. Läbiv loodusvöönd on nagu ka nimetuses kõrb, kuid esineb ka kõrgusvööndilisust. Kõrbe ulatus Kõrb ulatub idast läände 4800 km ning põhjast lõunasse 1800 km, kattes seega üle 9 400 000 km2 . Kliimatingimused Sahara on olnud meie planeedil kuiv ja kuum paik juba mitusada tuhat aastat. Peale viimast
Hiina Kodakondsus Reisijaid Meeskonda Kokku Šveits 6 0 6 Suurbritannia 5 0 5 Ungari 4 0 4 Iirimaa Liibanon Maroko kõiki 3 0 15 Norra Slovakkia Poola Hispaania kõiki 2 0 6 USA Argentina Austria Belgia Kanada Horvaatia Taani Eesti Gabon Island kõiki 1 0 17 Holland Filipiinid
Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil. Lisaks ka Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopas. 5. Imperialism ja selle ilmingud Inglismaa – kõige võimsam koloniaalriik, sõlmis Prantsusmaaga lepingu mõjusfääride jaotamiseks (Egiptus) Prantsusmaa – sõlmis Inglismaaga lepingu, millega sai Maroko enda mõjusfääri Saksamaa – saksastamispoliitika Venemaa – vene-jaapani sõda 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused Ajend – Sarajevo atendaat – 28. juuni 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Eeldused: Sõja roantiseerimine – isamaa eest surra on uhke Sõjaline mõtlemine Natsionalism Põhjused: Saksamaa soov olla mõjuvõimsaim riik
Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil. Lisaks ka Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopas. 5. Imperialism ja selle ilmingud Inglismaa – kõige võimsam koloniaalriik, sõlmis Prantsusmaaga lepingu mõjusfääride jaotamiseks (Egiptus) Prantsusmaa – sõlmis Inglismaaga lepingu, millega sai Maroko enda mõjusfääri Saksamaa – saksastamispoliitika Venemaa – vene-jaapani sõda 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused Ajend – Sarajevo atendaat – 28. juuni 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Eeldused: Sõja roantiseerimine – isamaa eest surra on uhke Sõjaline mõtlemine Natsionalism Põhjused: Saksamaa soov olla mõjuvõimsaim riik
011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Rohelise Võtme eesmärgid Eestis 3. Nõuded 4. Mis on roheline majandus? 5. Milleks meile roheline majandus? 6. Riik võiks suunda näidata 7. Kasutatud Allikad 1. Sissejuhatus Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal ning tänase seisuga on märgisega liitunud 21 majutusettevõtet. Liitumisetapis on veel kuus riiki. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saada ka sellekohast tunnustust. Roheline Võti (Green Key) on rahvusvaheline ökomärgis turismiettevõtetele. 2. Rohelise Võtme eesmärgid
mobilisatsiooni. Mobilisatsioon on vägede ja varustuse sõjaks kogumine ja valmis seadmine. Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutusena ja esitas Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis selle tühistamist. Kuna seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1 augustil 1914. aasta alguses Venemaale ja Prantusmaale sõja ning tungis kallale Belgiale. Selle tõttu astus sõtta Inglismaa. Veel soodustasid sõja puhkemist SaksaPrantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Venemaa soovis kontrollida Musta mere väinasid ning suurendada oma võimu Balkanil. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning loodeti oma territooriume suurendada. Selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
suurriigi (antud juhul Austria-Ungari) kui ka väikeriigi (Serbia) taga seisis kogu vastav riikide blokk. Vastuolude siseriiklikud põhjused · Natsionalism, militarism ja imperialism · Panslavism · Keisririikide sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalimperialism Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused · Prantsuse-Preisi sõda 1870-71 · Vene-Türgi sõda 1877-78 ja Berliini kongress 1879 · Vene-Jaapani sõda 1904-05 · Maroko kriisid · Bosnia kriis 1908 3 · Balkani sõjad 1912-13 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis
valitsenud äge konkurents ning peetud ka sõdu. Uus rahvusvaheline olukord sundis vanu vastaseid aga kokku leppima, sest mõlemad nägid Saksamaas ohtlikku vaenlast. 4. 1907. a. - leping Inglismaa ja Venemaa vahel, millega jagati mõjusfääre Aasias - Afganistan Inglismaale, Iraani põhjaosa Venemaale, kaguosa Inglismaale ning keskele pidi jääma neutraalne tsoon. Tiibetiga lubati suhelda edaspidi ainult Hiina vahendusel. MAROKO KRIISID. Kahel korral (1905 ja 1911) puhkes Euroopas tüli Maroko pärast ning mõlemal korral oli maailm täis sõjaohust johtuvat pinget. Nagu näeme, oli 20. sajandi algul veel täiesti enesestmõistetav, et suurriigid jagasid omavahel teisi maid ja rahvaid ning võisid selle nimel ka relvad haarata. Et väikeriigid võiksid iseseisvalt eksisteerida, ei tulnud siis isegi mõttesse. BALKANI SÕJAD. Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest
Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne- Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8% elanikkonnast. 6
aastal aitasid kuubalased Angolas võimule Moskva-meelse MPLA (Angoola Rahvavabastusliikumine). Järgnenud kodusõjas suutis MPLA kuubalaste abil enamiku riigist oma kontrolli alla saada. Angola sai platsdarmiks, kust ,,patriootide" salgad üritasid kahel korral tungida maavarade poolest rikkasse Shaba provintsi Sairi lõunaosas. Need kukkusid läbi ainult Lääne-Euroopa riikide ja Maroko sekkumise tõttu NSVL teiseks tugipunktiks Aafriaks kujunes Etioopia, mis oli end sotsialistlikuks kuulutanud. NSVL osutas uuele valitsusele majanduslikku ja sõjalist abi, mille toel Etioopia ründas 1970. aastate lõpul Somaaliat. Etioopa vallandas ka verise kodusõja iseseisvuse poole püüdleva Eritrea provintsi pärast (Eritrea iseseisvus 1993). Pikka
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari ...
Kõige väiksem arv sisserändajaid vaadeldaval perioodil (1990-2009) oli aastal 1995. Seejärel aastatel 1995-2004 on Prantsusmaale sisserändajate arv järjest suurenenud, vastavalt 39 000 kuni 105 000 sisserändajani. Viimased 5 aastat on migratsioonipoliitika tulemusel migrante tulnud võrdselt (95 000 sisserändajat). Sisserännanud elanikkond moodustab 5,6% rahvastikust. Sellest suurim osa Portugalist 553 663 inimest, mis moodustab 17% kõigist sisserändajatest. Sellele järgnevad Maroko ja Alzeeria 15%, 6,4% moodustavad türklased ning 6,2 % itaallased. Kokkuvõtvalt väidan, et Prantsusmaal on suur osatähtsus sisserännanud elanikkonnal, mis aga toob kaasa mitmeid probleeme. Võivad tekkida konfliktid kohalikke ja immigrantide vahel, samuti suureneb tööpuudus või immigrantide vaesumine, samuti probleem slummistumise ning getode tekkimisega. Õnneks on seda Prantsusmaal korrastatud vastava migratsioonipoliitikaga,
Kuidas mõista araablasi Sissejuhatus : · kirjaoskus on kasvanud kolmekümne aastaga kahe-või kolmekordseks · araabia naised saavad rohkem haridust · parem tervishoiusüsteem parandab elukvaliteeti ja pikendab eluiga · võtta lääne tsivilisatsioonilt tehniline ja teaduslik teave, heita kõrvale kahjulikud muutused · halim barakat : araabia ühiskond on killustunud, autoritaarne, traditsionalistlik, kannatab patriarhaalsuse, ühtse kodanikuühiskonna puudumise all · lääne haridus alahindab sügavamaid, vaimseid väärtusi, soodustab teaduslikke uurimusi usu arvelt · islam peab tähtsaks teadmiste seostamist vaimsete eesmärkidega · haritud araablased on õppinud leidma tasakaalu tänapäevase elu ja traditsiooniliste väärtuste vahel Fundamentalism : · islamiriikidele omane ühisjoon : lahtiütlemine lääne moraalist ja käitumiskoodeksist, kui se ...
ehk viljakad alad muutuvad. 3. Mis on Sahara kõrb? Kus see asub? Sahara on maakera suurim kuum kõrb. Hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. 4. Kui suur on Sahara? Nimeta Sahara territooriumile jäävad riigid ( lisa kaartskeem)? 9269600 km² ,Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. 5. Millised veekogud on Sahara peamisteks veeallikateks? Oaasid. 6. Iseloomusta Sahara kliimat: (Kliimavööde, sademed ja nende jaotus. l? Millised on temperatuurid (sh. kõrgeim ja madalaim) Muud huvitavat kliima kohta? Troopiline kliimavööde. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale
majandusalase koostöö tihendamisega ja mitmesuguste abiprogrammidega riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed, ent kelledest osa on valmis tulevikus EL-i täisliikmeks saama. ENP haarab praegusel ajal 17 riiki, kelledest enamik paikneb Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal, Lõuna-Kaukaasias ja Lähis-Idas. Nendeks riikideks on: Alžeeria, Armeenia, Azerbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldova, Maroko, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Ukraina, Valgevene ja tinglikult ka Vene Föderatsioon (kes ei soovi enam end lugeda ENP riikide hulka). Suhted ENP riikidega põhinevad jagatud väärtustel, milledeks on õigusriik, korrektne valitsemissüsteem, inim- ja vähemusõiguste austamine, turumajandus ja säästev areng. Kõnealustel ENP riikidel on eristaatus kahepoolsetes suhetes Euroopa Liiduga. See väljendub eelkõige selles, et EL aitab kaasa piiriäärsete riikide, st EL-i
Urbaniseerumine Peremudel Väiksemad leibkonnad Klassiühiskond Kodanluse kõrvale töölisklass Klassivõitlus Töölised vs omanikud Poliitilised voolud Teravnevad riikidevahelised vastuolud Ajalugu Page 48 WWI 3. september 2010. a. 13:42 Imperialism- riikide soov saada ülem võimu maailmas. Kolooniate hõivamine, kolonialism 1882 - Kolmikliit: saksa, itaalia, austriaungari 1907 - antant: Inglismaa, Pr, Vene 1905-1906 Maroko 1 pr vs sk maroko üle. Pr tugevnes, m iseseisev 1911 Maroko 2 pr sai maroko 1908-1909 Bosnia 1912-1913 Balkani 1 türgi kaotas, albaania iseseisvus 1913 Balkani 2 Ajalugu Page 49 Algus 6. september 2010. a. 9:00 WWI 28.07.1914-11.11.1918 Ajend: Franz Ferdinand (must käsi-28.06.1918) Põhjused: Suurriikide vastuolud (kolooniad), rahvusvaheliste organisatsioonide pooldamine,
Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhilised leiukohad: Hispaania, Maroko ja Kesk-Aasia. Neoliitikumi kunst (4000 2000 eKr) Hakati kasutama savi. Savist tehti nõusid ja elamuid. Tehti ka meeste ja naiste kultus kujukesi. Nõude ja kujukeste kaunistamiseks kasutati geomeetrilist või loom ornamenti. Tehti ka kaljujoonistusi. Kujutati jahipidamist. Loomade puhul näidati ära ka looma siseorganid. Kujutati ka veelinde (2 m). Tehti ka palju tööriistu. Neid tehti luust ja olid enamasti looma kujulised. Megaliitiline arhitektuur kultuskujuliku tähendusega
9.RAHVASTIKU RÄNDE SUUNAD ENNE JA TÄNAPÄEVAL 20 sajandi keskpaigani Kaasaegsed e tänapäeval *Lääne Euroopa Lõuna Ameerika rannik, P Ameerika(usa * Rännatakse Lääne Euroopasse alguses: Hispaania, Portugal, alad), Austraalia, U-Meremaa, Lõuna Aafrika, Aafrika, Itaalia, Jugoslaavia, hiljem: Türgi, Kreeka, Alzeeria, Maroko. Aasia(venemaa alad) * Põhja Ameerikasse Aasiast, Ladina Ameerika, Kariibi saared *Aafrika L Ameerika rannik(nati ka P-A) * Lähis ida naftariikidesse nii lähedased kui ka kaugemad riigid. *India ja Hiina alad Aafrika, Indoneesia, P - Ameerika 10.SISSE JA VÄLJARÄNDE MÕJU RIIKIDELE: Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale
- Neljandaks , sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatika Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHolland asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbia jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia
Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tuneesia. 3.Kliimatingimused, Tekkepõhjused Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58° C, liiv kuumeneb kohati isegi 90 kraadini. Üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Talvel võib esineda väikseid vihmahoogusid. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Aasta keskmised temperatuurid on vahemikus 20º 25º C. Kõrgeimad keskmised õhutemperatuurid on
kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart, kellega ta tahab abielluda, ning Bøygen’it (suur takistus). Solveig, keda Peer Hægstad’i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit. Kui ta vana mehena viimaks koduteele asub, elab ta üle laevahuku. Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri keha selleks, et uurida välja unenägude asupaik.
Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest. Aafrika rahvad ja hõimud Põhja-Aafrika on kuulunud ülejäänud Aafrikaga ühte tõepoolest üksnes geograafiliselt, aga mida aeg edasi, seda rohkem siiski ka poliitiliselt. Teadaolevalt vanimad põhja-aafriklased kõnelesid hamiidi keeli. Nende elavad järeltulijad on erinevad berberi hõimud, kes asustavad avaraid territooriume Sahara kõrbealal ja moodustavad senini enamuse Maroko ja Mauritaania rahvastikust (millest ka mauride nimi). Hamiidide hulka kuuluvad ka Aafrika sarve asustavad kušiidid - somaalid, gallad jt. Hamiidi keelerühma kuulus ka vanas Egiptuses kõneldud egiptuse keel ja selle järglane kopti keel. Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2
stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad, troopilised kõrbed, savannid, troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis, riis, tatar, hernes, uba, kurk, suhkruroog, õunapuu jne). Linnud: Aafrika Riigid: Alzeeria, Angolia, Egiptus, Guinea, Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Maroko, Sudaan, Togo, Tuneesia. Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas. Sarviknokad elavad metsa keskel. Suurte nokaliste lindude nokad on suured sest nad söövad vilju. Suguküps ema 2 aastaselt. Hallpapagoi paljuneb 2-3 aastat. Haudumisaeg 30- 32 päeva. Seltsiv lind, elab paarides. Nokka kasutab ronimisel kolmanda jalana. Flamingo pesitsemisaeg aprillist augustini. Toitub väikestest selgroogsetest. Räästepääsuke, hiireviu, talvituvad Aafrikas. Loomad: Liigirikas loomastik
asuvad ookeani kirde- ja loodeosas, sest seal on kõige kauem püük toimunud ja sealsed kalavarud on oluliselt vähenenud . Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. India ookeanis ja Põhja-Jäämeres leidub rohkesti kala vaid mõnes üksikus piirkonnas. Maailmamere kalu püüavad peaaegu kõik mereäärsed riigid, maailmajagudest kõige vähem Aafrika riigid. Aafrikas enim kala püüdnud riigid Egiptus, Nigeeria, Maroko jäävad maailmas kalapüügi mahult alles teise kümnendi lõppu või kolmanda kümnendi algusesse. Enamik maailma majandusvöönditesse jäävatest kalavarudest kuulub tosinkonnale riigile, kõige rohkem Ameerika Ühendriikidele. Kalapüügi mahult nii avaveekogudest kui ka kalakasvandustest edestab kõiki riike Hiina, kus kalandus on viimase poole sajandi jooksul väga jõudsalt arenenud. Suurem osa kalasaagist tarbitakse riikide siseturul, kala impordivad peamiselt arenenud riigid.
1993a. Gonzalez võidab kolmanda ametiaja 1994-1995a. Korrupatsiooniskandaalid kõigutavad kauaaegset valitsust 1996a. 3.märtsi üldvalimistel võidab Aznari koalitsioon 1998a. ETA kuulutab välja aastase relvarahu Hispaania pühitseb 25 aastast demokraatiat Juan Carlose I valitsuse all Enne Teist maailmasõda: 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll Võidujooksus Aafrikale koloniseeriti Lääne-Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaalne Guinea. Rasked kaotused Rifi sõjas Marokos õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (19231931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (juuli 1936- aprill 1939).
sõjalaevastiku peabaasiks ning rajada Soome lahe suudme sulgemiseks imperaator Peeter Suure merekindlus. Vaatamata tööstuse kiirele arengule jäi Eesti endiselt põllumajanduslikuks maaks, kus 2/3 elanikkonnast oli tegev maal. Esimene maailmasõda (1914-1918) Ühel pool Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia ja teisel pool Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa- Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia
Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: euro Rahvuslik koosseis: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Usk: 79,3% katoliiklased, 19% ateistid http://www.eki
1. Venemaa 15 773 1. Hiina 4 038 2. Kanada 12 132 2. USA 2 935 3. Saksamaa 11 723 3. Venemaa 1 247 Prantsusma 4. Saksamaa 1 206 4. 10 357 a 5. Etioopia 1 126 5. Ukraina 9 000 6. Maroko 1 124 6. Türgi 9 000 Saudi 7. 1 039 7. Austraalia 6 640 Araabia Suurbritanni 8. India 868 8. 5 545 a 9. Brasiilia 790 9
Hispaania Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Põllumajanduslik maa 40 % Istandused / Rohumaad põllud ...
................................................................................12 1. Hispaania Hispaania Kuningriik ( hispaania keele Reino de España ) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasee (Cádizi laht ), läände ja põhja ( Biskaia laht ). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast ( Maroko ) kitsas Gibralrtari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuulub Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja - Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania asukoht . 1.1 Hispaania kultuur · Härjavõitlus Hispaania kultuuri üks vanemaid ning kindlasti ka olulisemaid osasid on härjavõitlus. Härjavõitlus on hispaania keeles corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), võitluse
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pär...
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
ekspeditsioonivägede juurde. Johan Pitka - oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Julius kuperjanov - oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu. Kuperjanov suri Paju lahingus saadud haavadesse 3. Liidud ja Pingekolded enne I ms MAROKO BALKANI POOLSAAR Prantsusmaa vs Skasamaa ,,Balkani püssirohukelder`` Põrkusid suurriikide vastastikud huvid ja järjest tugevamaks muutusid ka sealsete rahvaste vabaduspüüdlused ANTANT KESKRIIGID
abielu on seaduslik. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8% elanikkonnast. Tööstus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
