Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maroko" - 360 õppematerjali

maroko on sündide ja surmade järgi 2 etapis ehk toimub rahvastiku vananemine, Rumeenias toimub üleminek demograafiliselt plahvatuselt rahvastiku vananemisele. Lapsi naise kohta on Rumeenias poole vähem, kui Marokos, seetõttu ongi Marokos noorem rahvastik.
thumbnail
5
pptx

Maroko

Maroko Vabariik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer e juhtslaidi teksti laadide Teine redigeerimiseks tase tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Üldinfo Pealinn: Rabat Rahvaarv:30 182 000 (2006) Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Maroko dirham ( MAD ) Iseseisvus: 1956.a. Peamine usund: islam 99% , muud 1% Kirjaoskus: 52% Rahvuspüha: 30.juuli Tavad ja kombed Oluline tava Marokos on kauplemine. Islami tõttu on alkohol saadaval vähestes kohtades. Samuti on üksikuna reisivad naisterahvad vaadeldavad, kui kergesti kättesaadavad, seetõttu ei ole üksikutel naistel eriti mugav islamiriikides ringi liikuda. Toit Maroko toit on väga maitsev...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Minu Maroko

"Minu Maroko " EHK MAAILMA TEISTPIDI VAATAMISE ÕPIK Gerda Kiik Saue Gümnaasium 8a klass Autor Kätlin Hommik-Mrabte Lapsepõlv Moslemiks saamine Õpingud Pariisis Tutvumine oma tulevase abikaasaga Raamatut ajendas kirjutama eestlaste teadmatus islami suhtes. Abielus on juba viiendat aastat ja oma lapse ning mehega elavad hetkel Eestis. Maroko Raamat räägib Kätlini elust Maroko väikeses külakeses Moulay Bouazzas. Maroko on riik Loode-Aafrikas. Kliima Ohtlik liiklemine WC-d Majad (Soojustus, välisfasaad, teine korrus, elutuba) Uskumus nõidadesse Maroko Söögi valmistamine Söögi kombed Poed Moulays ehk hanuutid Kuskuss ja margat Koristamisstiilid Enamik Maroko naisi on pesumasinad Maroko Maroko inimesed Õpingud Ramadaanikuu Sünnikuupäevad Magamine Pulmad Naiste valimine Euroopa kui paradiisimaa 99% islamimaa Maroko Altkäemaks Polügaamia Gigolod...

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
38
pptx

MAROKO Riik

Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Maroko ja Ida-Aafrika

Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
doc

MAROKO TOIDU- JA JOOGIETIKETT

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Helerin Lääne TH1 MAROKO TOIDU- JA JOOGIETIKETT Referaat Juhendaja: lektor Anne Roosipõld Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. Maroko köögist üldiselt.................................................................................................5 .......................................................................................................................................... 5 2. Maroko toidud ja joogid................................................................................................ 6 2.1. Toidud...

Kultuur
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maroko, Eesti ja Maroko

Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved....

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maroko rahvastiku üldiseloomustus

Selle järgi võib otsustada, et riik ei ole väikeriik, kuid samas ka mitte suurriik, sest on riike, kus elab kümneid kordi rohkem inimesi. Riik on rahvaarvu poolest siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis, Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamvähem samasugune rahvastiku keskmine tihedus on näiteks Iraagis, Tuneesias ja Jordaanias. Jordaania 72,15...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maroko ja Rumeenia põllumajanduse võrdlus

Maroko Rumeenia Kui suur on riigi GPD? Maroko GDP on Rumeenia GDP on Kui suure osa sellest 151 400 000 000 $. 170 000 000 000 $. moodustab põllumajadus? Sellest 17,1% moodustab Sellest 5% moodustab põllumajandus. põllumajandus. Kui suur on SKT elaniku SKT elaniku kohta Marokos SKT elaniku kohta kohta? on 4800$. Rumeenias on 8300$...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maroko ja Rumeenia riikide võrdlus

4,75 surma 1000 elaniku 11,81 surma 100 elaniku kohta kohta Lapsi naise kohta 2,21 1,29 Imikusurmad 110 surma 100000 elussünni 27 surma 100000 elussünni kohta kohta Maroko asub Aafrikas, Rumeenia Euroopas. Maroko on pindalalt Rumeeniast peaaegu poole suurem. Maroko elanikkond on Rumeenia omast poole suurem. Maroko rahvastikust moodustavad 99% moslemid, kuid Rumeenias on moslemeid vähem kui 5%. Seal domineerib õigeusk, mida Marokos ei eksisteeri. Keskmine eluiga on Rumeenias oluliselt suurem, naistel lausa 40 aastat, samas kui Marokos on naiste keskmine eluiga ainult 27 eluaastat. Nii Marokos kui Rumeenias moodustavad 15-64 aastased suurima osa elanikkonnast, Marokos 66% ja Rumeenias 70,4%...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Maroko ja Ida-Aafirka powerpoint

Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Maroko - teenindusmajandus

Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD ­ mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA ­ Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD ­ Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige olulisemal kohal on fosfaat. Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, ja keedusoola...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs.

Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid ­ kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. Aastast 2000 on Maroko rahvaarv tõusunud, kuid aastal 2009 langes see järsult. Ning seejärel on see taas stabiilselt tõusma hakanud....

Demograafia
3 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Rahvusköögid- Maroko

sajandil Euroopa riikide poolt koloniseeritud. Toidukultuur seeläbi mõjutatud mitmete erinevate rahvuste poolt. Maroko köök Segu lambakasvatajatest berberitest, moslemitest, Andaluusiast seilanud eurooplaste, Sudaanist pärist mustade orjade ning prantslaste söögitavadest. Köögikultuur sai aluse suuremates linnades olnud kungilikest köökidest. Kasutatakse palju vürtse. Kliima lubab kasvatada erinevaid puuvilju ning osasid vürtse. Vürtsid Vürtside valik väga lai, kuna Maroko on üks vürtside eksporditeedest. Saffranit, münti, oliive, sidruneid ja apelsine kasvatatakse koha peal. Tüüpiline eine Ollakse harjunud mitmekäiguliste söömaaegadega. Tüüpiline lõuna algab külmade ja kuumade salatatitega Järgneb tagine (savinõus tehtud hautis) Igale einele süüakse kõrvale leiba. Süüakse kana-, lamba-, veiseliha. Usklikel kaalutlustel välditakse sealiha. Tarbitakse palju couscousi. Magustoiduks magus tee või puuviljad. Pastilla Tänan kuulamast!...

Toit ja toitumine
2 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maroko

Kangad Marokost on nii rikkalikud ja värvilised, aga samas nii stiilsed. Kui külastataks Marokos erinevaid kodusid, nende stiil ja värvivalik on, nagu oleks astunud muinasjutumaale. Maroko pulmad Maroko pulmades käib pruut viis päeva enne pulmi tseremoniaalses vannis, siis maalitakse talle hennaga kätele ja jalgadele sõõrid ning teised naised kaunistavad ta kosmeetika ja juveelidega. Enne kodukolde valvuriks saamist teeb Maroko pruut majale kolm tiiru peale samuti teeb seda ka peigmees, et majas oleks tulevikus turvaline elada. http://www.annaabi.ee/s.php?s=maroko %20pulmad&t=yl Maroko riietus Marokos tuleb olla kaetud ramadaani ajal. Riietus on vabam, kui on seda teistes islamimaades. Meelsasti kantakse värvilisi disainitud kleite, särke ja muid riideosi. http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?15,12474007 Soovitused turistile...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Minu Maroko"

Juba lapsest peale tundis ta, et kristlus ei pakku talle tema küsimustele vastuseid, esineb vasturääkivusi. Erinevaid usundeid uurides oli ta välja jätnud islami, sest selle kohta levib igasuguseid arvamusi. Kuid pärast gümnaasiumi lõppu siirdus Kätlin Taani lapsehoidjaks. Seal puutus ta kokku islamiusuga. Hankis endale koraani ning tutvus usundiga lähemalt. Ta avastas, et koraan toob talle vastused tema küsimustele, kuid naine soovis tungida sügavamale koraani tõdedeni. Ta läks Pariisi ülikooli araabia keelt õppima. Pariisis pani teda imestama see, et koolides on keelatud kanda oma usule omaseid esemeid, kuid kõikide religioonide austajad võtavad osa kristlikest pühadest, nagu nt jõulud. Isegi vanemad, kes tulevad oma lastele järgi, peavad ususümbolid ära võtma. Vot see on imelik, kui Prantsusmaa tahab järgida põhimõtet vabadus, võrdsus, vendlus. K...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maroko Krohv

Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas võib ühe kihina katta näiteks nii seina, valamu, vanni ja põranda ning seda ilma ühegi vuugita....

Ehitus alused
25 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel

Põllumajnduse võrdlus Maroko ja EGIPTUSE vahel MAROKO Kliima Maroko põhjaosas on lähistroopika kliimavööde ja keskosas on troopikavööde. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved kuumemad ja talved külmemad. Marokos asuv Atlase mäestik on kaetud lumega enamuse osa aastast. Vihma sajab aprillis ja mais ning ka oktoobris ja novembris. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23...28 °C, jaanuaris 9...12 °C,sademeid 600­800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam....

Põllumajandus
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Green Key - Roheline Võti

Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko , Tuneesia ja Jaapan). Liitumisetapis on veel kuus riiki. Roheline Võti Eestis : · Tallinnas: Reval Hotel Olümpia Reval Hotel Central Reval Park Hotel Sokos Hotell Viru Nordic Hotel Forum Hotell Susi Domina Inn City Domina Inn Ilmarine Tähetorni hotell · Harjumaal: Laulasmaa Resor · Pärnus: Ammende Villa Koidulapark Hotell Tervise Paradiis Sanatoorium Tervis · Lõuna-Eestis: Haanjamehe Talu Kubija Hotell-loodusspa Waide motell Pühajärve Puhkekeskus Bernhard Spa Hotel...

Hotellimajandus
19 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Aafrika

sajandi algul olid eurooplastele tuntud vaid Aafrika rannikualad Üksikutel uurijatel oli õnnestunud tungida kaugele sisemaale Tõeliselt avastas Euroopa enda jaoks Aafrika 19. sajandil Aafrika avastamises osalesid sakslased, prantslased, portugallased jt AAFRIKA JAOTAMINE EUROOPA RIIKIDE VAHEL Suurem osa Põhja-Aafrikast kuulus 19. sajandil formaalselt Türgi impeeriumi koosseisu Vaid Maroko oli täielikult iseseisev Prantsusmaa oli vallutanud Alzeeria ja Tuneesia Troopilises Aafrikas konkureerisid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Portugal, Hispaania ja Belgia. Berliini konverentsil saavutati põhimõtteline kokkulepe 19. sajandi lõpuks oli Aafrika troopiline osa jaotatud Kasutatud allikad: 1. http:// Tänan kuulamast ! 2. www.miksike.ee...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Maailm 20. sajandi algul

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Riikide liidud 1882 kolmikliit · Saksamaa · Austria-Ungari · Itaalia Juhtiv riik saksamaa. Austria-Ungari sisemiselt ebakindel. Itaalia nõrgim lüli. Antant · 1893 loodi Vene-prantsuse liit · 1904 loodi Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale)(südamlik kokkuleppe) · 1907 liidi Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid · 1905 I Maroko kriis · Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. · Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega · Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumisega 1908 Bosnia kriis · 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia · Venemaa ja Serbia olid selle vastu · Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 II Maroko kriis · Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos · Saksamaa saatis Maroko Rannikule oma sõjalaeva, ähvardades sõjaga...

Ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun