Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg.Periood 4-5 kuud, 1600-2400mm/aastas Keskmiselt viljakad ,niisked Mereline: taliviljad, marjad, Akt. Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus Mandrilises: piirad kultuuride valikut põud Soe parasvööde Veg
lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid.
· (77491,77492,77499) E 172 Annaato, biksiin, norbiksiin (75 120) 4 E 160b · Alumiinium4; E 173 · Paprikaekstrakt, kapsantiin, kapsorubiin · Hõbe E 174 E 160c · Kuld E 175 · Lükopeen E 160d · Litoolrubiin BK4 E 180 Elderberry leedripuu marjad Lingonberry pohl Cranberry jõhvikas Cloudberry rabamurakas Crowberry (black crowberry Empetrum nigrum) kukemari Bilberry - mustikas Toiduvärvid · Leedripuu marjade ekstrakt toiduvärv · Sambucus spp (erinevad leedripuu liigid) Annatto Biksiin annatto põhiline apokarotenoid Looduslik värv kartamiin · Värvohakas Kartamiin · Naturaalne punane värv ... kasutatakse
sööda,. Kasutatakse pirnipuu pookealusteks. Aroonia Roosõeliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda. Kasvab põõsana, lihtlehed ja pihlakate sarnased valged õied. Taim leplik kasvukohas, on saagikas, Viljaks on mari mis on mõrkjas- parkiva maitsega. Lehed sügisel värvusega punased. Karusmari Euroopa karusmari e. aed karusmari esineb meil ka looduslikult, tugevad ogad, marjad väikesed ja paljad, põõsad haigestuvad kergesti jahukastesse. Ameerika karusmari- põõsal väikesed ogad, marjad tumepunased väikesed, jahukastekindel, kasutatakse palju kaasaegses sordiaretuses. Paljundusviisid Mustaroonia ja ebagüdoonia on ainukesed mida paljundatakse seemnega!!!! Generatiivne paljundamine ehk seentega. Seemiktaimel on kaks esivanemat, mille omadused kombineeruvad igas järglases uuel viisil
Mis võiks motiveerida aga tänapäeva kodanikku metsa minema? On kaks sootuks eri asja, kas mõelda metsa väärtustamist rahas või hoopiski avaramas tähenduses. Leidub küllaga inimesi, kellele mets on ja jääb võõraks, ning teisi, kes aina metsas uitaksid. Pealegi on väärtushinnangudki eri aegadel olnud erinevad. Ning loomulikult käiakse tänani metsas. Mets annab algmaterjali hingerahust kuni kütte, ehitusmaterjali ja kunstini. Sealt saame marjad ja seened, ravimtaimed, pähkleid, vaiku ja muud. Mets on ka töökohaks jahimeestele. Võime küll mõelda, et milleks metsa mustikale minna, kui koduaiast või kaupluseletilt on head-paremat saada. Kuid peale selle, on metsal ka tervendav mõju. Juba ammusest ajast on teatud, et metsaõhk teeb vabaks, ta annab hingerahu. Nii, et mets ei anna vaid materiaalset tulu, vaid ka aega iseendaga olemiseks, mõtlemiseks ning oma hinge ja vaimu tervendamiseks. Tuulekohin ja linnulaul on rahustav
tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased, seepärast soovitatakse tundrat külastada suve lõpul, kui marjad on valmis ja loodus muutub kirevaks. Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid. Põllumajandustegevus pole seal võimalik, põliselanikud tegelevad seal põhjapõdra kasvatuseja kalapüügiga. Maavarade leiukohtadesse on rajatud uusi kaevandusi ja tööstuslinnasi. Alates 2002.a. kaevandatatakse piirkonnas kulda, mis tänaseks annab rohkem,
Elupaik ja -viis Elupaik mitmekesine, seotud pesaperemeeste levikuga. Metsad, metsastepid, veekogude kaldatihnikud, pargid, aiad, asulate servaalad, mäestikud. Teekonda talvituspaigast alustavad suure parvena, aga kohale jõuavad üksikult. Kukkuma hakkab 2...3 päeva möödudes, nii päeval kui öösel, eriti hämaras. Emased ei kuku. On päevalind. Toitumine Selgrootud: karvased liblikaröövikud, mardikad, sihktiivalised jt, marjad, sigimisajal värvuliste munad. Hangib enamasti puuokstelt ja põõsastelt, harvem õhust. Poegi toidetakse kasuvanema poolt veel 1...1,5 kuud peale pesast lahkumist, 300 või enamgi korda päevas. Kasutatud materjal http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CUCCAN.htm http://muusika24.ee/Eesti/item/24992
Kiudained Kiudained Põhimõtteliselt on kiudained süsivesikud, mida ei saa seedida. Kiud on olemas kõigis taimsetes söökides. Kõik kiud ei ole aga samasugused ning nende liigitamiseks on mitmeid viise. Kiudainete liigid Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine
Tervislikud valgurikkad toiduained Kala, liha, herned, linnuliha, väherasvane piim, oad, muna, kodujuust, läätsed. Süsivesikud on intensiivse treeningu ajal keha tähtsaim kütus ja annavad energiat 4kcal/g . Vajalik immuunsüsteemile ja ajule. Aeglased süsivesikute allikad Pika keetmisajaga pastatooted, keedetud kartul, All Bran Flakes (kliihelbed), puuviljad, piim ja piimatooted, eelaurutatud riis, kaerahelbed, tume leib, oad ja herned, marjad. Kiired süsivesiku allikad Kiirnuudlid, kartulipuder, hele näkileib, dekstroositabletid, kiirkeeduriis, ahjukatul, energiajook, sai, maisihelbed. Rasv on kõige energiarikkam toitaine, sisaldades energiat 9kcal/g. Keha vajab rasva nii energiaallikana, elundite teostamiseks kui ka elutähtsate protsesside toimimiseks. Vajalik ka toidu seedimiseks, sest see kergendab toidu lõhustumist ja teiste toitainete transporti kudedes.
jahisaak oli tagasihoidlikum · Kütiti ka linde(veelinde) · Jahil kasutati viskeodasid, vibu, ja nooli · Tähtsamad esemed olid püünised ja lõksud · Suurematele loomadele tehti varitsus- kui ka ajujahti · Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abilisele · Mesoliitikumi teisel poolel tegeleti hülge küttimisega · Jahiretked ulatusid isegi Hiiu- ja Saaremaale ning Ruhnu · Esialgu käidi saartel ilmselt vaid kevadtalvel · Loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened · Nendest pole peale sarapuupähkli asulakohtades midagi säilinud · Sarvest valmistatud teravikke ja kõplalaadseid esemeid on oletamisi seostatud siiski söödavate juurikate kaevamisega · Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüs tähtsamal kohal mitmesugused loodusannid · Loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened · Nendest pole peale sarapuupähkli asulakohtades midagi säilinud · Sarvest valmistatud teravikke ja
Toanimedeks on erinevad ilmastikunähtused nagu Päike, Kuu, Põhjatäht, Äike, Tornaado jne. Koridorides on pildid vanadest eestlastest ja nende tegmistest põllul ning talu ümbruses. Majutusettevõtte kõikides tubades on tammepuust põrand ja puidust laudadel on ettevõtte aiast korjatud lilled. Igat saabujat ootab sügiseti toas värskelt pressitud õunamahl, talvel omaaia piparmündilehtedest valmistatud tee, kevadel lilledest tehtud pärg ning suvel värsked marjad koduaiast. Majutusettevõtte aias on grillimiskohad, lõkkeplatsid, laste mänguväljak, kiik ja telkimiskohad. Külastajatel on võimalik kasutatada õues asuvat suitsusauna. Ühe teenuse kogemus talutöö tegemisel: Kõikidel majutusettevõttes ööbivatel külastajatel on võimalik kaasa lüüa talutöödes nagu näiteks klaasi maalimine, siidisallide valmistamine, põllu harimine, õunamahla pressimine, käsitöö, hobustega ratsutamine, kalalkäik, loomade toitmine, linnukastide
Rice mash bean Cassava Azuki bean Mung bean Põllumajandus TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad Veised Mugulviljad Õlikultuurid Sead Suhkrukultuurid Lambad Mõnukultuurid Linnud Söödakultuurid Karusloomad Kiukultuurid Muud loomad Köögiviljad Puuviljad, marjad Siidiussikasvatus Mesindus + Metsandus +Kalakasvatus PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik Turumajanduslik e. naturaalmajanduslik e. kaubaline põllusaadusi Eesmärgiks on kasvatakse ja loomi toodangu müük peetakse ainult oma pere toitmiseks Toodangu maht kasvab aga tähtsus maailma- majanduses väheneb. (XX saj. töötas 50% inimesi) Maailmas hõivatud 1,1 mld inimest.
tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas .Elutingimused-liike vähe:Liiga palju vett,Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku,Liiga happeline keskkond Soode tähtsus:puhta vee varu, ühtlustavad jõgede veereziimi, elupaigad loomadele, taimekoosluses, turvas(kasutus:aiandus,küte,loomadele allapanu), marjad, seened,Teadlastele uurimiseks,Turismi ja puhkemajandus.Esimesed sood kujunesid peale jääaega.Turvas on poollagunenud taimnemass,tekib turbasambla ja teiste taimede kõdunemisel.Sood tasandavad jõgede äravoolu kõikumisi ning lahjendavad jõevee reostust.
· Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik. · Kehapikkus on 9 cm, kaal 47 g. · Elupaigana eeslistab pöialpoiss kuusikuid. · Pöialpoiss toitub putukatest. Kuldnokk Sturnus vulgaris · Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g. · Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. · Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Linavästrik Motacilla alba · Rahvapäraseid nimesid: Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, linapäästrik, linapääsuke. · Elab ava ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses
· Kasvab puuokstel ja tüvedel · Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis · Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades · Väga levinud taim tundras 28.12.12 28.12.12 Pohl Sugukond: Kanarbikulised Perekond: Mustikas · Hõredate männimetsade taim · Paljuneb nii seemnetega kui ka risoomidega · Kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades · Marjad on väga kõrge toiteväärtusega 28.12.12 28.12.12 Kanarbik Sugukond: Kanarbikulised Perekond: Kanarbik · Meie taimedest üks suurema nektarihulgaga · Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett · Vajab tohutult päikest 28.12.12 28.12.12 Jääkaur · Hane suurune tumedat värvi lind · Selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid · Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad nimed: kõvakael, põhjahani,
funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi Vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused Langetab vererõhku Suurendab luude tihedust Parandab naha, limaskestade, juuste ja küünte taastumisvõimet Kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Looduslik funktsionaalne toit (mesi, küüslauk, astelpalju marjad jne) Toiduainetest eemaldatakse allergiat põhjustavad valgud (riisist) ja kohvist kofeiin Toiduainetele lisatakse teatud keemilisi elemente (jodeeritud sool, kaltsiumiga rikastatud mahlad ja piimatooted, rauaga rikastatud maisihelbed jne) Loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel(tervisemunad) Kiudainetega rikastatud toit Piimatoodetele on lisatud probiootilisi baktereid soodustavad seedimist, taastavad antibiootikumikuuri
- Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna on harilikult joonistatud marjad ja lilled. See on erk, puna-must kuldne nõu. - Kuldne? - Seda nimetatakse nii ,,kuldne hohloma" - Kas ta on kullast? - Ei, puust. - Puu ei ole kallis. - Ära ütle! Näiteks meil on laekad Palehast ja Fedoksinost.Nad on tehtud kartongist. Aga nad maksavad väga palju, mida väksem laegas, seda hinnalisem. - Kartongist. - Jah, kujuta ette! Hinnatakse mitte materjali, aga loomingut! Kõiik rahvislik käsitöö, see on autori käsitsi tehtud töö! - Siis on meil veel gzel.
Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil . Kasutamine: Marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu,
R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude normaalareng, vananemisprotsesside pidurdamine V: B1 B2 B6 B12 C – tera-ja kaunviljad, pähklid, kala, piimatooted, muna, maks, täisteratooted, veretoidud, värsked ja töötlemata puu-juurviljad, marjad,maitsetaimed 4. Millised on ülekaalulisuse põhjused ja tagajärjed? Liigub vähe, Toiduga saab rohkem energiat kui kulutab, Kehamass suureneb, Ühekülgne toitumine. Suureneb südame koormus, suhkrutõbi, liigeseprobleemid. 5. Söömishaigused Buliimia – söömine, oksendamine. Anoreksia – enesenäljutamine. Ortoreksia – toidu valimine, süüakse üksikuid toiduaineid. 6. Miks peab maos olema happeline keskkond? Et toit seediks paremini, 7
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi
Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas. Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks – veganid ja vegetariaanid: Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähklid. Vegetariaan sööb kõike sama mis vegangi, kuid erinevalt veganist võib ta süüa ka mõningaid loomse päritoluga toite nagu näiteks mune, piima ja piimasaadusi ja/või mett. Eestis kutsutakse taimetoitlasteks nii veganeid kui ka vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid ise peavad vegetariaane nn pooltaimetoitlasteks kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi. TAIMETOITLUSE TOIDUPÜRAMIID
Ja kui te hoiate lehti talv läbi kas raamatu vahel või saab nende koduks vaas, siis teadke, et kõik nemad tehti kord selleks, et sündida taas. Allikas : Peeter Volkonski „Karukell ja kellakaru“ Valiku põhjendus: Sobib sügist tutvustavatesse tegevustesse Mille üle lastega arutleda: Lastega saab rääkida muutustest sügisel, lehtede värvuse muutmisest ja sellest, miks lehed sügisel puudelt alla kukkuvad. Lisaks saab rääkida üldiselt sügistest muutustest looduses – lehed, marjad, õunad jne Tihni-Tähni Väike leopard jäi leetritesse, leetritesse leopard jäi. Tihni-Tähni jäi nukralt nutma, Tihni-tähni jäi leetritesse, „Ära nuta,“ lohutas kuu, üleni tipiti täppe täis. „Sul on lihtsalt laste leetrid.“ „Tühised leetrid,“ kordas tuul Omad täpid ja võõrad täpid, võõrad täpid ja omad täpid – Kõik olid nahal läbisegi, Tihni-Tähni heameelest kilkas,
"poolmagusale" maitsele. Auslese tähendab nn "valitud korjet". Viinamarjad on hilisest korjest ning valitud parematest viinamarjakobaratest. Magusam kui Spätlese. Poolmagus kuni magus vein. Beerenauslese tähendab "valitud viinamarju". Viinamarjad on ükshaaval valitud ning reeglina on nad kaetud väärishallitusega Botrytis. (Botrytis ehk väärishallitus on jõeorus udu niiskusest tekitatud hallitus marjadele, mis ,,sööb" viinamarjast vett. Järelejäänud rosinataolised marjad on suurepärased dessertveinide baasmaterjal.) Dessertvein. Trockenbeerenauslese tähendab "kuivatatud valitud viinamarju". Viinamarjad, mis on kaetud väärishallitusega ja on peaaegu rosinataolised kuivad. Loomulikult valmistatakse ainult hoolikalt valitud marjadest. Dessertvein. Eiswein tähendaks otsetõlkes ,,jääveini". Viinamarjad jäetakse viinapuudele kuni talveni ning korjatakse peale jäätumist. Dessertvein.
Aldehüüdid-oksudeerunud alkoholid uuest tammevaadist, värsked puuviljad. Estrite ühendid-tekivad fermeneerimise ja küpsemise ajal. Annavad veinile marjaseid, lillelisi, puuviljaseid noote. Soe kliima-magusad, küpsed, troopilised, vürtsised, puuviljased, täidlased lõhnad Jahe kliima-värsked, rohelised, õhemad aroomid Pudelis küpsenud aroomid liituvad, tekivad lõhna ühendid, mis erinevad algsest veinist. VEINI AROOMID Puuviljased: tsitrusviljad, marjad, puuviljad, troopilised viljad, kuivatatud viljad. Vürtsid: aniis, köömed, lagrits, roheline pipar, nelk, muskaat, kaneel Animaalsus: hobune, higi, märg koer, märg vill, sõnnik Keemilised: alkohol, apteek, kumm, plastik, papp, paber, petrool, väävel, eukalüpt, mentool, pesuvahend Taimed, ürdid: taimevars, niidetud rohi, münt, spargel, nõges, keedetud kapsas, oliiv, kannikem, roos, akaatisia Kuivatatud ürdid: hein, sigar, tee, tubakas Puised: vaik, seeder, tamm
toitainete järele rahuldab ainult kartul, leib, sai, makaronid, kartul. Neid peab sööma iga päev. tasakaalustatud segatoit. Segatoitlus on müsli, teraviljahelbed Pisut väiksem osa on aed- ja puuviljal kujunenud inimese pikaajalise arengu Köögivili, puuvili, marjad Liha ja lihatooted, kala, munad ning marjadel. Osa aedvilja tuleb süüa käigus. Piim ja piimatooted kohupiim, toorelt. Et saada rohkem vitamiine ja jogurt, keefir, juust. mineraalaineid. Köögivilja päevane Kui palju vajab inimene toitu? kogus on vähemalt 300g
lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab
Strawberry · Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat. Aedmaasika tuntus Euroopas ei ole eriti pikk, õige hoo sai maasika kasvatus alles XVI ja XVII sajandil. Nüüd on aretustöö tulemusena maailmas välja aretatud u 5000 erinevat maasikasorti. · Maasikaid kasutatakse magustoitude, salatite, tortide, likööride, kokteilide jm jookide valmistamisel. Aedvaarikas · ladina k:Rubus idaeus, inglise k: Raspberry · Vaarika marjad on väga maitsvad. Need on rikkad vitamiinide ja mikroelementide poolest. Vartest ja lehtedest võib teha raviomadustega teed (kasutatakse külmetushaiguste korral). · Süüakse värskelt, tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit jm. Karusmari · ladina k: Ribes uva-crispa, inglise k: Grooseberry · Karusmarja rahvakeelne nimetus on tikker. · Marju süüakse värskelt, kasutatakse magustoitudes,
Tervislik toitumine Me sööme igapäev mitmeid toiduaineid piima, leiba, saia, liha, vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosadeks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Tasakaalustatud segatoit on toit, mis rahuldab organismi vajaduse kõigi toitainete järele. Segatoitlus tähendab, et enamik päevasest toidust, 70-80 %, peab olema taimne ja väiksem osa, 20-30 %, loomse päritoluga. Taimne toit on teravili ja teraviljatooted, köögivili ning puuvili. Loomne toit on piim ja piimatooted, liha, kala ja nende tooted ning munad. Söömine on ainus töö, mis toidab, ja me kõik sööme regulaarselt. Enamik inimesi tunneb ennast suurema osa asjast hästi. Toidule ja söömisele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama siis, kui tervis läheb kehvaks. Tervisliku toitumise võtmeküsimus on see, mida ja kui palju süüa. Toit peaks rahuldama k...
Keskmine taldrik ehk külmtoidutaldrik Salatid , külmad suupisted, köögiviljaroad, pudrud, munaroad, kalasuupisted, liharoad Väike taldrik ehk leivataldrik Leiva, salati, saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks, magustoidud, puuviljad, marjad, tikuvõileivad, juust Supitaldrik Supid, puljongid, püreesupid, piimasupp, külmad supid, köögiviljasupid- seene- püreesupp Desserttaldrik Piimasupp, pudrud, kohupiimatoidud, kompotid, kissellid, magusad supid,
Toidust saadakse energiat, siis tuleb see ka ära kasutada ennem uut toidukorda, sest kui ei kasutata ära, siis tekib ülekaal. Seega on liikumine üli vajalik ja seega on ta ka toidupüramiidi alumises ja suurimas vahes. Sellest järgnev korrus ehk siis esimene korrus on tearviljasaadused ja kartul. Teraviljad ja kartul peaksid olema toidu portsjonist kõige tähtsamal kohal, kuna seal saab palju kiudaineid, taimseid valke ja tärkliserikast toitu. Puu-,köögiviljad ja marjad on järgmine korrus. Nende söömine on väga oluline, kuna siis saab organism kätte vajaliku koguse vitamiine, mineraalaineid ja fütotoitaineid. Mida erinevad ja värvilisemad need on seda parem. Järgmine korrus, on juba kitsam, kui alumine korrus ja sinna korrusele kuuluvad piima ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna tooted. Selle korruse kaudu saame teada, et päevas tuleks valid kindlasti üks piima toode ja samuti ka liha-kala-kana-muna vahel teha valik.
nendest talle ravimeid tegema. Käime Senniga igapäev ka seenel ja marjul, et valmistada nendest kõigile toit, ning samuti hoiame tänu nendel Sulevil hinge sees. Täna oli väga eriline päev, sest saak oli eriti rikkalik saime hulganisti mustikaid, pohli, jõhvikaid. Tagasi jõudes peavad ka mehed endale kargud alla ajama, ning sammud metsa poole seadma. Täna on neil plaan minna jahile, et saaks valmistada midagi rammusamat kui marjad ja seened. Eile olid mehed valmis saanud uutest sarvedest valmistatud odaotsadega, mis olid väga hoolikalt viimistletud.Välja otsitud mõrrad, võrgud, kahvad ja õngekonksud viitasid sellele, et plaan on ka järve ääres kalaõnne proovida. Mehed on õppinud nii kalastamist kui ka jahil käimist põlvest põlve, ja see on väga oluline oskus meie elus. Liha on üks olulisim toit, mida oleme metsasaaduste kõrval harjunud sööma.
Keskmine kiviaeg Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esi...
Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos Muinasaeg mõjutas suuresti eesti kultuurilugu. Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis kuni 13.sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aastat. Seetõttu oli seda otstarbeks jagatud väiksemateks perioodideks. Kiviajal tegelesid inimsed erinevate tegevustega. Kunda kultuuri ajal oli eluviis omapärane. Tegeleti palju kalastamisega, selleks kasutati kalatõkkeid, püüniseid ja luust õngekonksi. Samuti tegelesid inimesed jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panusta...
Küünlapäev * Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev (Lääne-Eestis) 2.veebruar Legendi järgi süttinud Kristuse kirikusse viimisel seal küünlad, mille järgi päev ongi oma nime saanud. Küünal ja valgus on üleüldiselt Kristuse sümbol. Keskajal valati Kristuse märgina küünlapäevaks eriti suur küünal. Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. *Kombed, tavad Sellel päeval o...
ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100150 g), veerand kartulina (100150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna
lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab
Kõrgus 12 meetrit Fifth level Ümbermõõt rinnakõrguselt- 104 sentimeetrit Vanus 250 aastat Vanim jugapuu on ~ 4000 aastat vana. Nii vanaks ei ela ükski Euroopa okaspuu MÜRGISED SEEMNED Mürgised ei ole ainult viljad, vaid ka okkad ja puit. Hobuse surmav annus oleks 500 grammi okkaid. Kahjulikud ainult seemned, viljaliha kahjutu. Süües marja tervikuna on tagajärjeks eluohtlik mürgistus. JUGAPUU MARJAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÄRIMUS Vana saksa pärimuse järgi on jugapuul deemonitevastane jõud. Teadlane on maininud, et Rootsis Smålandi maakonnas on jugapuud keedetud vees ja saadud tõmmisega on ravitud sügelisi. Jugapuupuidust on valmistatud vibusid ja nendega kütitud juba kiviajal. KIBUVITS (Rosa)
lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab
Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim - Kaheaastane taim 3.Paranda tekstis vead ! Tõmba veale tekstis joon alla ! Paranda lause all ! 4p Õistaimed kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Õistaimete kasvuorganiteks on õied ja viljad. Paljasseemnetaimedel arenevad samuti viljad. Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marjad. Jugapuu on mürgine taim. Okaspuud on suvehaljad. Parandus: *Õistaimede paljunemisorganiteks on õied ja viljad. *Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud
organismi arenguks kuiv nahk. B Taimed ja loomad Energia Väsimus, varustamine. meeleolumeetused, Naha, juuste ja kaalukaotus. silmade tervise tagamine. C Marjad, puu- ja Raua Stress, veritsevad köögiviljad. imendumiseks. igemed, haavade Kevadväsimuse aeglane peletamiseks. paranemine. D Kala, muna, või, Luude ja hammaste Rahhiit ja luude maks. kasvuks, kaltsiumi hõrenemine.
koore sisse ei lõika ja nii kuni viljalihani välja. 5) Koore maha lõikamist tuleb alustada maha lõigatud otsast kahvli poole. 6) Seejärel tuleb hoida apelsini/õuna taldriku või lõikelaua kohal ja hakata välja lõikama viljalihast sektoreid. 7) Teise kahvliga võib abistada mahla välja pigistamist. 8) Asetada õunad/apelsinid meelepärastelt taldrikule ja kaunistada sobivate lisanditega (tuhksuhkur, marjad, kastmed, maitseroheline) Ananassi serveerimine 1) Ananassi tuleb hoida kinni lehtedest puhta riidest salvrätiga ja lõigata terava noaga alumine osa ära 2) Ananassi saab koorida kui lõiked teha alt ülesse või spiraalsed kanalid. Kanalite lõikumisel tuleb alustada lõikamist vasakult paremale. 3) Ananass tuleb lõigata viiluteks kui see on kooritud 4) Viiludeks lõikamise järel eemaldatakse südamik terava noa või südamiku eemaldajaga. Südamiku võib
väldi liiga pikka keetmisaega pane köögiviljad keema keevasse vette kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi väldi toidu mitmekordset soojendamist tähis nimi parimad allikad A retinool kala-, veise ja seamaks, või, muna, juustud β-karoteeni** allikad: peamiselt oranžid ja kollased, aga ka mõned rohelised puu marjad (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, p hurmaa), maguskartul D kaltsiferool kalad, muna (kollane), maks, rikastatud piim ja piimatooted E tokoferool õlid (nt päevalille, rapsi), seemned, pähklid, mandlid, leib, avokaado, paprika, m K füllokinoon taimset päritolu toidud (eriti rohelised köögiviljad) Vesilahustuvad vitamiinid
Taimest Esimene tööstusliku tähtsusega kohvitaim oli Coffea Arabica. Ta kasvab 7-8 m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4 meetri pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10- 15 cm pikad ellipsoidid, läikivalt tumerohelised heledama alapoolega. Õied kerkivad taime harudest koos lehtedega. Valgel kohviõiel on viis õielehte ja lõhn, mis meenutab jasmiini. Õite eluiga on ainult 2 - 3 päeva. Kohvi marjad on kirsisuurused ja esmalt rohelised, muutudes hiljem tumepunaseks. Valmimine võtab 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt ja sel võivad samaaegselt olla õied ja eri arengujärgus marjad. Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi Celsiust, seega on kohvipuu troopiline taim. Pole juhus, et kohv ja inimene edenevad hästi samal temperatuuril, meie algkodu on sama Aafrika. On võimalik, et Eeva ja tema kaaslased (2,5 miljonit aastat tagasi) mugisid enda rõõmuks kohviube.
Sagedasti algab pärast metsa maharaiumist maa soostumine. Samuti mõjub mets õhu temperatuurile tasandavalt. Ööpäevased metsatemperatuurid on metsa all vähemad kui lagedal. Lõpuks mainib Daniel, et metsade kaudne tähtsus seisneb ka selle esteetilisuses, kuna metsade puududes on maastik justkui surnud ja igav. Metsa otsene tähtsus seisneb aga metsasaaduste, eeskätt puude kasutamise võimaluses, millele lisandub jahiloomade kasutamine toiduks ja kehakatteks, samuti seened ja marjad. Puitu on pikka aega kasutatud kui ehitusmaterjali, kuid arenennud tehnika, tööstus ja kaubandus on teinud puu kaubaks, mis valdab maailmaturu. Mainimata ei saa jätta, et puitu kasutatakse paberi tootmise tarbeks. 7 Kokkuvõttes saab öelda, et mets kui elukeskkond on oluline neljal põhjusel: majanduslikul, sotsiaalsel, ökoloogilisel ja kultuurilisel. 6 Hendrik Relve. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel642_617.html 7 O. Daniel "Mets ja metsandus Eestis
Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad.
Talub kerget varju. Mesimurakas Eestis on teada vaid paar leiukohta, mis on range kaitse all. Pole eriti nõudlik mulla suhtes. Ta kasvab muldadel pH tasemega 4.5-6,5. Eestis puudub tema spetsiifiline tolmeldaja. Hiina sidrunväändik Pärineb Kaug-Idast ja Hiinast. Tuntud on ta oma raviomaduste poolest. Taim on meil küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes erilisi nõudmisi taimel pole. Harilik taralõng Ravimina on kasutatud kogu taime. Rohelised marjad on mürgised, punased marjad mitte. Eestis on kasutatud haljastuses enamasti harilikku taralõnga, harva ka hiina taralõnga. Kasvab igasugustel muldadel, mis ei ole väga märjad.
algul ka tomat. Kaladest söödi peamiselt : räime, lesta, säinast, angerjat, siiga, haugi, ahvenat Kala söödi värskelt valmistatult, soolatult, kuivatatult, suitsutatult Liha söödi harva, tavaliselt soolatult, kuivatatult, suitsutatult Omal kohal oli ulukiliha. Piimatooted tulid karjakasvatusega Peamiselt tarvitati hapupiima, koort, võid, pett, kohupiima, valmistati sõira Mets-ja merelindude munad, hiljem kodulindude munad 19.saj hakati rajama ka puuvilja -ja marjaaedu Metsaannid : marjad, pähklid, seened Nimeta Eesti toidud vastavalt liigile : Magustoidud ja küpsetised. Tarvitati kama ( keefiriga, hapupiimaga, joguritiga) Lumepallisupp – ujuvad saared Magus supp kuivatatud puuviljadest Mustikasupp Rukkijahuvaht, odrajahuvaht Mannavaht Pannkoogid ( tatrajahu, tangupudru) Kohupiimakook Marjavaht e marjalumi Õunakook Mahlatarretised Kaneelirullid Leivasupp(marjadega, puuviljadega) Karask Leib Seenepirukas Rabarbarikook
S Ü S I V E S I K U MONOSAHHARIIDID e. MINOOSID SAHHARIIDI NIMETUS Glükoos/fruktoos Riboos VALEM C6H12O6 C5H10O5 LEIDUMINE 1)mesi 1)koeensüümid 2)veri, koed, rakkud 2)vitamiinid 3)viinamarjad, marjad 3)kõik organismid 4)maisisiirup 5)puuviljad, juurviljad 6)õienektar SAAMINE Glükoosi saadakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel. Fruktoosi saa- dakse sahharoosi hüdro- lüüsil. KASUTAMINE Glükoosi kasutatakse ravi- mina, energiaallikana mitme-
kärsaga metsik siga. Rebane on punakaspruun ja hallikasvalge väga levinud metsaelanik. Mäger on keskmise koera suurune, jässaka ning eespool aheneva kehaga metsaelanik. Siirdesoo taimestik Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond Turbasammal võib endasse koguda suure hulga vett, see võib nende normaalset massi suurendada 20 korda Mustikas on kääbuspõõsas, mille välimus ja marjad ei vaja ilmselt tutvustamist Harilik jõhvikas on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Sookask on kaseliste sugukonda kuuluv puuliik, Eestis pärismaine Mänd on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Tänan tähelepanu eest!
Siidisaba Siidisaba ehk viristajat on kõige kergem ära tunda tema sulestiku, siidise läike ning iseloomuliku tutikese järgi pealael. Siidisaba pesitseb Põhja-Euroopa, Aasia, Kanada ja Alaska okaspuumetsades. Tema levila põhjapiir ulatub kuni puude kasvu piirini. Kevadel lahkuvad need linnud parvedena oma pesitsuskohtadest ning lendavad lõunapoolsetesse aedadesse, parkidesse ja põõsastega kaetud aladele, kust nad otsivad mitmesuguseid marju. Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
