Valge sõstar § Valge sõstar pärineb Lääne- ja Lõuna Euroopast. § Eelistab kergemat ja kuivemat maad. § Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. § Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad. § Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur
*Taimed 6.klass Ma räägin teile taimedest, mis kasvavad soos. * Nende alla kuuluvad ka marjad, Mis kasvavad samuti soos. *Sissejuhatus * Turbasamblaid on kümmt liiki kuid nad näevad üsnagi sarnased välja. * Kui sammal välja sikutada on näha, et sellel pole juuri. * Turbasammal imeb vett endasse, nagu ka tavaline turbas. * Sellepärast ongi rabas kõik märg ja niiske ja on laukad. *Turbasamblad *Huulhein saab toitu putukatest, keda nad püüavad ja söövad. *Huulhein *Nad kuuluvad
laienemine, teadvuse kaotus ning halvemal juhul ka surm. 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum Näsiniin on suhteliselt väike väheharunev põõsas, mida peaks tema mürgisuse tõttu tundma igaüks. Harilik näsiniin on kuni 1,5 meetri kõrguseks kasvav looduskaitse alla võetud heitlehine põõsas, mille roosakas-punased õied puhkevad juba aprillis enne lehtimist. Küpsed marjad on korall- punased. Kogu taime ulatuses levib mõruaineid meseriini ja dafniini, mis ärritavad nahka. Tal on ka väga tugev meeldiv lõhn putukate ligimeelitamiseks. Hariliku näsiniine marjad kinnituvad otse oksale (Sõukand, 2002). Näsiniine viljade söömisel tekib põletus suus ja kurgus, iiveldus, verine oksendamine ja väljaheide, hingamishäired ja nõrkus ning lõpuks kaob ka teadvus.
Jõhvikate hooldamine ei ole raske kui oled peenra rajamisel järginud talle vajalikke kasvutingimusi. Jõhvikas vajab palju valgust ja ei talu kuivust ja kevadist päikest. Kuival suvel tuleb teda kindlasti kasta, soovitavalt vihma- või tiigiveega. Väetamisega tuleb olla väga ettevaatlik ning lumeta külma ja kevadpäikese eest kaitsta näiteks kuuseokstega. Jõhvikas õitseb jaanipäeva paiku väikeste õrnroosade õitega. Sel ajal on peenar väga dekoratiivne. Punased marjad valmivad augusti lõpus või septembris. Peale taimede istutamist saab esimese saagi 4.-6.aastal. Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve, ei pea kogu saaki kohe moosiks keetma, pigem kasutame seda pikema aja jooksul jookides või söökides. Jõhvikaid säilitatakse vesihoidisena või sügavkülmutades. Hea säilivuse tagab marjades leiduv bensoehape. Jõhvikad on väga tuntud ja armastatud ravitaimed. Oluline on marjade suur vitamiinide
a.TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis Harkus.Hiljem rajati mitmehektarilisi tootmisistandusi aiandussovhoosides. Meil on seda taime võrdselt hinnatud nii ilu- kui viljakultuurina, vähem teatakse ehk punast arooniat (A. arbutifolia), mis on samuti kasvatatav heki- ja ilupõõsana.Rikkalik saagikus, saagi ühtlane valmimine, omapärase biokeemilise koostise ja ilusa värvusega viljad on aroonia trumbid viljapõõsana. Miniõunad- viljad, mida arooniapõõsalt nopitakse, polegi tegelikult marjad, vaid hoopis tillukesed õunviljad. Rahvapäraselt aga jäävad nad ikkagi marjadeks. Välimuselt on aroonia vägagi pilkupüüdev, viljad kenasti kobarates, parajalt suured (1-1,5 g), kergelt läikivad ja kaunilt tumedad. Aroonia välimus on aga maitsest etem. Egas ilmaasjata ole aroonia ingliskeelne vaste chokeberry ('läkastama ajav mari'). Aroonia esitab mulla suhtes üsna vähe nõudmisi ja kasvab lopsakalt isegi niiskes, kompaktsel savisel pinnasel
SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Füüsilise töö puhul suure tähtsusega. Vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad ime nduvad s o o le s tikus t kiire s ti. EESTLASTE TOITUMISE STATISTIKA Tähtsaimaks süsivesikute allikaks te raviljas aadus e d (50-60%) Kartul 10-18% Puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %) Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdub 4-9%-ga. SÜSIVESIKUTE SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES Juurvili 7 (35 kcal) Õlu 4 (43 kcal) Piim 5 (52 kcal) Keedukartul 17 (77 kcal) Banaan 20 (93 kcal) Juust 0 (170 kcal) Kohuke 26 (367 kcal) Müsli 65 (376 kcal) Grillribi 1 (502 kcal) HEAD JA HALVAD SÜSIVESIKUD Häid ehk aeglaselt imenduvaid ja
ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA ELUVIIS: KARU ON PÕHIMÕTTELISELT ÖISE ELUVIISIGA, PÄEVAL LIIGUB KARU SIIS KUI TEDA HÄIRITUD. SÜGISEL, KUI MARJAD ON VALMINUD, SIIS VÕIB TEDA TIHEDAMINI KA PÄEVAL NÄHA. SEGAMINI VÕIB AJADA: EESTIS TEDA VEAVALT KELLEGAGI SEGI VÕIB AJADA. KUI SIIS EHK AINULT KAUGEMALT MÕNE SUURE JA TUMEDAT VÄRVI METSSEAGA. ELUIGA: LOODUSES ELAB KARU TAVALISELT 20-30. AASTASEKS. SUREMUS ON ERITI KÕRGE JUST ALLA ÜHE AASTASTE POEGADE SEAS. PEREELU: KARUD PAARITUVAD TAVALISELT MAIST KUNI JUULINI. POJAD SÜNNIVAD TAVALISELT JAANUARIS-VEEBRUARIS NING SUGUKÜPSEKS SAAVAD ALATES 5 ELUAASTAST.
Kuidas toimub kuivatatud puuviljade eeltöötlemine?Leotatakse 9. Sidruni ja apelsiini fileerimine?Koor maha,kahe sektori ümbritseva kesta vahelt lõigata viljaliha välja 10. Milliste lisanditega serveeritakse värskeid puuvilju,marju? sokolaad,vahukoor,vanillikaste,kohupiima vaht. 11. Mitu g arvestatakse magustoitu portsjonile? 150g 12. Kuidas valm.puuvilja marja salateid?puuviljad pokaali ja peale kaste 13. Millest ja kuidas valm.toorkompotti? pehme viljalihaga marjad või puuviljad. Keedetakse valmis suhkrusiirup, mis maitsestatakse, siirup kurnatakse ja valatkse marjadele ja puuviljadele. 14. Millest ja kuidas valm.keedetud kompotte? Suhkrusiirup,maitseained 15. Milliseid serveerimis nõud kasutatakse kompottide serveerimiseks? pokaalid,kausid(klaasist)150g 16. Nimeta tooraine millest on võimalik kissell ivalmistada? Puuviljad,marjad,porgandid,peedid(köögiviljad;aedviljad)piim,koor,mahlad. 17
Kogutud köokõrva toime püsib kuni neli aastat. Kasutamine vesitõmmisena, lima tõttu kasutatakse välispidiselt suu limaskestapõletiku ja haavade korral. Mõru maitse aitab suurendada söögiisu, stimuleerib seedetegevust, normaliseerib seedehäireid. Islandi käokõrva ekstrakti on kasutatud looduslike köhapastillide Islamint ja Islamoos valmistamisel. * Metsmaasikas; Droog Viljad (marjad), lehed, õied. Toime eripära marjad tugevadavad verd, suurendavad südame jõudlust, vett ja saasteaineid väljutav. Masikad korrastavad soolade ainevahetushäireid, mõjuvad soodsalt seedetegevusele, suurendavad kudede regeneratsioonivõimet. Marjad võivad põhjustada allergiat. Lehtedel ja õitel on tugev põletikuvastane ja rahustav ning ainevahetust parandav toime. Kasutamine värskeid marju kasutatakse kehvveresuse ja vitamiinipuuduse korral, seedehäirete ja ainevahetushäirete esinemisel
plaadikoogina. Peale võib panna ka marju. Maasikatega kaunistada peale küpsetamist, õunad, kirsid, ploomid panna aga enne ahju panemist. 5.Marjakook(purukook) 1 pk.margariini Kuni 1 kl.suhkrut 3 kl.jahu Soodat 1 muna 2 pk.kohupiima 4 muna ¼ kl.hapukoort Kuni 1 kl.suhkrut Jahu, margariin, suhkur, 1muna ja sooda taignalauale ja hakkida pika noaga ühtlaseks seguks. 4 muna vahustada suhkruga, lisada kohupiim+hapukoor. 2/3 taignast panna alumiseks kihiks pannile, pealehapud marjad või õunad, siis kohupiimasegu ja üle pustata järelejäänud taignapuruga. Küpsetada 180-kuumuses. 6.Marjakook rosinatega 1 pk.hapukoort 1 pk.võid 6 muna 1 kl.suhkrut 2-3 kl.jahu Marjad+rosinad Veidi soola, soodat, sidr.hapet Hapukoor+või+pool suhkrust vahustada, munad vahustada eraldi teise poole suhkruga ja segada siis kokku. Lisada jahu, millesse on segatud sooda ja sidr.hape, tainas pannile, marjad ja rosinad peale ning küpsetada 180-kuumuses. 7.Rabarbrikook Põhi:125 g
a apelsini ja tomatimahl) · seedeetrakti töö ergutamiseks sobib juua igal hommikul veega lahjendatud sidrunimahla · roheline tee on ideaalne jook · suhkrut sisaldavaid limonaade peaks vältima · klaas punast veini on tervislik SOBIB Liha, linnuliha ja Kala ja mereannid Aedviljad ja Kaunviljad Puuviljad ja Teravili, leib ja munad salatid marjad saiatooted · - · Jõeahven · Artisokid · Adzuki- ja · Ananass · Amaranth · Karpkala · Auster- Aduki oad · Aprikoos · Esseni · Lõhe servikud · Kidney- · Greip leib
KREEMID (Bavaroises) Kristel, Geidy, Liis Liigitatakse valmistamise järgi: · Muna-piima seguta kreemid · Muna-piima seguga kreemid Valmistamisel kasutatakse tarrendaineid. Tarduvad serveerimisnõus või külma veega niisutatud vormis. Enne serv. võetakse vormidest välja, hoitakse serveerimiseni külmikus. Serv. temp. 10-14 °C Lisandid Tarretis, jäätis, puuviljad, marjad, siirupid, pähklid, mandlid, magusad kastmed, küpsetised, ürdid, nonparellid, marmelaad, vahukoor, sokolaad. Muna-piima seguta kreemid Valmistatakse 35% koorest. Võib kasutada kohvi, teed, sokolaadi, pähkleid, leiba, marju, puuvilju. Maitsestatakse: suhkur, vanill, ürdid, essents, tsitruseliste koor, alkohol, karamellsuhkur Koor vahustada, lisades suhkrut ja vanilli. Segada juurde toiduained ja maitseained. Viimasena lisada tarrendaine. Segada läbi, tarduma.
PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandustoodang kasvab, sest maakeral on inimeste arv suurenenud
Enne moosi keetmist küüri köök ja purgid puhtaks. Kui purgid küüritud, aseta need külma praeahju, keera temperatuur 150 kraadi peale ning kuumutada purke 20 minutit. Ahjutemperatuur ei tohi ületada 175 kraadi, kuna siis võivad purgid puruneda. Kuumutatud purgid aseta puhtale froteerätikule. Purgikaasi keeda vees 10- 20 minutit või desinfitseeri viinaga. Moosiks kasuta vaid puhtaid ning värskeid marju. Kõige sobilikumad on kuiva ilmaga korjatud marjad. Riknenud marjad on tavaliselt peamiseks põhjuseks, miks hoidised seista ei taha. Kergemini lähevad käärima ülevalminud marjad, hea ei ole kasutada ka pooltooreid. Pestud ja nõrutatud marjad pane paksu põhjaga roostevabast terasest või emaileeritud potti ning lase neil 10-15 minutit pehmeks keeda. Seejärel lisa suhkur ning keeda 20-60 minutit. Vahepeal sega moosi puulusikaga ning eemaldada vaht.
..17 mm. Talvitub röövikuna põõsa all mullas või maapinna lähedal okste koorepragudes. Aprilli lõpus ronivad röövikud pungadele toituma ja nukkuvad seejärel mullas või õõnsaks söödud võrses. Kahjustatud pungade välispinnal on näripuru ja ekskremente, pungad ei avane, kuivavad ja nende sisemus on tühjaks söödud. Uue põlvkonna liblikad munevad õitsemise lõpul marjaalgmetesse. Kahjustatud marjad värvuvad teistest varem, kuivavad ja varisevad Tõrje: Talvituvate kahjurite hävitamiseks kaevake sügisel põõsaalused läbi. Kahjustatud oksad lõigake põõsastest välja, seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Korjake ja hävitage kahjustatud marjad. Sõstrapõõsaid tuleb pritsida pungade paisumise ajal, enne kui röövikud on jõudnud pungadesse
ning siis viiakse röstimisse, keskmine röstimise aeg on 8 minutit. Sealt edasi pannakse oad pakkidesse ja saadetakse laiali, kui kohv on tarbijani jõudnud, siis enamasti purustatakse oad, ning tehakse kohv valmis. Lahustuv kohv leiutati 1906 aastal. Kuidas seda koristatakse Kalleimaid sorte , korjatakse käsitsi, aga odavamaid masinatega. Kui oad on korjatud, on kaks võimalikku viisi, kuidas saada kohviuba kestast kätte, nendeks on Märgviis ja Kuivviis. Märgviisil asetatakse marjad tünnidesse, kus on vesi, ning oodatakse millal läheb see kõik käärima , et oad kukuks kestast välja. Kuivviisil asetatakse marjad kuivama 2-3 nädalaks, kuni nad on nii kuivanud, et kest läheb katki ja uba kukub välja. Faktid kohvist Kohvitaim on üks kõige enam taimekaitsemürkidega pritsitud kultuure. Kofeiin hakkab kehas toimima minutitega. Energiajoogid sisaldavad vähem kofeiini kui tass kohvi.
Üsna vastupidav antraknoosile, kuid haigestub mõningal määral varrepõletikku. Harilik vaarikas ´Polka´ (Rubus idaeus ´Polka´) Tumepunane, väga maitsev mari. Marja keskmine kaal 4-5 grammi. Suured koonilise kujuga tumepunased viljad on erakordselt ilusad. Talub hästi transporti. Sobib tarvitamiseks lauamarjana, sügavkülmutamiseks (säilitab kuju ka pärast ülessulatamist), moosiks, veiniks. Annab saaki juba esimesel aastal peale istutamist. Valmimisaeg augustis, esimesed marjad valmivad ka juba juuli keskel, vilju valmib külmadeni. Remontantsort, st. annab saaki ka samal aastal kasvanud vartel (kevadel eelmise aasta varred maha lõigatud). Euroopas väga levinud sort. Varred ca 1,5m Karusmari ’Spinefree’ (Ribes uva-crispa ’Spinefree’) Heleroosad, pehme viljakestaga, ümarad, magusad marjad. Valmimisaeg: juuli. Varase saagikande algusega, saagikas sort. Rahuldav haigus- ja talvekindlus (vastupidav hallitusele).
KONDIITRITOOTED Liigitatakse: - puuvilja-marja kondiitritooted - karamell - iiris, drazee, martsipan - kompvekid, sokolaad - halvaa ja teised idamaised maiustused - dieet- ja raviotstarbelised maiustused - jahust kondiitritooted Puuvilja-marja kondiitritooted · keedis - puuviljad, marjad säilitavad kuju - on ühtlaselt jaotunud siirupis · dzemm - määret meenutav zeleetaoline konsistents - koosneb katkikeenud puuviljadest ja marjadest · konfitüür - zeleetaoline konsistents - - marjad ja puuviljad säilitavad kuju · povidlo - ühtlane konsistents, ei tohi olla seemneid - seemneviljalistest paks, tihe - luuviljalistest pehmema konsistentsiga
Morssi serveeritakse karastava joogina või toidu kõrvale. Limonaadid on puuviljade ja marjade mahladest või siirupitest, suhkrust ja gaseeritud veest valmistatud. Limonaade võib maitsestada mee, ekstraktide, sidrunikoore, sidrunimahlaga jne. Limonaadidele võib lisada ka värskeid puuvilju ja marju. Limonaadid serveeritakse jahutatult karastava joogina. Mahlajoogid jäätisega valmistatakse mikseriga. Koostisse kuulub mahlad ja jäätis, võivad kuuluda ka siirupid, värsked puuviljad ja marjad, mehud. Kõik koostisaine vahustatakse koos mikseris ja jook serveeritakse kohe, muidu see kihistub. Kõrs. Piimajoogid, hapupiima- ja keefirijoogid Iseseisva joogina serveeritakse piim, keefir, hapupiim, jogurt ja hapendatud pett jahutatult. Maitsestatud jookides kasutatakse ka siirupeid, kohupiima, mahlu, mehusid, kompotivedelikke, keediseid, värskeid puuvilju ja marju, köögivilju, maitserohelist, munakollast, mett, pähkleid, kamapulbrit.
• Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit) • Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal • 2008 kütiti 39 karu Elupaik • Raba- ja laanemetsad • Tuulemurd ja tihe metsaalune • Taliuinak Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Erinevad putukad, vaglad, sipelgad • Suurulukeid muurab harva. Eelistab süüa korjuseid. • Kevadel mullused marjad. Suvel lopsakad rohelised taimed (naat, võilill, puulehed ja -võrsed, õunad, erinevad marjad) Paljunemine • Jooksuaeg mai-juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g) • Enamasti 1-2 poega, harva 3-5 • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat • Suguküpsed 3-5 aastaselt HUNT Liigikirjeldus • Eesti metsade kardetuim kiskja • Keskmine kaal 30-50 kg • Eesti rekord 82 kg
Teda ei häiri soode happeline keskkond ja kuum päikesepaiste. Ainus, mida jõhvikas kardab, on inimese poolt ettevõetavad kuivendustööd. Kuivendamise tagajärjel ta hukkub. Miks on vaja seda taime säilitada? Ilmselt ei esita küll keegi endale niisugust küsimust, kuid rääkigem siiski tema väärtustest lähemalt. Peale selle, et ta on kaunis imeilusate pisikeste roosade õitega rabataim, on tal ka väärtuslikud marjad. Vahel peetakse neid hapudeks ja ebameeldivateks, kuid süüakse lootuses peletada vitamiinipuudust. Arvatakse ju, et igas hapus marjas on rohkesti vitamiini C, nagu kibuvitsa viljadeski. Jõhvikates on küll mitmeid vitamiine, kuid vitamiini C tegelikult mitte eriti palju. Kuidas siis nii? Siinkohal peab selgitama, et hapu maitse ei ole tingitud alati nimetatud vitamiinist. Hapu maitse annavad mitmesugused happed, sealhulgas ka vitamiin C, mis on samuti üks hape. Kuid jõhvikate
4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid 10 see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse
vahelduvad lihtlehed. Toominga Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Toomingavili Toominga vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad 1 Toominga paljunemine Toomingas paljuneb peamiselt seemnetega , kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega . Seemned levivad lindude abil. Toominga kasv Toomingas kasvab võsastikes, kuuse-lehtpuu segametsades, jõe- ja ojakallastel, metsaservades,
· teravilja), hapukoor, · koor · piimasegud, rõõsk · koor, vahvlita jäätis Liha, kala,lihatooted lubatud keelatud · Sealiha, veiseliha, · Pelmeenid, lihapallid, · kanaliha, kala, keel, · viinerid, keeduvorst, · maks, kanamuna · suitsuvorst, verivorst, · frikadellid, kalapulgad, · puljongikuubikud, · kastmes kala või liha. Marjad ja puuviljad lubatud keelatud · Kõik marjad ja puuviljad · Nisu-, rukki-, odra- ja kaerajahu sisaldavad magustoidud, · Keelatud teravilju sisaldavad marjapudrud Rasvad lubatud keelatud · Või, taimeõli, margariin · Nisujahukastmed.
· mingil ajahetkel elasid paraleelselt homo sapiensiga · eksisteerisid ehted. · madalad laubad · lühikesed · laiaõlgsed · jässaskad · längus laupäev massiivne alalõug 5. homo sapiens e. tarkinimene · u. 40 000 aastat tagasi · arenenud aju · osavad käed Kütid, kalastajad ja korilased · kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük · näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid jne. · tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus) · algul määrati sugulust naisliini mööda · hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira) Maaharijad ja karjakasvatajad · üleminek viljelusmajandusele · ei sõltutud nii suurel määral enam loodusest
rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid.
MAGUSTOIDUD KÜLMAD MAGUSROAD SOOJAD MAGUSROAD KÜLMUTATUD MAGUSROAD Värsked puuviljad ja marjad Pankoogid Jäätised Kompotid Magusad pudruk Parfeed e. Pooljäätised Kisellid Magusad pudingud Sorbetid Magusad supid Magusad vormiroad Magusad kastmed Magusad sufleed Tarretised Magusad klimbid Vahustatud tarretised Vahud ja Küpsetatud puuviljad sambukid Kreemid
tervislikud joogid, piimad ja jogurtid. Kuuma vürtsika koostisainetega nagu tsillipipart kasutatakse toitude valmistamisel,samuti ka kommi ja vürtsi lisamiseks ning garneeringuna. Ravimtaimelise koostisainetega nagu on seda kaneel, koriander, aniis, ingver ja piparmünt, kasutatakse üha enam piimatoodetes, jäätise- ja nätsu valmistamisel. Kohv, cappuccino vahvlite või sokolaadi latte macciato küpsised samuti rabarber , kiivi , mitmesugused marjad , ahvileivapuu saadus ja kohvi marjad on tärkava maitsed. Jogurtis on võimalik nautida juurvilja maitsed,näiteks ulatuvad kurgi, tilli ja porgandi maitsed. Lille maitsega tooted liiguvad maailmaturul, jasmiini maitsega latte, muraka ja violetne jogurt ja roosi kroonlehtedega jooke. Üks uusimaid marjade alternatiive: aed marjad, kasutatakse või valmistamise valdkonnas , mõnikord kasuitatakse ka eksootiliste puuviljade maitseid või valmistamisel. Lõpuks on
· Kastmega üleküpsetatud · Vormiroad · Täiteud pabrika Ühepajatoidud · Lisaks liha,kala,vorstid,pasta,seened jt. · 'tükeldus-ühesugune,ilus välimus · Potti panemine keeduaegu o Arvesta erinevaid keeduaegu o Üheaegne valmimine Pudrud või teised teraviljatooted · Erinevatest teraviljadest o Nisu,riis,kaer,oder,rukis,tatar,mais o Kruubid,tagud,manna,helbed,jahu o Mõnikord lisandiks marjad,puuviljad,köögiviljad · Pudruvedelik o Piim o Mahl o Puljong · Pudru konsistents o Sõmer o Vedel o Tihke TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Pudru koht menüüs · Hommikusöök · Enamasti vedel · Kogussööjale 2-2.5 dl Lisandina liha-ja kalaroogade kõrvale · Sõmerad pudrud · 100-150g · Hea pudru valmistamine
..Sigimiselundid-seemnesarjad ja munasarjad...Erituselundid-eritatakse jääkainid...Lõpustega hingab,nende läbivesi eraldatakse hapnik... kala temp. sõlub ümbritsevast keskonnast...Veri keharakke toitainete ja hapnikuga,kannab ära jääka-d. Süda-kojast,vatsakesest südamesse-venoosne veri-see lõpustesse-seal hapnikuga töis-arteriaalne veri teistesse elunditesse. 4. loom,kelle,Munarakud ja seemner arenevad erinevates isendites,nim lahksugulisteks loomadeks. Aprilli lõpp,mai algul. Ema marjad vette,kivide ja taimede vahele-isa niisa peale-niisk viljastab munarakud-sealt vastne-vastsel rebukott toiduvarudega-maim-kala. Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala. Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume
külmutamine, kuivatamine ja kuumutamine muudab need ohutuks – kogu mürk laguneb. Ühtlasi kaob isesugune lõhn ja maitse, mis mõnda inimest häirib. Marjades leidub eriti rohkesti C-vitamiini ja invertsuhkrut (fruktoosi ja glükoosi segu), lisaks orgaanilisi happeid, parkaineid, pektiinaineid, karotiini, fütontsiide, eeterikku õli, viburniini, bioaktiivseid aineid jpm. Rahvameditsiinis peetakse lodjapuud „imeravimiks“, kuna see aitab tõhusalt väga paljude haiguste vastu. Toored marjad põhjustavad seedeelundkonna põletikku, kuid tänu nende mõrususele on surmavat doosi üsna ebatõenäoline manustada. Mittesöödav Cornus sanguinea(verev kontpuu) Mõrud marjad arvatakse sageli olevat mürgised, kuid see ei ole päris õige. Kuigi mitte mürgised, võivad siiski tekitada halva enesetunde kui tarbida, kuna nad pole söödavad. Lehed võivad põhjustada nahaärritusi tundlikele inimestele. Vaieldamatult mürgine
Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärmseened muudavad suhkrud alkoholiks ja süsihappegaasiks, kui hapnik ei pääse ligi. Pärmseened on üherakulised seened, mis tavaliselt seeneniite ei moodusta. Suhkrurikkas keskkonnas paljunevad nad pungumise teel. Pärmseened võivad paljuneda ka eoste abil, Pagaripärm on kokku pressitud pärmseened ja seda kasutatakse taigna kergitamiseks. Kübarseened Kübarseente nimetus on tulnud asjaoludest, et need kandseened
karvaseks mari hävib Soodustab 1520 °C soojus ja rohke niiskus Taimede õige väetamine( mitte liiga palju lämmastikku) Istutada üksteisest piisavalt kaugele Suve lõpu poole taimi mitte kasta Pritsida õitsemise ajal Maasika-jahukaste Levikut soodustab kuiv ja soe ilm Niiskus -> taime idanemise ajal Rohke lämmastikuga väetamine soodustab Kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi, alumine külg muutub punakaks Kahjustatud toored marjad jäävad väikeseks Küpsed marjad hallikad, halvamaitselised Kasvatada jahukastekindlaid sorte Pritsida õitsemise ajal Tõrje Agrotehniline tõrje : eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused(taimed, külvikord, väetamine,mullaharimine, kastmine jne) Mehaaniline tõrje : eemaldatakse taimed või taimeosad kahjurite ja haiguste leviku tõkestamiseks, kahjurite peletamine või püüdmine Keemiline tõrje Bioloogiline tõrje : kahjurite tõrjumiseks kasut.
Dipikaste Soojad eelroad Täidetud soolaforelli rull kurgiga Suitsetatud seakoot Mehhiko Broiler Kalaroad Viinaga keedetud lõhe Aurus küpsetatud meriahven Liharoad Hakkliharoog lambalihast Magushapu sealiha Juustud Mozzarella affumicata Vacherin Mont d'Or Taleggio Magustoidud Kirju koer Marjad purutainas Puuvili Puuviljavalik Joogikaart Vahuveinid Riesling Sekt Halbtrocken Alvice Lancieri Prosecco Ekstra dry Piiritusjoogid Viin: Viru valge Rumm: Bacardi Black, Bacardi White Kuumad joogid Kohv Tee Külmad joogid Mahl Vesi
Kokku: 0,182 0,170 0,364 0,340 Hind km- ga: 21,28 0,46 Riivleib praetakse võiga, maitsestatakse suhkruga ja jahutatakse. Koor vahustatakse. Magustoidukaussidesse tõstetakse vaheldumisi riivleib, keedis või marjad ja vahustatud koor. Kaunistatakse keedise või marjadega ja asetatakse tunniks külmkappi. 4.Magustoidu kalorsuse tabel Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia Toiduaine Kogus kcal nimetus retseptis 100 retsepti 100 retsepti 100 retseptis 100 g retseptis
aastasse 1956, mil Peterburi teel asuvas tehases alustati jäätise tootmist. Jäätised Väikesed jäätised Perejäätised Horeca Väikesed Jäätised · Vahvlitopsid · Koonusjäätised · Pulgajäätised · Mahlajääd · Batoonid · Teised · Premia sügavkülmutatud toodete valik on tehtud kohalikke maitse-eelistusi arvestades ning sortiment täieneb pidevalt uute ja põnevate toodete ning maitsetega. · Juurviljad · Marjad · Friikartulid · Pitsad · Liha, lihatooted · Mereannid · Kala, kalatooted · Jää · Pagaritooted · Horeca · Premia Soome ja Rootsi kalakasvatuste forellist, jahutatud tooteid toodab kalatoodete ettevõtte Saaremaal, Vätta poolsaarel asuvas Vetteli-nimelises moodsas vabrikus. Allikad · Vanaema · Mina · Minu Kass · www.premia.ee · www.google.ee
Pidulik õhtusöök Eelroog Täisterapliinid(soojad) 6 Tainas,soolaseened,hapukoor,roheline sibul Tuunikalaga sushi 7 Tuunikala,seesamiseemned,sushi-riis,sojakaste,wasabi,ingver Gratineeritud sinimerekarbid 8 Sinimerekarbid,valge vein,tsilli,riivsai,parmesan,tomatid omas mahlas. Lambaliha-carpaccio 9 Lambaliha,põld-võõrkapsas ehk rukola parmesaan Pearoog Mooritud sealiha 23 vürtsitatud läätsesalati, värske porrulaugu, porgandi ja kartuli-pastinaagipüreega Järelroog Kohupiima-astelpaju kausitort ...
JÄÄKARU Ursus maritimus Põhiandmed Kõrgus: 2,4-2,3m Eluiga: 15- Jalatalla suurus: 18aastat 30cm pikk ja 25 Kaal: cm lai isane-350-650kg Eluviis: elavad ja emane 175- eraldi 300kg Toitumine ja jahipidamine Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et... Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.) Nad võivad joosta 40km/h
o Sinised laigud kehal o Kahvatud igemed o Valusad liigesed o Haavade aeglane paranemine · Tõsisel puudusel: o Hammaste väljalangus o Kergesti murduvad luud o Lihasnõrkused · Liigtarbimisel: o Oksendamine o Kõhulahtisus o Neerukivid o Väsimus o Iiveldus · C vit laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel · Seda leidub: marjad, puu- ja köögiviljad, mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitrulised, kaalikas, kartul · Kokkupuutes raua või vasega laguneb kohe · Tõstab tuju · Osaleb suguhormoonide tekkes · Parandab veresoonte tööd · C vitamiin hävib toidu korduval ülessoojendamisel
Harilikult elab 3 ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ ELUVIIS Karu on peamiselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja
inimesi. Kui õigel ajal ei taganeta, siis järgneb ekskrementide heitmine vaenlasele. On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub novembris, viimased detsembri jooksul, üksikud võivad aga ka jääda Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad. On tuntuim marjasööja aedades. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna
+ suur saak, vastupidavam, meditsiinilised uurinud, keskkonna puhastamine. toiduallergia, gm umbrohi/kahjurid, väheneb looduslik mitmekesisus, maitseom halvenemine. Mis on funktsionaalne toit? Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Looduslik- mesi, küüslauk, marjad. Loomorg füsioloogilise seisundi mõjutamisel- tervisemunad. Toiduainetele lisatakse teatud keem elemente- jodeeritud sool, ca rikastatud mahl ja piimatoode, fe rikastatud maisihelbed. Mis on looduslik funktsionaalne toit? mesi, küüslauk, marjad, astelpaju. Esimene transgeenne taim oli, mis taim? Tubakataim. Millistesse rakkudesse viiakse sisse uut geneetilist materjali, et tekitada transgeenne loom? Geneetilist materjali siirdatakse genoomi. Millega tegeleb geenitehnoloogia?
Suhkruga vakmistatakse mitmeid erinevaid hidiseid: · kompott on vähesest suhkrust või suhkrusiirupist (15...20%) ja marjadest , puuviljadest või köögiviljadest valmistatud pastöriseeritud või steriliseeritud hoidis. · Keedis on rohkest suhkrust (üle 60%), marjadest ja puuviljadest valmistatud toode, mis valmib puuviljade ja marjade keetmisel siirupis. Viljad peavad jääma terveks. · Dzemm n suhkrurikas hoidis, milles marjad või puuviljad on katki keenud ja moodustuvad ühtalse massi. · Tarretis on tarretunud sukurikas toode, tarretavaks aineks on tooraines leiduv pektiin. · Sukaad onsuhkrusiirupis keedetud ja seejärel kuivatatud ning suhkrukoorikuga kaetud puuviljad ja marjad. Soolamine Soolamine on toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga. Konservanti lisatakse toiduainetele tahkel kujul või vesilahusena. Keedusool on värvuseta ,
EESTI MAAÜLIKOOL SOOME METSAD Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 2 1. Looduslikud tingimused..............................................................................3 2. Metsakorraldus Soomes.............................................................................7 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome on Euroopa riikide hulgas territoo...
Rakvere Ametikool Tervislik toitumine Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ). Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust) ( nt. 1 2 dl piima või hapendatud piimatooteid, 100 g kohupiima, 80 g kodujuustu, 20-35 g juustu ). Liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) ( nt. 50 g taist liha, 60 g kanaliha, 30 g vorsti, 50 g pasteeti, 50 g rasvast
Rühm: 031PK TALLINN 2011 KOOSTISAINED 3 muna 300 g Dansukkeri valget suhkrut 200 g kookoshelbeid 75 g nisujahu 5-10 g Dansukkeri Vanillisuhkrut 200 ml vedelat margariini 100 g marju, nt. punaseid sõstraid, vaarikaid ja/või mustikaid TEHNOLOOGIA Kloppige munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage kookoshelbed, jahu, vanillisuhkur ja sulatatud margariin ning lisage munaga. Täitke 12 pabervormid taignaga ja asetage küpsetuspannile või kasutage muffiniplaati. Suruge marjad taignasse. Küpsetage ahju keskmises osas 190°C kraadi juures u.15 minutit. PÕHJENDUS Valisin marjamuffini retsepti sellepärast, kuna pole ise kunagi sellist muffinit söönud ja tundub isuäratav ja hea lihtne teha. Sellest retseptist saab 12 muffinit.
Punane, must ja valge sõstar on Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid. 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Mustal sõstral kuni 12 aastat, Punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat. 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Palju vett, kaaliumi ja C vitamiini rikkad. 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates. Marjad peavad olema: - ühtses pomoloogilises sordis, - kobaras ühtlaselt valminud, - värsked, puhtad, kuivad, - mehaaniliste vigastusteta, - haiguste ja kahjurite poolt kahjustamata, - pole hallitanud, - kõrvalmaitse ja -lõhnata. Marju korjatakse kuiva ilmaga. Korjatud marju ei tohi hoida päikese käes
Nurmkana Sulestik on peamiselt pruun, rind on hall ja saba roostepruun. Emalinnu kõhualune kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Nokk on neil tume ja jalad hallid. Kaalub keskmiselt 400 grammi. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired,
● Metüüloranž on happesusindikaator, mis värvub happelises keskkonnas punakaks. Valem: C14H14N3NaO3S ● Fenoolftaleiin on happelises lahuses värvusetu. Valem: C20H14O4 ● Tümoolsinine värvub punasest kollaseks happelises keskkonnas. Valem: C27H30O5S ● Universaalindikaator on happesusindikaator, mille värvus muutub sujuvalt vastavalt pH-le. Looduslikud indikaatorid on taimemahlad või mitmed marjad. Nt muutuvad nii punase peakapsa mahl kui ka mustikamahl hapetes lillast punaseks. Kuna kõikide hapete lahused sisaldavad vesinikioone, siis iseloomustavad neid mitmed ühised omadused nt nagu ● indikaatorite värvuse muutmine ● hapukas maitse ● metallidega reageerimine
Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu · Päeval puhkab, liigub öösel · Toit: hiired, jänesed, linnud, metskitsed · Ronib kõrgele, et näha · Ei hüppa saagile puu otsast kaela. · On ettevaatlik Metsa klassid Loometsad ja kadastikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
