Louis XVI ja Marie Antoinette Sandra Tamme 8.a klass Louis XVI Louis XVI sündis 1754 ja hukati 1793. Sündis kolmanda pojana. Lemmikhobiks oli lukksepatöö. Astus abiellu Marie Antoinette ‘iga 15 aastaselt. Krooniti kuningaks 19 aastaselt. Oli kuningas aastatel 1774-1793 Proovis riiki reformida, kuid riigivõla tõttu polnud see võimalik. Louis XVI ja Marie Antoinette Abielu viis Prantsusmaa Seitsmeaastasesse sõtta. Esimene laps sündis alles 1778. Esimene troonipärija sündis 1781. Prantsuse revolutsiooni põhjused Suur riigivõlg. Kuninga otsustusvõimetus. Kuninga abieluprobleemid tulid välja. 1789. aasta kevadel ähvardas Prantsusmaad näljahäda. Rahvas hakkas mässama kõrge leivahinna vastu. Kuningas ei leppinud oma võimu vähendamisega. Prantsusmaa revolutsioon
Paralleelsed elulood Marie Antoinette ja Anne Boleyn Marie Antoinette Marie Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, tema isa oli Saksa-Rooma keiser Franz I ning ema oli Maria Theresia, Austria ertshertsoginna ning Ungari kuninganna. Marie Antoinette kasvas koos oma vanema õe, Maria Carolinaga ning nad olid väga lähedased. Marie Antoinette õppis mängima klavessiini ja ka esines õukonnas. Lisaks oli ta suurepärane tantsija. Kuna tema ema eelistas talle ta vanemat õde, ertshertsog Maria Christinat, oli Marie Antoinette tihtipeale hooletusse jäätud. Ta ise kirjeldas oma suhteid emaga kui aukartusel põhinevat hirmu. Seesugune hooletus, ning ka fakt, et põhiline keel Austria õukonnas oli prantsuse,
Unenäos ja ilmsi Ühel õhtul ma istusin laua taga. Mõtlesin oma mõtteid ja veel helendasid ainult aknaklaasid. Vaatasin möödaminevaid inimesi. Neil kõigil oli kuhugi kiire. Minul aga oli aega küllaga. Istusin seal ja ootasin. Tundus nagu oleks aeg seisma jäänud. Seintel olid õhkkerged maalitud liblikad ja laual lõhnrasked lillevaasid. Ma usun, et ma ootasin kevadet. Joonistasin väsinud käega lilli ja rohelist heinamaad. Pea lauale siis langes väsind pää ja mõtted said otsa. Silmi pilukil hoides nägin vaid, et kuldpunane oli alles taevasein. ,,Ah, unenäod nüüd tulevad mu üle," laususin viimaks. Nii suikusin ma unne, meel nii hale. Nägin unenäos ,et istusin aias ning vaatlesin teisi lapsi kaugel mängimas. Neil oli sama lõbus kui minul toona, väikese lapsena . Ma tahtsin samuti minna kodust kaugemale. Mul oli kurblik, aga siiski hää. Otsustasingi minna teiste juurde mängima. Avasin kiiksatusega värava, mi s oli juba kulunu...
Tulevane ja viimane Prantsusmaa kuninganna Marie-Antoinette, sündinud Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena, oli kõigest 14-aastane, kui ta pandi mehele kuningas Louis XV pojapojale, Louis XVI-le. See abielu oli viimaseks lootuseks tugevdada liitu Bourbonide ja Habsburgide suguvõsa vahel. Marie-Antoinette, hüüdnimega Toinette, oli iseloomult rõõmsameelne ja energiline, kuid laisk ja kohustustest eemale põiklev noor neiu, kes, nagu iga teinegi kasvav laps, armastas oma lapsepõlve veeta mängides ja lõbutsedes. Lähenev lahkumine Austriast nõudis aga ettevalmistust tulevaseks uueks eluks. Maria Theresia kandis hoolt selle eest, et tema Toinette saaks õpetust ajaloo ning prantsuse keele vallas, kuid noort neidu see kohe kuidagi ei huvitanud. Oma tütre lahkumine osutus Maria Theresiale raskeks. Vaatamata sellele, et kahe riigi suhted näisid hakkavat paranema, tundis Austria keisrinna ometigi muret Toinette edas...
Louis XVI Louis XVI ● 23. august 1754 – 21. jaanuar 1793 ● Päris kuningriigi oma vanaisalt Louis XV-lt ● 1770. aastal abiellus Marie Antoinette'ga ●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792
Marie Underi loomingu analüüs Marie Underi looming jaguneb luulekogude alusel neljateistkümnesse perioodi: 1) 1918 - EELÕITSENG Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid tema saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud
keeruline ja kunstlik, sest peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Ühiskonna varjukülgede (kuritegelik allmaailm ning raha- ja võimuahnitsemisest väärastunud inimpsüühika) avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ka kriitiliseks realismiks. Marie Henri Beyle Marie Henri Beyle (kirjanikunimega Stendhal) 1783-1842. Prantslane Standhal on esimene kirjanik Euroopas, kes pälvis oma romaanidega realisti kuulsuse kuid alles XX sajandil, sest tema eluajal ei olnud realismi mõistet veel olemas. Standhal paigutub realistide hulka, keda romantikutest eristab tegelaste kindel seos vastava ajastu ja ühiskonnaga, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Oma peateoses "Punane ja must" kirjutas ta: Tõtt
Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga
MARIE UNDER JH ELULUGU ● Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli peres viis last. ● Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. ● Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Neil oli kaks last. ● 2
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti
Luulekogu analüüs Marie Under- „Sinine puri“ Marie Under (1883-1980) oli Eesti luuletaja. Ta kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita“. Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Under saksa keeles. Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu
Ballaadid 1. ,,Koterman" Marie Under on valinud oma esimese ballaadi tegelaseks Kotermani laevahaldja, kes kehastab ühiskonnas õiglust/õiglast inimest ning kelle ülesandeks on karistada ja kutsuda korrale õigluse ja eetilise käitumise vastu eksinuid. Ballaad ,,Koterman" kehastab ühiskonnas ahnuse, saamahimu ja liigse riskimise probleemi, kus peamiseks eesmärgiks on saada endale raha ja rikkust. Sageli lähevad inimesed vara omamiseks nii kaugele, et hukutavad ennast. 2
Marie-Antoinette oli ilus, temperamentne ja elav isiksus. Abielu Louis XVI ja Marie-Antoinette abiellusid 16. mai 1770. Abielludes oli Louis XVI 15-aastane ja Marie-Antoinette 14-aastane. Prantsusmaal suhtuti noorte abiellu vaenulikult, kuna Austria, kus Marie-Antoinette pärit oli, sundis Prantsusmaad osalema seitsme aastases sõjas. Abielu esimesed aastad olid jäigad, kuna paar kohtus päev enne laulatust ning Louis oli iseloomult häbelik ja kahtlustas, et Marie proovib teda manipuleerida. Paari suhted paranesid aja möödudes ning neil sündis neli last. Maria-Therese-Charlotte sündis 19. detsember 1778, ta oli ainuke laps, kes jõudis täiskasvanu ikka. Ta oli 1830. aastal 20 minutiks Prantsusmaa kuninganna, kuni ta äi ja mees kirjutasid alla trooni loobumis dokumendile. Louis Joseph Xavier Francois sündis 22 oktoober 1781, kuid suri seitsme aastaselt tuberkuloosi. Louis Charles sündis 27
Talveunest kevadesse uue energiaga Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Aasta rõõmsam pool algab esimeste märtsikellukeste ning sooja päikesega. Pungad, mis okstel tärkavad, kiirgavad uuest elujõust, mida tajub iga elusolend, kes korrakski värskesse kevadesse astub. Nii Visnapuu kui ka Under on avaldanud luulet, mis on inspireeritud kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine.
Prantsuse revolutsioon Marie Antoinette abiellus Louis XVI-ga väga noorelt .Talle meeldis pidutseda. See ei meeldinud rahvale ja nad ei austanud teda. Kui kuningas Louis XV sureb, saavad troonile Marie Antoinette ja Louis XVI . Toimus Kaelakeeafäär, mis leidis aset 1780. aastatel Louis XVI õukonnas ja kuhu oli segatud tema abikaasa, kuninganna Marie Antoinette. Afäär põrmustas Marie Antoinette niigi halva maine ja jättis mulje, et ta on seotud katsega riigilt raha välja petta. Kahjustada sai kogu monarhia maine ja see on üks sündmustest, mis viis Prantsuse revolutsioonini. Sellest ajast peale tekkisid kõikjal kuninganna vastased ühendused. Tänu kaelakeeafäärile saab rahvas teada, kui palju kuningakoda kulutab. Kuninga tagasihoidlikkust teatakse, seega süüdistatakse kulutustes kuningannat. Kutsuti kokku generaalstaadid, ministrina töötas rahva lemmik Necker
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383)
sädemed tuhas Autor: Marie Under Töö koostas: Pille Riim Elulugu Marie sündis 1883.aastal ( suri 1980 ) Priidu ja Leena Underi kolmanda lapsena. Under õppis 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema ja hakkas 14 aastasena luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja lahutas 1924 . Edasise elu veetis ta Artur Adsoniga. Looming Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" (1929) Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. "Aasta kauneimal õhtul"
HELLA WUOLIJOKI Üldine • Ella Marie Murrik(1908) • 21.07.1886 – 02.02.1954 • Taagepera vald Helsingi • Kirjanik ja ühiskonnategelane Elukäik • Lapsepõlv Eestis • 1904 läks Soome • 1908 lõpetas Helsingi ülikooli(folkloristika, ajalugu, esteetika) • Abiellus Sulo Vuolijoega • Lahutus 1923 • Perekonna nimi W-tähega Tegevus ühiskonnaelus • 1920-ja 30ndatel lõi kaasa Soome poliitikas • Toetas vasakpoolset liikumist • Salajased kontaktid Tšekaaga • Soome politsei süüdistused; 1943 arreteeriti • 1944 vabanes vanglast • Soome parlamendi liige • 1945-47 Yle raadio peadirektor Looming • Pseudonüüm Juhani Tervapää • „Niskamäe noorperenaine“ • „Justiina“ • „Juuraku Hulda“ • „Näidendid“ Huvitavat • Soome välisministri Erkki Tuomioja vanaema • Aastal 2011 tegi Juha Wuolijoki temast filmi „Hella W“ • Tema kaastööd 25 aasta jooksul NSV Liidu välisluurega kinnitas ka NSVL luurejuht Pavel Sudoplatov oma mälestustes Kasutatud ma...
sündis 27.03.1883 kooliõpetaja perekonnas; raha puuduse tõttu õppis natuke siin-seal; Õppis väga noorelt lugema ja 14 aastaselt luuletas; töötas ajalehes ,,Teataja"; kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita"; esimesest abielust 2 last; maetud rootsi; teosed on väga erinevad ja kujutavad väga erinevaid aegasid, mis vanemad teosed seda kurvemad ja mõtlikumad on. SONETID (1917) uudne ja isikupärane ÕNNEVARJUTUS (1929) psühholoogiline armastuslüürika; räägib armastav naine, kes ja müütiline; dramaatilised rahvavärssidest ootab kohtumist oma armastatuga; kõike ballaadid; armastuse ja õnne võimalikkus, ümbritsevat on kujutatud väga imelisena. mis enamasti puruneb. EELÕITSENG(1918) // LAGEDA TAEVA ALL (1930) KIVI SÜDAMEL (1935) mõtteluule, mis on mõtestatud sümbo...
südameid ei murra." Ilmselt pidas Visnapuu siinkohal järjekordse õnnetu armastuse puhul idioodiks ennast uskudes, et naissugu südameid murda ei suuda. Paraku pidi mees aga teistpidist tõdema ning lõpetas oma tundeavalduse väga julmal toonil, lausudes: ,,Ma vihkan, nean sind, oo, nilbe madu! Oo, surmgi pole väärt siin ilus luua. Oo, kõlbaks ennast vast veel üles puua, et raipeist haiseks jumalate padu." Kolmekümnendate alguses väljendas Marie Under oma luuletuses ,,Puhastus" Visnapuuga sarnaseid tundeid, kuid tegi seda tunduvalt naiselikumalt ja pehmetoonilisemalt ning ei materdanud oma ajutisi kaaslasi ülearu teravate sõnadega, vaid pigem proovis nad heaga unustada. Samas võisid Underi read olla ajendatud ka abieluprobleemidest, kuna luuletuse ilmumise ajaks oli naine juba kuus aastat olnud abielus luuletaja Artur Adsoniga. Viskasin ära selle ja tolle:
Kuulates südame mõtteid Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus Inimtundeid on millegipärast alati südamega seostatud, kuigi tegelikult need ju otseselt seotud pole. Siiski tähendab südame kuju usku, lootust ja armastust ehk kolme levinumat tunnet inimeste seas. Armastus on miski, mida päris täpselt sõnadesse panna ei saa, kuid mida siiski juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu.
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päi...
Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii .....................................................................................................................................5 James Clerk Maxwell..............................................................................................................6 Isaac Newton..................................................................................
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia.
1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. 2 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu, hiljem ka August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja tõmmata sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Edendati seltskonna- ja kohvikukultuuri. (1) Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid
Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis.
Eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist Õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis, Pihkva maamõõdukoolis ning oli lühemat aega Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hingekirjas Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, aastail 19351940 siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna Kuulus rühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" 1924. aastal abiellus Marie Underiga ning põgenes 1944 Rootsi 5. jaanuar 1977 Looming Adsoni kujunemisele luuletajaks andis suuna Marie Under Kirjutas võrumurdelisi luuletusi Arhailise värvinguga värssides peegeldub eesti luule arengulugu Põhiteosed: "Henge Palango" 1917 "Vana Laterna" 1919 "Roosikrants" 1920 Oma parima saavutas Adson esimese luulekoguga: "Kaduvik" 1927 Artur Adsoni luuletus "Tol õdangul" Õdangul tol jahedal ja tuulisel
Gustav Adolfi Gümnaasium Henri Marie Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa Referaat Katriin Bachmann 12 A 2011, Tallinn Sissejuhatus Henri de Toulouse-Lautrec on üks kõige põnevamaid ja isikupärasemaid kunstnikke. Tema maalide teemadeks on 19
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt
Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest.
,,Mu süda laulab" Marie Under · Hakkas luuletama 14- aastaselt, saksa keeles Marie Under · 2. augustil 1904 avaldas Postimees esimese (18831980) luuletuse "Kuidas juhtus". Kasutas pseudonüümi Mutti · Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt · Põhiline teema loodus- ja armastuslüürika · 14 luulekogu · 1944. aasta septembris põgenes Rootsi. · Suri 25. septembril 1980 Stockholmis · 2016 maeti ta koos abikaasa, tütre ja õe ümber Tallinna Rahumäe kalmistule. · Ilmus aastal 1981 ,,Mu süda · Kokkuvõte teostest ,,Kogutud luule" ja ,,Ääremail" laulab" · ...
1. Bereft a simple past tense and past participle of bereave, to deprive 2. Cognition the act or process of knowing, preception 3. Derive to receive or obtain from a source or origin, in Chemistry to produce or obtain from another 4. Pitchblende a major ore of uranium and radium 5. Deplorable causing or being a subject for regret; very bad 6. Fission the act of cleaving or splitting into parts 7. Harnessing the combination of straps, bands, and other parts forming the working gear of a draft animal 8. Cripple offensive way to say person who is disabled or impaired in ay way 9. Succumb to give way to superior force 10.Hefty heavy, weighty 11.Abode a place in which a person resides; residence 12.Currents a flowing; something that flows; moving in a certain direction 13.Dissymmetry absence or lack of symmetry 14.Estrange to turn away in feeling or affection 15.Cathode the electrode or terminal by which c...
1818.a ilmus poeem ,,Endymion". 1818.a lõpus ja 1819.a alguses, elades üürilisena Hampsteadi linnajaos, kirjutas Keats enamiku oma kuulsamaid luuletusi: ,,Ööbikule", ,,Sügisele", ,,Ood Kreeka urnile", ,,Nukrusele", samuti poeemid ,,Püha Agnese eelõhtu", ,,Lamia", ja fragmendid poeemist ,,Hyperion". Kõik nimetatud teosed ilmusid kogus ,,Lamia ja teisi luueltusi". Ta suri kopsupõletikku ja maeti Rooma protestantlikule kalmistule. Stendhal(1783-1842) Marie Henri Beyle Esimene realisti kuulsusega kirjanik Euroopas, kuid alles pärast surma. Asus romantikute poolele, nad mõistsid tema arvates inimhinge paremini, kui klassitsistid. Essee ,,Racine ja Shakespeare". Peamine nõuanne, mida ta kirjandusele esitas oli kaasaegsus. Tema tegelased olid seotud vastava ajastu ja ühiskonnaga, sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Tema isa oli veendunud rojalist. Vanaisa õhutusel luges valgustusaja autoreid Voltaire´i ja Rousseau´d
Marie Under- "Valitud luuletused" Henrik Visnapuu- "Mu armastus ja ahastus" Pille. (Kool) XI klass 2009 Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules.
... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega
Stendhal Martin Neustus 11. klass 1783 1842 Täielik nimi Marie Henri Beyle Prantsuse kirjanik Ta oli üks esimesi kriitilise realismi esindajaid kirjanduses, propageeris teostes ka romantismi Kirjutas ka esseid ja biograafijaid Pärit on Stendhal jõukast perest Oma lapsepõlve veetis Stendhal Katoliku preestri hoolde all Stendhal hakkas vihkama nii kirikut kui ka usku. Koolis paistis ta eriti silma matemaatikas ja kunstis. 17 aastaselt asus ta Napoleoni sõjaväkke ning osales sõjakäikudel
Monarhia Valitseja suurhertsog Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile- saadikutekojale (64 liiget) Täidesaatva võimu teostavad suurhertsog ja valitsus Valdused Luksemburgis on 12 maakonda Riik on jaotatud 3-ks osaks Asub Lääne- Euroopas Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia vahel Suurhertsog Henri (1955) Täisnimi Henri Albert Gabriel Félix Marie Guillaume Valitseb alates 2000. aastast Päris trooni oma isalt Perekond Abikaasa: suurhertsoginna Maria Teresa Lapsed: prints Guillaume (1981) (troonipärija); prints Félix (1984); prints Louis (1986); printsess Alexandra (1991); prints Sébastien (1992) Vürsti tiitlid Tema Kuninglik Kõrgus Henri; Jumala armust; Luksemburgi Suurhertsog; Nassau
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta
Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitse...
Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui...
kadus siruten neid sinu vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Nüüd ei vannu, palu. Nüüd on mööda valu. Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha. Elu puhk sellegi viib mitme mere taha. Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee see on: lauluks ülendada valu. Marie Under Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed.
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
Olid luulekogud. 1981 ilmus tema loomingut kokku võttev luulekogu ,,Mu süda laulab". Ta kirjutab hinge- ja meelterõõmust. Ta kuulutab eluküllust, armastust ja õitsemist. Tema sonettides võib märgata ka erootilisust. Luule on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, rootsi jne keeltes. Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad Arbujate liikumisse kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding. 1938aastal ilmus arbujate antoloogia, toimetajaks Ants Oras. Arbujad tuleb sõnast arp nõiatrumm. Arbuma nõiduma, loitsima. Arbujate liidriks oli Heiti Talvik
HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et perekonnas oli kunstiharrastus traditsiooniks (Henri vanaisa, isa ja onu olid head joonistajad).Ema kiitis Henri püüdlused kunsti vallas heaks ning püüdis igati nooruki võimeid arendada. Kõik laabunuks hästi, olnuks poisi tervis veidi tugevam. Henri murdis parketil libastudes jalaluu, mis...
7.PRANTSUSE ABSOLUTISM 17.-18. SAJANDIL Kuningavõim 17. sajandi algul Kuningas Henri IV langes mõrvari käe läbi 1610. aastal Tema suurimaks saavutuseks oli Prantsusmaad laastanud ja ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine 1593. aastal võttis omaks katoliikluse Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda Probleemiks oli kuninga suhe feaodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes nõudsid suuremaid õigusi Vastuseis kodanluse ja vana aristokraatia vahel Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga Generaalstaadid (1614) Kuninglike printside opositsiooni juht prints Condé nõudis regendilt seisuste esinduste (generaalstaatide) kokkukutsumist Sellega loodeti nõrgestada asevalitseja võimu. Sama aasta oktoobris algasidki generaalstaatide istungid Pariisis Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli...
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
5) Kirjanduselu 1922-1934 1922. alustas tegevust Kirjandike Liit. Esimene esimees Tuglas. Alguses liikmeid 33. 1923 hakati välja andma ajakirja ,,Looming" (Tuglas). 1925 loodi Eesti Kultuurkapital - Riiklik kultuuri toetamise fond. Eesmärk arendada Eesti koolielu, teine tegeleda õpikute kirjutamisega. Kirjastused ,,Noor Eesti", ,,Loodus". 1927. looduse romaanivõistlus. Domineeris proosakirjandus. Luulet oli vähem. Kirjutati näidendeid (H. Raudsepp) 6) Marie Underi elu ja looming Marie Under 1883-1980. Sündis Tallinnas. 4- aastaselt pandi õppima väikelaste kooli, edasi õppis saksatütarlaste erakoolis(1895-1900). Kirjutas esimesed luuletused saksa keeles. 1901. läks tööle ,,Tallinna Teataja" toimetusse. Kohtub Laikmaa ja Vildega. Laikmaa avastab ta luuleande ja õhtutab teda jätkama. 1902 abiellub Hackeriga. Lähevad elama Venemaale. 1906 tulevad tagasi Eestisse. 1917 liitub ,,Siuruga". Tutvub Adsoniga, kellega ta 1924 abiellub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
