kompromissidega. Seetähendaks Inga vallandamist. 6. Selles olukorras olid süüdi nii Mare kui Veiko. Mare, kes oli äsja tööle tulnud ei osanud arvestada sellega kuidas sealne sisetoimimismehhanism töötab ning et vanadele töötajatele tuleks selgitada uue töölise konkreetseid ülesandeid ning vanadele üle rääkida, mis on nende roll. Veiko, kes ei olnud uus oleks pidanud sellist situatsiooni ette nägema ning Maret aitama. Eos oleks sellist olukorda vältida saanud sellega, et oleks üle vaadatud kõikide töölepingud ning vaadata, et tööülesanded ei kattuks. Samuti muuta töölepingud detailsemaks, et vältida arusaamatusi. 7. Selle olukorra lahendaksin mina läbi rääkimistega. Ingale tuleks kõik rahumeelselt lahtiseletada ja mitte emotsionaalseks muutuda. Ingal tundub kodus probleeme olevat seega tuleks arvestada, et Inga ei ole emotsionaalselt stabiilne.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Südamehaigustega toimetulek Kodutöö I osa Põgus ülevaade südame füsioloogiast ja anatoomiast (See osa põhineb loenguslaididel ja ainekursuse kirjandusel. Samuti olen kasutanud natuke interneti abi.) Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis. Südameseinad ja nende patoloogiad Südamepaun ehk pericardium koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,...
XXVIII Sel talvel oli Vargamäel õnnetu. Kassiarust sai kõik alguse. Lapsed hakkasid surema, neil jäi alles ainult väike Maali. Järjest läks haigus edasi ka teistesse taludesse. Puutumata jäi esialgu veel Mäe ja Aaseme, kuid ka sinna jõudis haigus. Andresel ja Maril surid Juku, Kata ja Anni. Arvati, et Juku ja Kata surid Jussi pärast. Anni suri nende kahe matusepäeval, käis lumehanges ning jäi haigeks. Pärast laste surma tehti suur puhastus tubades. Liisi ja Maret jutustasid poistele hanges käigust. XXIX Mõeldi ikka surnute peale. Juss ei tahtnud Maril kuidagi meelest minna ning see ei meeldinud Ale. Talus oli uus sulane Jaagup ja tüdruk Leena. Jaagup vaatas aina Põlluotsa Roosi poole, kelle juures enne tööl oli olnud. Leena üritas ikka Jaagupile silma teha, aga see mõtles ainult Roosist. Jaagup näljutas end, et mitte kroonusse minna. Käis ööseti seal ning sai sealsete poiste käest peksa, kuna nemad tahtsid Roosit endale
Andres pidi äärepealt oma naist rihmaga lööma, aga lapsed tulid appi. Siis tõi Mari laulu Andrese kätte. Andres ütles, et Mari käitub ikka nagu sauna Mari, et Krõõt poleks nõnda teinud. See solvas Marit väga. 18. 10. aastat on Andres olnud peremees (XXV ptk.) Mariga esimese lapse (Indreku) saanud, tundus Andresele, nagu algaks ta oma elu uuesti. Talus sibas nüüd seitsmehingeline lapsekari: Krõõda kolm tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja peale selle veel Jussi lapsed Juku ja Kata. Kõige suurem häda oli pisikese Indrekuga, kes oli väga nääpsuke ja virin, ning Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolt kandma. On kasvanud põllu ja heinasaak, siis peab ka loomi juurde muretsema, muretseb ta aga neid juurde, siis tekib ka vajadus suurema saagi järele. 19. Andrese ja Pearu kemplemine kõrtsis (XXV ptk.) Andres ja Pearu proovisid, kummal on rohkem raha
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
nähtavate galaktikate omast. Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. Vaatlust teostatakse kosmoseteleskoopide ( Hubble, Spitzer, GALEX, XMM, Chandra ) ja suurte maapealsete teleskoopide ( Subaru, VLA, ESO-
Koidula meelest pidi harutud inimene olema kohustatud oma tööd ja võimeid teiste heaks rakendama. Sellepärast ei 18 võinud temagi piirduda ühe teatrikatsega. Saalipoolne heakskiit julgustas omakorda tagasihoidlikku, nõudlikku ja teatrimõttesse kiindunud Koidulat veel uuteks ettevõtmisteks. ,,Saaremaa onupojale" järgnesid veel kaks tema lavastust. Milleks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", mis toimus 1870 aastal ja siis ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Viimane toimus 1871 aastal. ,,Kosjakaskedes" kasutab Koidula laenatud suzeed. Ta võtab selle saksa kirjaniku W. O. Horni teose põhjal kirjutatud J. V. Jannseni ,,Naabre tütardest", aga ta on palju vabam ning algupärasem kui ,,Saaremaa onupojas". ,,Säärane mulk" on aga läbinisti originaalne. Mõlemas jätkad Koidula kõnelust rahva haridusolude teemal. Tal oleks see nagu ,,Saaremaa onupojas" lõpuni
Koidula meelest pidi harutud inimene olema kohustatud oma tööd ja võimeid teiste heaks rakendama. Sellepärast ei 22 võinud temagi piirduda ühe teatrikatsega. Saalipoolne heakskiit julgustas omakorda tagasihoidlikku, nõudlikku ja teatrimõttesse kiindunud Koidulat veel uuteks ettevõtmisteks. ,,Saaremaa onupojale" järgnesid veel kaks tema lavastust. Milleks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", mis toimus 1870 aastal ja siis ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Viimane toimus 1871 aastal. ,,Kosjakaskedes" kasutab Koidula laenatud suzeed. Ta võtab selle saksa kirjaniku W. O. Horni teose põhjal kirjutatud J. V. Jannseni ,,Naabre tütardest", aga ta on palju vabam ning algupärasem kui ,,Saaremaa onupojas". ,,Säärane mulk" on aga läbinisti originaalne. Mõlemas jätkad Koidula kõnelust rahva haridusolude teemal. Tal oleks see nagu ,,Saaremaa onupojas" lõpuni
Kahekesi kavatsesid nad Vargamäelt ära minna. Liisi uskus, et ei armastagi seda kohta, sest kõikjalt vaatasid vastu vaid halvad mälestused, ent kui ta viimaks lõplikult väljamäelt alla sõitis, olid tal silmis pisarad – sünnikoht oli talle siiski armsam, kui ta uskus. Krõõda teise tütre abiellumisegagi oli Andresel raske leppida. Ka Mareti tulevane mees ei meeldinud tüdruku isale. Andres proovis küll tüdruku meelt muuta, ent asjatult – Maret olevat nagu kadunud Krõõt: heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes. Tüdruku õnneks andis isa ise lõpuks järele ning ta võis abielluda Mis põhjustas Andrese vastuseisu Liisi ja Joosepi abielule ? -Liisi ja Joosep armusid ning abiellusid, kuigi nende vanemad olid selle vastu.Pearu soovis et tema pojast saaks Orutalu peremees ja Andres ei tahtnud oma tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema.
Leides ümmarguse eseme, arvab, et seal on alkohol ja viskab selle vastu maad. Plahvatus ja maja pooldub. Seletus: võimu ja lihtrahva suhe. Türann valitseja; lambast lihtrahvas, kes valitseks ükskõik kuidas, mis süsteemil. Maailma hukk. Lõputu türannia. ,,Inimese vari" Ekspressionism, tekkis saksamaal ja idee on sõjavastasus. Tekitada õõva sõja vastu. Kõik mida me teame sõjast on läbi naistesilmade, sest naised olid regilauljad. See ka läbi naise silmade, ema Maret ootab poega koju. Ema toob paadiga üle jõe inimesi ja kuuleb nende käest sõja uudiseid. Karje, räbaldunud mees. Maret arvab, et see tema poeg, niiväga tahab selles mehes oma poega näha. Põetab seda meest, mees ei taha püsida temajuures, tahab edasi minna. Arst ütleb, et mehel on ravimata haavad, aga sõjas raviti haavad ära. Riietes augud olid selle augupeal kus ihus haava näha polnud. Mees sureb, arvab et mattis oma poja. Surnuaial
Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Teose põhiprobleemid, sündmustik, toimumispaik Indrek kolib linnast sünnikoju tagasi ning asuma elama vana Andrese juurde sauna. Talus elavad nüüd Maret ja Sass koos oma laste Elli ja Oskariga. Indrek hakkab tööd rabama, kaevab kraavi ning teeb endale liiga ning puhkamise ajal mõtleb, et lesimisega läheb aeg kaotsi. Sassi sooviks on Vargamäe jõu puhastamine ja süvendamine ning ta kutsub kõrvenurga mehed kokku. Jõe koosolek on suur hetk vana Andrese jaoks. Linnast tuli maale ka Indreku teenija Tiina, algul üheks ööks, aga siis tuli uuesti tagasi, jäädavalt. Eesperre tuleb uueks sulaseks Ott. Tema vaated elule
Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Ees...
Teatritöös oleme me Itale tõeline tugigrupp, kui tal tuleb välja mõnu uus lavastas, siis püüame kindlasti ära vaadata. Kui teater on Itale töö, siis mulle hobi räägib Silvi Kaugema. 8 6. Ita Everi etendused ja filmid Eesti Draamateatris: 2000 Abby Brewster Joseph Kesselring ,,Pihlakavein" 2001 Lear, Briti kuningas William Shakespeare ,,Kuningas Lear" 2001 Maret Anton Hansen Tammsaare ,,Tagasi Vargamäel" 2001 Ema Tom Stoppard ,,Pärast Magritte'i" 2004 Kunksmoor Emmeliine Aino Pervik/Urmas Lennuk ,,Kunksmoor ja kapten Trumm" 2005 Majoriproua Samzelius Selma Lagerlöf ,,Gösta Berlingi saaga" Televisioonis: 2001 Siseminister Inga Lotus Toomas Kall ,,Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188" 2003 Õpetaja Linda Kaljulaid telesari ,,Õpetajate tuba"
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3 Millist infot on vaja teada konkurentidest?.............................................................4
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
"Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega. Sellel on aga oma tõe ja õiguse tagaajamiseks omad viisid tekkinud, mille kinnituseks ta aina rohkem Piiblist kaitset otsib, nii et ta pikapeale aina suuremaks tõsiusklikuks sai. Tol ajal on peres 7 last:Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi
Nad kolivad Vargamäelt ära, kuna see polevat hea koht elamiseks. Saunas räägib Madis, kuidas tema isa oli samamoodi süngeks muutunud, kuid seda ei teinud mitte piibel, vaid maa kus nad elasid. Isa karmuse tõttu olid kõik lapsed laia ilma laiali läinud. Andrese süda pehmeneb alles siis, kui Joosep ja Liisi juba abielus on ja hakkavad Vargamäelt lahkuma. Siis annab Andres Liisile kaasavara, kuna leiab, et paljaste kätega ei tohi tema tütar minna. Ka Liisi õde Maret läheb mehele, kuid mitte talumehele, vaid tislerile. See isale küll ei meeldi, kuid väga ta vastu ka pole. Indrek on lahtise peaga poiss ja hakkab Köstri juures koolis käima. Köster soovitab Indreku linna kooli panna, kuna see talle sobilikum koht. Kuid Andresel pole piisavalt raha. Lõpuks läheb Indrek linna kirjutajaks, et seal ametit õppida. Soovitust selle tegemiseks saab Andres Hundipalu Tiidult. Ka Noor-Andres saab piisavalt vanaks ja ta võetakse sõjaväkke. Kui isa teda
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................3 Tähtsus Eesti kultuuriloos.................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannse...
Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu.
100% ning keskmise, raske ja sügava puudega isikud; - lapsinvaliidide vanemad ning keskmise, raske ja sügava puudega alaealiste isikute vanemad.10 9 Mootorsõidukimaks (KoMS §12) 10 Mootorsõidukimaks (www.epl.delfi.ee) 5 3.2. Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine Mootorsõidukimaks hakkas kehtima Tallinnas 1996.a. Reformierakondlane Maret Maripuu on varem öelnud, et mootorsõidukmaks kehtestati eesmärgiga finantseerida teedeehitust. Igal aastal on linna eelarvesse mootorsõidukimaksust laekunud ca 30 mln krooni, sel aastal 36 mln. Teetöödele läheb tänavu aga 400 mln krooni. Maripuu sõnul pole seega mootorsõidukimaksu näol tegu märkimisväärse summaga.11 Ka teised poliitikud mõistsid, et mootorsõidukimaks pole kuidagi kasulik linnale. Abilinnapea Toivo Ninnase sõnul on maks
SISSEJUHATUS Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aa...
Ernst Ludwig- Markus Luik/ Simo Breede Max- Jaan Willem Sibul Kaks daami- Maria Kallaste, Pirjo Püvi/ Helen Nõmm Gorilla- Janek Savolainen/ Aivar Kallaste Showgirlid, madrused, klubikülastajad, peokülalised, möödakäijad: ooperikoor ja balletitrupp Bänd: Klahvpillid- Jürmo Eespere, Andrus Rannaääre Basskitarr-Alari Piispea 6 Kitarr-Tiit Kevad Saksofonid-Ursula Chillaud, Toomas Peterson, Lirike Langer, Maret Melesk Peaosatäitjaid Tanja Mihhailova Sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis. Lõpetas 2004.aastal Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. On õpetanud lavaliikumist erinevates projektides: ,,Eesti otsib superstaari". On osalenud paljudel laulufestivalidel ja võistlustel: 2000 ,,Laul" Tallinnas (II koht). Välja andnud viis albumit: ,,Jäljed liival", ,,La Fiesta Del Sol", ,,JZ Belle", ,,Teemant", ,,Something more"
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM Kristel Kiisler Kodutütred ja Noored Kotkad Referaat Juhendaja: Harri Mäesalu Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe as...
pankrotti läinud. Eesti riik peaks oma reserviraha ruttu Eesti koju tooma ning ehitama selle rahaga valmis näiteks Tartu-Tallinn neljarealise maantee, sest selle raha väärtus kahaneb pidevalt. Kui panna see riigile väga vajalikesse ehitusobjektidesse, jäävad need vähemalt alles," resümeeris Tamming. Tamming edastas aripaev.ee-le ka oma kirja, mille ta saatis tänavu juunis sotsiaalministrile ja töötukassa nõukogu esimehele Maret Maripuule. Selles kirjas tunneb ta sügavat muret Eesti töötukassa reservidesse kogunenud raha pärast. Hinnalangust tajuvad vähesed ostjad Kuigi novembris olid kaupade-teenuste hinnad keskmiselt nõksu madalamad kui oktoobris, ei taju enamik inimestest elu odavnemist. Hindadest sotti saamise teevad keeruliseks ka soodusmüügid. Ehkki esimest korda üle kahe aasta oli kuude võrdluses väike, 0,3- protsendiline hinnalangus, on statistikaameti hinna- ja
Kuna paljud süstivad narkomaanid viibivad ka vanglates ja arestimajades, eksisteerib suur risk, et teenuste puudumine nendes keskkondades võib vähendada kogu kogukonnas saavutatud HIV ennetuse tulemusi. Teine oluline puudus oli HIV-sse nakatunute hiline avastamine ning seetõttu hiline jõudmine teenusteni. Vaatamata viimastel aastatel suurenenud pingutustele näitab statistika, et HIV/AIDS on jätkuvalt üheks peamiseks rahvatervise probleemiks Eestis. Sotsiaalministri Maret Maripuu sõnul tuleb tänast olukorda äärmiselt tõsiselt võtta. "Teeme strateegilisi ja tõenduspõhiseid otsuseid, et tagada vajalik ennetus ja ravi. Mõistetavalt on see võitlus, milles tuleb teha katkematuid pingutusi ka järgnevatel aastatel," ütles Maripuu. 2) Uuring: Tallinna õpetajate teadmised HIV levikust on kehvad (1) 16. juuni 2008 13:03 FOTO: Reuters Tallinna ülikooli tudengi uurimustööst selgus, et neljandik Tallinnas töötavatest õpetajatest
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa
Kuna riigis kehtis kaitseseisukord s.t. väljaannete sulgemine oli väga lihtne- kui valitsusametnikele kasvõi midagi lehe juures ei meeldinud, oli põhjust seda sulgeda. Poliitiliste ja ühiskondlike arutelude kadumine, artiklite lühenemine, üldinimlikud teemad. Ajakirjade arvukus kasvas, sest need viljelesid „kergemaid“ teemasid, õpetasid inimesi jne. : Ajakiri Kõigile, Huvitav Zurnaal, Maret jt. Loomingu vastu Varamu (riigi poolt, Visnapuu juhtfiguur, paremad palgad, võimalused, eelistatus jne)1937. Looming- F.Tuglas, ilmus Tartus, linnas mis oli ja jäi vabariigi lõpuni pigem opositsioonilise meelestatuse kandjaks . Loomingu kallale ei saanud minna (kultuurkapitali enda rahastatus) ja nii antigi pigem tema vastast väljaannet välja- Varamu. Riigiasutused hakkasid ajakirjanduse peale kaebama.
Teose autor tahab sellega lugejale näidata, et enesetapp mitte ei lõpeta valu, vaid jagab selle laiali teistele inimestele, enesetapja lähedastele ja tuttavatele. HIV on Eestis tabuks, endiselt seostatakse seda halbade elukommetega, kuna algselt oli see süstivate narkomaanide probleemiks. Seetõttu inimesed ei pea vajalikuks ennast testimas käia või häbenevad seda ja levitavad viirust edasi, kuna pole teadlikud selle olemasolust. Eesti poliitiku Maret Maripuu väitel on narkomaanide kõrval saanud suurimaks riskigrupiks just noored naised. Ta rõhutab, "Üha tähtsam on kasvatada teadlikkust ja tolerantsust, et HIV nakkus ei tähendaks ühiskonna elust kõrvale heitmist" (www.tabija24.ee, 2012). Just tõrjutus ja väärarusaamad haigusest on see, mis muudab HIV-positiivsete elu keeruliseks ja tekitab tunde, nagu edasi elamisel poleks mõtet. Suhtumise muutumisel probleem väheneks oluliselt. 3.3. Rasedus alaealisena
2 loengud kuulamata. Otsene kontakt professor Kipperiga algas siis, kui tulin 1952. aasta sügisel observatooriumisse tööle." (18.218) Tänapäeval on Tõravere Observatooriumis tööl väga palju teadlasi, sealhulgas vanemteadurid Tõnu Kipper, Tiit Nugis, Indrek Kolka, Kalju Annuk, Arved-Ervin Sapar, Tõnu Viik, Jaan Pelt, Jaan Einasto, Mirt Gramann, Erik Tago, Maret Einasto, Urmas Haud, Peeter Tenjes, Jaan Vennik, Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson. Teadurid Alar Puss, Lilli Sapar, Anna Aret, Raivo Poolamäe, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk,
Mazda 287IHE 17929 SELLE LUIK Tele2 Volkswagen 495CCQ 9742 ERE MUUGA Elisa Audi 696IUA 4729 VANESSA VAINO EMT Mazda 939VES 123 HELINA TÄHT Elisa Toyota 601RTA 17947 KARIN REIAL Elisa Ford 854XWD 7312 JAANUS ENDEMANN Elisa Volkswagen 821WOQ 743 REET IGEL Elisa Mercedes-Benz 983QGT 18287 FUTURE SYSTEMS EMT Audi 834XRY 17824 MARET JAIGMA EMT Ford 153KCE 17222 LIIA LEPPIK Elisa Mercedes-Benz 981QNT 11569 ALEKSANDR APOLINSKY Tele2 Mercedes-Benz 709LCN 6255 SELLI TRIISA Tele2 Honda 327HQP 17810 OLGA SOPEGINA Tele2 Mazda 488GAC 18059 SIMMO PAOMETS Tele2 Audi 260OKG 10240 PEETER PLOOM Elisa Audi 282RTF 1474 ANDRUS RÜÜTLI EMT Mazda 546TXG 5829 RAY SHARK Elisa
rõõmu kellegagi jagada, aga ikka pidi ta üksinda olema, sest Krõõt kandis suure vaeva ja murega oma neljandat last rinna all. Kümne aasta möödudes sai Andres Mariga oma esimese lapse, mis Andresele uut elujõudu süstis. Näide: Mariga esimese lapse saanud, tundus Andresele, nagu algaks ta oma elu uuesti. Ometi oli Vargamäel alles kõik vana. Talus sibas seitsmehingeline lapsekari: Krõõda tütred Liisi, Maret Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Pere suurenedes leidis mees, et vaja on uusi ümberehitusi teha. Näide: Jälle kulus Vargamäe Andresel üks talv, kus polnud öö ega päeva vahet: ta Vedas materjali, et uut rehetuba ja rehealust ehitada. Paarikümne aasta järel olid põldudele tekkinud pikad kiviaiad ja suured kivivared, kuid puhtaks polnud põldusid ikka veel saadud. Heinamaid oli Andres paljude aastate
On olnud ka seda, et kaasõpilased märkavad ja räägivad. Väikeses koolis on kindlasti lihtsam selliseid probleeme lahendada. Mina olen ka õpilastelt tagasisidet küsinud, näiteks ülemöödunud aastal oli kiusamisjuhtum, nüüd ma ikka küsin, et kuidas on, ja olen saanud vastuseks, et enam ei kiusata. Tähtis on abi küsida. Põhiline kiusamisviis on tõrjumine, ja mõnel lapsel ei ole sõpru. See on kurb. Maret Aardam Orissaare gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Mind see arv väga ei üllatanud, ma arvan, et tänapäeva laps on hästi tundlik ja hästi haavatav. Varem nad lihtsalt ehk ei rääkinud nendest asjadest. Aga kui on selline anonüümne küsitlus, siis nad panevad tunde järgi kirja. Milles see kiusamine tegelikult seisneb, on tegelikult sõnad, halvad sõnad, mida õpetaja ei pruugigi märgata
Sisekaitseakadeemia ETTEVÕTJA OLEMUS. ETTEVÕTJA EESTIS Referaat Koostas: Tony Tsilk Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn 2015 Sisukord Olen ettevõtlik, aga kas minust võib saada ettevõtja?..............................2 Kas mina sobin ettevõtjaks?............................................................................... 3 Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused..................................................3 Saavutusvajadus.............................................................................................. 3 Initsiatiiv..............
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE.....................................................................................................
· anda ülevaade kehalise kasvatuse tunni tähtsusest koolis. 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS 1.1. Laste kehaline aktiivsus Regulaarne kehaline aktiivsus on terve eluviisi üks tähtsamaid komponente igas vanuses. "Kehaline aktiivsus tähendab päevast liigutuste hulka, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.", TÜ kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu. Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001)
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks. Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakkas arenema 19...
Loo Keskkool HÜPNOOSI KASUTAMISE ERINEVAD VÕIMALUSED JA SELLE MÕJU Uurimistöö psühholoogiast Koostaja: Keidy Tiitso Klass: 10 Juhendaja: Maret Härm-Tilk Loo 2011 Sisukord SISUKORD .................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. HÜPNOOSIST...................................................................................................................... 4 2. HÜPNOOSI AJALUGU .....
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...
Pikapeale selgub siiski, et muredepuudus on näiline. Adele Kallaste (Evelin Pang) Indreku õde, heal järjel perest pärit kirjanduslike kalduvustega neiu. Adele jätab esmapilgul mulje kui eluvõõrast romantilise meelelaadiga kirjaneitsist, mida näib kinnitavat ka tema konarlik suhe Toomaga. Hiljem nähtub, et Adele võib olla ka tugev ja otsusekindel. Maret Kallaste (Mirtel Pohla) Indreku ja Adele õde, pärit sellestsamast turvalisest ja haritud keskkonnast kui nood. Maret on eluterve, tugev ja kompleksideta neiu, kes poseerimisse kaldumata julgeb vastu astuda valitsevatele eelarvamustele. Tema juuresolek annab tuge ja jõudu, ta on inimene, keda võib usaldada. Leo Solba (Kristjan Sarv) Leo on Tooma ja Indreku koolivend, kuid hoopis teisest puust. Solba kalkuleerib, kavaldab ja petab, ajades taga isiklikku võimu ja rikkust. Põhimõttelage suli, kes on valmis iga võimu teenima. Võimeline ka tõeliseks kuritööks. Artur Kallaste (Marko Matvere)
Nikolai Novosjolov; viievõistleja Imre Tiidemann. Ateena 13. 29. August 2004 ROK valis Ateena 28. suveolümpiamängude korraldajaks oma 106. istungjärgul 5. septembril 1997 Lausanne'is. Varem jäi tal üllatuslikult saamata õigus korraldada 1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks. Eesti koondis: Moonika Aava, Marko Albert, Marko Aleksejev, Triin Aljand, Maret Ani, Andrus Aug, Aleksandr Baldin, Aleksei Budõlin, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov. Danil Haustov, Andrei Inesin, Jüri Jaanson, Tarmo Jallai, Andrei Jämsä, Kaia Kanepi, Gerd Kanter, Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis, Pavel Loskutov, Maaris Meier, Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre, Indrek Pertelson, Jelena Petrova, Erki Pütsep, Kristjan Rahnu, Eha Rünne, Jane Salumäe, Andrei Silin. Aleksander Tammert, Imre Taveter, Tarvi Thomberg, Janek
innustavalt kui korralekutsuvalt. Ja jälle sosistavad nad midagi. Nüüd liitub nendega ka Helle. Madis näeb seda kõike, aga muigab üsna heakskiitvalt. Ja äkki tunneb Mati, kuidas ta südame ümber kokku jookseb jahe, iiveldama ajav hirmuhoog: aga äkki nad juba teavad midagi kirjast? Sellest kirjast stuudio direktorile, kus Mati anonüümselt kaebas, et ,,rezissöör Madis Kartul on muutunud filmigrupi bordelliks ja oma võimu kasutades riietur Maret Kinksi ebamoraalsetele suhetele meelitanud". Siis ... siis on äkki kogu see tänane filmimine üks mõnitamine ja kättemaksuoperatsioon? Tahetakse minust naljanumbrit teha ... Ei usu, rahustab Mati ennast, kiri sai posti pandud alles neli-viis päeva tagasi. Helle läheneb Matile magusalt naeratades ja Mati juba arvabki nägevat tema pilgus t e a d l i k k u s t. Helle seab ta vuntse ja naise priskete sõrmede puudutuses on tõesti tunda nagu
talust lahkuda ja tunnistab neiule vale üles, tahab tüdruk ikkagi paigale jääda. Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd. Paadimees Jaanus palub tal Mareti juurde kannelt mängima tulla, aga naist pole kodus. Mehed joovad neiu isaga viina. Kui Jaanus lahkub, jõuab Maret koju ja räägib, et talle ei meeldi Jaanus, sest ta lõhub isa kalavõrke. Nipernaadi ööbib Mareti juures - Jaanus on vihane. Nipernaadi jutustab Maretile Seeba kuningannast ning kuidas ta ei tohiks oma aega raisata pärlite otsimisele. Räägib neiule tädi Katarina Jeest, aga Maret ei usu teda. Jaanus ähvardab Nipernaadit. Nipernaadi lubab järgneval päeval lahkuda. Mareti ja Nipernaadi tüli. Nipernaadi naine tuleb kaasat Sirvastesse otsima. Nipernaadi
talust lahkuda ja tunnistab neiule vale üles, tahab tüdruk ikkagi paigale jääda. Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd. Paadimees Jaanus palub tal Mareti juurde kannelt mängima tulla, aga naist pole kodus. Mehed joovad neiu isaga viina. Kui Jaanus lahkub, jõuab Maret koju ja räägib, et talle ei meeldi Jaanus, sest ta lõhub isa kalavõrke. Nipernaadi ööbib Mareti juures - Jaanus on vihane. Nipernaadi jutustab Maretile Seeba kuningannast ning kuidas ta ei tohiks oma aega raisata pärlite otsimisele. Räägib neiule tädi Katarina Jeest, aga Maret ei usu teda. Jaanus ähvardab Nipernaadit. Nipernaadi lubab järgneval päeval lahkuda. Mareti ja Nipernaadi tüli. Nipernaadi naine tuleb kaasat Sirvastesse otsima. Nipernaadi
heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu. Kirjanduslugu läbi stiili
budistlike tekstide tõlkimisega algkeeltest. Alates 1960.-ndatest on Linnart Mälli tõlkes algkeeltest ilmunud mitmed budismi alustekstid: "Seadmuseratta käimapanemine" (2004), "Dhammapada" (1977, 2004, 2005), "Teemantsuutra" (1975, 2005), "Südasuutra" (1989, 1998, 2003, 2005)," Sntideva 'Bodhitsarjvatra'" (1982, 2008), "Ühetähesuutra" (2005) jpt tekstid (erinevatel aegadel on üksikuid tekste ja katkendeid tõlkinud algkeeltest ka Andres Herkel, Maret Kark, Märt Läänemets, Teet Toome,Martti Kalda, Alari Allik, Rein Raud). Samuti oli, tulevikus toimuvat silmaspidades, oluline see, et 70.-ndate paiku sagenesid teadlaste uurimisekspeditsioonid ja budismijärgijate nn. palverännakud NSVL nendesse piirkondadesse, kus oli veel säilinud elav budistlik keskkond, traditsioon jakultuur. 70.-ndatel käidi sel eesmärgil peamiselt just Burjaatias ja Burjaadi Autonoomses Rahvusringkonnas,
hoida laiem publik temast eemal. Ja tabu peabki toimima, sest ütleb ka Vigala Sass: ,,... kui leiad, siis VAIKI ainult nii läheb Su elu kergemaks ja rikkamaks." 19 KASUTATUD KIRJANDUS SAMAAN - 2002 / Piers Vitebsky (lk 86) HORISONT nr. 2 - 1989 / Margareete Otter ,,Ühe teadussuuna sünnist 120 aasta eest" AKADEEMIA nr. 3 - 1990 / Maret Saar ,,Punane kärbseseen animistlik-samanistlikes kultuurides" LOOMING 2002 / Lauri Sommer ,,Kärbseseene käekäigust" LOOMING 2001 / Peeter Laurits ,,Amanita Muscaria" http://www.rufeger.de/psychoaktiv/englisch/amanita.muscaria.html http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9609/nyyd09.html http://www.miksike.ee/lisa/4klass/9LOODUS/seened.htm http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Jyrgenson.htm http://orpheus.med.ut.ee/ravim/grupid/synapt/koliinergiline/mimeetikumid/muskariin.html
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ame...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
