nagu seda oli Krõõt. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, lauluraamatust loeb talle Andres, mis maril kuidagi meelest ei lähe. Samas muutub Andres aina tõredamaks, tõdedes, et surnuga ei saa võidelda, selle peale peab aga Mari targemaks oma mõtted enda teada hoida. Järgmiseks suureks löögiks Vargamäel on nakkushaigus, mis viib endaga kariloomad ja enamus lastestki, Mari ja Andrese puhul Kata, Juku ja Anni. Peres oli sellel ajal 7 last: Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Mari seletab seda Jussi kätemaksuga ning ei suuda endale andestada, seda enam, et ta salaja südames ju soovis Andrest ja tema talu koos rikkustega, kuigi ta tegelikult ei kavatsenud kunagi Jussi juurest ära tulla. Vahepeal mõistab Pearu, et Andres ajab ainult oma tõde taga, samas olles piisavalt krustkeid täis, lootes aga otse vastupidist
Lydia Koidula elust ja loomingust Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulil...
Tähendagu see siis mitut töökohta, enda peaaegu ribadeks töötamist, see kõik on ainult köömes võrreldes ema armastusega. Kui nüüd peaks juhtuma, et see laps järsku lahkub siit ilmast, mitte ükski ema ei tohiks seda tunda, see oleks lihtsalt ülekohus. Kuid kui see laps peaks lihtsalt lahkuma, kas siis õpingutele, mujale elama või nagu selles loos on sõjaväkke ning sõtta. Elab ema selle üle, ning on säilinud lootus, et ta tuleb tagasi, on olemas lootus mille nimel elada. Maret on olnud vapustav ema, seitse aastat oli ta oodanud päeva mil ta poeg sõjast tagasi tuleks, kuid senimaani tulemuseta. Maret ei veetnud ühtegi päeva ilma et oleks oma pojale Jakobile mõtelnud. Väga suur osa inimestest on nooruses olnud natukene sõnakuulmatud, valelikud ja isegi parajad nuhtlused nende endi vanematele. Ükskord on kõigil aeg suureks kasvada, mõni inimene kogeb täiskasvanuks saamist natukene varem teine jällegist natukene hiljem. Täiskasvanuks saamine on
LASTEHALVATUS Maret Hobolainen Helen Kont 11. klass LASTEHALVATUS EHK POLIOMÜELIIT äge viirusinfektsioon iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus avaldub lõtvade halvatustena tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka AJALUGU polioviiruse tuvastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustat...
• ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust luua omaloomingut. • Tormis hakkas uurima Eesti rahvaviise ja tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4. klass Kivi-Vigala raba algkool • 5.-7. klass Tallinn, Raua tänava kool • 8
Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Aitäh!
TEATRI ALGUS EESTIS ALEKSANDER PUKMAN TEATER 16.-19. SAJANDIL • Iseseisva kunstivormina tõid teatri Eestisse sakslased. • Teated Eesti esimesest teatrinäidendist pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased Tallinna raekojas Terentiuse komöödiat „Androslannad“ • 17. sajandil piirdus teatri tegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega. • August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Eesti esimene kutseline teater, Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. • Esimene eesti keelne etendus oli „Häbi sel, kes petta tahab“, mis lavastati 1819 aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870. aastat, mil etendati Koidula „Saaremaa onupoeg“. • Tolles etenduses mängisid Koidula vend ja tema sõbrad, kuna ei peetud sündsaks, et teatris mängivad naised. • 1880. aastail oli näitemängude esitamine jõudnud ka maale, neid e...
Narkootikumid. Tõmbasin süstla vedelikku täis.Vajutasin nõela endale veeni. Ohkasin. Sulgesin silmad. Mõnus surin läbistas peagi tervet keha. Võpatasin. Haarasin ruttu teise kapsli järele, milles oli sama aine. Süstisin ka selle oma veresoonde. "Lase mind sisse!"karjus Karl tüdruku ukse taga ja kolkis sellele rusikatega. Ta avas ukse. Maret üritas oma silmi kissitada. Narkootikum, mida ta oli just tarvitanud, muutis ta nägemise uduseks. "Kus narkots on? Ma vajan seda kohe!Lao lagedale!" Vaatan häguselt enda ees tuikuvat poissi, kelle silmad on paistes, olemus on täiesti kadunud. Ulatasin Karlile suure koti mille sees oli ohtralt kraami, mida ta hetkel vajas.Siis Läks Karl minema komistades trepi astmetel ja tekitades inimestes pahameelt.Ohkasin raskelt, nähes, kuidas ta peatub järgmise inimese ees, kes on Ahti
kujutuslaad. Looming Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. 19251971: psühholoogiline realism. "Inimese Vari" Friedebert Tuglase teos "Inimese vari" on filigraanse sõnaseadega novell. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju soldatist poega. "Inimese Vari" Iseloomulikud jooned: Kohanimede puudus Geograafilised asukohad on fantaseeritud Selle tõttu ei saa määrata tegevuse aega. Aja ja koha määramatus on teoses järjekindel ning see oli arvatavasti taotuslik. "Inimese Vari" Enamik sündmustest toimub öösiti hämaras ja viirastuslikus kuuvalguses.
Maril sündis ka veel poiss, too oli aga nääpsuke ja nõrgake. Poisist arvati kirikuõpetaja saavat. Ristiisaks sai Hundipalu Tiit kes oli väga tark mees, kui ta juhtus nende talust mööda minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik. XXV Peale seda kui laps sündis oli A nagu uuesti sündinud. Ainult Indrek jonnis. Maret ja Liisi olid kantseldamisest tüdinud. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis see rohkem kui päriselu. Paljud mehed müüsid oma kartuli viina tegemiseks maha ja said selle eest korralikult raha. Üks vahejuhtum oli siis kui Pearu ja Andres jälle kahekesi kõrtsi sattusid- Andres tavaliselt seal ei käinud, see näitas ka et ta ei ole eriti rikas, mehele ei meeldinud eriti
Reisikorraldus RK11 ÕPPEKÄIK HOTELLIDESSE Raport Tallinn 2011 Õppekäik hotellidesse - Sokos Hotel Viru ja Savoy Hotell Käisime Eesti suurimas hotellis Sokos Hotel Virus ning Savoy Hotellis, millel on tiitel `'Rahva lemmik hotell 2010''. Kuna enne õppekäigule minekut oli teada, mis hotellidesse on minek, siis erinevusi hotellide vahel oli lihtne tähele panna. Sokos Hotel Virus kohtusime fuajees Maret Kaldmaaga, kes viis meid väikesesse konverentsiruumi ning rääkis täpsemalt, millised on hotellis pakutavad teenused, kes moodustavad põhiklientuuri ning hiljem näitas ta meile hotellitube. Savoy Hotellis näitas meile Alver Pupart tube, restoran MEKK'i, Savoy Baari ja samuti räägiti, mis lisateenuseid hubane hotell pakub. Sokos Hotel Virus on 516 numbrituba - kodused Standard toad, õdusad Onniorava toad ehk toad lastega peredele, saunaga Superior-klassi toad, 3 Sviiti ning Peretoad
"Lõpupidu"- Heli Künnapas Peategelane Raili Kõrvaltegelased: Marcus, Roomet, Raul, Maret, Kiku Sündmustik leiab aset Oodveres, mida raamatu kangelanna Raili nimetab kolkakülaks. Raili jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja ta klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raamat koosneb 21-st peatükist. Raamat algab lõpupeoga, kus kõik noored istuvad saalis oodades oma viimast tunnistust. Raili vaatab saalis ringi ja imetleb kuidas kõik kaasõpilased on pidulikuks
Süsinik Süsinik on keemiline element järjenumbriga 6. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsini...
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Lapimooride lapitöönäitus" Käisin teisipäeval, 16. veebruaril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas ,,Lapimooride lapitöönäitust", mille autoriteks olid Kaie Allvee, Vaike Kask, Anneli Õun, Maret Suik, Maie Tang, Leeni Uljas, Jaanika Vakker, Liivi Järvalt, Kaie Keskküla ning külalistena Kuressaare päevakeskuse lapitööringi liikmed. Kultuurikeskuse suure saali ukse peal oli näituse kirjeldusena öeldud, et käsitöölised soovivad keset jäist talve tuua külastajateni meenutusi või unistusi soojast suvest, rohelisest kevadest, sinisest sädelevast veest, leebest liivarannast ja paljust muust. Sellega said nad minu meelest
Kahe teadusartikli annoteeritud bibliograafiad Revaa, E., Karm, M., Lepp, L., Remmik, M. (2014). Praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad rakenduskõrgkoolis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 2(2), 2014, 116–147. Artikli eesmärgiks on uurida praktikute õpetamispraktikat, mis võimaldab mõista praktikute- õppejõudude õpetamisaspekte ja parandada läbi õppejõudude koolitusprogrammide kavandamise ja arendamise rakenduskõrgkoolide õppekvaliteeti. Uuringu aluseks on kaks küsimust: millist tähendust omistavad praktikud-õppejõud õpetamisele ning millised on praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad? Uurimus põhineb intervjuudel 15 sotsiaal- ja tehnikavaldkonna praktiku- õppejõuga kahest Eesti rakenduskõrgkoolist, mille analüüsimiseks kasutati kvalitatiivset induktiivset sisuanalüüsi. Uurimus näitab erinevaid õpetamisarusaamu: õppijakeskne ja õppejõukeskne. Uurimus toob esile, mis mõjutab õppejõudude õpetamispraktikat j...
Millal suri Hannu Mäkelä? 21. Millal on Jaanipäev? 22. Kes on lehekülje 106 pildi autor? 23. Kes on loo ,,Väike nõid" autor? 24. Kes on Eesti tõstja? 25. Kes on lehekülje 14 alumisel pildid? 26. Mis on leheküljel 58? 27. Kes on pildil lk 23? 28. Kes on joonistanud pildi lk 17? 29. Kes on toimetanud selle õpiku? 30. kes on kujundanud selle õpiku? Kontroll töö õpiguga vastused 1. Lehekülg 97. 2. Aadu. 3. Martin Klein. 4. Kristjan Palusalu. 5. Maret ,Piret ,Pille ,Piia ,Andrus ja Rein. 6. Sest tuli minna dispanseriesse läbi vaatusele ,kus uuritakse kes ei ole haige ja kes ei ole hull. 7. Rahvamustrit. 8. Juta Koidla ,,Maasika". 9. Et puude otsast kostab lakkamatut linnulaulu. 10. Boriss Nikolski. 11. Jaak Urmet ja Lauri Vanamölder. 12. Tallinnas. 13. Paul Keres. 14. Juurvilja ladu. 15. Andres Jaakso 16. 1943. 17. Miks sul seljas ,kilpkonn. 18. Savitahvlile. 19. 3. 20. Ta polegi surnud. 21. 24.juuni. 22. Ülle Meister. 23
Spordivigastused Maret Kaldmäe UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES Uurimusküsimused olid järgmised: · Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise k...
meistrivõistlused 1984 Tartus, karikavõistlused 1978 Tammeveskil ja 1988 Võrus; maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteerumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orineteerumisjooksus 1998 Otepääl. Olulisemaid medalivõite Maailma meistritevõistluste medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 orienteerumissuusatamises Maret Vaher samuti pronksi. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Üliõpilaste orinteerumisjooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli Kaljus hõbeda (1996) ja pronksi (1994); Sixten Sild võitis teatepronksi 5 (1990)
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud
saaks Joosepiga olla. Kahekesi kavatsesid nad Vargamäelt ära minna. Liisi uskus, et ei armastagi seda kohta, sest kõikjalt vaatasid vastu vaid halvad mälestused, ent kui ta viimaks lõplikult väljamäelt alla sõitis, olid tal silmis pisarad sünnikoht oli talle siiski armsam, kui ta uskus. Krõõda teise tütre abiellumisegagi oli Andresel raske leppida. Ka Mareti tulevane mees ei meeldinud tüdruku isale. Andres proovis küll tüdruku meelt muuta, ent asjatult Maret olevat nagu kadunud Krõõt: heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes. Tüdruku õnneks andis isa ise lõpuks järele ning ta võis abielluda. Kuid ma arvan, et oma mehega ta väga õnnelik ei olnud, sest ta ei armastanud teda päriselt ning abiellus vaid seetõttu, et mees teda armastas ja Maretil kedagi teist võtta ei olnud. Vargamäel oli palju erinevaid naisi, kes kõik endast sinna midagi maha jätsid: Krõõt jättis sinna oma elu, Mari tervise, Liisi ja Maret lapsepõlvekodu
sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta püüdis lepitada isegi Oru ja Mäe rahvast. Tema `'heledast jaalest'' oli koguni riukalik naabrimees Pearu võlutud. Krõõt oli Andresest praktilisema mõtlemisega, ta nägi selgemini Vargamäe häda ja viletsust, Andres vaid unistas ("Mis aasta edasi, seda hullem Vargamäel" - Krõõt). Krõõt sünnitas Andresele neli last. Esimesed kolm olid tüdrukud: Liisi, Maret ja Anni, kuid iga tütre sünniga kaasnes Krõõdale häbi ja pettumus, sest ta teadis, et abikaasa soovib saada poega, tulevast talu pärijat. Kui ta ootas neljandat last, jäi ta aina nõrgemaks, tervis halvenes. Kui aga Krõõt oli ilmale toonud poja, Andrese, sai ta lõpuks olla õnnelik ning ta suri naeratus näol, sest teadis, et sai mehe soovi täita. Ta soovis, et Andres võtaks uueks perenaiseks Mari ("Sa pead omale teise naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja..
Pavel Loskutov 2008 Isiklikku Pavel Loskutov (sündis 2. detsembril 1969 Lätis) on Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja). Pavel Loskutov on 178 cm pikk ja kaalub 62 kg. Ta elab Valgas ja kuulub klubisse Valga SK Maret-Sport, ning treenib Harry Lembergi ja Raimond Lutsu juhendamisel. Sportlaskarjääri eeskuju on Boris Becker. Lisaks jooksmisele peab lugu jalgpallist. Karjääri pöördepunkt toimus 1999. aastal, mil ta keskendus maratonile. Eesmärk oli võita olümpiamedal 2004. Hobideks on kalastamine ja jalgpall. Ta on Eesti viimaste aastate edukaim meesmaratoonar ja jooksuharrastajate eeskuju. Eesti rekordiomanik maratonis (1999 Frankfurdis 2:12.37) ja poolmaratonis (2000 Tallinna Sügisjooksul 1:03.23). Eesti kõigi aegade esikümnes ka 5000 m, 10 000 m ja 3000 m takistusjooksus. Osaleb meeleldi kõikvõimalikel ümber järve jooksudel ja rahvajooksudel Isiklik rekord on 2:08.53, mille ta jooksis 7. aprillil 2002 Pariisis. See on ...
Tartu Kutsehariduskeskus Filmianalüüs Koostaja: Maarja Loikonen Grupp: K109 Juhendaja: Maret Männik 2011 ,,Kuhu põgenevad hinged" Seda filmi analüüsida on minu jaoks suhteliselt raske. Aga siiski ma proovin ning kirjutan oma arvamuse põhjal analüüsi tüdrukutest. Ann Ann on heatahtlik, sõbralik kuid tagasihoidlik tüdruk. Tema mässulised tunded oma sündimata väikese venna vastu tekkisid ema põlgusest, armukadetusest, hormoonidest ning tülidest Anni kasuisa Antsuga. Kui ema lükkas tagasi Anni
rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased-Vargamäe kandis elav rahvas 5. Sauna-Juss teeb enesetapu, tähistati nelipüha, tegeleti heinatööga, Jussist ja Marist sai paar, Maril ja Andresel sündisid lapsed. 6. Liisi, Maret, Anni(suri ära) ,Indrek ,Ants , väike Andres. 7. Sauna-Juss, Mari mees, teeb enesetapu. Krõõt jäi aina nõrgemaks. Peale viimase lapse, poisi, ilmale toomist ei suutnud ta enam edasi elada ja suri. Enne seda soovis ta aga, et Mari hakkaks talu perenaiseks ja kasvataks üles tema lapsed. Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. 8. Andres isana hoolis enda lastest, tegi nende nimel tööd, et lastel
KLIENDIRAHULOLU HINDAMINE ETTEVÕTTES X Maret Uibopuu Eriala: Majandusarvestus ja finantsjuhtimine Uurimisprobleem Milline on klientide rahulolu ettevõttes X pakutavate toodete ja teenindusprotsessiga? Kliendirahulolu on vaja mõõta selleks, et saada teada mida oleks vaja muuta ning milliseid valdkondi veel arendada. Rahulolevad kliendid jagavad oma kogemust vähemate inimestega, kui seda teevad rahulolematud kliendid. Samuti on praegusel ajal väga levinud oma kogemuste jagamine sotsiaalmeedias, mis tähendab, et halb kogemus
Selle asemel , et asju välja mõelda. Kuid põhiline on, et meil kõigil on oma tee käija, ja seal on nii head kui halba. Toomas Nipernaadi –Tõnu Kark Milla – Viire Valdma Peetrus – Paul Poom Paulus – Egon Nuter Joonatan – Margus Oopkaup Ello – Katrin Kohv Tralla – Aire Koop Kati – Vilma Luik Jaak Lõoke – Ilmar Tammur Jaan Lõoke – Ain Lutsepp Sulane – Oskar Liigand Maret – Rita Raave Inriid – Kaie Mihkelso Jaanus Roog – Jaan Rekkor
A. H. Tammsaare „Tõde ja Õigus” V NIMI 1. Millal ilmus teose V osa? Teose V osa esmatrükk oli 1933. aastal. 2. Kes on V osas jälle olulised tegelased ja millised nad nüüd oma iseloomult ning käitumiselt on? Andres Paas- Ürgeestilik vaimu- ja hingelaad, kus olulisel kohal on inimese suhe maaga. Pearu Murakas- psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi. Indrek- romaani kui terviku peategelane. Kõige autorlikum tegelane. Juss- tema käitumist juhib frustratsioon, stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Sauna-Madis- filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses. Hr. Maurus- kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Kahepaikne olupoliitik. Krõõt- igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele heal”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Mari- kõike unustava ema kujund. Maret ja Liisi- meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Ramilda-Miralda ja Karin- tabamatu naiseli...
Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 19351936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1935. aastal ilmus Kippeli esikromaan "Ahnitsejad" (2 köites), 1936
Planeeritava uurimistöö uurimismeetodite kirjeldus Teadustöö alused Kirjelus Juhendaja/õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane Fedor Sidorov 183512VDVR Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus VDVR 14/17 Tallinn 2018 Sisukord Intervjuu.........................................................................................................................4 Dokumentide analüüs..................................................................................................
välja Huhuu. Huhuu hakkas majas omavolitsema ja Popi kartis teda. Mõne aja möödudes mõistis ta aga, et Huhuu on nüüd tema uus Isand. Ühel päeval alkoholi otsides leidis Huhuu kasti, kus ta arvas viina olevat. Kasti avada püüdes see aga plahvatas. ,,Popi ja Huhuu" on tüüpiline Tuglase sümbolistliku novelli näide. Tegelased sümboliseerivad omadusi. Popi alandlikkus, orjameelsus, truudus. Huhuu võimuiha, mässumeelsus, rumalus. ,,Inimese vari"- Maret ootab koju oma sõjas olnud poega. Tal on teateid, et poeg on elus ja teel. Ühel päeval kuuleb ta, et keegi on teiselpool jõge. Maret läheb sinna ja leiab mehe, keda arvab olevat oma poeg. Mees on aga väga muutunud ta on arglik, ei tunne kedagi ära, tõrjuv ja väga raskesti haige. Maret põetab teda, kuid sellest hoolimata mees sureb. Haual kohtab ta üht sõdurit, kes talle teatab, et tema poeg polnud sugugi haavatud ega näost põlenud. Maret taipab, et oli pidanud oma pojaks kedagi
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Maret Mägi 12a Elulugu · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas ViruJaagupi kihelkonnas · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis · Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud · 1899
III osa 1905 Tallinn Indrek IV osa 1920-ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin V 1920-ndate lõpp Vargamäe Indrek, Tiina, Andres, 1930-ndate algus Pearu, Maret ja Sass Tammsaare roll eesti kirjanduses *Tammsaarest alates läksid moodi pikad, mahukad romaanid *Tammsaare looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavuse *Tammsaare looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest *Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet Tammsaare melest on mats traditsioonile. Püsiv,visa ,alavhoidev ja kannatab selle käez, millega ta peab verist võitlust. Vurle aga seab end iga tuule järgi. Loovutuse kehastus. Läheb vooluga kaasa ja ei ole
Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus.
Andres on kurb, ta ehitas need hooned terveks oma eluks, aga juba valmistutakse uute ehitamiseks, aga pole pettunud vaid rahul. Andres avaldab oma mõtteid inimese saatusest peale surma. Ta arvab, et inimese õigus on jumala ees tühine ning, et inimesed on jumala tööriistad, nagu labidad inimese tööriistad. X Andres jutustas tihti indrekule oma inimelu teisendeid. Tuli kevad, tulid linnud. Õunapuud hakkavad õitsele, Andres käitub imelikult, kui Elli kutsub teda õisi vaatama. Maret ja Indrek arvavad, et surma on ukse ees. Andres teeb elus esimest korda tühja tööd istutab kuuski Sassi tulevasel põllumaale. XI Indrek hakkas kraavi kaevama. Tiina tuli maale. Ta tahtis hirmsasti maale jääda, ega Indrek teda keelata saanud, kuigi ta tegelikult poolt ei olnud. Tiina jääb ööseks Indreku juurde sauna ja tunneb ennast seal nagu kodus. XII Tiina saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Indekule see eriti ei meeldinud, eriti siis kui ta järgi mõtles
Omaette elamuseks kujuneb iga muusikaline etteaste. Täiesti omalaadseks sündmuseks on võidupüha varahommikune kontsert Soomaa looduskaitsealal Hüpassaarel. Suure-Jaanist on võrsunud mitmeid nimekaid muusikainimesi. Kõige rohkem on sellele paigale aga kuulsust toonud siit pärit heliloojad Artur, Villem ja Eugen Kapp. "Suure-Jaani muusikafestival ongi pühendatud heliloojatele Kappidele, " teatas muusikaprojekti üks eestvedajaid, Suure-Jaani Kultuurimaja direktor Maret Aaboja. "Festival avataksegi heliloojate Kappide majamuuseumis väikeses, kuid kenasti korras hoitud majas. Kui ilm ilus ja rahvast piisavalt palju koguneb, siis on avatseremoonia aga muuseumi õuel. Kappide majas saab teoks ka meie kodupaigas sündinud helilooja Mart Saare nimeline laulukonkurss, kus esinevad nii Muusikaakadeemia üliõpilased kui ka juba kutselised solistid. Konkurssi korraldab maestro Mati Palm. Konkurss on pühendatud Mart Saare 125. sünniaastapäevale. ,,Sakala" 18.05
sealt enam lahkuda. 11. Plussid: Huvitav sündmustik Keerulised inimsuhted Rohkem tänapäevalik Miinused: Liialt kirjeldav Kohati veniv Sündmused polnud alati ühes ajas vaid hüppasid ajast aega 12. Andres: Aastatega on Andrese elu väga palju muutunud. Ta jätkab oma vanaduspõlve saunas. Talu ei kuulunud enam temale ja ta oli seal ainult tööline. Andrese talus elasid nüüd tema tütar Maret ja tema mees Sass. Andres unistab, et lõpuks saaksid jõe kuivenduskraavid kaevatud, mida tema oli oma nooruspõlves alustanud. Andrese unistus täitub tänu tema poja Indrekule, kes oli talle seda lubanud ja tagasi Vargamäele tulnud. Tema unistus täitub, kuid peale seda lõppevad Andrese elupäevad, kui nad küünis puhkepausi teevad. Indrek üritab isa unest äratada, kuid ebaõnnestunult. 13. Pearu:
- Ullo Paerand: raamatus on kirjeldatud Ullo elu ja tema elu mõjutanud sündmusi ning tegelasi, võib öelda et sarnaselt Krossi elulooraamatule kujutatakse Ullo kaasteelasi. Ullo elust on veidi raske lugeda, sidumata seda Krossi enese eluga, minnes isegi nii kaugele, et eri inimeste sündmused hakkavad segunema. Tabavalt kõlab Ullo küsimus Maretile, et kas neil on õigus põgeneda, kui tuhanded küll lähevad, aga miljon peab jääma. - Maret Paerand: Ullo abikaasa, kellega Ullo kohtus, kui viis vanamees Velgrele, Mareti isale, koju viiekroonilist. Maret oli kannatlik abikaasa, kes ootas samal ajal, kui Ullo oli vangis või tegeled Vabariigi taassünni katsega. Samas oli ta piisavalt tark ja suutis teha otsuseid nii enda kui ka Ullo eest - tema ettepanekul asusid nad koos Eestist põgenema. - Jaak Sirkel: Ullo kooliaegne sõber, kes otsustas Ullo elu kirja panna ja temast eluloo kirjutada
.......................................................................................................... 9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK............................................................................................ 10 2.1. Lydia Koidula näidendid...............................................................................................13 2.1.1. Saaremaa onupoeg .............................................................................................. 14 2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased............................................................................... 15 Vastupidiselt Maretile saab Miinat pidada täiesti eeskujulikuks tegelaseks. Kõrtsinaine Liisu iseloomustas teda nii: ,,Kõige armsam, kaunim ja tasasem laps kõiges Suti külas, ent vaene nagu hiirepojuke ja sellepärast pool-teed Mareti ori.'' (Sõgel 1957: 236). Oma vaesusest hoolimata pidas aga Miina tähtsaimaks jääda iseendaks. Siiski ei arvanud ta
Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti vale...
Hapnik O2 Koostajad: Maret Muusikus Kristiina Kahr Kadri Kalvik Mona Sikkar Hapniku avastamine Hapniku avastas esimesena Rootsi apteeker Carl Wilhelm Scheele 1770. aastatel Briti vaimulik Joseph Priestley avaldas avastuse enne Scheele't ning talle antakse tavaliselt eelisõigus Hapniku saamine Saadakse õhust ja mitmesuguste hapnikurikaste ühendite kuumutamisel (2KMnO4=K2MnO4+MnO2+O2) Vesinik peroksiidi lagunemisel katalüsaatori juuresolekul (H2O2=2H2O+O2) Vee elektrolüüsil (2H2O= 2H2+O2) (Joonis) Fotosünteesil (6CO2 + 12H2O + footonid = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O) Hapniku keemilised omadused Soodustab ja võimaldab paljude ainete põlemist (C+O2=CO2; S+O2=SO2) Tugev oksüdeerija Metallide oksüdeerumine 4Al + 3O2 = 2Al2O3 Mittemetallide oksüdeerumine...
(1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Kust leiti siil? Karjamaalt 2. Kes oli pere karjapoiss? Kusta 3. Mis olid perelaste nimed? Mart ja Maret 4. Mis oli karjakoera nimi? Mobi 5. Kuidas kutsuti pere vana kassi? Tiits 6. Kuhu jõudis ühel korral Kusta musta utetalle otsinguil? Maailma lõppu 7. Mis puust tegi Kusta endale pajupilli? Pajupuust 8. Millega kanti siil koju? Jalarätiga 9. Mida sõi siil? Puuvilju, mitmesuguseid seemneid, putukaid, tigusid, vihmausse 10. Kes päästis Mardi ja Mareti ussi käest? Siil
sead tema rukkisse. Suure karjumise peale läks Krõõt koos lapsega vaatama, mis toimub ning kohale jõudes hakkas ta oma heleda häälega sigu Pearu rukkist ära kutsuma. Ikka ,,kotsu- kotsu-kotsu, põssa-põssa-põssa". See jäi Oru Pearule tema surmatunnini meelde. Järgmine, mida Tagapere peremees tegi, oli see, et lasi Andrese hobused enda kapsapõllule. Järgmisel kevadel ootas Krõõt teist last taaskord tüdrukut, nimeks sai ta Maret. Andres ei suutnud varjata oma pettumust ja nördimust, miks temal ei ole esimesed lapsed pojad nagu Pearul. Sügiseks olid Eesperes valmis ka uued kambrid koos helevalgete laudpõrandatega. Nüüd oli käes aeg, mil Juss ja Mari abiellusid ning läksid Eespere sauna elama. Eespere karja hoidis Karja Mart, keda Krõõt Matuks hüüdma hakkas, sest see ükskord oli Pearut kividega niimoodi pildunud, et viimasel sinised laigud ihul. Kui Pearu kraavis vett paisutas, siis oli just
Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub
aastanäitust. Teemavalik on tingitud püüdest kombata oma juuri tänapäeva aina ühenäolisemaks muutuvas maailmas. Meie rahvuslik pärand. Kuidas see pärand oma töös nähtavaks teha, ongi näitust läbiv mõte. Nii joonistub välja ka põgus ülevaade sellest, milliseid teid avab klaas kui materjal tänapäeva kunstnikule minevikumaailmast kõnelemisel. Oma töödega esinevad: Ivo Lill, Rait Prääts, Kristiina Uslar, Eeva Käsper, Tiina Sarapuu, Pilvi Ojamaa, Vilja Volens, Maret Sarapuu, Katrin Tuhkmann, Malle Hallimäe, Kairi Orgusaar, Heli Press, Riho Hütt, Kristi Ringkjob, Karin Mölder, Kairit Annus, Piret Ellamaa ja Maarja Priks. Mina kirjutan lahti vaid nelja kunstniku tööd mis mulle kõige rohkem silma hakkasid ja meeldisid. Esimene oleks Maarja Priksi töö ,,Vabadussammas". See sümboliseerib Eesti Kultuuri ajalugu ning soovi seda jätkata ja edasi kanda. Delikaatsete klaasosadega täiustatud
Sensoorsed puuded Liia Aas, Kärolin Hansen, Maret Mägi, Mirjam Pooland Mis on sensoorsed puuded? Meeltepuuded Primaarsed on kuulmispuue ja nägemispuue Kuulmispuudega lapsed Kuulmispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kes on kurdid või sügava kuulmispuudega (kuulmislanguse III või IV aste) ja kellel seetõttu ei arene kõne. Keskmise ja kergema kuulmispuudega lapsed (I ja II aste) ning hiliskurdistunud (kuulmine on kaotatud 3-4.a vanuses) saavad kuulmisaparaatide toel õppida tava-, sobitus- või tasandusrühmas
vilja sisse. Pearu lhkus kogu aeg aia ra ja laskis Andrese loomad oma vilja rikkuma, et saaks Andrese peale kaebata. 6.Mis phjustas Andrese prdumise piibli poole? Andres prdus oma jumala poole ,sest kik tema lapsed olid ra linud ja mitte kski neist ei tahtnud sinna jda . Ja ka Krda surma prast. 7.Miks lahkusid lapsed Vargamelt? Sest Vargamel ei olnud kunagi armastust ega nne vaid palju tlisid ,riidu, vihkamist ja kurbust. 9.Mis olid andrese laste nimed? Liisi, Maret, Anni(suri ra) ,Indrek ,Ants , vike Andres. 10.Kes olid romaanis: Hundipalu Tiit - Indreku ristiisa ,Andrese hea sber, naaber. Mari - algul oli saunanaine ja Jussi naine, hiljem Andrese naine (taluperenaine, lasteema) Taar - rtsep lambasihver - Pearu naine (Pearu kutsus teda nii) Kassiaru Jaska - Naaber, rikkur Milliseid probleeme teos ksitleb? Minu meelest on seal heks suureks probleemiks see, et kogu aeg visteldi milleski ja tehti vingerpussi
XXIV Nüüd võttis Andres ka saunatädi ette. Andres rääkis ka Madisega, et see oma naise suud taltsutaks, sest enamus infot levis just tema laterdamise tõttu. Madis nüpeldas naist. Tallu võeti uus sulane ning sündis Mari ja Andrese esimene ühine laps(poeg). Paraku oli laps väeti ja nõrguke. Andres lohutas Marit sellega, et siis kasvab poisist hoopis tark ja arukas laps. XXV Eespere talus sibas nüüd 7 last: Krõõdalt 3 tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Indrek oli kõige väetim ning aina nuttis. Liisi ja Maret olid võõrasemale abiks Indreku hoidmisega, kuid neid tüütas see poisi virisemise tõttu ruttu ära. Niipea, kui Mari poissi hoidis jooksid lapsed mängima ning lasid end kaua tagasi kutsuda. Neil oli oma väikene Vargamäe. Mini-Vargamäe oli meisterdanud karja-Atu. Enamus ümberkaudseid tegelesid kartuli kasvatamise ja müümisega, et kiiresti rikastuda.
Average of Vanus isik tähtkuju 3 4 Grand Total Ambur 40 40 40 Jäär 38 39 39 Kaalud 40 37 38 Kaksikud 37 41 39 Kalad 37 38 37 Kaljukits 38 38 38 Lõvi 39 37 38 Neitsi 42 37 40 Skorpion 36 36 36 Sõnn 37 40 38 Veevalaja 38 42 40 Vähk 38 36 37 Grand Total 38 38 38 Nimi Sünniaeg Isikukood Sünnipäev Sünnikuu kuupäev Vanus Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003...
millega loodeti panna alus spordimuuseumile. Mängude raames toimus ka suur rahvatantsupidu, mida hiljem hakati pidama esimeseks tantsupeoks. 1935. aasta Esimene raadireportaaz välismaalt. 1935. aastal tegi Eesti Ringhääling Felix Moori eestvedamisel esimese reportaazi välismaalt. Helsingi Messuhalli'st vahendati Eesti kuulajatele Soome rahvuseepose "Kalevala" 11. aastapäeva pidustusi. Uued ajakirjad. 1935 aastal hakkasid ilmuma populaarne naiste- ja kodunduseajakiri Maret ning ühiskondlik- poliitilise ja tihti valitsuse suhtes kriitilise suunitlusega ajakiri Tänapäev. Tänapäeva mitme numbri ilmumisele tehti takistusi, mõni number ilmus ka teine nime all. Ajakirja Tänapäev viimane number ilmus 1940. aasta aprillis, ajakirja Maret viimane number 1940. aasta novembris. 1936. aasta Legendaarne Vabadussõja-romaan. Ilmus Albert Kivikase romaani "Nimed marmortahvlil" esimene osa. Romaan käsitleb gümnasist
23. Peeter Kreitzberg 24. Jaan Kundla 25. Tiit Kuusmik 26. Tõnis Kõiv 27. Tarmo Kõuts 28. Kalvi Kõva 29. Kalle Laanet 30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48. Aadu Must 49. Leino Mägi 50. Tarmo Mänd 51. Eiki Nestor 52. Erki Nool 53. Mart Nutt 54. Kristiina Ojuland 55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64. Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
