nimetatud ka sõjaliseks geeniuseks Nofretete Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni abikaasa, nimi tõlkes ''ilus (täiuslik) naine on sündinud'' Hammurapi Vana-Babüloonia kuues kuningas, Babüloonia suurriigi rajaja, maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtsetaja (Hammurapi seadused) põhimõte ''silm silma, hammas hamba vastu.'' Nebukadnetsar II Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, ulatuslikud vallutused ja ehitustööd Babüloonias (peajumala Marduki tempel ja Babüloni rippuvad aiad) Gilgames Sumeri poolmüütiline valitseja, Gilgamesi eepose nimikangelane (Sumeri kuningate loendi järgi linna Uruki valitseja) Egiptuse tähtsamad jumalad ja nende austamine Tähtsaimad jumalad päikesejumal Amon-Ra, taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja valitseja Anubis ja viljakuse ja emaduse jumalanna Isis. Jumalaid oli nii inimese- kui loomakujuga.
tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.Mõnes mõttes
Losside seinareljeefid kujutasid sõjastseene, peamine oli kuninga ülistamine. Figuurid on üldistatud, kuid ühes stiilis. Uus-Babüloonia müürid peavärav Istarile Kujutav kunst skulptuur-reljeefid ja kujud (enamasti seot. ehitistega) Hammurapi päikesejumala ees steeli ülaosa (seadustekogu) Gudea figuur Preestri või valitseja pea Ninivest Keraamika geomeetriline ornament, maagiline. Hiljem jutustava sisuga Paabeli torn jumal Marduki tsikuraat Babülonis. Egiptus 1) Varane Riik 2) Vana Riik 2600-2200 eKr (püramiidid) 3) Keskmine riik 2050-1750 eKr 4) Uus Riik 1600-1100 eKr 5) Hiline Riik 1100-332 eKr (Aleksander Suure vallutus) Astmikpüramiidid Saharas, vaarao Dsoserile, vanimad. (Memphise linn) Giza püramiidid 26.saj eKr. Suurim Cheopsi e. Hufu püramiid, Chefren (Sfinks) ja Mykerinos. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha, sealt edasi
tänapäeva Lõuna-Iraagis (Babülon asub pigem tänapäeva Kesk-Iraagis). Neil oli kasutusel kiilkiri ja piktogrammid, mida kirjutati keeruliste võtetega (polnud eriti keerulised võtted) savitahvlitele ja isegi lagedele. Arheoloogilised asitõendid hakkasid viitama piiblis olevatele sündmustele – näiteks kujutab Inglismaal ühes muuseumis olev sumerite savitahvel suurt uputust. See on osa seitsmest tahvlist koosnevast Enuma Eliši mütoloogiast, mis räägib Marduki valitsemisest ja inimeste loomisest jumala teenimiseks. Samuti on sarnaseid asitõendeid Aadama ja Eeva loost, kuid sumerite tekstides räägitakse sellest veel põhjalikumalt. Esiteks, Aadam tähendab heebrea keeles töötajat (Aadam ei tähenda heebrea keeles mitte töötajat vaid inimest/meest), kes allus jumalatele annunakidele – need, kes tulid taevast maale Nibiru planeedilt (Nibiru planeet on vandenõuteoreetikute teooria). Üks
625. lõi Assüüriast lahku ka Meedia. A-l 614 purustasid meedlased Assuri; a-l 612 babüloonlased ja meedlased vallutasid Niinive. Kuid mõned Assüüria väeosad murrasid läbi läände Eufrati äärde ja jätkasid seal vastupanu, mis lõppes sellega, et 609. Babüloonia ja Meedia väed vallutasid Harrani ning 605. Karkemisi linna. Aastal 605 lakkas Assüüria riik olemast. 18)Nebukadnetsari ajal ehitati nn. Paabeli torn ehk peajumal Marduki tempel. 19)Mesopotaamia kiri kiilkiri. 20) Kuningas oli jumalate ja rahvaste vahendaja. Religioon oli rahvapärasem. Jumalad olid inimeskujulised. Panteon tipnes 3 suure meesjumalaga: Taevajumal Anu, piksejumal Enlie ja vete ning sügavuste isand Ea. Päiksejumal Samas, viljakuse jumalanna Istar, Babüloni kaitsejumal Marduk. Maailma loomisest on palju lugusid, usuti, et alguses oli vesi, sellest sündinud taevas ja maa. Kõige tuntum aga maailma alguse müüt
· antiikkunst Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst. · tempel Algselt oli jumalatele pühendatud püha koht mis oli määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks hiljem said enamasti roomlastel neist raidkujude,maalide ning muu sellise aardekambriks kuid sinna ei kogunenud rahvas nagu kirikus tavaks. Kreeka tempel oli varieeruva põhiplaaniga,sammastega ümbritsetud hoone ,lameda viilkatusega. Naoses paiknesid jumalakujud. ( Marduki tempel ) Ühed vanimad templid olid savist ning puidust.Mesopotamias olid lihtsa nelinurkse kujuga ja ohverdamispaigana ehitatud, iseloomulik tempel oli tsikuraat. Egiptuses on säilinud sammashoovide ja saalidega templeid. · amfora- Kahe kandmega suur, maalitud ning kitsa kaelaga savinõu. Kasutati veini või õli hoiustamiseks ning veoks, harva urnina. ( Vana-Kreekas ja Vana- Roomas ) Auhinnana anti neid õliga täidetult panatenaiamängude võitjaile .
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil aeg iseloomustus näited, esindajad) 1. Mesopotaamia 4000539eKr Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine
· - vastuolud: rikkus/vaesus; rahutu/stabiilsus c) Isikud: · Hammurapi- Vana-Babüloonia kuningas, kes laiendas riigi piire, korrastas riigisüsteemi, tegi seadustekogu · Assurbanibal Assüüria kuningas, kes oli suur vallutaja, kuid rajas ka Ninive raamatukogu · Nebukadnetsar- Uus-Babüloonia kuningas, vallutaja ja ehitaja: Babüloni linn, Istari väravad, Marduki tempel (Paabeli torn), Babüloni rippuvad aiad. d) Mesopotaamia teadussaavutused: · Kiilkiri · Ratas, hobukaarikud · Matemaatikas: kuuekümnendsüsteem, numbrite süsteem · Astronoomias: sodiiagi tähtkujud, · Astroloogia sünd e) Sarnasused ja erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse vahel Sarnasused Erinevused
Alistati Süüria, Palestiina, Babüloonia, osa Väike-Aasiast. Hõivati ka Egiptus. Kuningate võim oli piiramatu. Alistatud maadesse määrati asevalitsejad. Tülid puhkesid ka assüürlaste vahel, nii lõi lahku Egiptus ja Babüloonia. 612 eKr Assüüria häving. Uus- Babüloonia tugevnes peale Assüüriat. Nebukadnetser II alistas kogu Mesopotaamia, Süüria ja Palestiina. Linn ümbritseti kahekordsete müüridega, südamesse rajati Paabeli torn (jumal Marduki tempel).539 eKr- Pärsia kuningatele alistumine. Kiilkiri- savitahvlil kiilukujulise jäljega.Usk igal tähtsal jumalal tsikuraat, preestrite kaudu suhtlemine. Surnuteriigis sünge, rõõmutu põli. Kui jumalad ei ole tasunud, siis tasuvad järglastele. Ennustamine- unenäod, ohverdatud loomade siseelundid. Astroloogia- ennustamine taevakehade liikumise järgi. Astronoomia ja matemaatika. Eepos Gilgamesist. Indoeurooplased. Elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul
· Gilgames - esiemene eepos, inimene elab edasi, vaid oma tegude kaudu teiste inimeste mälestuses · Regligioon - Polüteism - paljude jumalate kummardamine Nt: Anu - Taevajumal ja jumalate isa Samas - Päikesejumal Istar - armastuse ja viljakuse jumal Arhitektuur · Templid - Jumalale · Lossid - Valistejad ja õukond · Linnamüürid - Kaitse · Ehitusmatejal - Savi · Kaared ja võlvid · Laed puidust · Tsikuraat - Astmiktempel · Babülon - Korrapärane tänavavõrk; Peatänav; Marduki tsikuraat; Vahitornidega linnamüür. · Istari peavärav - rekonstruktsioon Berliinis · Semiramise rippaiad Skulptuur ja reljeefikunst · Materjal savi ja kivi · Kuninga ülistamine · Valitsejat kujutati alamatest suuremana · Detailid väga täpsed · Hammurapi seaduste sammas · Marduski lohe Vana-Egiptus · Hieroglüüfid - mõistet või silpi tähistav keeruka kujuga tähemärk · Papüürus - paks paberisarnane kirjutus- ja ehitusmaterjal
Gilgames sumeri poolmüütiline Uruki valitseja, peamiselt tuntud omanimelise eepose kangelasena. Hammurapi Vana-Babüloonia riigi looja ja valitseja, korrastas ja laiendas riiki, koostas sumerite eeskujul seadustekogu Assurbanipal viimane võimas Assüüria kuningas, rajas ninive raamatukogu, suur vallutaja (7. saj Egiptus) -> riik kasvas liiga suureks -> ülestõusud -> vallutatud alad iseseisvuvad Nebukadnetsar pm ehitas Babüloni linna välja, vallutas maid, tema ajal ehitati Marduki tempel ja rippaiad Egiptuse ja Mesopotaamia usund: Sarnasused: jumalate ja inimeste vahendajateks olid preestrid erinevused müütides (ühel aastaajal ühtemoodi, järgmisel teistmoodi) usk oli tihedalt seotud riigivõimuga Erinevused: M kuningaid ei peetud jumalateks nagu vaaraosid M usund on rahvapärasem (kõikidele inimestele koostati sünnihoroskoop) M-s pöörati vähe tähelepanu surmajärgsele elule (olid õnnelikud elu ajal)
Sippari linna arhitektuur, skulptuur, reljeefid, pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst Margit Korbe Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................................. 2 ........................................................................................................................................................................2 2. ÜLDISI TEADMISI SIPPARIST......................................................................................................................3 3. TÄHTSAD SIPPARI AJALOOST KÕNELEVAD LEIUD............................................................................4 3.1. MONUMENDID....................
*M-jumalad peast jalatallani inimese moodi aga E-linnu/looma pea ja inimese kehaga *Anu-taevajumal, Enlil (lõi veeuputuse, iga inimese saatus tema käes)Marduk-maajumal, Ea- veejumal(inimese looja) Samas-päiksejumal, Siina-kuujumal, Istar-sõja armastus viljakusjumalanna)Tammuz-(sümboliseerib loodusringkäiku viljakasv jne) *matem-6ndsüsteem(E-10ndsüsteem) *M-religioosne ühiskond E-templiühiskond *preestrid-ennustajad(M) ja haritlaskond(E) *palju kujutati lõvi templites eriti Marduki templis *M-kuningad ei olnud kunagi jumalad E aga samastati vaaraod jumalatega *Abu-Simbel-kaljusse rajatud *M-savist templid E-kivist templid *mõlemad on kõrgkultuurid *kirjutusmaterjalid M-savitahvel, E papüürus *mõlematel tähtsad tekstis kivisse *kirjanduszanrid: E-novell,muinasjutt,õpetussõnad ja M-eepos(Gilgames) *E skulptuurid alles-Sfinks ja M pole säilinud palju sest armastati reljeefe *E soosis maalikunsti arengut surmajärgse elu väärtustamine
Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi etnilist gruppi nimega sumerid ei olegi olemas olnud. Sumeri keelt peetakse isoleeritud keeleks, kuna ta ei kuulu ühtegi tuntud keelkonda, erinevalt akkadi keelest, mis on afro-aasia keelkonna liige. Sumerite nagu ka teiste impeeriumide elanike panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Võrreldes arhailise perioodiga kummardati juba tõelisi jumalaid, mitte lihtsa...
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
piiramistornid, katapuldid, palgasõdurid. Hoidis pikka aega kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma võimu all. Lühemat aega allus neile ka Egiptus. Hävitas ka Babüloni linna 12. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II valitsemisajal (Paabeli torn, Semiramise aiad, Istari värav). V: Kuningas Nebukatnetsar II muutis Babüloni vana-aja maailmaimeks: kolmekordsed linnamüürid, protsessioonide tänav, Rippuvad aiad, Marduki tempel, sild üle Eufrati jõe. 13. Tähtsaimad Finiikia linnriigid, finiiklaste põhilised tegevusalad , tähestik ja selle mõju kirja arengule Pärsia suurriik: territoorium, pealinnad, valitsemise iseloomulikud jooned. Persepolis. V: Algne teritoorium- Pärsia lahe piirkond, naaberriikide (Meedia, Babüloonia, Lüüdia jt) alistamine ja tolerantne valitsemine. 4 pealinna: Persepolis, Susa, Ekbatana, Babülon.
tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 ...
loomi ja lõvisid · Istari väraval oli üle 600 reljeefi · Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis Semiramise rippaiad · See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik · Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VI Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur
5.Tsikuraat-suur astmeline torn, ülemisel tasandil asus tempel. 6.Tellis-Mesopotaamias ei olnud looduslikku kivi ega metsa, leidus palju savi. 7.Madalreljeef e. Bareljeef-kujutised eenduvad pinnast väga vähe, kõrgreljeef- kujutised eenduvad pinnast rohkem. 8.Tempel-nn.Paabeli torn, kuningaloss-Assurbanipali palee, linnakindlustus-Babüloni kahekordne kaitsemüür. 9.Maailmaime Babülonis-Semiramise rippaiad ühe lossi katusel, Paabeli torn 10.Paabeli torn-templitorn (tsikuraat), jumal Marduki tähtsaim pühamu, seitsmeastmeline tellistest ehitis, valmis Nebukadnetsar II valitsusajal. 11.Babüloonlased ei põletanud telliseid, ainult kuivatasid, ehitised ei säilinud. 12.Templid ja lossid rajati kõrgetele alustele-kardeti üleujutusi (madal jõgedevaheline maa). 13.4000-1800.a e. Kr 14.Uusbabüloonia kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj. e. Kr 15.Istari värava rekonstruktsioon-Berliinis Pergamoni muuseumis 16
ornamendid jutustava sisuga figuurideks. 1.3. Assüüria ja Uus-Babüloonia kultuur Selle ajastu algust hinnatakse II aastatuhande esimeseks pooleks e.kr. kui inimestel oli juba väljakujunenud linnad ning võimivahekorrad. Kujutuavas kunstis domineeris kuninga ja jõu ülistamine. Kaunistustena kujutati jahi- ja sõjaretki ning detailides figureerisid mütoloogilised olendid, mis olid segud erinevatest loomadest ja inimestest. Kahtlemata on kõige kuulsamaks selle ajastu saavutuseks Marduki templi tsikuraat ehk Paabeli torn, olles umbes 90 meetrit pikk ja 90 meetrit kõrge ning Babüloonia linna ümbritsenud müüri peavärav, mis pühendati jumalanna Istarile. 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestauraator MR11 1.4. Vana-Egiptuse kultuur
edasiarendajateks said semiidid. Kui kiilkiri ja sumerite vaimne pärand püsis Mesopotaamia tsivilisatsioonis veel aastatuhandeid, siis sõltumatud linnriigid hääbusid koos sumeritega. Üksteise järel kerkisid Mesopotaamias esile paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid. Järgnevatel sajanditel kerkisid Mesopotaamias esile Assüüria ja Babüloonia riik. Viimase pealinnast Babülonist sai toonase maailma suurim ja uhkeim linn, kus paiknes peajumal Marduki astmiktempel- Paabeli torn. Kuningalossi võlvide kohale- katuseterassidele rajati rippaiad, mida nim. kuninganna Semiramise aedadeks. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid sageli edasi võimule kuid korraldasid alistajate vastu pidevalt mässusid. Seepärast hakkasid Assüüria kuningad määrama asevalitsejateks oma ülikuid, andes neile selle eest tasuks maad. Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja
1. Kuidas nimetatakse esimesi megaliitilisi ehitisi? Kolm liiki. MENHIR, DOLMEN, KROMLEHH 2. Mis asi on tsikuraat? Kus oli kasutusel? Tsikuraat on astmikpüramiid e. Maailmamudel, mis kulgeb alt üles vertikaalis ja oli kasutusel Mesopotaamias. 4. Kus asub ja mis asi on Istari värav? Babülonis asuv nelinurkne Marduki tempel, mida ümbritses paks müür. Müüris oli iga 50m järel vahitorn ja mitu väravat. Peavärav oli jumalanna Isari värav, mis oli vooderdatud värviliste glasuuriga, madalreljeefiga, kuhu oli kujutatud babüloonia lohesid ja Rammani sõnne 5. Millal ja kuhu kerkisid Cheposi, Chephreni ja Mykerinose templid? Templid asusid Giza väljal Kairo lähedal Egiptuses. Aastatel 2650-2563 a e. Kr. 6. Mesopotaamia ja Egiptuse ehituskunsti erinevused. Mesopot
mingile jumalale. Trepid liikusid sellel ehitisel ringselt ülespoole. 5. Mesopotaamia ehitistes kasutati tellist(põletatud), sest seal ei olnud ei metsa ega kive. 6. Madalreljeef erineb kõrgreljeefist selle poolest, et madalreljeefis asetsevad figuurid pinnal kõrgendina, kõrgreljeefis aga on figuur peaaegu täiesti välja tahutud. 7. Mesopotaamia põhilised ehitusliigid ja näited: · templid- Marduki tempel Babüloonias. · Kuningalossid- RamsesII, lossi ees asetsesid imepärased Semiramsese rippaiad. · Linnakindlused- Jumalanna Istari kindlus 8. Vanad kreeklased pidasid maailmaimeks Paabeli torni, Babüloni linna rajatisi. 9. Paabeli torn oli tsikuraat, mis ehitati umbes 3500 aastat tagasi. See pidi olema tee taevasse. 10. Babüloonlaste ehitistest pole eriti mälestisi säilinud, kuna nad ei tundnud tellistepõletamist. 11
kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel. Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri
raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks. Paabeli torn Pabüloni linnas asuv tsikuraat. Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. 2)Linnakindlus- Babüloni ringmüür- pühendatud jumalanna Istarile. Sinised glasuurtellised kujutati kuldseid mütoloogilisi loomi( härjad üksloomad, draakonid, lõvid). Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9
rakendit teineteisest mööduma. Müüris oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn. * Istari väravat - Oli pühendatud jumalanna Istarile, ning sellest lähtub ka lai tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilisest glasuuritud tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast. Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid või fantsastilisi elukaid nagu üksiksarvi, samuti ornamentikat. * Marduki templi tsikuraati ehk Paabeli torni - Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 14) Milline riik vallutas 6. saj. e. Kr. Mesopotaamia ja päris sealse kultuuri? Pärsia aastal 539 e. Kr. Vana-Egiptuse kunst (§ 6 Vana-Egiptus. Püramiidid, § 7 Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst, § 8
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
· Mesopotaamia o Hammurapi Vana-Babüloonia valitseja; esimene süstematiseeritud seadustekogu o Assurbanipal Assüüria viimane kuningas; suur vallutaja; Ninive raamatukogu o Nebukadnetsar Uus-Babüloonia valitseja; ehitas Babüloni o Istari väravad neli võimast torni, mille vahel olid võlvitud sissepääsud o Rippaiad kuninganna Amita jaoks Nebukadnetsar II käsul ehitatud (u. 600 eKr) o Marduki tempel 8 astmega tsikuraat · Pärsia o Kujunes suurriigiks 6.saj eKr Mesopotaamia Egiptus India o Heas korras riik Teedevõrk Post Maksusüsteem Ühtne rahasüsteem · Kaananimaa o 2000 eKr Iisraeli riigi sünd; Aabraham Kaananimaale o Egiptuse vangipõli iisraellased Egiptuses o 10 käsku Siinai mäel Moosesele; iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte
Täpne vorm. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Paabeli torn Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel. Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena. KREEKA MÜKEENE KULTUUR Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika, idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad. Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad kullast, mõlemad kuuluvad pronksiaega.
õitseaeg. Uus-Babüloonia ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud. Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud Ištarile, millest lähtus lai sirge tänav, kus peeti pidulikke rongkäike. Tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest (eelistati sinist ja kollast). Leidus ka loomade, fantastiliste elukate või ornamentidega reljeefe. Piiblis räägitakse Paabeli tornist, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille 4-nurkse aluse külg oli üle 90 m ja mis olevat tõusnud 7 astanguga samuti 90m kõrgusele. Babülon alistus 539. aastal pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida, Türgi ala ning Kreeka kolooniad. Pärsia kunst ühendas seetõttu endas mesopotaamia ja varase kreeka kunsti traditsioonid. VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR – Egiptlased kasutasid oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale lubada ainult ülikud
tahvel" ehk Anzu eepos. Monstrumi tapmise motiiv esineb ka II at lõpust eKr pärit Babüloonia loomiseeposes ,,Enuma elis". Nimelt tapab Babüloni linna kaitsejumal Marduk koletis Tiamati, loob tema kehast maailma ning tõuseb kõikide jumalate kuningaks. ,,Enuma elis" oli Mesopotaamia teoloogia jaoks I at eKr äärmiselt tähtis, kuna poem põhjendab Marduki peajumalaks saamist, toonitab tema tähtsust ja võimsust, toob esile Marduki võidukäiku kõikide teiste jumaluste üle ning tema rolli maailma loojana. ,,Enuma elisi" ja teiste taoliste Mesopotaamia mütoloogiliste tekstide mõju muu hulgas ka Vanale Testamendile on märgatav. Sealjuures ei saa välistada ka kaudseid hetiidi mütoloogia mõjutusi (nt läbi Ugariti). Illujanka müüt: Illujanka müüdi peamine idee seisnebki jumal Tesubi ja lohe Illujanka
Maasfäär, taevasfäär. Anu sigitas järglase Ea. Kingu merekoletis. Marduk neli silma-kõrva ja hiigelsuur ja kellele anti kingituseks neli tuult, millega mängida. Tiamat sai pahaseks. Lõpuks leiti, et õige juht peaks olema Marduk. Marduk oli nõus, kui ta tõstetaks jumalate kuningaks. Jumalad võitsid merekoletisi, otsustasid Tiamati pooleks lõigata, ühest tema poolest tehti taevas, teisest maa. Kigu verest tegi Ea inimkonna, et nad jumalaid teeniks. Babülionis tehti Marduki tempel ja alguse sai maailmakorraldus. Tõenäoliselt eepos tehtud varasema sumeri prototüübi põhjal. Eeposel oli arvatavasti ka Babüloonias poliitilis-rituaalne tähendus. Väietavalt kanti seda ette Akitu pidustuste käigus, mille käigus Babüloonia kuningas võis taasetendada kuningavõimu võitu kõikvõimalike kosmiliste vaenlaste vastu. Eepos legitimeeris kuningavõimu. Inimesi sai nii palju, et nad hakkasid jumalaid häirima. Jumalad saatsid seetõttu üleujutuse
5. Mida tead Paabeli tornist? 6. Miks pole Babüloonlaste ehitistest palju järgi? 7. Millisesse ajajärku paigutad Mesopotaamia kunsti ja mis tegi selle lõpu? 1. Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, Türgis ja Iraanis 2. Ratas 3. Tsirkuraat (astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht), Lossid( suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma) 4. Rippaed 5. See on peajumala Marduki tempe 6. Kuna Babüloonias ei olnud kive siis ehitati see põletatud savi peale, aga see ei säili hästi Egiptus Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks: 1) Vana riik 2900-2200 Ekr 2) Keskmine riik 2100-1600 Ekr 3) Uusriik 1600-1000 Ekr Egiptuses valitses läbi aegade 30 dünastiat ja 332. aastal Ekr vallutas Aleksander Suur Egiptuse Pärslastelt ja Egiptus helleniseerus(muutus Kreeka päraseks).
Tsikuraadi tipus asus väike tempel - jumala elukoht -, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Arvatavasti oli kõige suurem tsikuraat Babülonis asunud Etemenanki (alus 91x91, kõrgus 91 m). Seda peetakse Piiblis kirjeldatud Paabeli torni prototüübiks ning on nimetatud üheks maailmaimedest, ehkki klassikalistes seitsme maailmaime loendites seda ei mainita. Etemenanki kuulus Babüloonia riigijumala Marduki templi Esagila kompleksi. Vaatamata tsikuraatide mõningasele sarnasusele Vana-Egiptuse 2 püramiididega on nendevaheline seos tänaseni vaieldav. Ka erinevused on silmapaistvad; eelkõige polnuspüramiidid mitte templid, vaid hauaehitised. Samas ei saa kultuurisidemeid Mesopotaamia ja Egiptuse vahel eitada. "Dur-Untash" Iraanis
Need on kõrgreljeefis ja need pidid lossielanikke kaitsma pahade vaimude ja õnnetuste eest. Tippsaavutuseks loetakse reljeefi ,, Surev emalõvi " ja ,, Verdsülitav lõvi ", kus loomi on kujutatud elavamalt ja dramaatilisemalt, inimesi kujutatakse stiliseeritult ehk lihtsustatult. Uus-Babüloonia tähtsaim keskus oli Babüloni linn ja arhitektuuriteostest peetakse parimaks Babüloni linna Itari väravat. Tänav viis Marduki templini. Protsessiooni tänava ääres olid kuulsad Semiramise rippaiad( 1 maailmaimedest). Itari värav oli kaunistatud 550 reljeefkujutusega ja materialidest oli kasutatud värvilise glasuuriga reljeeftelliseid. Värvidena kasutati enamasti kollast ja sinist. Vana-Egiptuse kultuur Viljakasvatuspiirkond on oluline. Lõunas leidub kulda. Kuningate kroonil oli kobra kujutis, Egiptuse vaarao sümbol on kobra. Ehitati suuri templeid. Kasutati kivisid, ei tehtud telliskive
Sälilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja aupaklikke alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad kinsluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Sündmused on tormilised, aga neid jutustatakse rahulikult ja karmi tõetruudusega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud, müüris oli mitu väravad ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Paabeli torn oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja mis olevat tõusnud seistme astanguga 90 m kõrgusele. Vana-Egiptuse arhitektuur Mastabasid ehitati juba 4. at eKr lõpus. Narmeri tahvel kujutab Egiptuse ühendamist (3100-2800 eKr). Egiptuse staadiumid: a. Varajane b. Vana püramiidid (27-23 saj eKr) c. Keskmine (21-18 saj eKr) d. Uus suurimad templid (1600-1100 eKr) e. Hiline Suessi kanal, Necho kand (7 saj eKr)
Babüloonia riigi rajas 18 saj eKr Hammurapi, ta allutas taas ühtsele võimule kogu Mesopotaamia ja tegi sõjaretki kaugemalegi, ta laskis koostada seadustekogu; Assüüria riik- oli esialgu võimsaim riik, 9-7 saj eKr oli hirmuvalitsus; Uus-Babüloonia 7-6 saj. eKr-sinna läks enamik assüüria valdusi, selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on tuntud suure ehitajana-kerkisid Paabeli torn, rajati rippaiad, Babüloni kindlused, Istari värav, laiad müürid, astmiktempel Marduk. Marduki pühamu, kuhu võisid tulla ainult preestrid. kuningavõim, riigikorraldus, sõjavägi:kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja, tema võim piiramatu. Mesopotaamias kuningat jumalaks ei peetud, nagu see oli kombeks Egiptuses. Sõjavägi kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi-ülikud sõitsid kaarikutel, vabad talupojad ja linnael. moodust. jalaväe. Mesopotaamia linnad-linnatsiv-poliitilised, majanduslikud ja religioossed keskused. Enamus
seinamaalidega, millel kujutati põhiliselt sõja- ja jahistseene, jumalust väravavalvur inimese pea ja härja keha(nagu egiptuse Sfinks), tiivuline, kõrgreljeefis tavaliselt, pidid kaitsma lossielanikke kurjade vaimude ja õnnetuste eest; o Loomi kujutati väga tõetruult; o Uus-Babülooni keskus oli Babüloni linn, Istari värav, millest hakkas Protsessiooni tänav, mis viis jumal Marduki templini, mida peetakse Paabeli torniks, mida on ka Piiblis mainitud, lossid olid terrassidega ja sinna pandi taimed kasvama, sest muud moodi ei saanud kasvatada, seda peetakse üheks maailmaimeks(ripp-aiad); · Kogu Mesopotaamia kunstist roomlased võtsid eeskuju. Egiptuse kunst · Ajastud o Vana Riigi ajastu kunst (3000 2263 e.Kr.) o Keskmise Riigi ajastu kunst (2040 1730 e.Kr.)
mässu tõstnud linna teistkordselt ja purustas selle) ja Tüürose. Rünnak Egiptusele ebaõnnestus. Nebukadnetsar korraldas suurejoonelisi ehitustöid Babylonis: linnamüürid, Marduki tempel, tsikuraat (Paabeli torn), kuningaloss. Nebukadnetsari surmale järgnenud paleepööret perioodi lõpuks võimule tulnud Nabonaid (555 539) ei pärinenud Nebukadnetsari suguvõsast. Nabonaid edendas kuujumal Sin'i kultust, võimalik, et Marduki kultuse arvel, mis tõenäliselt põhjustas Marduki preestrite vastuseisu. Babüloonia langes Pärsia kuninga Kyrose rünnaku ohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 langes riik Pärsia võimu alla. EGIPTUS Eeldünastiline periood (u 5000 3000) V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil (V IV aastatuhandel) domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähedifferentseeritud põlluharijateasulad.
Mesopotaamia tähendab "jõgedevaheline ala". Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Millised olid kõige tähtsamad Mespotaamias elanud rahvad? Vanimad kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Seejärel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid sumerite kultuuri üle. 3)Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? Too näiteid. Mesopotaama ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused, näiteks Uri tsikuraat ja Marduki tempel. 4)Kirjelda tsikuraati. Maini üks kuulus tsikuraat. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel, näiteks Uri tsikuraat. 5)Miks ehitati kahe jõe vahel asuval madalal maal templid ja lossi kõrgetele alustele?
reljeefe. Populaarsed olid sõjakad ja vägivaldsed stseenid. · Kuningate rituaalne kohustus jaht lõvidele. Väljakul. Seda tehti kuninga võimu näitamiseks, tavaliselt olid lõvid varem kinni püütud. · Uut- Banülooniat kaitses linnamüür. Väga paksud ja väga pikad, iga 50 m järel olid vahitornid. Müüri peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. · Marduki templi tsikuraat on ära märgitud ka piiblis. Tuntud paabeli torni nime all. 7. Egeuse kunst. (õp. Lk. 43-48) Kreeta saarel tekib Euroopa esimene kõrgkultuur. Esimesed riigid. Kreetalastel ei olnud vaja karta välisvaenlasi, kuna merel valitsesid nende laevad. Nii ei olnud neil ka vaja kaitsa oma linnu kaitsemüüridega. Religioonis oli oluline viljakuse kultus. Neil ei olnud ka suuri templeid. Kõige tähtsam oli Mükeene linn.
Liitis Süüria ja Palestiina alad. Vallutas juudamaa 597 eKr. Tegi Jerusalemma linna maatasa. Elanikud küüditati. Piiblis nim seda Paabeli vangipõlveks. Võeti ette sõjaretki Egiptuse vastu aga oli liiga tugev vastane. Jäid viiki. Ehitati välja, sai idamaade keskuseks: kaubandus, kultuur. See oli ruudukujuline, läbi voolas Eufrati jõgi, üle 20 suure silla. Linnal oli 8 väravat, igas ilmakaares 1. Väravast viis sirge tee alla keskväljakule. Keskväljas oli ringikujuline. Jumal Marduki tempel 90'90'90m. Piiblis nim Paabeli torniks. Paabeli segadus. Majadel olevatel glasuurplaatidel olid veekindlate värvidega maalingud. Põhjavärav on rekonstrueeritud. Maailma esimene kaubamaja Egip. Nõrgaks küljeks oli liitlaste puudus. Pärast Nabucco surma hakkas riik alla käima. Nabunaid ei suutnud riiki koos hoida. Salakokkuleppe tulemusel Kyros piiras linna ümber. Võitlusest ei tulnud midagi välja. Nabunaid osutas pojaga koos vastupnu.
Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel. MESOPOTAAMIA KIILKIRI: Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. ARHITEKTUUR: · Iga valitseja tegi endale uue palee(akendeta telliskivi lossi) · Marduki tempel asub Babüloonis (tohutud suured mõõtmed) · Pühakoja templid ( kindlused) · Templite juurde kuulusid tsikuraadid- nurklikud ja astmeliselt tõusvad ja üles poole avanevad tornid. SKULPTUUR: · Pitsasilindrid- kandis iga vaba sumer kaelas, savitahvlil rullitud jäljend asendas kiilkirja. · Välisseintele moodustati mustreid ja skulptuure värvilise glasuuriga ( lõvid, härjad- vaimude peletamiseks)
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
müütilisi loomi ja lõvisid · Istari väraval oli üle 600 reljeefi · Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis Semiramise rippaiad · See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik · Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VII Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püram...
aasta tagant okupatsioon riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt okupeerima oma valdusse võtma oraakel püha ennustuspaik, kus võis jumalatelt ka nõu küsida; kõige kuulsam oli Apolloni tempel Delfis, Kesk-Kreekas, preestrinna kuulutas seal tulevikku ja andis küsijatele nõu ordumeister ordu kõrgeim ametnik orjandus majandusviis, mis põhineb orjade tööl P Paabeli torn - Babüloni linna keskele rajatud 90 meetri kõrgune jumal Marduki tempel, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks paavst katoliku kiriku pea paavsti kuuria paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist pagood mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel. Pagood pärineb Indiast, kuid Levisulatuslikult ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades pakt poliitiliselt eriti tähtis rahvusvahelise leping
okupatsioon riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt okupeerima oma valdusse võtma oraakel püha ennustuspaik, kus võis jumalatelt ka nõu küsida; kõige kuulsam oli Apolloni tempel Delfis, Kesk-Kreekas, preestrinna kuulutas seal tulevikku ja andis küsijatele nõu ordumeister ordu kõrgeim ametnik orjandus majandusviis, mis põhineb orjade tööl P Paabeli torn - Babüloni linna keskele rajatud 90 meetri kõrgune jumal Marduki tempel, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks paavst katoliku kiriku pea paavsti kuuria paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist pagood mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel. Pagood pärineb Indiast, kuid Levis ulatuslikult ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades pakt poliitiliselt eriti tähtis rahvusvahelise leping
okupatsioon riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt okupeerima oma valdusse võtma oraakel püha ennustuspaik, kus võis jumalatelt ka nõu küsida; kõige kuulsam oli Apolloni tempel Delfis, Kesk-Kreekas, preestrinna kuulutas seal tulevikku ja andis küsijatele nõu ordumeister ordu kõrgeim ametnik orjandus majandusviis, mis põhineb orjade tööl P Paabeli torn - Babüloni linna keskele rajatud 90 meetri kõrgune jumal Marduki tempel, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks paavst katoliku kiriku pea paavsti kuuria paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist pagood mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel. Pagood pärineb Indiast, kuid Levis ulatuslikult ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades pakt poliitiliselt eriti tähtis rahvusvahelise leping
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
