*Engels 18 *Marx ja Engels ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed see kes valitsev tootmisviisis, see valitseb ka ühsikonnas 19 V LOENG Theodor W. ADORNO (1903 1969) Taust: FRANKFURDI KOOLKOND *Frankfurt 1923.a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool p ärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin *M. Horkheimer *H. Marcuse *J. Habermas *marksitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik *kultuuri poliitiline käsitlus nagu marxismis, aga mitte nii lihtne käsitlus *kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle *kultuur teatav vastuhakk *KRIITILINE KULTUURI TEOORIA *vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu *kultuur v õimusuhete säilitamine *soov maailma muuta ! *kultuur eelduseks, et maailmas tuleks mingi murrang
jne. See kõik on Benjamini vaates esteetiline poliitika, mille paratamatu lõpptulemus on sõda. Vastu asetab ta võimaluse kunstilise eneseväljenduse abil sekkuda poliitilistesse tegevustesse. Muuta kunstiline eneseväljendus, esteetika poliitilise võitluse vormiks, mis on parim viis, et fasistlikku korda muuta seestpoolt. Benjaminil endale ei õnnestunud seda näha, kuidas see asi läheb. Sai USA viisa, kuid hukkus teel. Herbert Marcuse (1898 1979), kes oma põhitöö tegi USAs. Tema olulisim teos ,,ühedimensiooniline inimene" (1964). Seal ta muuhulgas esmakordselt esitas Frankfurdi koolkonna põhiväidet, et: · ratsionaalsusele rajatud ühiskonnad on muutunud totalitaarseks. Tal ei ole illusioone marksismi suhtes. Kritiseerib kapitalismi, kui reaalsotsialismi. · Väidab, et tehnoloogiline areng võimaldab inimesel kunstlike (mitte kunstiliste vaid tehislike) vajaduse arendamist
oleks tunnetatav, siis ei oleks tunnetatu väljendatav. Seega pole sofistidele enam miski püha, lähtepunktiks pole maailm, vaid inimene. Samas suunasid sofistid esimesena filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele, muutsid mõtlemise enda mõtlemise aineks, allutasid eetilised väärtushinnangud. Suur panus ka kõnekunsti, keeleteaduse ja grammatika arengusse. MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 20. PILET AMEERIKA PRAGMATISM (PEIRCE, W.JAMES, J.DEWEY) H. MARCUSE UUSMARKSISM Pragmatismi põhiidee: õige, eetiline on see, mis töötab ja annab tulemust, kasu. Pierce räägib sellest, et kõik inimteadvuse tunnetusprotsessid tulenevad kahtluse ja veendumuse vahelisest pingest. Inimesel on loomulik vajadus veendumuse e usu järele. Tal on vaja kindlustunnet. Inimesel on mõtete ja harjumuste kogu ning kahtlus tekib siis, kui me puutume kokku uute kogemustega, millegi sellisega, mis on meie senisele süsteemile uus, võõras. Kuna inimesel on
temast keiser. 113. aastal ehitati tema auks Rooma 33 m kõrgune ja 200 m pikkuse reljeeflindiga võidusammas. 114. aastal pühendati talle Beneventiumis võidukaar. Traianuse tuhk olevat olnud maetud pjedestaali. 1589 valiti Traianuse sammas pjedestaaliks Peetrusele. Marcus Aurelius - ta oli Rooma keiser alates aastast 161. Ta oli pärit Hispaania päritolu senaatorite perekonnast. Ta pidas oma valitsemisaja jooksul palju sõdu. Sõjas markomannidega toimunud sündmusi on kujutatud Marcuse 30 m kõrguse samba reljeefidel Roomas. Sammas ehitati 180-196. Samba tipus asub Pauluse kuju. Oma elu lõpus hakkas Marcus Aurelius huvituma filosoofiast. "Iseendale". Talle püstitati ka ratsamonument. Kuju on aastast 165., on tehtud pronksist. On ainus säilunud antiikne pronksist ratsamonument. Praegu asub kuju Kapitooliumi muuseumis. 1998 - 1999 tehti kujust pronkskoopia. Aastal 1860 ühendatakse kaks Itaalia riiki. Selle esimeseks kuningaks saab Vittore Emanuele II. Tema
– vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad; vahendavad; – kaup on lõplikult hõivanud ühiskondliku elu. – kaup on lõplikult hõivanud ühiskondliku elu. Marcuse ja industriaalne ühiskond Marcuse ja industriaalne ühiskond • Ühiskonnakriitika. • Ühiskonnakriitika. • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist
tuuma. Teine tegeleb klassiühtsuse saavutamise võimalustega ja seda tuntakse hegemooniateooria nime all. Esmalt siis esimesest lähenemisest, mille esimeseks tähtsaks esindajaks tuleb Saksamaal alguse saanud Frankfurdi koolkonda Frankfurdi koolkond Frankfurdi Sotsiaaluuringute Instituut asutati vasakpoolsete intellektuaalide poolt 1923. aastal. Nimedest Theodor Adorno (1903-1970), Horkheimer (1895-1973) ja Herbert Marcuse (1898-1978). Selle eesmärgiks oli kapitalistlike ühiskondade sotsiaalsete vastuolude ja nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine ja kriitika. Peamine põhjus kriitikaks: marksistlik optimism töölisklassi ühtsusele ja peatsele sotsiaalsele revolutsioonile oli kõikuma löönud. Ühiskonna ratsionaalne läbipaistvus oli asendunud fasistliku ja tarbijaühiskonna loogikaga. Nende eesmärgiks oli majandusliku determineerituse pehmendamine
revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) · Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust · Haritlased peavad selle töölistest tekitama · Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, kus tööliste ekspluateerimine muutub rahvusvaheliseks. Inglismaa ekspluateerivad näiteks hiina töölisi Frankfurdi koolkond (kriitiline teooria) · Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Tehodor Adorno, Erich Fromm jt · Kapitalismi kriitika · 1960-ndate üliõpilasrahutused ja oli ka muid rahutusi, nt mustanahaliste rahutusi · Ratsionaalsuse kriitika Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida · Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks
Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika
klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria 15 Sissejuhatus sotsioloogiasse Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut emigreeruti USA-sse, seal saadi populaarseks 1960ndatel uusvasakpoolsete liikumise eesotsas. Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteaduste esmaseks ülesandeks pole mitte tõe väljaselgitamine, vaid inimeste elu paremaks muutmine – emantsipatsioon, inimeste vabastamine.
aitama, haritlased peavad selle töölises tekitama. Tema teine teooria on imperialism on kapitalismi viimane arengufaas, enne kapitalismi kukutamist, kus tööliste ekspluateerimine muutub rahvusvaheliseks. Lääne marksism tuntuim koolkond Frankfurdi koolkond (ka kriitiline teooria). Alustas tegevust 20-30ndatel. Mõjukamad autorid Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt. Seda koolkonda iseloomustas tugev kapitalismi kriitika. Seostatakse 1960-ndate üliõpilasrahutused. 11 Ratsionaalsuse kriitika arvasid, et valgustusajastul alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida. Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks.
Marxi edasiarendajad 20. sajandil o Vladimir Lenin (‘Mida teha?’, 1902) – proletariaadil on ideoloogiat vaja, muudab ideoloogia poliitilise võitluse osaks, o Antonio Gramsci (‘Vanglapäevikud’, 1929-1935) – hegemooniateooria. Kodanlik ideoloogia on nii hegemoniaalne, et mõjutab ka töölisklassi. Tema vastu aitab ainult poliitiline võitlus. o Frankfurdi koolkond (Herbert Marcuse, Jürgen Habermas) – tarbimis- ja massiühiskonna ideoloogia. Habermasi ‘Avalikkuse struktuurimuutus’ (1969), o Prantsuse semiootikud, eelkõige Michel Focault. Kuidas läbi keele ja mõistete muundumise luuakse võimusuhteid ja –institutsioone, o Eliit jääb alati valitsema masside üle. Totalitarismi kriitikud o Ideoloogia politiseerumine jõuab äärmuseni 20. sajandi 30. ja 40. aastatel, mil ilmuvad riiklikule
o Võime õppida, kaasa arvatud sotsiaalsete stiimulite eristamine ja püüda imiteerida nähtud käitumisviise. · ÕPPIMISVÕIME me vaatame, kuidas imik õpib ära mõned ema hääle aspktid isegi enne sündi, eristab ema häält võõra omast peale mõne päeva möödumist sünnist. Õpib eelistama sarnastele kuid moonutatud piltidele, nägudepilte. · IMITEERIMINE see on imiku õppimise oluline aspekt. Kaye ja Marcuse uurimistöö näitas, et sotsiaalsete stiimulite selge imiteerimine tekib 6-12 kuu vanuses. · IMIKU JA HOOLDAJA ROLLID täiskasvanul on väga oluline roll reageerida sobival viisil ja sobival ajal. Kaye nimetab seda tellinguteks ning võrdleb imikut õpipoisiga, kes õpib ekspertidelt sotsiaalse interaktsiooni ja suhtlemise ametit. · TEMPERAMENT: o Reaktiivne või negatiivne emotsionaalsus : ärritavus, halb tuju, järeleandmatus.
ülemvõim – kohtume loodusseaduste ülemvõimuga; sotsiaalsed piirid ühiskonnas – miski mis mõnuprintsiibi realiseerimist piirab nt ei saa seksuaaltungi rahuldada niisama lihtsalt. Mõnuprintsiip on midagi, mis on inimese jaoks juhtiv ja ähvardab tuua inimestele kannatusi. Siin tuleb mängu reaalsusprintsiip kui vastukaal – väldime ebameeldivat ja mittenauditavat. Võimaldab meil ellu jääda kuigi tegemist on sisuliselt repressiooniga ehk ihade allasurumisega. Herbert Marcuse käsitluses oli liiase repressiooniteooriat, ühiskond kehtestab ebaõiglased normid, mis inimesi häirivad ihade avaldumisel. Mõiste, mida ka Freud kasutab on tsivilisatsioon, see on miski, mis on inimühiskonnale eriomane. See on sündinud inimese kaitseks, on üles ehitatud reaalsusprintsiibile. Inimeksitentsi tippsaavutus on tegelikult inimloomuse vastane – päris tunge peitev. Freudi jaoks on see protsess ikkagi inimese ellujäämiseks vajalik.
see koloss kukutati pärast keiser nero võimult langemist. osaliselt on säilunud constantinuse koloss, is on tehtud 4. saj pKr. omapärane alaliik on ratsamonument. kreeklased neid ei teinud. ratsamonumente on tehtud vaid tähtsatest inimestest, parimine on säilunud marcus aureliuse ratsamonument, roomas. Marcus aurelius on omapärane keiser, kes tegelikult on filosoof. ta tõusis keisriks, kuna valitseval keisril polnud sobivat pärijat, seega lapsendas ta marcuse. marcus aurelius on kuulunud kreeka filosoofilisse stoikude koolonda. see oli antiikaajl üks mõjukamaid. neile oli oluline kohuse täitmine ning kohusetunne. esmalt tuli kindlaks teha põhiline ülesanne. marcus aureliuse kujust on rooma väljakul pronksist koopia. Monument säilis, kuna kristlased pidasid seda keiser constaninuse monumendiks. on kaasateinud suurimad sõjakäigud, teda on kujutatud ka hobusel mis on tõstnud ühe jala üles. rooma skulptorid on
Ameerika Kirjandus 30.01.13 Naturalism · France, Emile Zola · Put down his theory in 1879: Le Roman Experimental, attempt to explain the development of human society throuch biological laws · Outlook is deterministic, pessimistic, fatalistic (fate or biology) · Man as an animal-clever than other beasts, still explainable within the framework · Man is not a free agent, is govern by something · Unable to determine his own faith · Hereditary · Naturalists tried to apply in fiction the processes of natural sciences · Writers task is to record facts, systems of behaviour, living conditions, never revealing any natural unbiased (completely natural) · Point of view: amoral-outside the category of morality, neither good or bad · Naturalist find it absurd to blame the wicked. These criminals are doing what nature, environment, their unconscious tells them to do. Naturalists do not ...
tuuma. Teine tegeleb klassiühtsuse saavutamise võimalustega ja seda tuntakse hegemooniateooria nime all. Esmalt siis esimesest lähenemisest, mille esimeseks tähtsaks esindajaks tuleb Saksamaal alguse saanud Frankfurdi koolkonda Frankfurdi koolkond Frankfurdi Sotsiaaluuringute Instituut asutati vasakpoolsete intellektuaalide poolt 1923. aastal. Nimedest Theodor Adorno (1903-1970), Horkheimer (1895-1973) ja Herbert Marcuse (1898-1978). Selle eesmärgiks oli kapitalistlike ühiskondade sotsiaalsete vastuolude ja nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine ja kriitika. Peamine põhjus kriitikaks: marksistlik optimism töölisklassi ühtsusele ja peatsele sotsiaalsele revolutsioonile oli kõikuma löönud. Ühiskonna ratsionaalne läbipaistvus oli asendunud fasistliku ja tarbijaühiskonna loogikaga. Nende eesmärgiks oli majandusliku determineerituse pehmendamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
