§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
liigselt ühiskonda, kes pidi toime tulema järjest suuremate nõudmistega. Tööstus ja kaubandus Riigi tööstus allus täielikult sõjalistele huvidele. Sõjaväe varustamiseks nii rõivastuse kui ka suurtükkidega loodi hulgaliselt suuri manufaktuure. Toodangu maht küll kasvas oluliselt, tõstes Venemaa majandusnäitajatelt Euroopa suurriikide hulka, kuid vabale turule jõudis sellest väga vähe. Kõik kulus ära Venemaa sõjategevuse ja laevastiku üleval pidamiseks. Loodud manufaktuurid olid riigi kontrolli all. Riik värbas sinna ka tööjõudu. Kiirendamaks kogu seda protsessi, võttis Peeter I vastu sunnitöö kohustuse. Vältimaks tööliste põgenemist olid nad ahelatesse pandud, millest nad vabanesid alles pärast surma. Kõik tähtsamad kaubad, nagu viin, karusnahad, tubakas, olid riigi monopoli all, sellepärast ei toimunud ka ettevõtluse arengut. Riik reguleeris rangelt majandust, kehtestades tollikvoote, sisseveokeelde ja muid kauplemisega seotuid piiranguid
poolest. Kaubeldi kala, vilja, või , juustu, laevaehitusmaterjalide ja laeva ehitusvarustusega. Tugev ida ja lääne vaheline transiit kaubandus. Uudne ostu-müügi koht oli kaubabörs, kus sõlmiti tehingud näidiste põhjal. Krediidisüsteem, mis tähendas et kauba eest ei pidanud maksma kohe, vaid lepiti kokku tähtaeg. * Lõuna madalmaid iseloomustas arenenud manufaktuurtööstus. (Flandria ja Babant). Domineeris kalevitootmine, metallurgia. Edukad olid seebi-, õlle- jt manufaktuurid. Põllumajanduses mindi üle piimakarjapidamisele ja hobusekasvatusele. Hakati tööstusetarbeks kasvatama lina, humalat ja värvitaimi. Olulisel kohal olid ka majanduses trükikojad. Tööstuses muutused * Tootmise hulk kasvas, kuna tehnika arenes, mis võimaldas toota rohkem vähema ajaga. * Tekkisid suurmanufaktuurid, kus oli palju töölisi koos.
Tekitas ÜK kahesuguseid meeleolusid: 1. katk on jumalalt, meeleparandus, usklikumaks, 2. elult võtta, mis annab, elupõletamine. Talupeoga jaoks rendi hinnad tõusid, sest omanik tahtis sama raha, aga oli vähem inimesi. sissetulek vähenes. Ingl ja pra: ebavõrdsus pole piiblis kirjas, seejärel tuli talurahva ülestõusud 14. saj teisel poolel. Mõju oli kaudne, sest läeurp kaotati pärisorjus. Linnades hakkasid tekkima manufaktuurid 100200 töölist, suurettevõte. Seal hakati kastuama tööjaotust. Igal inimesel kindel protsess, töö viljakus suurenes. Töö tehakse käsitsi. Talupoegadest manufaktuuri käsitööline, erilist väljaõpet polnud vaja. Väljaõppinud töölised läksid panrkottttti, sest maufaktuuri kaup oli odavad. Osad välj, tööl. Hakkasid manufaktuure tegema. Riigid Tugeva keskvõimuga riigid olid ingl ja pra. Kuninga võim tugev, feodaalset killustatust polnud,
pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid aga Tlna, Narva, Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt peamist osa vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveos olid ülekaalus talurahvakaubad, sh sool, raud, tubakas, heeringas; aadli ja jõukama linnarahva tarvis ka luksuskaubad ja riie. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina paberivarik. XVIII saj teisel poolel hoogustus manufaktuuride rajamine.
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute- ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama.
· Tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild. b. Töönduse raskuspunkt(?) mõisates: · Toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk). · Seep, küünlad jm tarbekaubad. · Viinaköögid c. 17. saj. lood manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid: · Narvas vase- ja saeveski. · Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel) · Hiiumaal klaasimanfaktuur. d. 18. saj. rajati suuremad manufaktuurid väljaspool linnu: · Räpina paberivabrik (1736 vanim tänini tegutsev tööstusettevõte, mille töölised ja tooraine riidekalts tulid Venemaalt) · Põltsamaal klaasi-, hiljem peegli- ja portselanimanufaktuur. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal 1. Vastureformatsioon a. Koos Poola võimuga taastati Liivimaal katoliku kirik. b. Jesuiitide tegevus Tartus katoliikluse tugevdamiseks hariduse kaudu: · 1583 asutati gümnaasium.
1555. sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et ,,kelle maa, selle usk." 1) katoliiklikud riigid(Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa, Loode-Saksamaa) 2) protestantlikud riigid (Põhja- ja Kesk-Saksamaal ja blabla) Reformatsioon Sveitsis Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused kantonid. Need moodustasid Sveitsi Liidu. Metsakantonid piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatused, veinitootmine, käsitöö, kaubandus. Manufaktuurid, pangad. Kapitalistlike suhete arenemine. Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele. Johann Calvin sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja. ,,Ristiusu õpetus." Ettemääratuse õpetus. Osad määratud taevasse saamiseks, osad hukatusse. Usklikud vabastati nii kiriku
Tsunfti kord muutus aga veelgi karmimaks. Käsitööndusliku tootmise juures võib eristada kahte eri vormi: Käsitöölise töökoda Manufaktuur Töötavad meister, sellid, õpipoisid Töötavad palgatöölised Puudub tööjaotus Kehtib tööjaotus Meister tundis oma tööd Omanik ei pruukinud käsitööd tunda Töökoda asus reeglina linnas Manufaktuurid rajati esialgu linnadest välja, sest tsunfti reeglid keelasid nende rajamist linnadesse Reeglina müüdi oma kaupa kodulinnas Püüti leida kaubale turgu välismaal Tööd tehti käsitsi 12. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest. Nendeks tööndusharudeks olid näiteks: Ehitus telliselöövid ja lubjaahjud pea igas mõisas
autobiograafilises luuleraamatus keskaegseist kammitsaist - tärkas huvi · Esimene eurooplane, kes julges keskaja looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. järel filosoofilis-religioosset teemat Mis toimus selle ajal? käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles · Lagunes naturaalmajandus, laienes · Asus lõpuks elama Ravennasse tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, · Kirjutab "Jumaliku komöödia" viimase tekkisid esimesed manufaktuurid, avastati osa Ameerika (1492) · Teostab läbirääkimisi Veneetsia ja · Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Ravenna vahel Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze · Sureb malaariasse · Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult Teosed majanduslik võim vaid ka poliitiline võim
Vene impeerium 19. sajandil Territoriaalne ekspansioon Laienes Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvel Impeeriumi keskseks piirkonnaks Suur-Vene (Velikorossija) Valitsevaks usuks õigeusk Kaukaasia alistamine Kaukaasia sõjalis-strateegiliselt ning maavarade rikkuse poolest oluline piirkond Kaukaasia kristlikud rahvad- (grusiinlased, armeenlased) püüdsid leida venemaalt abi Türgi ja Iraani survele vastupanemiseks 18. saj lõpul Kesk-Kaukasusse tähtis tugipunkt- Vladikavkaz 19. saj alguseks alistas Venemaa Gruusia, Osseetia, Põhja-Azerbaidzaani ja Abhaasia, Gruusia alad ühendati eraldi kubermangudeks. Sõjad türgi ning iraaniga olid venemaale edukad ning kindlustasid veelgi impeeriumi positsioone vallutatud aladel. Kaasnes vägivaldne venestamis-ja kolooniapoliitika, mis tõi kaasa rahva visa vastupanuliikumise. Põhja-Kaukaasia mägirahvad alus...
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis..................................................................................................3 Ulrich Zwingli......................................................................................................................3 Johann Calvin.......................................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal...................................
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, k...
Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenist...
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Sajandi lõpu poole jälle Venemaa tugevnenud. Rootsi asus linnu kindlustama. Hakati ehitama suuri kindlusi e bastione. Paldiski, narva , tln. (ümber linna nelinurksed bastionid, mis pidid kindlustama linna).ei olnud siiski sõjaliselt eriti tähtsad. Põhjasõjas veidi kasulikud, kuid raisatud raha üldiselt. Rootsi ajal manufaktuuride rajamine. Suured kästitöö ettevõtted. Rootsi riigi ajal kadus vana tsunftikord, osa säilis, kuid manufaktuurid muutusid olulisemaks. Säilisid aga linnas keskaegsed raed 18. saj teise pooleni. Rootsi ajal veel oluline kultuur ja haridus. Eestlaste haridustase ja lugemis- ning kirjutamisoskus tugines Rootsi ajal tehtud muudatustele. Pärast reformatsiooni ei kinnistunud lutherlus siinsetel aladel. Rootsi riik oli aga täielikult lutherlik riik. Seega oli loogiline, kehtestati lutherlus ning kaotati katoliku usk Eestimaal 17 saj esimesel poolel, teisel poolel Liivimaal ja Saaremaal
Lõvi kõvaduse sümbol, kotkas lenduvuse sümbol jne. Aineid nimetati ka vastavalt: punane lõvi jne.. Alkeemia taandumine, iatrokeemia Renessansiaja keemia Algus umbes 15. sajand 17. sajand. Hiinlased tegid küll suuri avastusi, aga nad kunagi ei osanud neid piisavalt rakendada. Lääne Euroopas võeti need avastused kohe kasutusele laiemalt. Sai alguse suurem meresõit. Hakkasid tekkima manufaktuurid, toimus linnastumine. Toimus suur areng. Hakkasid levima epiteemiad (katk, koolera jmt). Vanad ravimismeetodid ei sobinud enam. Taas-avastati antiikaeg. 15. sajandi keskel leiutati trükipress, mis mõjutas tohutult palju kogu ühiskonda. Soodustas usulahkude teket. Varasematel aegadel anti oskused edasi suulise pärimusega ja neid hoiti suhteliselt saladuses. Saladused võisid kaotsi minna. Pärast trükikunsti tsunftid kaotsid oma elujõu.
arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk
· võttis kasutusele rea abinõusid, mis olid suunatud talupoegade olukorra parandamiseks · asutas kaubandusühinguid · aitas palju kaasa ka kauba- ja sõjalaevastiku arengule · Colbert'i ajal alustati kivisöe kaevandamist ja hakkas arenema metallurgiatööstus. Tema valitsemise ajal kujunes välja neli manufaktuuritüüpi: · a) riigimanufaktuurid vaiba-, gobelääni- ja laevaehitusmanufaktuuri; · b) kuninglikud manufaktuurid, mis olid valitsuse erilise hoolitsuse all. Neile anti riiklikke tellimusi, sageli oli neil mõne kauba tootmises ainuõigus; · c) privilegeeritud eramanufaktuurid, mis said riigilt maksusoodustusi, samuti ka laene; · d) privileegideta eramanufaktuurid nende tegevusse riik ei sekkunud, ei andnud ka laene. 10. Merkantilistide põhiseisukohad (3) · rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas); · tootmine on rikkuse loomise eeldus;
Linnandus, kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnade ja kaubanduse olukord halvenes. Teravili ja lina. *Eesti linnad jäid kaubatransiidi osas teistest riikidest kõrvale. *Tallinna raad jäid suurest poliitikast maha. *Rakvere ja Paide jäid ilma linnaõigustest. *Tartu laostus *Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunfikord.(erialased ühingud) *Tsunf EI peetud vajalikuks konkurentsi Ei kasutatud uut tehnoloogiat *17. sajandil rajati eestisse esimesed manufaktuurid.(Suured käsitöö ettevõtted)Töö hästi korraldatud ja tootlik. Paberi manufaktuurid, klaasikojad, tellisekojad, lubjaahjud Tartu ülikooli asutamine *Rootsi kuningas Gustaf Adolf II määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks Johan Skytte. *1630 Rajad Skytte Tartusse gümnaasiumi. *1632 muudeti gümnaasium kuninga ettekirjutusel Ülikooliks. *Ülikooli algne nimetus oli Academia Gustaviana. *Õppetöö toimus ladina keeles. *Ülikoolis võisid õppida kõik seisused. Rahva haridus
Sisse: sool (Portugalist, Hispaaniast) raud (Rootsist) tubakas, paber, luksuskaubad Talupoegadega kauplesid nö. talurahva kaupmehed. Igal talupojal oli oma sõbrakaupmees, kellega suheldi, osteti, müüdi enda ülejääke. Talurahva kaupmehed olid eesti päritolu (nt. Pulli Hans). Linnades eksisteeris tsunftikord, mis muutus veelgi rangemaks. Jälgiti, et need kaupmehed-käsitöölised, kes tsunfti ei kuulu, ei saaks tegeleda kaubandusega. Esimesed manufaktuurid tekkisid maale (tsunftikord takistas linna tekkimist). Nt. Hiiumaale tekkis Klaasi manufaktuur. Küsimused (õp.116-117): 1. Miks soovis Rootsi võim luteri usu kindlustamist Eesti- ja Liivimaal? Rootsist kujunes Euroopas protestantismi peamine tugijõud, mistõttu oli luteri kiriku toetamine osa Rootsi riiklikust poliitikast. Seepärast oli Rootsile tähtis ka talle kuuluva Eesti rahva pööramine luteri usku, et muuta Rootsi riik üheks suureks ja tugevaks tervikuks. 2
(vastandus kaks poliitikat: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660) Kuningas, kes elas sõjakäikudes • Sõditi Poolaga(1656 – 1660) ja Venemaaga(1658-1661). Sõja käigus on TARTU lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud Vähe jääb puudu et oleks sündinud Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk (Kadrioru loss) tekivad manufaktuurid (käsitöövabrikud) – tähtsamad lubja ja klaasi manufaktuurid. Samuti ehitusmaterjalid ja saeveskid 1632.a. asutati Tartu Ülikool, algse nimega Academia Gustaviana. Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf, kes hukkub kuu hiljem. 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selle tegevuse lõpetab. Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus.:
Veeti palju vilja välja. !7.sajand Eestist hakkas kujune Rootsi Viljariik, kuid idakaubandus langes, paljud eesti linnad jäid kiratsema. Mõned linnad kaotasid oma õigused. Kaup hakkas mujalt läbi liikuma. Tartu sellest kasu ei saanud ja sead ei muutnud isegi ülikooli asutamine. Ka Tallinna õitseng oli möödas. Narva tõus, hiilgeaeg. Narval läks nii hästi, et arutati ta muuta teiseks pealinnaks Stockholmi kõrval. Seal tsunftikord. Esimesed manufaktuurid. J. De la Gardie asutas sinna klaasimanufaktuuri. Kuna sõdu eriti polnud sai eesti üle oma kriisist. Rahvaarv kasvav loomulik ja mehaaniline iive. Palju sisserändeid. võeti üle sisserändajate kombed ja riietumise. 1656-1658 Vene-Rootsi sõda. Vene tahtis Eesti ala, kuid feilis ja sõlmiti 1661 Kärde rahu. Rootsi aja lõpuks oli ½ miljonit. Talupoegadele sunnimaisus. Rootsi aja alguses olid mõisnikud hästi lahked, sest oli vabu kohti sõdade tõttu,
Välja veeti ka planke, laudu, tõrva, need kõik laevaehituseks vajalikud materjalid. Siiski oli Eesti pigem transiitmaa, Venemaalt Lääne-Euroopasse lina, tehniline kanep. Sisse ja läbi Eesti Venemaale veeti soola, metalli, lisaks ka tubakas, kirjutuspaber. Käsitöölised olid linnades koondunud tsunftidesse, väljaspool tsunfti käsitööga tegelemine oli keelatud. RA-l toimus ka tsunftide sulgemine eestlaste eest, järelikult eestlane polnud enam ka linnakodanik. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Kuna linnades oli nende teke raskendatud tsunftide tõttu, siis tekkisid need eeskätt maale (väljaspoole linna piiri igaljuhul). Omalajal oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur. Olid ka telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid. Kirik Oli küll alanud reformatsioon, aga Liivi sõja tõttu osad alad Poola käes katoliikluse taastamine, Poola-Rootsi sõjas samuti keerukas luterlust juurutada, seetõttu luteri kiriku
VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhi...
-Sool, metall, tubakas, kirjutuspaber Käsitöölised *Olid linnades koondunud tsunftidesse *Väljaspool tsunfti oli käsitööga tegelemine keelatud -Müügiks, mitte oma tarbeks *Rootsi aja eestlasi tsunftidesse ei võetud -Ei olnud enam linnakodanik, tõrjutakse välja *Tallinnas Kanuti gild ja Oleviste gild -Kanuti oli madalam, Oleviste kõrgem käsitöö -Kanuti pandi kinni, Oleviste ei võtnud Kanuti liikmeid vastu *Rootsi ajal tekkisid esimesed manufaktuurid -Tsunftide tõttu oli raskendatud linnadesse tekkimine -Seega tekkisid maale või väljaspoole linnapiiri -Oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur -Valmistasid aknaklaasi, pudeleid, kausse *Maal olid ka telliselöövid -Valmistati telliseid *Olid lubjaahjud -Lubja valmistamiseks *Saeveskid -Plangud ja lauad, ka ekspordiks Kirik Rootsi ajal
Smolenski, Tsernigovi ja teisi alasid. 3. Inglismaa 1603. aastal sai Inglismaa kuningaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James I. Ta oli harjunud Soti absolutistliku kuningavõimuga ning ei arvestanud parlamendiga. Ta nägi endas monarhi, kes on Jumala poolt määratud. James I kehtestas parlamendi heakskiiduta makse ning müüs raha saamiseks monopoli õigusi, jättes paljud kaupmehed ja manufaktuurid ilma võimalusest tegutseda. James I ja parlamendi vaheline vaen kasvas ka sellega, et James I näis pooldavat Hispaaniat, keda aga parlament pidas Inglismaa peavaenlaseks. Charles I ajal suurenes parlamendi ja kuningavõimu vaheline vastasseis enamgi. Charles I kuulutas välja sundlaenu, kogudes makse, mida parlament polnud vastu võtnud. Parlament pidas vajalikuks kaitsta isiku-ja omandiõigusi ning võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, mille alusel ei tohi sundida elanikke makse maksma
Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada ja seal aeg-ajalt elada. Narva õitses. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad). Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 7.Iseloomusta talupoegade olukorda rootsi ajal? Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust, seetõttu oli pagemine võimalik ja mõisnikud ei saanud talupoegadele eriti suuri koormisi peale panna. Talupojad kandsid ja kasutasid isegi tulirelvi
Looduslike olude järgi jagunes veits metsakantoniteks ja linnakantoniteks. Metsakantonid Schwyz, Uri, Unterwald jt asusid raskesit läbipääsevate metsade vahel. Teede ja kaubanduse arenedes ei tasunud teravilja kasvatus seal enam ära, selle asemel tuli piimakarjakasvatus, mille pöhitoodanguks kujunes juust. Linnakantonites Zürichis, Baselis, Bernis jt jäi peamiseks maaviljelus. Olulised olid viinamarjakasvatus, veinitootmine, käsitöö, kaubandus, tekkisid manufaktuurid, pangad, rauamaagi kaevandamina. Kaubanduse, käsitöö ja manufaktuuride keskuseks sai Genf, tähtis oli ka Basel, kus esinesid paljud humanistid (Johannes Reuchlin, Rotterdami Erasmus), oli transiitkaubanduse sölmpunkt. Majanduses arenedesid jöudsalt kapitalistlikud suhted. Sveitslased olid töökad ning ei talunud katoliku kiriku kombeid, et vaimulikud vöisid ilmalikke mönusid nautida, pealegi kui rahvas pidi maksma makse ning kohustusi kandma. Hakati taotlema kirikumaade vöörandamist
Tema eeskujul asutati hiljem prantsuse moesalongid. Moemudeleid toodi Pariisi ka Viinist, endiselt õukonnarätsepalt. Inglismaal oli tekstiilide tootmine ja eksport plahvatuslikult arenenud, Prantsusmaa siiditoodang aga direktooriumiaegses kaoses langenud. Napoleon tõkestas inglise tekstiilide maaletoomise ja ka teistest maadest kalliste kaupade näit. india musliini sissetoomise. Prantsusmaal hakati tootma zakaarkangaid, edenesid manufaktuurid, Lyoni siiditööstus omandas ülemaailmse kuulsuse. Aastail 1800-1811 suurenes tööstuslik tekstiilitoodang kolmekordseks. Lihtne rõivastus kadus moepildist, kasutati võimalikult rohkesti luksuslikke kangaid. Ühe aastaga sai prantsuse õukonnast uuesti naistemoe looja. Õukonnarõivastus pidi keisri korralduse kohaselt olema väga luksuslik, õuedaamidel keelati kanda ühte kleiti kaks korda. Naisterõivastust mõjutas ampiir eriti tugevasti. Materjalid ja värvused
Lääne-Euroopas saab renessansist rääkida 15.-16. sajandil. Miks sai renessanss Põhja Itaaliast? · Põhja Itaalia oli toona Euroopa arenenuim piirkond. 1) Põhja Itaalias oli kiire majanduslik tõus, mis põhines eeskätt kaubandusel ( Veneetsia ja Genova) 2) Põhja Itaalias kogunes rikkus ja tekkis pangandus. Euroopa panganduskeskmeks saab pidada Firenze linna. Pangandus oli Medicite suguvõsa käes. 3) Põhja Itaalias arenes varakapitalistlik tootmine, tekkisid manufaktuurid * 14. sajandil vabanes talupoeg pärisorjusest, ta oli vaba ja võis liikuda ning temast kujuneski tööjõud manufaktuuridele. *Kujunesid välja omalaadsed suurettevõtted ( manufaktuurid ), kus eksisteeris tööjaotus. * Esmased ettevõtted tekkisid eeskätt tekstiilitööstuse vallas, sest nõudlus kalevi järgi kasvas Taheti oma jõukust näidata · spetsialistide palkamine ( arhitektid, skulptorid jne) · Spetsialistid arendasid kunsti ja teadust
Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Tekstiilikunst ja metallurgia Renessanss. Iseloomustus ja etapid. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj? Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta. Kaugkaubamajandusega arenes ka rahamajandus, pandi alus uusaegsele pangandusele. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj kultuur teravalt gootiaegsest? Eneseteadvus. Levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. 3. Mida tähendab sõna "renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähendab taassündi. See võeti kasutusele kuna kaua kestnud pimeduse aeg
Kaubandus: kauplemispõhimõtted jäid püsima, kaubandus koondunud võõramaalaste kätte, Narva kaubanduslinnaks, sisekaubanduses kaupmeeste arvu ülempiir Kaugkaubandus: peamine väljaveoartikkel oli teravili, maksud: tollimaks, kaup kaubandusega ei võinud aadlikud tegeleda; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud-rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud, levima olid hakanud muinasusu kombed.
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaa...
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri.
maalis lähenedes psühholoogilisest vaatenurgast, dramaatilisest ja hingelisest sügavusest. Armastas samuti kolmnurkkompositsiooni, lisaks barokile omast diagonaalset lähenemist) ning Verognese (maalid olid suurejoonelised, elurõõmsad ja dekoratiivsete kompositsioonidega (nt pidusöögid). Kuna ta armastas maalida tavalisi inimesi segamini piiblitegelastega, pälvis ta kirikutegelaste pahameele.) TUNNUSED Hakkab arenema kapitalism, linnakodakondsus, kaubandus, manufaktuurid, ilmalik elu. Selle aja inimesed olid uurijad, avastajad, teadmishimulised. Uuendused: · Gooti kiri asendub antiikkirjaga 15. saj. · Leiutati graafika paljundustehnika (puu- ja vaselõige, pühakute pildid, raamatud, mängukaartid) · Levis kirjaoskus tänu trükitud raamatutele · Haridusel oli humanistlik sisu (kultuuriusund, haridust said ka tüdrukud) · Kombeõpetus 16 saj, kahvel, 15. saj. taskurätt. · suureneb ilmalike hoonete osakaal
Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud...
mehed naised võrdsed kirjutas traktaadi "Meeltega tõestatud filosoofia" suunatud skolastika vastu võttis osa Hispaania võimu vastasest võitlusest §30 31 Reformatsioon Saksamaal 1. Saksa keisririik 15. saj lõpul 16. saj alguses - keiser Karl V (1519 1556) - keisrivõim nõrk - keiser valiti kuurvürstide poolt - Saksa Keisririigi majanduses arenes varakapitalism tekkisid manufaktuurid toodeti riiet, paberit, klaasnõusid hõbeda, raua ja vasekaevandused arenes kaubandus (vürtsid, Welserite perekond, panganduses perekond Fuggerid) - väliselt hiilgav katoliku kirik probleemides rikkus, toretsemine, lodevus 2. Martin Luther - Sündis 10.11.1483 Eislebenis - Saksa talupoeg - 1507 pühitseti augustiinlaste ordu preestriks
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias.........................
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
Dominiiklaste ordu oli see, kelle käes oli paljude ülikoolide juhtimine. Renessanss Ajaliselt 14. - 16. saj. Renessanss sai alguse Itaaliast. Humanism - Inimese väärtustamine, inimkeskne ilmalik maailmavaade. See vastandus kiriklikule maailmakäsitlusele. Itaalias oli tegemist tolleaja majanduslikult kõige arenenuma piirkonnaga. Majanduslik areng tugines ühelt poolt kaubandusele, teiselt poolt tugines majanduslik areng pangandusele. Tekkisid manufaktuurid, tsumftide asemel. Töökodades oli vähe tööjõudu, kuid manufaktuurides oli juba sadade kaupa töötajaid. Kindlasti eristab manufaktuuri ja käsitöölise koda see, et üks isik tegi ühe kauba otsast lõpuni. Manufaktuuris oli tööjaotus, käsitöölise kojas ei olnud. 1430.a. - Firenze linnas oli umbes 200 manufaktuuri, 200 manufaktuuris töötas kokku umbes 30000 inimest. Jõukad perekonnad toetasid kunsti ja teaduse arengut. Metseenid - Rahalised toetajad. Medici suguvõsa järgi tuli
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
· Säilis tsunftikord; · Tsunftikord - käsitööliste suhete korralduse süsteem feodaalajal; · Tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste liit; · Käsitöös tõrjuti eestlasi eemale nii, nagu ka kaubanduses; · Tsunftid muutusid suletumaks; · Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks; 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid · Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised; · Nt: Tallinnas Härjapea ojal Eesti esimene paberimanufaktuur; Hiiumaal klaasimanufaktuur; 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel · Kirikuhooned purustatud, rüüstatud; · Paljud kirikuõpetajad hukkunud; · Levima olid hakanud muinasusu kombed;
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...
laevad toimetati mere äärde jõe kaudu. Jacobi valitsemisaastate jooksul ehitati 120 laeva , osa neist võttis endale rajades enda sõja ja kaubalaevastiku aga suure osa müüs välisriikidele maha. Tarvis oli puid, ülestöötamine omandas ennenägematud mõõtmed, valmistati laevaehitusmaterjale, kõrval saadusena tõrvaajamine.Müüs metsa materjale ka euroopasse.Purjeriiet ja köise ja trosse , nii pandi käima purje valmistamise manufaktuurid ja köie omad, veel oli tarvis rauda Jacobi ajal rajatigi lisaks veel tervelt 17 rauasulatus manufaktuuri ja 5 vasesulatus manufaktuuri. Jacob ostis raua ja vasemaagi leiukohti rootsist ja taanist, hakkas neid sissevedama töötles kohapeal ümber ja valmis asjad müüs euroopas hea raha eest maha. Sõjalaevad vajasid ka relvastus, panid ööle suurtüki valamiskohad, püssirohu veskid, osa toodangust veeti jälle välja.Hertsogi riigikassasse laekusid aina kopsakamad summad
teotööd ja seal nad vabaks ei saanud. Keskaja lõpupoole hakkas osa kaupmehi hankima tulu käsitööst. Nad ostsid kokku lambavilla ja andsid selle talupoegadele, kes valmistasid villast lõnga ja lõngast riiet. Toodang kuulus aga kaupmehele, kes müüs selle kasudega maha. Ka talupoeg sai oma töö eest tasu. Osa talupoegi muutusid palgatöölisteks ja neist tekkisid palgatööl põhinevad käsitööettevõtted ehk manufaktuurid. Kõik see tõi kaasa muutuse keskajal kujunenud suhtumise rahasse. Itaalias ja Madalmaades ostsid kaupmehed villa ja müüsid oma valmis kaupa üle kogu Euroopa. See arenes ka edasi teistesse Euroopa maadesse. Keskaja lõpul hakkasid Madalmaade ja Itaalia kaupmehed Inglismaalt villa ostma. Lambakasvatus muutus tulusaks ja feodaalid ajasid talupojad maalt välja ning tekitasid karjamaad. Kuna need piirati tavaliselt taraga, hakati kõike seda nimetama tarastamiseks
Töönduse areng: Püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed varustasid linna või küla töömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks industrialiseerimisele. Rakendati traditsioonilisi energiaallikaid. Manufaktuurid kui tööstusliku arengu tupiktee: Rajati nii riigi kui ka eraettevõttel, mille teke jääb 17. sajandisse. Ebaprofessionaalne tööjõud, algeline tööjaotus ning riiklikud privileegid, mis nõrgendasid seotust turuga, ei suutnud manufaktuurid toota kvaliteetselt võrreldes tsunftitootmisega. Samuti puudus töölistel otsene vastutus. Manufaktuuritööndus käis alla. Peamised energiaallikad: 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
