•Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng - Oln, Narva, Tartu, Pärnu, Kuressaare – linnaõigusega linnad – teiste taandareng - Tallinn, Narva – laolinnad – teiste taandareng - Narva arendamine •Kaubandus - sissevedu, nt sool, heeringas jt. - väljavedu, nt vili, liha jt. - talurahvakaubandus - mõisnikel keeld talupoegade kaupu linna viia •Käsitöö - gildid ja tsunftid - 17. saj. manufaktuurid, nt viljaveskid, saeveskid •Forseliuse seminar - 1684 Tartu Piiskopmõisas seminar külakoolide õpetajatele - lugemine, laulmine jne - 2 aastat õppeaega - 1668 Forselius uppus
Ajalugu Rootsi ülemvõimu kehtestamine Eestis: See võttis aega üle 80 aasta (toimus järk-järgult). · 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 163...
Globaliseerumine on tervet maailma haarav maj. ja kultuuriliste sidemete laienemine ja tihenemine, mis saab teoks tänu kaasaegsetele side ja transpordivahenditele. Mõõdetakse glob.indeksiga (koosneb kodanike kontaktid välismaaga lähtuvalt rah.vahelistest reisidest ja kaupade vahetuse hulgast ja kaugekõnede arvust). Tihe konkurents > odavad ja kvaliteetsed kaubad Suretatakse välja väikeettevõtted Tehnoloogia kiire areng Väh.arenenud riigid ei suuda kallist tehnoloogiat osta või ise arendada Võimalus investeerida üle ilma Ebastabiilsetesse riikidesse ei investeerita Raha ja inimeste vaba liikumine Kuritegevuse kasv Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade häv...
Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond vähemarenenud põhjariigid. Infoühiskond rohkemarenenud põhjariigid. Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) i
Kui varem osalesid kaubanduses ka väiksemad sisemaa linnad, siis nüüd koondus kauplemine sadamalinnadesse. Eriti hästi läks Narval, mis jäi mitmele tähtsale kaubateele. Riigivõim hakkas nüüdsest linnadele ettekirjutisi tegema ning neid üldriiklikele huvidele allutama. Traditsioonilised linnaõiguseid jäid alles vaid Tallinnale. Kaubanduse kõrval tegelesid linnaelanikud siiani käsitööga, kuid käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks said manufaktuurid, mis tolle aja mõistes olid suurettevõtted. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks sai Narva. Narva osatähtsus aina kasvas ning endiste hansalinnade olukord halvenes. Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Talurahva harimise eesmärgil asutas Bengt Gottfried Forselius Piiskopimõisa seminari. Seal õpetas
1668 kinnitati seda veelkord toimus ka mõisade redutseerimine Talupojad: 1) mõisatalupojad 2) eratalupojad Riigi mõistes seati sisse vakuraamatud, kus olid kirjas talupoegade kohustused ja neid ei tohtinud muuta. Esimest korda seati sisse ka nö. Politseiametnikud, keda nimetati kreisifoogtideks. Eesti ala kandis Rootsi kuningriigis tinglikku nime. Rootsi Kunngriigi viljaait.Talupoja koormised olid sellised, et ta sai ka ise hakkama. Tööstuse areng, esimesed manufaktuurid, kus oli ka mehaniseeritud lubja ja tellise tööstus. Esimene uus ettevõte oli klaasikoda. (esimene Hiiumaa Hüti klaasikoda, tehti pudeleid, klaase ning aknaklaase) Hulk manufaktuure rajati Narva : · lina ja kanepi tööstuse manufaktuur. Lina toodi Venemaalt · vaseveskid. Toorvasest: 1) vaseplekk 2) vaseplaadid · suur hulk saeveskeid. Inglismaalt toodi. Tehti planke aga ka laudu 1664 hakati Tallinnas kaltsudest tootma paberit 1695-1697 suur näljahäda
kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi leebem, kuna kardeti neid kaotada (sellest sõltus mõisniku sissetulek). Algselt said nad isegi relva kanda. Rootsi võimu kindlustudes raskenes
Eesti Rootsi riigi koosseisus Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 280 000 inimest. Valdav osa neist olid eestlased. 1620. a langes Eesti talurahva arv saja tuhandeni. Enamik olid eestlased kuid leidus ka venelasi,poolakaid,soomlasi, sakslasi ja leedukaid. Põhja Eestis ka hollandlasi ning sotlasi. Sõjaolud tekitasid suure rahvaste liikumise rikkamatesse piirkondadesse. Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmevälja...
välismaalt tulevate laevadele suured maksud. Kaubandusühingud, riikliku garantiiga ja erakapitaliga kompanii (Ida-India kompanii). Colbert tegutses 17. saj Prantusmaal, maailma riik oli sel ajal Holland, Colbert soovis seda olukorda päästa. 4) Vene merkantilismi tähtsaimaks erisuseks on see, et ta ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhete arenemise peamiseks takistuseks (Pärisorjus e. sunnimaisus takistas) Vene manufaktuurid kasutasid pärisorje töölistena aga Lääne-Euroopas kasutasid palgatöölisi. Kui Lääne-Euroopas lammjutas merkantilism feodalismi siis Venemaal sulasid need kokku. 5) Adam Smith näiteks väidab oma raamatus „Rahvaste rikkus“, et riigi jõukus ei kasva mitte selle kaudu, kui palju kulda ja hõbedat riik omab, vaid selle kaudu kui palju on riigil kapitali ja kui palju kaupu on tal võimalik osta. Tema arvates võib merkantilism viia inflatsioonini
LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE ÜMBRUSES SÖEAJASTU KESTIS 20. SAJANDINI INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDA SUURTE VAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE HEJd 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES
suhkurt, kohvi ja teed. 7. Käsitöö ja sisekaubandus. Endiselt säilis tsunftikord. Järjest rohkem läksid käsitöö alad sakslaste kätte, mille tulemusena toimus illegaalne töötamine. Illegaalselt töötavaid inimesi nim. tsunftijänesteks. Tsunftid tegutsesid paljudes valdkondades N: maalrina, lihunikuna, pagarina, kingsepana jne. Järjest rohkem läks moodi manufaktuurid. Manufaktuur oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised.Ühesõnaga ei piiratud enam tootmist. 1736a rajati Võhandu jõele Räpina mõisa paberivabrik. Mis oma hiilgeaegadel valmistas ka rahapaberit. See on siis siiani säilinud manufaktuur ja kannab nimetust Räpina paberivabrik. Sisekaubandus: Kehtis siis sõbrakaubanduse põhimõte igal talupojal oli
saj lõpus, esimesed 16.saj lõpp Harju, Järva ja Virumaa) 1721 Uusikaupungi rahu Eesti alad Venemaale talurahvakoolid, Tartu Ülikool 1632, Uus 18.saj algus Liivimaa kubermangu Eesti osa (Lõuna-Eesti Testament Lõuna-Eesti murdesse, esimesed Saare, Pärnu ja Tartumaa) manufaktuurid, reduktsioon (mõisate riigistamine), pärisorjuse kehtestamine, baroki algus, valdav luterlus, forseliuse seminar
15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks, rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid Arhangelski sadam 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Kõrgelt hinnatud, moodustas tavaliselt Tallinna väljaveost 19. Manufaktuurid Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg Põhjuseks oli väga halb ilmastik, mis ei lasknud viljal kasvada ning tulemuseks oli 70 000- 75 000 ehk 20% rahvastiku surm. 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse - Õpetas välja koolmeistreid 2. Heinrich Stahl - koostas esimese eesti keele grammatika 3. Johann Hornung - avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes kirja
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
RENESSANSS. ISELOOMUSTUS JA ETAPID. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj.? Mitmetesse linnadesse tekkisid manufaktuurid,arenes rahamajandus ja kaubavahetus. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj. kultuur teravalt gootiaegsest? 3. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? Humnanismi veendumus on see, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng.Ei olnud enam tähtis inimese päritolu, vaid tema isiklikud omadused(tarkus,ilu,julgus) 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsesetest iseloomustas seda kõige
kaotasid kõik Rootsi ajal saadud kergendused Kaubandus, tööndus, käsitöö 18. saj keskpaigas hakkas kaubandus elvanema → merekaubandus, tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi sadama kaubakäivet väljaveos endiselt vili, mesamaterjal, lina ja kanep sisseveos: sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie Räpina paberivabrik, mitmed manufaktuurid linnakäsitöölistel keskaegne tsunftikord 28. Eesti 18. saj teisel poolel Katariina II Balti pol taotles piirimaade privileegide kaotmist ja allumist keisrivõimule välisjõud ei ohustanud Vm-d George Browne – kindralkuberner – püüd talurahva olukorda kergendada, harida Asehalduskorra kehtestamine keisrinna lubas mõisad pärusomandiks muuta 1783 uus halduskorraldus
nii öelda "Rootsi viljaait". See pidi muidugi tähendama seda, et Eestis olid väga viljakad mullad ning töökad inimesed, kes sellega tegelesid. Peale selle käisid nii Ida kui ka Hansa kaubandus alla. Üks väga huvitav näitaja Rootsi ajast on see, et Narva hakkas jõudsalt arenema(mida küll ei saa öelda tänapäeva Narva kohta) ning sellest Eesti linnast taheti teha isegi Rootsi riigi teine pealinn, kus kuningas elaks igal neljadal aastal. Peale selle hakkasid tekkima ka manufaktuurid ning esimene neist tehti Hiiumaale,kus valmistati klaasi ja peeglit. Järelikult olid inimestel kogu aeg käed ja jalad tööd täis. Väga suured muudatused toimusid ka usuelus, mis ei meeldinud eestlastele just väga palju. Rootsi riik asus väga aktiivselt talupoegadele luterluse põhitõdesid tutvustama. Jumalateenistusi hakati pidama nüüdsest eesti keeles, mis oli väga hea võrreldes varasemaga kui neid peeti ainult ladina keeles ja talupojad ei saanudki aru, millest seal kõneldi
RENESSANSS ISELOOMUSTUS JA ETAPID Linnakultuuri edenemine Itaalias. 15saj. toimusid itaalia kunstis suured muutused. Keisrite ja paavstide vahelduva eduga toimunud võitlus oli aidanud Põhja-itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölastel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Kaugkaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Renessanssi ajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Kogu keskaja vältel oli Euroopas ja eriti Itaalias mingil määral tuntud ja kasutatud antiikaja kultuuripärandit, kuid
Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku Kodusõda. Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena n...
Rootsi aeg Eestis Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks ühe arvamuse kohaselt peetakse aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla. Teise arvamuse järgi aga aastat 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu. Kolmandaks arvatakse, et Rootsi aja lõpetas Põhjasõda. Rootsi ajal valitsesid Eestimaal kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg, mis kestis peaaegu 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju uusi muutusi. Tähtsamateks neist olid kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse väljakujunemine. Eestikeelne kirjasõna 1637. aastal koostas Heinrich Stahl, kes oli Tallinna Toomkiriku õ...
, Tööstuspöörde (tinglik) definitsioon: tööstusrevolutsioon toimub, oli vähemalt 300 aakrit 1a = 4048 m2 kui tsunftikäsitöö ja manufaktuurid asenduvad vabrikutööstusega, Kokkuvõttes oli tarastamine majanduslikus mõttes efektiivne, sest kadus maa killustatus, maa sai kindla omaniku ja seda hakati kus suurem osa tootmisest on mehhaniseeritud. Vabriku erinevus , efektiivsemalt kasutama. Tarastamine s
Puritanism, Puritaanid inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest (rituaalid, jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi, usklik, askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust
kättesaadavamad ning raudteede ja sadamate ümbrusesse tekkisid asulad c) meditsiini arengut röntgenitoru leiutamine, sest tänu sellele paranes meditsiini areng, inimeste terviseprobleemide põhjused avastati ning oli võimalik määrata õige ravi Põhjenda oma valikut. 15. Selgita: tööstuslik pööre üleminek käsitsi töölt masinatööle, mis tähendab seda, et manufaktuurid asendati vabrikutega manufaktuur ettevõte, kus oli olemas tööjaotus ning töölistele maksti palka, tööd tehti käsitsi vabrik ettevõte, kus oli olemas tööjaotus ning töölistele maksti palka, tööd tehti masinatega proletariaat - palgatööline kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele industrialiseeirmine suur tööstuse arendamine
Raina Rahnel 06.06.2009 11e Kodune kontrolltöö nr.1 Eel- ja vararenessanss 1. Millised suured muudatused toimusid Itaalia linnades (majanduses, poliitilises- ja kultuurielus 15. sajandil?) Itaalia ei old enam ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Saksa- Rooma keisrid üritasid võimu enda käes hoida ja olid tihti sunnitud ka paavstidega võitlema. Tänu sellele suutsid Põhja- Itaalia rikkad linnad saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Veneetsia ja Genova rikkuste peamiseks allikaks oli kaubandus, idamaiste või omavalmistatud luksuskaupade vahendamine Euroopasse. Tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Selle tagajärjel arenes rahamajandus ja Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid omapärased linnriigid. Mindi gootikalt üle renessansile. 2. Mida tähendab sõ...
Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud teravili, see moodustas Tallinna väljaveost tavaliselt 2/3 ja mõningatel aastatel isegi kuni 85%. Teine tähtis kaup oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt nagu ka väljaveetav kanep. Sisseveod oli tähtsaim kaup sool. Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus karmimaks ning neid tekkis veelgi juurde. Teiseks käsitöönduse vormiks olid manufaktuurid ehk selle aja mõistes suurettevõtted, näiteks telliselöövid ja lubjaahjud. Manufaktuuride põhikeskuseks oli Narva. Rootsi aeg edendas Eesti kultuuri. Pandi alus Eesti kirjakeele- ja haridussüsteemile. B.G Forselius asutas Piiskopmõisa seminari, mille eesmärgiks oli koolitada koolmeistreid, et need omakorda hariksid talurahvast. Samuti asutati 1632. aastal Tartu Ülikool. H.Stahl koostas 1637. aastal eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele
Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Oli veel abitegu. 16951697 oli Suur Nälg. ·Linnad ja kaubandus aktiivne majandustegevus oli pea ainult sadamalinnadel. Hansalinnad käisid alla. Kaubanduse poolest paistsid silma Narva (tähtis Venemaa kaubanduses) ja Tallinn (peamine vilja väljaveo sadam). Tähtsuselt langesid Viljandi, Pärnu ja Tartu. Linnarahvastiku osakaal oli umbes 7%. Hakkasid tekkima manufaktuurid, mis võimaldasid tööjaotuse. ·Luteri kirik Eestis hakati tegelema jälle vanade kommetega. Kirik võttis eesmärgiks nendega võitlemise ja oma positsiooni kindlustamise. Eestija Liivimaal oli kirikuvalitsus e. konsistoorium. Luteri usk muutus valitsevaks usuks. ·Rahvaharidus peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684 asutati seminar, mille õpetajaks oli Forselius. 1687 otsustati, et igas kihelkonnas peab
a sätestati, et talupoeg oli pärisori, talupoja maa ja vara kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha tööd ja selle suurus polnud määratletud. Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale mitte riigile. Põhiline vorm oli merekaubandus, sellega seoses tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveokeelud. Kodumaine tööndus langes. Peamiselt veati välja vilja ja sisse soola. Tekkisid manufaktuurid, üks vanimatest oli Räpina paberivabrik ja Põltsamaa portselanivabrik, samuti Krenholm Narvas. 6. Katariina II Balti poliitika Paldiski ja Võru said linnadeks. Katariina II püüdis tühistada Balti erikorda. Vene impeerium pidi alluma ühele keskvalitsusele, see tähendab, et pidid puuduma priviligeeritud alad. Katariina II poliitikat Eestis ajas George Browne. 7. George Browne tähtsus
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust, b) riigivalitsemises, c) sõjaväekorralduses, d) majanduses, e) kultuuris? a) Riigivõim jagamatu/valitseja ainuõiguslik riigivõim teostaja b)tekkis piiramatu kuningavõim c) palgasõjavägi muutus alaliseks armeeks, sõjaväekohustus. Strateegia - kurnamissõda, õpetus sõjast. Taktika - joontaktika, õpetus lahingust. d) rahvamajandus, merkantelism e) klassitsim kindlate reeglitega Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. Manufaktuurid - tööstuste toetamine, töö tootlikuse kasvatamine, kaubanduse arendamine(tollid, sisekaubandus, väliskaubandus, kaugkaubands) Müüa rohkem, kui osta. Väärismetallid Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kumm...
Kardinal Richelieu Prantsusmaa peaminister, tema võttis üle kõik riigiasjad ja tema kätte koondus kogu võim Louis XIV Prantsusmaa päikesekuningas, loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas. Jules Mazarin Louis XIV minister, pärit Itaaliast, kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse Jean Baptiste Colbert rahanduse peakontrolör Louis XIV ajal, loetakse merkantilistliku majanduspoliitika silmapaistvamaks esindajaks, koostas 1. riigieelarve , manufaktuurid, kolonisatsioon Louis XV Louis XIV pojapoeg. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Tema ajal kritiseeriti absolutismi üha teravamalt markii de Pompadour Louis XV armuke, suure võimuga James I Sotimaa kuningas, kes asus Inglismaa troonile pärsat Elisabeth I Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta Charles I- James I poeg, läks maksude kogumisel parlamendist mööda, saatis laiali parlamendi (hiljem kutsus
1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15. saj Madalmaades, Itaalias, väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid, nn 2. tehnoloogiline murrang – aurumasin, kivisüsi, vabrikud 2.Hilisindustriaalne: nn 3. tehnoloogiline murrang, sissepõlemismootoriga auto, nafta, teras, mineraalväetised, telefonside, lennnuk, raadio 3.Postindustriaalne tootmisviis, esineb Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, omadused: 1.levinud väga suurtes inimgruppides 2.esineb väga hästi arenenud rahvusv. Geograafiline tööjaotus 3.info kiire levik
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mis kestis aastatel 1561-1710, kuigi selle algus ja lõpp on vaieldav. Selle aja vältel kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille tulemusel jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Lisaks Rootsi, Vene ja Poola võimudele leidus siin ka Taani ja Saksa esindajad. Käesolevas arutluses on küsitluse all, kas vanarahva ütluse kohaselt oli see aeg „Vana hea Rootsi aeg“ või hoopis vastupidi. Kui võrrelda Rootsi aega Saksa või Vene ajaga, siis enamasti meenutatakse Rootsi aega pigem hea ajana, kuigi see periood algas ja lõppes sõdadega, milles kannatasid eelkõige eestlased. Rootsi aja keskpaigal suurenes rahvaarv märgatavalt. Näiteks toimus sisseränne Poolast, Rootsist, Venemaalt ja Soomest ning pikk rahuaeg soodustas sündimust. Siiski sõdade, näljahäda ja katku tõttu oli eestlaste suremus üpriski ...
tulirelvad. Uute relvade mõju oli ambivalentne: tugevdati rüütlite relvastust (raudrüü), millega kaasnes rüütlite kohmakus; suurenes palgaliste jalaväelaste osakaal sõjaväes, kes olid varustatud tulirelvade/laskerelvade ja/võ piikidega. Seeläbi kaotas tähtsust rüütliseisus. Maaomand hakkas kuuluma konkreetse isiku kätte ning maa muutus võõrandatavaks ja äritehingute objektiks. Linnades muutus rangemaks tsunftikord, seoses turgude algse kahanemisega. Seeläbi tekkisid manufaktuurid linnast välja. Manufaktuurid arenesid välja külakäsitööst. Manufaktuurid arenesid eeskätt Flandria ja Põhja-Itaalias. Kujunesid välja kaubandussuguvõsad (Medicid). Villatootmise suurenemine Inglismaal tõi kaasa tarastamise e talupoegade maalt äraajamine. Inglismaal ja Prantsusmaal kindlustus kuningavõim, kujunes absoluutne monarhia. Nende riikide vahel toimus Saja- aastane sõda (1337 – 1453). Sõja alguses oli edukam Inglismaa, kuid lõppkokkuvõttes võitis sõda Prantsusmaa,
Hiljem saab alguse maavarade kaevandamine. Industriaalühiskond: Tekkis linnastumine ehk urbaniseerumine.Perekonnad muutusid väiksemateks, nüüd kuulus perre isa ema ja palju lapsi. Isa oli perepea ja tal oli õigus otsustada nii naise kui laste üle.Tööstusühiskond, mille peamiseks tegevuseks tööstuslike toodete tootmine.Areng oli väga kiire. Algul olid lihtsad käsitöölised ja kõik tehti käsitsi, mis oli aeglane ja kulukas. Hiljem aga tekkisid tsunftid, manufaktuurid, vabrikud, suured tööstused, töömaht suurenes ja ka kiiremini valmisid tooted.Tekkisid pankurid, kaupmehed, töösturid.Riigikorraks oli parlamentaarne monarhia.Rohkemalt hakati tegelema toomise ja teenindusega.Kaevandatakse ja kasutatakse palju maavarasid. Energia saamiseks hakatakse kasutama suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. Tooraineksolid peamiselt metallimaagid .Õhu saastumine fossiilsete kütuste laialdase kasutusega.Jäätmete teke ning nende keskkonnakahjulik ladustamine
16. Teotöö, kuidas jaguneb? talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. See jagunes rakmeteoks ja jalateoks. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid? Arhangeleski sadam, Narva sadam, Pärnu sadam, Haapsalu sadam, Kuressaare sadam. 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Lääne-Euroopa majanduse elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajaduse toiduainetele. 19. Manufaktuurid. Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Vanimad on telliselöövid ja lubjaahjud. Põhikeskuseks oli Narva. 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg. Kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis. Ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. Ei saanud teha heina, suvivilja hävitas sügisel varane külm. 1697 aasta kevadel sulas asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka neis varitses näljasurm
· Uued kaubateed (Eesti jäi nendest teedest kõrvale) · Rootsi riigivõimu ettekirjutised: Tallinn säilitas oma positsiooni ; Narva osatähtsuse tõus, soov saada Rootsi riigi teiseks pealinnaks ; Tartu, Pärnu, Viljandi osatähtsuse langus. KÄSITÖÖNDUS 17. Millised oli linna elanike peamised tegevusalad? Käsitöö ja kaubandus. 18. Nimeta käsitöönduslikud tootmisvormid. Tsunftid ja manufaktuurid. SUUR NÄLJAHÄDA 19. Millal oli Suur nälg ja mis selle põhjustas? Suur nälg oli 1695-1697. Selle peamiseks põhjustajaks olid ilmastikuolud. 20% rahvast hukkus. LUTERI KIRIK EESTIS 20. Kuidas suudeti luteri kirik viia kindlale alusele? · Loodi luteri kiriku valitsus; · vaimulike ette valiti kindral Superindendent; võimu piirid suured; · suhtuti eitavalt teistesse usuvooludesse; · takistati õppima asumist teistesse ülikoolidesse.
-) Vale Vana-Liivimaa adelkond = ordu aladelt. Õige = Taani ja piiskopkondade aladelt. -) Vale Jungingeni armukirjaga nõrgenes vasallide seisund. Õige = tugevnes. -) Õige Eesti linnad said jõukaks vahendades kaubandust Venemaaga. -) Vale 1421, kui tulid Maapäevad, lõppesid vastuolud ja sõjad Vana-Liivimaa riikide vahel. -) Vale Mõõgavendade ordu tegutses kuni Liivi sõjani. * Lääne-Euroopas hakkasid tekkima manufaktuurid, linnaelanike arv Lääne-Euroopas kasvas koos vajadusega teravilja järele, vasallid asusid elama Vanal Liivimaal maale, kus rajati mõisapõllud. Kehtestati ka teotöö ehk teorent (lisaks sellele põllule, mida talupojad rentisid, pidid nad ka kohustuslikus korras tegema tööd vasallide põldudel) ja ka sunnismaisus ehk talupojad ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada (teotööd olid kurnavad ning talupojad hakkasid püüdma põgeneda). * Mõisted:
odavamaks ja kättesaadavamaks. See võimaldas hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. 6. Millist kasu said raharendile üleminekul talupojad, millist kasu feodaal ehk maaomanik? Talupoegadel tekkis huvi rohkem toota ja võimalus raha koguda. Feodaalid hakkasid lubama talupoegadel end pärisorjusest vabaks osta. Feodaalid ei pidanud enam talupoegi mõisatööle sundima ning said talupoegadelt raharenti. 7. Mille poolest erinesid manufaktuurid varasematest käsitööettevõtetest? Manufaktuurides põhinesid palgatööl ning mõnigi kord koondas peremees oma töötajad ühte kohta. 8. Miks sai keskaja lõpul Põhja-Itaaliast Euroopa arenenuim piirkond? Seal tekkisid iseseisvad, sõltumatud linnriigid, kaubandus arenes, Idamaade ja Bütsantsiga olid head suhted ning arenes ka rahamajandus 9. Millised muutused toimusid keskaja lõpul inimeste maailmavaadetes
REFORMATSIOON Kitsam tähendus: usupuhastus (ristiusu puhastamine sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ja täiendustest ning tagasipöördumine piiblil põhineva algse õpetuse juurde.) Laiem tähendus: ühiskonnas toimunud muutused, mis kaasnesid usupuhastusega (valitsuses, majanduses, poliitikas). Miks algas reformatsioon katoliku kiriku vastu? Põhjused: · Katoliku kiriku moraalse prestiizi langus (vaimulikud ei elanud vastavalt nõuetele, vaid elasid küllaltki ilmalikku elu. Nende jaoks oluline rikkus, ei peetud kinni tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile, kuid nende kultuuriliste ambitsioonide rahuldamine nõudis palju raha. Nt taheti ümber ehitada erinevaid kirkuid, tah...
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...
Euroopa territoorium suurenes 13.saj-1204.a vallutasid ristisõdijad kasutavad hiljem Petrarca ja Shakespeare oma loomingus. Tekib ka Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli. rüütliromaan seda kirjutatakse algselt eepostega paralleelselt ja 13.saj tekib uue keskklassina kodanlus. Käsitööliste (ka muusikute) isegi eposte tegelased võisid esineda nendes romaanides. Esimesed gildid, esimesed manufaktuurid. Euroopas tõusevad esirinda Itaalia sellised romaanid olid ajalookroonikute kirjutatud ja käsitlesid ja Madalmaad, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa on haaratud 100- ajaloolisi sündmusi. 12.saj hakati romaane kirjutama värsivormis. aastasesse sõtta (1337-1453), mis avaldab nende maade majandusele 13.saj juba proosana. ja seega kogu kultuurile laastavat mõju. Inglismaa kaotas sõja ja jäi V draamateosed muusikaajaloost tuntud liturgiline draama ja
rahvastik → kartulikasvatus leevendas näljahäda → rahvaarv kasvas kiiresti → kõrge laste suremus → suurim linn oli London perekond → abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust → rohkem mehi hakkas töötama väljaspool kodu → naised kodus jäid meestest veelgi suuremasse majanduslikku sõltuvusse seisuslik olukord → keskajast pärit korraldus jäi püsima → kodanluse esile kerkimine majandus → manufaktuurid → oluline oli tõkestada raha väljavoolu riigist kommunikatsioon → postiteenistus ja ajakirjad → maailmapilt suureneb → informatsiooni edastamine ja tarbimine suureneb Põhja-Ameerika iseseisvussõda 4.juuli 1776. aasta 1. Briti väeosad 2. Põhja-Ameerika konstinentaalarmee sõjalaevastik + prantslastest ja hispaanlastest liitlased Pariisi rahuleping 1783. aastal → Lõplik rahuleping
vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid. Mitu vallutussõda: Madalmaad, Saksamaa, Lille'i linn. Mazarin kardinal, pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour. Teater, peod, vahvad asjad. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus."
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...
KOTZEBUE eesti balti sakslane, kes tapeti sidemete tõttu vene tsaariga, mis sai ka ajendiks sakslaste üliõpilaste ( Saksamaal) repressioonideks. BISMARC Preisi valitsuse juht, koos kuningaga viis läbi sõjaväereformi ja juhtis riigi eelarvet. Tema siht muuta riik suureks ja võimsaks sõjalise jõuga. FRIDERICH WILHELM I Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, sõdurkuningas, suure armee looja, marsisamm, garnisonide tekkimine, üldine koolikohustus, manufaktuurid. FRIEDRICH II Vana Fritz, suhtus eitavalt parlamenti ja esindusorganitesse, reforme peab läbi viima valitseja, monarh toetus ametnikkonnale, talurahvapoliitika uued külad ja talud ning uued maakoolid. WILHELM I surus läbi enda kroonimise kuningaks, PREISI KUNINGRIIGI LOOMINE ja Preisi teaduste akadeemia. *REFORMIKATSED SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI EEL Vaata TURGOTI ja NECKERIT. *AUGUSTIDEKREEDID : / Feodaalid kaotasid väljaostuta isiklikud eesõigused
*Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega. Kagu-E levis salaviina põletamine->Venemaale !*salakaubandus- !*Käsitöö ja tööndus-Tsunftid, manufaktuurid Vaimuelu 17-18saj vastureformatsioon Poola ajal *jesuiitide tegevus-Poola ajal 1583jõudsid Tartusse, rajasid sinna Gümnaasiumi, tõlkide seminari *luteri kirik Rootsi ajal-jäi eestlastele võõraks, pastorite põhiül võitlus väärusuga *Hermann Samson-kindralsuperindent, seati rootsi ajal vaimulikkonna etteotsa !*talurahva suhtumine kirikusse-rootsi ajal muutus,........ *Nõiaprotsessid-algasid rootsi ajal üle kogu maa. 1699 mõisteti süüdi viimane nõid
Itaalia vararenessanss Renessanss sai alguse Itaaliast. Renessanss haarab peamiselt 15-16 saj. Sellel ajajärgul arenes kiiresti kaubandus, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes elutempo, lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika, tekkisid uued majandusvormid linnades. Vararenessanss on renessanssaja osa vahemikus 1430-1500. oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Renessanss ajastu muutis kõvasti maalikunsti mis oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist
ekspordihinnad olid siseturuhindadest enamasti märksa kõrgemad. Merekaubandus oli Rootsi ja Vene ajal tulus, kuid samas ka riskantne ettevõte.18. sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa odavama hinnaga. Lisaks mõisatele viisid oma kaupa linna müügiks ka talupojad. Tänu salakaubandusele ja talupoegade äritsemisele hakkas talurahva jõukus kasvama. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Vene aja lõpus tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunfti- ja kauplemispiirangud kaotati. Rootsi ajal hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetasid köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati Piibli tõlkimist eesti keelde, kuid täismahus ilmus see alles 1739
· Talurahvakaupmeestel laiem ostjaskond Käsitööndus · Tsunftikorraldus muutus rangemaks luba ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele · Väikelinnade meistrid arvati vajaduse korral tsunfti liikmeks · 1675.a Oleviste gild kaotati sinna kuulusid lihtsamate käsitööalade esindajad, kes olid eestlased · Kuid jäi Kanuti gild sinna kuulusid sakslased, kes olid enam nõudvad käsitööalade esindajad Käsitööndus · Manufaktuurid suur ettevõted · Põhikeskus Narva · Vaseveskid Näljahäda · 16951697. aasta näljahäda · nn Suur nälg · 1694.a ilmastik ebasoodne · Varane külm, mõnel pool ei saadud vajalikku seemneviljagi · Ikaldus oli suur · Talupojad surid Näljahäda · 1697.a kevadel leiti lume alt laibad · Samal ajal kui talupojad surid, veeti välja vilja Rootsi ja Soome · 70 000 75 000 nälga surnute arv Eest kirjasõna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
