Järvamaa Kutsehariduskeskus „MINU KODUKOHA MULLASTIK“ Kristel Eslas PM20 Türi 2020 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ................................................................5 5. Minu kodukoha mullastiku kaart................................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 ...
Teraste markeerimise üks põhimõte on ka purustustöö järgi. Normaalseks loetakse terastel 27J toatemperatuuril vähemalt purustustöö. Lisandid terastes C kõrval on ka teisi lisandeid terastes. Lisandid võime jagada kahte suurde gruppi: TAVALISANDID, mis on kõikides terastes juba nende saamisest peale. Terase valmistusprotsess on rauasulatus, raua taandamine, hapniku eemaldamine. Neid taandatakse põhiliselt kahe elemendiga: räni ja mangaan. Need kuuluvad gruppi, mida nimetatakse kasulikeks lisanditeks, kuna tõstavad terase tugevusomadusi, alandades plastsusnäitajaid. Neid viiakse sisse taandamise eesmärgil. Nende sisaldus on kuskil 0,5% räni ja kuni 1% mangaani. Räni tõstab oluliselt terase voolavuspiiri. St halvendab terase survetöödeldavust või deformeeritavust. Tähendab, räni teeb terase hapraks. Mangaaniga tõuseb tugevuspiir, kuid oluliselt ei tõuse voolavuspiir ehk teras jääb plastseks.
Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb). Üldiselt head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb. Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag)
Maa ehitus- maakoore all asub tahke umbes 2900 km paksune kiht, mida nim mantliks. Mantel koosneb rauda ja magn sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Salle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast. Kõige all on tahke tuum.rauarikast tuuma peetakse ka maa suht tugeva magnetvälja põhjustajaks.maa sisemus on aeglases liikumises. Tahke maakoor paindub ja praguneb selle liikumise käigus; tekivad mäed ja sügavikud. Maa atmosfäär-lämmastik78%, hapnik21% varjutused-kuuvarjutus- Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Päikesevarjutus-Kuu läheb Maa ja Päikese vahelt läbi iga kord, kui ta teeb tiiru ümber Maa. Tema Maast eemale pööratud külg on Päikesest va...
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuulee...
2.6 Mõõtmed, kasv, tarbimisväärtus Kasvab kuni 84 cm pikkuseks, keskmine pikkus 60 cm. Alaska kisuts on Kamtsatka omast mõnevõrra suurem. [2] Maksimaalne kaal võib ulatuda üle 15 kg. [5] Kisutsi liha on punane, väga maitsev, see sisaldab veeslahustuvadi vitamiine: B1, B2, B12, biotiini (vitamiin H), pantoteenhape (teatakse ka kui B5 vitamiinina), rasvlahustuvaid vitamiine: A, D, E. Põhilised kisutsi kehas leiduvad mikroelemendid on jood, mangaan, vask, tsink, molübdeen. [7] Järve kisutsi pikkus küündib 53 cm, kaal kuskil 2,1 kg ja eluiga 4 kuni 5 aastat. 3. Kasvatus 3.1 Kasvatamise eesmärk, kasvatused maailmas ja Eestis Kisutsi kasvatatakse üldjuhul siiski kaubakalaks ja on ka hinnatud töönduslik kala. Teda transporditakse kas fileena või külmutatud kalana. Eesti ei toimu kisutsi kasvatamist, küll on aga algatatud hiigelkalafarmi projekt, mis tooks arvatavasti ka kisutsi kasvatuse Eestisse
Maapähkel ei olegi tegelikult pähkel, vaid hoopis kaunvili, mis valmib mullas. Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja magneesiumi. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just 5 seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam. Mandel Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid. Magusaid mandleid
Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. India pähkel India pähkel ehk nakar ehk kasupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India. Seda nimetatakse akazuuõunaks ehk kasuõunaks. Ta kujutab endast kollast ja/või punast ploomi- või pirnisuurust (läbimõõt 511 cm) moodustist. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt. Tervisepoodides on saadaval toornakraid, mis on ainult keedetud, mitte röstitud ega pruunistatud.
METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga. Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige iseloomulikumas oksüdatsiooniastmes. 2. Metallide reageerimine hapete lahustega ...
5. Seespidiseks tarvitamiseks mõeldud Aloe Vera jook on toidulisand. Aloe Vera: lehe sees Aloe Vera geeli koostisse kuulub vähemalt 75 tuntud toitainet, mida võib jagada järgmistesse gruppidesse: ● Vitamiinid- aaloe sisaldab palju vitamiine, kuid kõige olulisemad nendest on antioksüdandid – vitamiinid C ja E, samuti aga beetakarotiin (vitamiin A). Aaloe on üks vähestest taimedest maailmas, mille koostisse kuulub vitamiin B12. ● Mineraalid- magneesium, mangaan, tsink, vask, kroom, kaltsium, naatrium, kaalium ja raud. ● Suhkrud- terve rida olulisi mono- ja polüsahhariide, mis tugevdavad immuunsüsteemi. ● Aminohapped- inimorganismile on vajalikud 22 aminohapet, mis on valkude ehitusained, ning Aloe Vera geel sisaldab neist 20. Veel tähtsam on see, et Aloe Vera koostisse kuuluvad kõik kaheksa asendamatut aminohapet, mida organism ei ole suuteline ise tootma ja seetõttu peavad need organismi jõudma toiduga.
Eakad patsiendid Soovitatav annus eakatele on sama, mis täiskasvanutele. Kui te olete üle 65 aasta vana, te võtate teisi ravimeid ja teil on teisi haiguseid, on teil suurem risk methemoglobineemia tekkeks. Ärge kasutage Septolete plus´i rohkem kui seitsmel järjestikusel päeval. 2.3.Nohu korral: Tähtsaimad on meresoolalahuse tilgad või spray Humer 100% merevesi, mis sisaldab mineraalsoolasid ja mikroelemente: magneesium, vask, kuld, hõbe, väävel, seleen, mangaan jne. Humer 150 ml imikute / laste on steriliseeritud, säilitusaineteta isotooniline lahus. Humer 150 ml imikute / laste on kasutatav igas asendis. 1 pihustus mõlemasse ninasõõrmesse 2 kuni 3 korda päevas. Pärast kasutamist puhastada otsikut kuuma veega. Ninakinnisuse korral võib lühiajaliselt (kuni 7 päeva järjest)kasutada ninahingamist parandavaid vahendeid ksülometasoliin Xymelin Sisaldab toimeainena ksülometasoliinvesinikkloriidi.
..700 °C. Tsingilisand üle 39% muudab valgevase sulamid, hapramaks ja nad on töödeldavad ainult kuumalt ehk valades. Peale tsingi võib valgevask sisaldada kuni mõne % ulatuses alumiiniumi, niklit, tina, mangaani, räni näiteks EN1652 alusel margitähis CuZn35Al15Fe2Mn2Pb (tsinki 35%, alumiiniumi 15%, rauda 2%, mangaani 2%, pliid ~1%, ülejäänud osa on vask). Alumiinium, tina, raud, nikkel ja räni suurendavad mehaanilist tugevust, mangaan kaarekindlust jne. Rauasisaldus üle 0,03% annab valgevasele magnetilised omadused. Valgevasest valmistak vardaid, latte, plekki, linti, vähekorrodeeruvaid polte, mutreid jne. 30% tsingisisaldusega valgevase erijuhtivus on -25% vase erijuhtivusest (st.takistus 4 korda suurem vase omast). Pronksid on mitmesuguste metallide sulamid vasega (välja arvatud tsink ja nikkel). Pronkse nimetatakse tähtsaima lisaelemendi (peale vase) järgi (tsinkpronksid,
neid kasutatakse kõrgekvaliteedilise terase tootmiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on süsinikku vähem kui 2%. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Neid lisatavaid elemente nimetatakse legeerivateks elementideks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse eriteraseid vastutsrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Kuidas kunagi rauda saadi : KASUTATUD KIRJANDUS : *www.wikipedia.org *www.google.ee *www.neti.ee *Raamat ''ENEKE''
Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Saame järeldada, et sulamite kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik 2.2 Tuntumad sulamid ja nende kasutamine 2.2.1 Roostevaba teras Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne. 2.2.2 Pronks Pronks on vase ja tina sulam
Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved. Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas. Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak, tinamaak, rauamaak, volframimaak, mangaan, nafta, uraanimaak, kips, väävel, boraat, abest. Argentina arengutaseme üldiseloomustus Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006-2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%. Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%. Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10%
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
võimaldab määrata meteoriidi kosmilist ja maalist vanust. Ehituse järgi saab jagada meteoriite kolme rühma: · Raudmeteoriidid ehk sideriidid (34%), sisaldavad rauda ja niklit. · Kivimeteoriidid ehk aeroliidid (62%), sisaldavad silikaatseid mineraale oliviini ja pürokseeni, lisaks ka kosmilise aine tombukesi kondreid. · Segameteoriidid ehk pallasiidid on kiviraudmeteoriidid. Meteoriitide koostisainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähesel määral sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Enamik meteoriite ja meteoore on pärit asteroidide vööst. Mõned leitud meteoorid on pärit ka Kuult ja Marsilt. Suure massiga meteoriitide kokkupõrkel maapinnaga tekivad kraatrid. Kraatreid eristatakse tekke järgi: löögikraatrid, löögi-plahvatuskraatrid ja plahvatuskraatrid. Kraatreid ümbritseb tavaliselt ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga
ferriidist ja tsementiidist. kõva ja habras — teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad Perliit - on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C . sitke (ferriiti rohkem kui tsementiiti) - survetöödeldav - kõvem kui ferriit 8. Terased: Terase tavalisandid- räni (Si) ja mangaan (Mn) Juhulisandid - lämmastik (N), hapnik (O), vesinik (H) Põhilised legeerivad elemendid - Cr, Ni, W, V, Mo, Co Süsiniku mõju terase mehaanilistele omadustele – Tõstab tugevust, kõvadust, vähendab plastsust ja sitkust. Teraste tähistamine ja kasutamine - Margitähistussüsteem põhineb teraste keemilise koostise, kasutusalade ja mehaaniliste ning füüsikaliste omaduste iseloomustamises. Lähtudes tähistuse
Välja veetakse kookosõli, vasekontsentraati, koprat, banaane, kookospähkeid, suhkurt, puitu ja kulda. Tähtsamad sisseveoartiklid on nafta, naftasaadused, masinad, seadmed ja tööstustooraine. Peamised kaubanduspartnerid: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Hiina Töötud ja pooltöötud moodustavad aktiivsest rahvastikust veerandi Filipiinid on põllumajandusmaa. Tal on rikkalikke maavarasid (vask, kroom, kuld, raud, mangaan, elavhõbe jm.). Riigi majanduses on valitsev seisund u. 60-l paljurahvusvahelisel monopolistlikul seltsil. Välismaisest kapitalimahutusest langeb USA arvele üle 50%, suuri investeeringuid on teinud ka Jaapan ja Saksamaa. Puuviljad : suhkru õunad, banaanid, kookos, sidrun,mango, papaia, ananass, ja paljud teised troopilised puuviljad . 7.Metsamajandus Filipiinidel kasvavad metsad 7 665 000 ha, metsasus on 26%, mida on vähe.
Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvarasid. Paljud brasiillased teenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahend paljudele inimestele. Import ja eksport Brasiilias sõltuvad ka loodusvaradest. Loodusvarad: · Kuld · Rauamaak · Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. · Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % · SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 · Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 · Tööstuse % SKT-st - 38,0 · Teeninduse % SKT-st - 54,0 · Haritav maa 7% · Linnarahvastik % - 81 (2009) 2
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. N...
· Ferriitperliitmalm - Cseot<0,8% 7.4. Keemilise koostise (Si- ja Mn-sisaldus) ja jahtumiskiiruse mõju malmide struktuurile · Räni mõju - määrab ära tekkiva malmi struktuuri, st nii vaba grafiidi olemasolu kui ka metalse põhimassi struktuuri, räni soodustab grafiidi teket, legeeriva elemendina tõstab korrosioonikindlust · Mangaani mõju - viiakse mali väävli sidumiseks ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Mangaan soodustab valgemalmi teket, st vähendab eeldusi vaba grafiidi tekkeks · Väävel ja fosfor - väävel vähendab malmi valatavust, fosfor parandab vedelvoolavust kuid sellegipoolest on kahjulik lisand · Jahtumiskiirus - suur jahtumiskiirus tekitab valgemalmi, väike jahtumiskiirus -> hallmalm 8. Metallide ja sulamite liigitus lähtudes 8.1. Tihedusest (tooge ka piirmäärad) · Kergmetallid ja -sulamid < 5000 kg/m3
keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevees sisalduvaid aineid võib jagada järgmiselt: · mürgised ained: arseen, elavhõbe, kaadium, kroom, plii, ja tsüaniid; · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen; · vee organoleptilisi omadusi ja kasutmist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink, ja pH ning Toksiliste orgaaniliste ülemmääraks joogivees on kehtestatud aga: · pestitsiitide puhul: a) kokku 0,5 mg/l, b) üksikainena 0,1 mg/l; · poluklooritud bifenüülide korral: a) kokku 0,2 mg/l; · klorofenoolide puhul: a) kokku 10 mg/l; · polütsükliliste aromaatsete süsivesinike korral: a) kokku 0,2 mg/l ning · trihalogeenmetaanide puhul: a) kloroform 200 mg/l. (Santti, et al., 1996)
mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Loomade peamised energiaallikad on süsivesikud. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine on seotud pideva energia kulutusega. Mineraalelementide makroelemendid on kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium ja kloor. Mikroelementideks loetakse raud, mangaan, tsink, vask, seleen, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen ja liitium. Vitamiinid liigitakse rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B, H, P, C) vitamiinideks. Nende puudus põhjustab organismi vastupanuvõime haigustele vähenemise. See pidurdab loomade kasvu ja arengut ning lisaks halvenevad ka sugulised funktsioonid. Peale selle väheneb ka toodang. Mineraalelemendid on vajalikud: luuaine moodustamiseks, närvi- ja lihasrakkude talitluseks,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
Materjaliõpetus Ranner Alasild EL108 Õpetaja: Märt Varul Õppeaasta: 2008-2009 Sissejuhatus Sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendab ainet. Materjalid mis on märit loodusest on looduslikud materjalid. Tehnikas kasutatakse materjalid tehnomaterjalid. Metall, plast, keraamilised ja kamparitmaterjalid on peamiselt masinates ja aparaatides. Enam levinumalt on kasutusel vähemalt 400. Sorti teraseid, üle 200. Liigi plaste. Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomistruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb põhiliselt laetud tuumast ja seda ümbritsetavatest elektronkattest. Aatomit...
Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord........................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................... 2 Alumiinium..............................................................................
produktiivsuse suurendamiseks lisatakse lämmastikväetisi. Seega võib kaaluim muutuda produktiivsust pidurdavaks toitaineks. 13) Mikroelementide roll pinnases ja taimekasvul. Mikrotoitained B, Cl, Cu, Fe, Mn, Mo (lämmastiku sidumiseks) ja Zn on taimedele hädavajalikud. Taimed vajavad neid elemente väikestes kogustes, suured kogused võivad olla taimede jaoks toksilised. Need elemendid on ensüümide komponendid. Mn, Fe, Cl ja Zn osalevad fotosünteesis. Raud ning mangaan esinevad mitmetes pinnasemineraalides. Naatrium ning kloor (kloriidina) sisalduvad pinnases ning satuvad sinna merevee pihustamisel tekkinud atmosfääriosakeste ülekandega. Paljud mikroelemendid esinevad esmastes (mitte murenenud) pinnases olevates mineraalides. Mõned taimed akumuleerivad mikroelemente suurtes kogustes (kui sisaldus ületab 1 mg/kg kohta (kuivkaal)) on tegemist hüperakumulatsiooniga. Näiteks Aeolanthus biformifolius DeWild, mis
............................. 14 12. Kasutatud kirjandus ................................................. 15 1 Sissejuhatus Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid on isegi minu enda lemmik toiduained. Seetõttu tegin isegi suure huviga seda refraati, et isegi veel rohkem neist teada saada. 2 India pähkel Nakari vilja seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India.
muldades ligikaudu 90+/- 5% ning looduslikes 78+/-5%. Liikuva alumiiniumi sisaldus võib probleemiks olla vaid mõningatel erandjuhtudel.Lämmastiku üldsisaldus on leetjates udlades keskmiselt 0,14-0,16%, süsinikusisaldus aga vahemikus 1,3-1,5%. Liikuva kaaliumi sisalduse poolest on rikkamad savilõimisega leetjad mullad. Mikroelementide sisalduse defitsiiti neil tavaliselt ei esine tänu nende rikkalikle keemilis-mineraalsele koostisele. Samas tähldatakse mitmete mikroelementide (boor, mangaan jt.) sisalduse vähenemist seoses eluvieerumise astme suurenemisega [2 lk 33]. 3.6 Leetjate muldade talituslikud iseärasused Automorfsete leetjate muldade veereziim on nii põllukultuuride kasvatamiseks kui ka produktiivsete puistute kujundamiseks ning rohumaade viljelemiseks soodne. Leetjad mullad ei karda oma tüseduse tõttu lühemaid põuaperioode. Nende profiili ei ulatu toetuv kapillaarne mullavesi. Võib esineda ülavett pikaajaliste sademete korral., sest kohati võib
kontinent selleaegse ühtse Paengaea kontinendi koosseisu, 200 miljonit aastat tagasi eraldus ta sellest moodustades Gondvana kontinendi koos enamuse nüüdsete lõinapoolkera mandritega. Seetõttu on Mato Grosso piirkonnal suuri sarnasusi Aafrika geoloogilise ehitusega just koostisainete poolest - kvarts... Inimeste hulgas on Mato Grosso platoo ajaloo vältel leidnud kuulsust just seal piirkonnas leiduvate vääriskivide ja -metallidega: raud, mangaan, boksiit, plii, tsink, antimon ja volfram. Ka esimesed eurooplaste asustused rajati 17. sajandil kulla, teemandite ja teiste väärismineralide jahtijate poolt. 4 Reljeefi moodustab järsunõlvaliste platoode (chapados) vaheldumine madalate nõgudega, mis ühtekokku ulatuvad 500 kuni 700 meetri kõrgusele merepinnast. Mato Grosso platood erodeerivad Amazoonase ja Paraguay jõgede lisajõed - platoo
12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded- Teadus mis tegele taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Ül on oskusliku väetamise kaudu suurendada pmkult saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraalväetiste kasutamisel- 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine-Taim vajab väikestes kogustes. Poolmikroväetised ja mikroväetised. Pool: Mangaan mida vajab 15 % muldadest, mangaansulfaati antakse samamoodi külvise töötlemise, taimede pritsimine. Samuti raua puhul . Mikroväetiseid antakse: Mulda- madala kontsentratsiooniga mikroväetised või kompleksväetised. ; külvise töötlemine- kontsentreeritud mikroväetised; pritsimine- mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahused; seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odava kuid ilma järelmõjuta. :: Vasksulfaat-külvise piserdamine või
METEORIIT Asteroid on väikeplaneet, mis tiirleb Kepleri seaduse vastatstel orbiitidel ümber päikese. Palju just jupiteri ja marsi vahel asteroidivöö Komeet ehk sabatäht on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, koosneb peamiselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist Meteoor taevas ära põlev meteoorkeha Meteoriit maa pinnale langenud tahke keha. Korrapäratu kuju, pole teravaid nurki, kuna atmosfääri õhusurve on siledaks lihvinud. Ained: raud, hapnik,räni ja mangaan. Raud (34%)-, kivi (62%) ja segameteoriidid (4%) Aastas langeb maale tuhatkond meteoriiti, leitakse u. 10.15. Impaktstruktuur meteoriidikraater näiteks.. Eestis: Neudrund, Kärdla (455 mil), Kaali, Ilumetsa(6000 a), Siumuna( kõige hilisem, 1937) VULKAAN Vulkaan asub maakeral neis piirkondades, kus magma pääseb maakoorde ja tungib selat leiduvate lõhede kaudu pinna lähedale. Tegevvulkaane üle 500 (~veealused)
Õppematerjal 8. klassile Maailma suurimad kõrbed Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja Sahara Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks loetakse ka Niiluse orgu). Suurim ulatus idast läände 5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln. km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune ...
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja h...
Süsinikusisaldusega kuni 0,3% on teras hästi lõigatav. Kui süsinikusisaldus terastes on üle 0,3%, lõikepind karastub ja üle 0,7% lõikamine raskendatud ja ettekuumutusega saab lõigata kuni 1,6% süsinikusisalduse puhul (vaata tabelit). Räni (Si) ei raskenda lõikamist, kui teda on terases kuni 2,5% ja eelkuumutusega saab lõigata kuni 4% räni sisaldusega. Seejuures peab süsinikku olema kuni 0,2%, suurema koguse puhul tekib rasksulav ränioksiid. Mangaan (Mn) ei mõjuta lõikamist, saab lõigata 13% sisalduse korral ja eelkuumutusega on võimalik lõigata 18% mangaani ja 1,3% süsiniku sisaldusega teraseid. Väävel ja fosfor sellises koguses nagu ta terastes esineb, ei mõjuta lõikamist. Kroom (Cr) nagu ränigi, tõstab räbu viskoosust ja on lõigatav 1,5% juures, soodustades lõikeservade kattumist räbuga. Kroomi sisalduse puhul 1,5...3,0% saab lõigata ainult eelkuumutusega 600° C juures.
(Magneesiumi puudusel jäid leheraod roheliseks ja kloroos algab vanematest lehtedest). Tihti asaleadel, tsitruselistel. 4 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mn – mangaan osaleb Mangaani puudust esineb harva. Ilmnevad Happelistel muldadel omastavad klorofülli moodustumisel, näiteks kõrreliste lehtedel hallide taimed nii palju mangaani, et see taimedes on teda ligikaudu määrdunud triipude ja täppidena. muutub neile toksiliseks, mille 0.001% Kaheidulistel esmalt noortel lehtedel tunnusena ilmnevad vanematel
vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmisretseptorite normaalse arengu. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmisretseptorite normaalse arengu. 3 Mn-Mangaan-Mangaani on vaja rinnapiima normaalseks eritumiseks, karbamiidi, kilpnäärme hormoonide, rasvhapete ja kolesterooli sünteesiks. Mangaan soodustab biotiini, tiamiini ja vitamiin C aktiivsust organismis ning tugevdab ka insuliini toimet. Kudede tasandil soodustab mangaan vereloomet, side- ja luukoe moodustumist. Co-Koobalt- vajalik erütrotsüütide(punaverelibled, südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk) talitluseks ja vereloomeks. soodustab raua imendumist ning rauasisalduse tõusu erütrotsüütides I-jood-vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja ühtlasi kilpnäärme
MULLA HAPNIKUVAEGUS • Sageli probleemiks üleujutatud aladel • Hapnik kasutatakse kiiresti ära hingavate taimejuurte ja mikroorganismide poolt - õhuhapniku diffusioon veega täitunud mulda väga aeglane mistõttu hapnik võib mullast täielikult kaduda mõne tunni jooksul • Hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete mikroorganismide ainevahetuse tagajärjel mitmed ained toksilistes kontsentratsioonides (raud, mangaan, väävelvesinik jt.). Denitrifikatsioon mullas. • Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist. • Iseäranis probleemne savimuldadel nende peente pooride tõttu (liivmullad paremini hapnikuga varustatud) Hapnikuvaeguse funktsionaalsed häired
ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, ...
Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased. Nendele terastele lisatakse mangaani, kroomi ja vanaadiumi
6-valntne kroomi doos 10 mg põhjustab maksa- ja neerukahjustuste tõttu surma. Vask Vajalik mikroelement Suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda. Nitritid tekivad lämmastikühendite mittetäiliku oksüdeerimise tulemusena, esimene on bakteritegevuse märgiks - võivad põhjustada mao- ja kusepõievähki. Seleen Hädavajalik mikroelement, mille vaegus põhjustab lihasekahjustusi. Suurtes kogustes mürgine: maksa- ja närvisüsteemikahjustused. Mangaan Mangaanihullus mangaanikaevandustes kesknärvisüsteemihäired, Parkinsoni tõvega sarnased sümptoomid Ökotehnoloogia. Märgalad ja nende kaitse. Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse. Läänemere kaitse (HELCOM). Jäätmed kõik esemed või ained, mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata: millele ei leia edasist kasutust Jäätmemajandus: Jäätmemajandus üks olulisi säästliku arengu
1.variant. 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1 B=6*1/2=3 n=A+B=1+3=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid F-S sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas c=0,01%-0,1% (Fe(C))(Ferriit on süsiniku tardlahus alfa+rauas) A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas c=0,8-2,14%(Fe(C)) ( Austeniit on samuti raua ja süsinuku tardlahus, süsinik aatomid on asetatud gamma+rauas tahkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. (sitke ja hästi deformeeritav, mittemagneetiline) M(K8) c ülekõllastunud tardlahus alfa+rauas(Fe(Cülek)) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-S sulameis muutuse skeem, T A->(F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutekto...
hapniku kindel Mahlas looduslikult olemas: · vesi · suhkrud (glükoos, fruktoos, sahharoos) · vitamiinid (kõige rohkem C-vitamiini), · kiudained (eriti mehudes) · aroomi- ja maitseühenidid · orgaanilised happed (sidrun-, õun, viin-, bensoe-, salitsüülhape)(liig viib Ca välja) · park- ja värvained · ensüümid · mineraaltoitained (eriti väärtuslik kaalium) · mikroelemendid (eriti raud, vask, mangaan, nikkel, fluor, jood) · vees lahustumatud tselluloos, tärklis, protopektiin, mittelahustuvad mineraalained MAHLADEL ON ERINEV BIOKEEMILINE KOOSTIS, (eriti mõjutab mikroelementide erinev koostis) SELLEST TULENEB KA NENDE ERINEV TOIME ORGANISMILE. Jookidetööstuses kasutatavad puhastamise meetodid: · käsipesu( nt.harjaga) · Leotusvannis puhastamie( t. pudelipesumasinas) · Kõrg-survega puhastamie( tekitab suhteliselt püsivai aerosoole, mis
3 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Põhjavesi, selle rauasisaldus Põhjavee keemiline koostis sõltub veekihi lasumissügavusest. Maapinna lähedal on hapnikurikas tsoon. Sügavuse suurenedes kaob veest vaba hapnik, seejärel kasutavad mikroorganismid ära nitraat- ja sulfaatiooni hapniku. Vastavalt ilmuvad vette lahustunud mangaan ja raud, hiljem väävelvesinik, seejärel lagunevad ka karbonaadid ja vette ilmub metaan. Seepärast on põhjavees sageli joogiveeks kasutamiseks liigselt rauda, mangaani, väävelvesinikku ja ammooniumiooni. [5, lk 24] Põhjavesi sisaldab keskmiselt 0,5 kuni 50 mg rauda liitri kohta. Rauasisaldus on suur (kuni 6 mg/l) eelkõige Kagu-Eesti elanike joogivees, kus devoni liivakividest saadav põhjavesi on juba looduslikult rauarikas. [3][6]
kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi. Import ja eksport Brasiilias on ka täiesti sõltuvad nendest. Loodusvarasid on loetletud allpool: Kuld Rauamaak Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit 4 | Page Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 Tööstuse % SKT-st - 38,0 Teeninduse % SKT-st - 54,0 Haritav maa 7%
Vesi 8,2 g Kalorsus 389 kcal Valgud 16,9 g Lipiidid 6,9 g Tuhk 1,7 g Süsivesikud 66,3 g Kiudained 10,6 g Kaltsium 54,0 mg Raud 4,72 mg Magneesium 177,0 mg Fosfor 523,0 mg Kaalium 429,0 mg Mangaan 4,9 mg Tsink 4,0 mg Naatrium 2,0 mg Vask 0,63 mg 25. Peamised tooted, mida saadakse kaerast. Kaerast saadakse peamiselt: - kaerajahu, - kaerahelbeid (herkulot), - kaerakliid 26. Suurimad rukkikasvatajad maailmas. Venemaa, Saksamaa, Poola 27. Rukki kasvatamise vähenemise põhjused.
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
