Referaat Miguel de Saavedra Cervantes Heilo Altin Elva Gümnaasium 10a 2001 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Cervantese elulugu.............................................................4 Cervantese looming............................................................7 Näidendid........................................................................9 Novellid.........................................................................12 Romaanid."Galatea"..........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote"........................................................
Lembeellu süüvimine, armastuse nukrus ja valu, traagiline motiiv. · Lamburiteema oli toonud renes. Proosaromaani Boccaccio, kuid suurmoe algatas J. Sannazaro ,,Arkaadia". Nii proovisid samalaadset asja viljeleda veel Jorge de Montemayor, Cervantes, Philip Sidney, Lope de Vega, John Lyly (viimane lõi lillelise ja iluseva stiili mida hakati nimetama eufismiks tal oli teos ,,Eupheus ehk Teravmeelsuse Anatoomia"). · Manerism aritokraatlik üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. · Paralleelselt Boccacciost alates jooksis ka realistliku romaanini viiv suund. Sellistes romaanides näidati elu sõltuvust maistest teguritest ja ühsikonnast. Kui rüütli ja lamburiromaanides keskenduti kangelase isiklikule elule siis realistlik romaanitüüp võtab kriitilise vaatluse alla konkreetse (ajaloolise) ühiskonna, mis kangelase eluteed mõjutab.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
romaani jooned. Kui rüütli- ja pastoraaliromaanis oli tähtis kangelase eraelu, siis realistlikus romaanis võeti vaatluse alla konkreetne ühiskond, mis kangelase eluteed kujundab ja mõjutab. Armuseikluste- ja kommeteteemalised romaanid olid Lyly pärusmaa (,,Euphes ja tema Inglismaa") keerulised ja otsitud kujundid, lilleline-ilutsev stiil eufeism. 16.saj lõpus ja 17.saj algul tekkis pretsioosne salongikirjandus sarnanes eufeismiga. Tekkis kultism Hispaanias. Tekkis manerism ehk aristokraatlik metafooririkas üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. Realism algas 1499 algul, kui ilmus ,,Celestina" (de Rojas) näidendisarnane dialoog, 21 vaatust, proosa vormis. Sisult võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kus räägitakse maise armastuse surmavast tagajärjest, aga Celestina kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, mis on jumala looming. Teose lõpust jääb kõlama panteistlik (jumalat elukõiksusega samastav) filosoofia
Renessanss mõjutas eelkõige kõrgklassi elu, teatud sekulariseerumine, humanism, väljendub igas eluvaldkonnas renessanssi fenomen on makjavelism (N. Macchiavelli) eesmärk pühitseb abinõu moodsa tsiviliseerumisprotsessi algus (lauakombed, esteetika), häbitunde tekkimine oluline osa kunstil (antiigi taasavastamine), 16. saj lõpul saab valitsevaks manerism, millest sai vastureformatsiooni tööriist Välispoliitilised arengud 1500. a paiku oli Euroopa suurriigiks Hispaania. Edule annab kaasa koloniaalimpeerium. Hispaania kõrval pakub konkurentsi Portugal. Hispaanias ei eksisteerinud reformatsiooni, võõrausuliste tagakiusamisega taandareneb Hisp majandus. Itaalia jääb varauusajal killustatuks. Hispaania satub personaaluniooni Habsburgidega, mille tagajärjel mood maailma võimsaim riik
Perspektiivi kui niisugust nimetab Umberto Eco justnimel selle sama leiutamise ja jäljendamise kokku langemiseks. Tegelikkust kujutatakse täpselt, kuid seda tehakse vaataja subjektiivsest vaatepunktist. Inspireeruti antiiksetest lugudest, antiiksetest tarkustest, harmooniast. Proovitakse saavutada lisaks harmooniale ja proportsioonile ülemeelelist ilu, mis paikneks meeltega tajutava ilu sees. Taevase ja maise vastandumine ja kokkusidumine. Kunstistiilidest klassitsism, barokk ja rokokoo, manerism. Sisse hakkab tulema aga rohkem dünaamilisust ja nende reeglite sees mässamine, uue proportsiooni ja perspektiivi otsingud. ALEXANDER GOTTLIEB BAUMGARTEN (1714 - 1762) peetakse esteetika (kr kr aisthetikos - tajuma), kui filosoofilise distsipliini rajajaks. Esteetika kui kunsti üle mõtlemine. Kunstielamus on Baumgarteni järgi meeleline elamus, millele lisandub tunne. Baumgartnerist sai alguse kunsti ja kunstniku iseseisvumine, mis jätkus romantismis
maine armastus". Tintoretto- Tiziani õpilane. Te ma rahutu valgusekäsitlus ning korrapärases ko mp ositsioonist loobu mine val mistas ette baroki sündi. Veronese- Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,, Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu.16. sajandi teisel kol mandikul on Itaalias täheldatav üle minekuperiood renessansilt barokile ehk manerism. Sellele on o mane püüe suurte m õ õtmete poole, rahutu ko mpositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid, liialdatud usulise h ärduse rõhutamine. Saksamaa Renessanss on saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suuri m m eister Albrecht Dürer- Te ma loo mingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd. Düreri loo mingut m õjutasid reisid Itaaliasse ja Madal maadele. T ähtsamad tööd: kuulsad puulõike
Hispaanlane Lope de Vega "Arkaadia"(1598) pastoraalromaan. Hispaanlane Jorge de Montemayer "Diara"(1559), hispaania kuulsaim pastoraalromaan. Cervantes "Galatea"(1585), pastoraalromaan, lõpetamata teos; "Teekond Parnassile" (17.saj algus). Pastoraalromaanides oli ka palju arutlusi armastuse teemal. John Lyly "Euphues"(1579), sarnane pastoraalromaanile, toob sisse kaasaegseid elemente. Paistis silma otsitud sõnavara, metafoorse väljenduslaadiga. On tulnud väljend eufueism. Manerism hilisrenessanslik stiil, äärmiselt keeruline stiil, kujundipeenus (16.saj lõpul-17.saj algus), ei olnud väga levinud. Presioosne enne klassitsismi levinud stiil, peen, kallihinnaline, kuulub maneristliku kirjanduse alla. Manerismi tipuks oli itaalia luuletaja Marino pastoraalne poeem "Adonis"(1623), väga mahukas, tugev müütiliste sümbolite kasutus. Realism Hakkab esile tulema realistlik kallak kirjanduses. Rabelais "Gargantua ja Pantagruel".
kahjustusest Skisofreenia korral on kahjustus raskekujulisem ,stabiilsem ajas ja vähem seotud teiste haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine - Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga Motoorsed häired - Neuroloogilised ’pehmed tunnused’ - Motoorika häired: Kvantitatiivsed – Psühhomotoorne pidurdus, hüpokineesia, hüperkineesia, agiteeritud käitumine Kvalitatiivsed häired – manerism, stereotüüpiad, vahajas paindlikkus, ehhopraksia, negativism, automatismid, tikid, sundnähud, impulsihäired, ambivalentsus - Motoorika häired ilmnevad sageli vaimsete häirete puhul, eriti ilmselt katatoonse skisofreenia puhul Tahteelu häired - Hüpobuulia – tahteaktiivsuse alanemine - Abuulia – tahteaktiivsuse puudus - Hüperbuulia – tahteaktiivsuse tõus Skisofreenia Psühhiaatrilised häired on neuropsühhiaatrilised haigused ja kõige sagedasem psühhootiline
Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
II Renessansi ajastu 16saj mõjutab otseselt vaid eliidi elu Antiikaja taasavastamine, tähelepanu inimesele = humanism, kriitiline meel (sekulariseerimine). Poliitikas Machiavellism. Usuelus Jesuiitide moraal. Kunstistiil ja eluviis Tsiviliseerumisprotsessi algus. Arhitektuur, mööbel ja kujutav kunst. Hispaania õukonnamood. Kõrgrenessanss kunstis algas aasta 1500 paiku. Itaalia ja Saksa alad. 16saj teisel poolel renessansi põhjalt areneb uus kunstistiil manerism, ,,vastureformatsiooni stiil" ülepakutud emotsioonidega poseeriv kunst (usulise ekstaasi ja härdameelsuse rõhutamine), keskuseks Rooma. III Varauusaja (välispoliitilised) arengud Varauusaja välispoliitilised arengud e tõusvad ja langevad riigid 16-17saj: aasta 1500 paiku Euroopa juhtiv suurriik on Hispaania, kes koos Portugaliga rajas võimsa koloniaalimpeeriumi (Mehhiko, Peruu, Filipiinid) uue maailma kuld ja hõbe voolas Hispaaniasse. Hispaania oli
Võttis esimesena kasutusele. Gootico barbaarme. Segane. Tulenes gooti hõimude nimest. Pidas keskaegset gooti hõimude kunsti gootiks. Negatiivne hinnang, tänapäeval on muutunud. · Renessansiajastu kunst jäi siiski ühiskondliku funktsiooniga kunstiks. Kunsti mitte kunsti pärast vaid ikkagi ühiskondliku funktsiooniga. · Kunst täitis mingit kindlat eesmärki, seda ei mõistetud veel subjekti eneseväljendusena Renessansijärgsed arengud · Manerism (16.-17. Saj) ära pöördumine renessansiaja harmooniliste ja tasakaalustatud kompositsioonide juurest kunstlike ja isepäiste kaunistuste juurde (nt skulptuuris nn figura serpentina (plastlik, tehislik, väänlev), kirjanduses pidulik ja mänguline väljendus, kaunistused, sõnamäng). Termin võeti kasutusele 18.saj. Jäi baroki ja renessansi vahele. Üldiselt on tegemist kunstiperioodiga, mis on kunstlik, pateetiline, ülespuhutud, pidulik ja tehislik
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
