MANERISM · 16.saj teisest veerandist · Kõrgrenes. Suurmeistrite maneeri jäljendamine- Michelangelo, Raffael · Eeskujuks ei olnud enam loodus ja antiik · Ei taotletud enam harmooiat ja sümeetriat (Õ. Lk. 81) · Ruumikujutuse ähmastumine (Õ.lk.82) · Ebatavalised, mürgised värvitoonid (Õ.lk.82) · Müstiline valgus · Ebatavline kompositsioon · Inimkeha kujutamine moonutatult · Maneristid esimesed moodsa kunsti esindajad PARMIGIANINO 1503-1540 · Inimkeha kujutamine moonutatult · Ebareaalne taust ( nt: lõpetamata sambad) (õ.lk.81) · Tegevuse kujutamine võimalikult kunstipäraselt ja graatsiliselt · ,,Pikakaelaline madonna" (õ.lk.81) · ,,Pauluse pöördumine" VENEETSIA TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino · Toob sisse dramaatilisust, põnevust, pinget · Ebatavaline valgus (.õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujut...
tekkis linnakodanlus, kes samuti ihkas poliitilist võimu. Madalmaades loodi1581-1609 vabariik, Inglismaal kestis Cromwelli protektoraat1649-1658 Poliitilist stabiilsust kõigutasid reformatsioon põhjustades ususõdu ja rahutusi(Pärtliöö Pariisis 1572)ja kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 1520.a Correggio, Caravaggio, Parmigianino ja Michelangelo. Arhitektuuris peetakse esimeseks maneristlikuks hooneks Giulio Romano poolt kavandatud Palazzodel Te`d (1526-1535) Mantuas.
7. Manerism: Tintoretto, Parmigiano, El Greco, Archimboldo- otsige ise näited. Mõtisklege, mis juhtub manerismi puhul vormi- värvi-ruumi käsitlemisel, teemade käsitlemisel (kas kristlik teema alati esitab oma sisulist külge?). Mis eristab renessansist ja mis ühendab barokiga? Kirjutasin siis algul manerismi tutvustavad 2 lõiku ja seejärel õpsi poolt antud igat kunstnikku (Archimboldo vahetasin ära Agnolo Bronzinoga, kuna see viimane tundus kuidagi tuttavam) esindava teose tutvustuse. Ja siis ülejäänu. (kokkuvõte ,,Maalid, 50 klassikut", Gombrich ,,Kunsti lugu" ja Kaplinski ,,Üldine kunstiajalugu" raamatust ja lisa veel internetist) MANERISM Püha Markuse säilmete leidmine Manerismi suurmeister, Jacopo Tintoretto oli tüdinenud lihtsast vormi ja värviilust. Ta otsustas kujutada piibli suurepäraseid lugusid ja pühasid legende teistmoodi. Rohkem dramaatilisust, põnevust ...
Kunstiajalugu Manerism Itaalias 1. Milline oli manerismi suhe talle eelnenud kõrgrenessanssi? Milles nad sarnanesid, milles erinesid? Eemalduti renessansi ideaalidest. 16. sajandi sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja vastureformatsioon kõigutasid usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ja maailma harmooniasse. Maneristid võtsid palju renessansist üle, seal hulgas veendumuse, et kunstil on väärtust tema enese jaoks
Manerism Itaalias Koostasid : Gerli ja Kristjan 2010 Iseloomustus Manerism oli peamiselt Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias levinud kunstivool, mille juures ei lähtutud enam elust, vaid suurmeistrite (Raffael, Michelangelo) loomingust, teisisõnu võeti üle ja rõhutati nende maneere Maneristid võtsid üle kõrgrenessansi üldistatud ja idealiseeriva käsitluslaadi, temaatikas kaldusid aga fantastika poole Iseloomulik maalile : Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine
MANERISM ITAALIAS Eemaldumine renessansi ideaalidest kõrgrenessansi suurmeistrid olid oma loominguga trotsinud kaasaega levinuim nimetus uuele kunstistiilile on manerism maneristid püüdsid jäljendada suurmeistrite käekirja 19. sajandil peeti manerismi kunstiajaloo langusajaks Kuidas suhtuda manerismi? arvatakse, et kõrgrenessansiaegne kunst on üliväärtuslik igal ajal omanäoline kunst kõrgrenessansiaegne kunst ei saa olla igavesti hea kunsti etalon erinemine renessansist tänapäeval paljudele huvitav ja lähedane Mida taotlesid maneristid?
Manerism Itaalias Üldiseloomustus: Kunstiperiood pärast kõrgrenessanssi 16. sajandi viimasel veerandil. Manerism on pärast kõrgrenessanssi kujunenud kunstistiil, mille puhul eemalduti renessansi ideaalidest. 19. sajandil oli sellel sõnal halvustav tähendus ja seda perioodi peeti kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam
Tempietto), mille püstitas arhitekt Bramenete. LEONARDO da VINCI. Leonardi kuulsaim teos on ,,Mona Lisa". Leonardi oli see kes arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. MICHELANGELO BUONARROTI. Michelangelo on veendunud, et loominguvõime on jumala kingitus mõnele üksikule inimesele. Tema maalingute motiivid on võetud Piiblist. Kogu tema loomingu täidab eriline pinge. MANERISM Eemaldumine renessansi ideaalist. Juba 16 saj. teisest veerandist alates loodi kunsti, mis hakkas erinema senivaadeldud renessansikunstist. Renessansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas, mistõttu on sellisele kunstile raske anda ühist nimetajat. Levinum nimetus on manerism. Mida taotlesid maneristid. Maneristid võtsid renessansist üle , veendumuse, et kunstli on väärtus tema enese jaoks. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete
Manerism Itaalias Manerism 16. sajand • Eemaldumine renessansi ideaalidest • Kadus usk maailma harmooniasse, inimmõistuse jõusse, eneseteostusse • Manerism – periood Euroopas renessanssi järel ja baroki eel • Halvustavas tähenduses • 19. saj peeti kunstiajaloo langusajaks Suhtumine manerismi • Arvamus, et igal ajal omanäoline kunst • Hinnatakse renessanssi • Kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik kehtiv hea kunst • Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti – teistsuguste taotlustega kunst • Huvitav, lähedane Maneristid
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maa...
RENESANSs- kolmnurkne kompositsioon, sündis Itaalias (tähendab taassündi) 15saj vararenesan. 16saj kõrgrenesan. Kupliga kaetud hooned. Parim näide rooma panteon. Hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, puuviljavanikud. Püha Peetruse kirik-Michelanelo kuppel "Paradiisi värav" Kullatud. Palazzo-ilusad elumajad (aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes 2)"Veenuse sünd" ITAALIA KÕRGRENESANSS- Toetus teadusele, loojaks tõusis ka kunstnik. Leonardo da Vinci (suur kunstnik) Tema kusti iseloomustab tuhmjas vine ehk sumato Teosed: 1)"Püha söömaaeg" 2)"Mona Lisa" Michelangelo kujutab inimesi liikumas, teemad piiblist, maali...
Manerism: *eemaldumine renessansi ideaalidest. *ren. kopeerimine, aga uuendatud sisu. *tnapeval mistetakse seda kui teistsuguste taotlustega kunsti. *maneristid hindasid keerukate tehniliste l-te lahendamist ja materjalide virtuooslikku ksitlemist. *eeskujuks polnud antiikkunst ega loodus. *ei taotletud harmooniat ega smmeetriat. *sageli esines peenutsev ilutsemine. *elegantsi taotlus Maalid: *ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu. *iseteadlik, tusatsev, vahel iroonitsev, mtisklev. *figuurid tihti pikaks venitatud, mber kidavad. 1550- ''Vljapaistvate kunstnike elulood'' Madalmaade kunst: *kunst linnakodanike teenistuses. *sageli piltidel...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Manerism Katti Tsirkova 12.klass Narva, 2011 Manerism Mis on manerism ? Itaalia kunsti tabas langus ning 16. sajandil, mil ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi ja nende kombeid tekkis eraldi kunstivool, mis eraldus renessanssist. Tekkis manerism (tuntud kunstnike maneeride jäljendamine). Kuigi on väidetud, et peamiselt imiteerisid hilisrenessansiaja kunstnikud Michelangelot, on manerism siiski mitmekesisem kui ainult autoriteetide matkimine. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunneteülevoolavat kujutamist. Millised kunstnikud iseloomustavad manerismi?
" 1505-1507 "Äike" 1508 "3 filosoofi"+"Magav Veenus." Teinud veel freskosid Veneetsia paleedele, ühiskondlikele hoonetele, kuid need on hävinud. Sureb 33. a. arvatavasti katku. Tal oli palju õpilasi. Kontsert 6. ptk M. Sittow(1481-1524) Pärit Tallinnast. Eelkõige portreede meister. Õppis isa juures Tallinnas ja hiljem oli Belgias. Tööd Louvres. Töötanud Prantsusmaal, Flandrias ning Hispaania ja Taani õukondades. Tallinnasse tuli tagasi 1517. a. 7. ptk Manerism Renessanssi ja baroki vaheline kunstisuund. Umbes 1520-1600 a. Manerismile on iseloomulikud müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid. Manerismi Madalmaades nim. ka romanismiks. El Greco(1541-1614) Oli Hispaania kunstnik, pärit Kreetalt. Tema teemadeks olid portreed ja kompositsioonid, mille teema oli seotud usu või legendiga. Maale läbib viirastuslikkus, ainulaadne leegitsev koloriit ja vormide ebatavaline rütm. Figuurid eriskummaliselt pikaks venitatud. Laokoon ja pojad
Pildileht Itaalia arhitektuur, skulptuur ja maalikunst 15-16.sajandil ning manerism Pildilehe koostas: Juhendaja: Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena k...
Tuntumad teosed on ,,Sixtuse madonna,, , maalis üldse väga palju madonna maale ,,Madonna roheluses,, ,,Madonna ohakalinnuga,, , fresco ,,Ateena kool,,. Tizian (1480-1576) tegutses Veneetsias, teoseid iseloomustavad vaba pintslitehnika, kontuuride puudus, dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. Palju mütoloogilisi teoseid. Pani kõige rohkem rõhku värvidele. Tähtsamad teosed: ,,Taevane ja maine armastus", esindusportreesid ,,Karl V" ,,Paavst Paul II", ,,Urbino Venus". 6) Manerism - iseloomustab maneerlikkus, tuntud kunstnike stiili (maneeri) jäljendamine. Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Figuurid moondusid, Maneristlikud pildid mõjuvad rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud. Tähtis oli ilutsemine, elegantsus. Ebatähtsad olid harmoonia ja sümmeetria. Kasutati väga ebatavalisi värve ning valgus ja varjud oli ebaloogilised. Tintoretto (1518-1594) tegutses Veneetsias
Renessanss 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inime...
1. Millised muutused toimusid 15.saj Itaalia ühiskonnas, majanduses ja maailmavaates? 2. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssajastut? 4. Kes oli tuntuim 15.sajItaalia arhitekt ning millised on tema olulised saavutused arhitektuuris ja kunstiteoorias? 5. Palazzo üldiseloomustus. 6. Renessanssi ajalooline eeskuju. 7. Lorenzo Ghiberti tähtsus 15.saj Itaalia skulptuuris. 8. Milles seisneb renessansskulptuuri erinevus võrrelduna gooti skulptuuriga? 9. Nimeta Donatello peateosed. 10. Millised teemad muutusid 15.saj Itaalia skulptuuris populaarseks? 11. Millised teemad olid levinud 15.saj Itaalia maalikunstis? 12. Keda peetaks esimeseks renessanss maalikunstnikuks Itaalias. 13. Nimeta renessanss maalikunstile omased tunnused ja erinevused võrrelduna gootikaga. 14. Kes on 16.saj tuntuimad Itaalia arhitektid, nimeta peamised tööd. Mille poolest olid need uuenduslikud? 15. Kuidas nimetatakse 16.saj I po...
tervikuga, üllas hingestatus, kolmnurkne Tizian (ca 1480-1576) kompositsioon Tintoretto (1518-1594) Veronese (1525-1588) 16.saj (u. Hilisrenessanss 1530) ja manerism viimane veerand 15. saj-16.saj renessanss Madalmaad Maalikunst: tugeva isiksuse ülistamine oli Maalikunst: võõras, esiplaanil inimeste võrdsus ja õiglus, Vennad Hubert van Eyck (1370-1426) veendumis inimeste patususest ja tühisusest, ja Jan van Eyck (1390-1441)
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst
17.10.2011 30 17.10.2011 Kordamine 31 17.10.2011 32 17.10.2011 33 17.10.2011 34 17.10.2011 35 17.10.2011 36 17.10.2011 37 17.10.2011 38 17.10.2011 39 17.10.2011 40 17.10.2011 41 17.10.2011 42 17.10.2011 43 17.10.2011 Manerism · Maadeavastused maailmamajandus · Euroopa rikastumine kihistumine: sotsiaalsed ja riikidevahelised pinged · Madalmaad: vabariik · Inglismaa: Oliver Cromwell (1649--1658) · Reformatsioon vastureformatsioon · Kolmekümneaastane sõda · 16/17 saj vahetuse katkulained Figura serpentinata 44 17.10.2011
Renessanss stiil: Kolmas ühtne kunstistiil euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD
tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. Lk. 85 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Mõiste ,,manerism" on tuletatud sõnast ,,maneer". (16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism.) 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? Manerism sellel sõnal on mõnikord olnud halvustav tähendus. On väidetud, et maneristid püüdsid ja suutsid jäljendada mõne suurmeistri (eriti Raffaeli ja Michelangelo) loomingu välist vormi või käekirja, kuid ei suutnud jäljendada suurmeistrite loomingu vaimset sisu. Seetõttu peeti varem, nt 19 saj, manerismi kunstiajaloo languseks. Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti
Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on kaasaegsed inimesed, täiesti määratlemata piiridega ruumis liitub maisele seltskonnale taevane Maarja, kes ootab krahvi hinge. Maine ja taevane segunemine. · Manerism palju võetud üle renessanssist. Loodus, antiikkunst ei omanud suurt tähtsust. Manerism soosis isiku omapära. Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus. Maneristlikule maalile on sageli omane ruumikujutuse ähmastumine, mürgiste värvidoonide eelistamine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. DIEGO VELAZQUEZ : · Usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele
Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus (teoste signeerimine, kunstniku enda lisamine oma teostele). Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke
22) Mis on Michelangelo suurima (ligi 500m ja 350 figuuriga) fresko nimi ja kus ta asub? - Maailma loomine, asub Vatikanis 23) Nimeta Michelangelo kolm skulptuuri? - Pieta, Taavet, Mooses, Maailma loomine, Viimne kohtupäev 24) Kes on maalinud Sixtuse kabeli altariseina fresko Viimne kohtupäev? - Michelangelo 25) Kes avas Veneetsia maalikooli? - Jan ja Hubert van Eyck 26) Missugune oli Tiziani maalide koloriit? - Soojad, kullakarva värvitoonid 27) Mis on manerism? - Manerism tähendab, et ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud kunstnike maneeri (nt Michelangelot). Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 28) Kas see väide on õige?: Religiooni mõju inimese teadvusele oli madalmaades tunduvalt väiksem kui Itaalias. (pärast vastamist põhjenda). - Jah, tunduvalt suurem. antiikkunsti mõjud peaaegu puudusid või olid üsna tagasihoidlikud 29) Kes olid madalmaade maalikooli teerajajad? - Jan van Eyck ja Hubert van Eyck
22) Mis on Michelangelo suurima (ligi 500m ja 350 figuuriga) fresko nimi ja kus ta asub? - Maailma loomine, asub Vatikanis 23) Nimeta Michelangelo kolm skulptuuri? - Pieta, Taavet, Mooses, Maailma loomine, Viimne kohtupäev 24) Kes on maalinud Sixtuse kabeli altariseina fresko Viimne kohtupäev? - Michelangelo 25) Kes avas Veneetsia maalikooli? - Jan ja Hubert van Eyck 26) Missugune oli Tiziani maalide koloriit? - Soojad, kullakarva värvitoonid 27) Mis on manerism? - Manerism tähendab, et ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud kunstnike maneeri (nt Michelangelot). Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 28) Kas see väide on õige?: Religiooni mõju inimese teadvusele oli madalmaades tunduvalt väiksem kui Itaalias. (pärast vastamist põhjenda). - Jah, tunduvalt suurem. antiikkunsti mõjud peaaegu puudusid või olid üsna tagasihoidlikud 29) Kes olid madalmaade maalikooli teerajajad? - Jan van Eyck ja Hubert van Eyck
· Loire'i jõe äärsed lossid O CHAMBORD Presidendi residents Ehitustööd jäid pooleli tagapool vaid 1 korrus Fassaad rahutu, kõrged korstnad ja tornid Keerdtrepp O BLOIS' LOSS Väiksem Keerdtrepp · FONTAINEBLEAU LOSS o Asub suures pargis o Seal on töötanud ka itaalia maalikunstnikud ja skulptorid, maneristid o Itaalia manerism fontainebleau koolkond ( jäljendajad ) · Leonardo kutsuti Prantsusmaale, kus ta suri ja on maetud · LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad
See kuju püstitati 4. saj. e.kr. Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette. Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast Jumal Hermes väikese Dionysosega (u. 340 e.m.a.) Selle töö puhul võttis kujur kasutusele uue poosi, mida hakati kutsuma "Praxitelese kumeruseks". Praxiteles oli äärmiselt oluline ning silmapaistev kunstnik. Tema stiili unikaalsus ületas kõik vanad meistrid. Skulptori stiilile omane manerism aga sillutas tee uue põlvkonna kujuritele. Praxiteles andis kehale loomuliku elu ning lummava olemuse, millele ükski teine skulptor polnud eales nii lähedale jõudnud.
Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid
AEG (Eelrenessanss - XIV sajandi lõpp) 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) Millele lisandub omaette käsitletav 3) hilisrenessanss e. manerism (1520 – 1600). Renessansi olulised kunstnikud: Masaccio (1401-1408) Fra Angelico (u.1388 -1455) Piero della Francesca (u.1416 -1492) Sandro Botticelli (u.1445 - 1510) Michelangelo Buonarroti (Michelangelo) (1475 -1564) Leonardo da Vinci (Leonardo) (1452 - 1519) Rafaello Santi (Raffael) (1483 -1520) Giorgione (u. 1478 – 1510) Tizian (u.1490 - 1576) Kõrgrenesansi tunnused: Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel (näiteks Pühas
tekkisid usuliikumised , mis taotlesid usu taaslähendamist inimestele. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku vastu sünnitas ulatusliku pildirüüste, milles hävinesid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. 15.sajandil hakkas levima humanism. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16.sajandil hakkas levima manerism. Võrreldes 15.sajandiga tuli esile ruumikujutse ähmastumine, ebatavaliste värvitoonite eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Inimeste figuurid muutusid ebaloomulikumaks võrreldes 15.sajandiga. Leonardo maalis perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse. Tintoretto maalis on perspektiiv kohati liialdatud. Kristus asetseb küll keskel, aga esiplaanil on hoopiski tema teenijad. Näha võib sügava perspektiiviga ruume.
Ta on maalinud palju maale, mis väljendavad juubeldavat rõõmu ja maise ilu imetlemist,vahest ka erootikat. Ta oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana. · Paolo Veronese oli 16.saj teisel poolel Veneetsias tähtis kunstnik, kes maalis psühholoogiliselt pealiskaudseid, kuid elurõõmsaid ja värviküllaseid dekoratiivseid kompositsioone. Manerism Itaalias · Hakati eemalduma renessansi ideaalidest · Eemaldusti erinevates suundades, levinuim oli manerism · Väidetud on, et maneristid püüdsidjäljendada suurmeistreid · Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane · Maneristidele polnud oluline loodus ja antiikkunst · Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat · Sagedane oli peenutsev ilutsemine ja elegantsusetaotlus · Paljud selle aja kunstnikud olid kireva elukäiguga · Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, thihti nn
22. mis on michelangelo suurima fresko nimi, kus asub? sixtuse kabeli viimane kohtupäev, vatikanis 23. nimeta michelangelo 3 skulptuuri Taavet firenzez, medicite hauakabel, mooses. 24. kes on maalinud zixtuse kabeli fresko ,,viimane kohtupäev"? michelangelo 25. kes avas veneetsia maakooli Giorgione 26. milline oli tiziani maalide koloriit? hiljem muutb säravamaks ja küllastumaks. 27. mis on manerism? renessansi ja baroki vaheline suund kujutavas kunstis.
ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Niisugused on Raffaeli madonnad - inimlikud ja siiski luulelised, sellised on tegelased hiiglaslikel paljufiguurilistel freskodel, millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saalid (nn. stanza'd). 12. Nimeta nende suuremahulisemad tööd? Raffaeli tuntuimaid maale on "Sixtuse madonna" Michelangelo. Sixtuse kabeli laemaal. Leonardo. Mona Lisa Manerism Itaalias 13. Mis on manerism? Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist
Hakkas kasutama diagonaalkompositsiooni Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga, paremal Urbino Veenus. Tizian. Vasakul Maarja Magdaleena, paremal Neiu puuviljavaagnaga. Tizian. Vasakul Paavst Paul III, paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian. Taevane ja maine armastus. Manerism Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, ...
Hakkas kasutama diagonaalkompositsiooni Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga, paremal Urbino Veenus. Tizian. Vasakul Maarja Magdaleena, paremal Neiu puuviljavaagnaga. Tizian. Vasakul Paavst Paul III, paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian. Taevane ja maine armastus. Manerism Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
Ehitustegevus koondub linnadesse. Tunnuseks roidvõlv ja teravkaar, tähtsal kohal roosaken. NotreDama katedraal; Amiens'i katedraal; Bern Notke ,,Surmatants"; 15. renessanss 1516saj iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Filippo Brunelleschi Firenze Toomkiriku kuppel; Masaccio ,,Paradiisist väljaajamine"; Donatello skulptuur ,,Taavet" ja maal ,,Herodese pidu". 16. manerism 16saj Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Jacopo Tintoretto maal ,,Jeesus vaigistab
Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13. Gooti kunst (XII saj II pool 16. saj) 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik) Madalmaade renessanss(Belgia, Holland) Saksa renessanss 15. Manerism (XVI saj keskpaik) 16. Barokk (algas XVI saj lõpus Itaalias - ~18. saj(mõnel maal) aga üldiselt 17. sajandini) 17. Flaami maalikunst(Rubens, van Dyck) 18. Vanaklassitsism 19. Rokokoo (18. saj 20ndad) 20. Klassitsism (18.saj lõpp 19.saj algus) Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
,,Magav Veenus" Valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit, maalil on graatsilises poosis Veenus, kes magab diivanil. 12. Nimeta töö, mis tõi kuulsuse Tizianile, milline meeleolu sellel teosel valitseb? ,,Maarja taevaminek" Maalil valitseb salapärane ja kurb meeleolu. Maali keskesl on Madonna ning tema ümber on palju lapsi, naisi ja mehi, kes kõik vaatavad tema poole. 13. Manerism, Kuidas sellesse suhtuda, mis seda iseloomustab? El Greco ja Tinotoretto Mannerism oli mitme palgeline ja vastuoluline nähtus osaliselt rakendus see vastureformi teenistusse, kuid oli kindlasti väljendas tolle aegseid kriise ja ummikuid väga hästi. Inimesed olid välja venitatud, hägune valgus, kindlad punktid, mürgised toonid, kõike tehti risti vastu pidi eelnevale.
2 on ka ilmed paremini näha. Leonardo da Vinci kasutast täiesti uut perspektiivi, mida sellel ajal ei kasutatud. Ajalooline stiil Maal valmis kõrgrenassanssi ajal, mille algus jääb 1490. aastatesse, kui suri Lorenzo de' Medici. Juhtroll liikus Firenzest Roomasse. Kõrgrenessanssi lõpuks arvatakse 1527, kui Saksa palgasõdurid rüüstasid Rooma. Sellele järgnes manerism. Isiklik vaatenurk Minu arvates on tegemist väga perfektse maaliga sellepärast maaliski Leonardo seda 3 aastat. Iga inimene on nagu eraldi portree. Kõiki emotsioone ja mõtteid on kujutatud väga hästi, ning on kasutatud uutset perspektiivi. Arvatavasti sellepärast ongi see maal üks maailma kuulsamaid, ning sellepärast valisn ka mina selle maali. Pildid Püha õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci
• Michelangelo kirjutas lisaks ka luuletusi. Tema enamik säilinud luuletustest pärineb 1530. aastatest ja edasisest ajast. • 12. veebruaril 1564 ühe oma “Pieta” kallal töötades hakkas kunstnik end haigena tundma. Varsti heitis ta voodisse ja vaatamata oma arstide pingutustele suri 18. veebruaril. • Paljud kunstnikud püüdsid oma loomingus Michelangelo kiretut ja isikupärast stiili järele aimata. Niimoodi sai alguse manerism, mis oli pärast kõrgrenessanssi järgmine suur kunstivool. Maalilooming • 16. sajandi algul läksid moodi laemaalingud. Paavst Clemens VII palus 1530. aastate alguses maalida Sixtuse kabelisse sünge pildi. Teema, mille Clemenes valis, oli viimane kohtupäev. • Ülesanne oli tehniliselt väga raske, maalida tuli üles vaadates. Michelangelo maalis Sixtuse kabelit üksi neli aastat. Tulemus oli renessanssmaali suurteos.
1. Itaalias avaldusid renessansi nähtused kõige varem. 2. Renessansi periodiseeritakse järgnevalt: Eelrenassans 14. saj Vararenessans 15. Saj Kõrgrenessans 16. Saj 3. Renessans ajastu inimest iseloomustab uudishimu, õppimine ja teadmiste avardamine, kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks ruumitunnetus ja varjutamine, pühali...
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
