1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
Rahvuskogu. Peaministrikandidaadi esitab parlament ja kinnitab parlament. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Rahvastikutihedus on keskmiselt 108in/km2, u. 66% rahvastikust elab linnades. Suurim vähemusrahvus on mustlased. Enamik usklike on katoliiklased, järgnevad kalvinistid ja luterlased. Ungari hõlmab enamiku Kesk-Doonau madaliku põhjaosast, 84% territooriumist on madalam, kui 200m. Ungarisse ulatuvad Alpide ja Karpaatide eelmäed. Valitseb mandriline paraskliima, see tähendab soojasid suvesid, mõõdukaid talvi ja sooja ning pikka sügist. Lääne Ungari kuulub Doonau ja Ida-Ungari Tisza jõe jõgikonda. Lääneosas paikneb Kesk-Euroopa suurim järv Balaton. Madalikel valdavad mustmullad, leidub ka sooldunud, soostunud ja liivmuldi. Metsa on Ungaris 4% territooriumist. Peamised maavarad on pruunsüsi, boksiit, uraanimaaki ning kuuma- ja mineraalveeallikaid.
töödelda, sest Hiinas on suhteliselt odav elekter nende metallide tootmiseks ja odav tööjõud, lisaks on head ekspordi võimalused lähedal asuvale Jaapanile ja USA-le ning teistele maadele. LOODUS Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline: suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur 10 kuni 15, madalaim kuni 27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (1015 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur 35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja
1. Litosfäär 2. Maa siseehituse iseloomustus; mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 2 alumine vahevöö välistuum vedel sisetuum tahke 5200 km 2900 km - kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad 3 Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Vanus Noorem. (kuni 200 miljonit aastat) Vanem. (kuni üle 4 miljardi aasta vana) Paksus Õhem. (3-10 km) Paksem. (20-70 km) Tihedus Koosneb tihedamatest ja Koosneb vähem tihedamatest ja raskematest kivimitest. Tihedus kergematest kivimitest. Tihedus 2,5 3,0
C. klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus, mandriline maakoorr mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor) ookeaniline maakoor maakoorr
C. klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus, mandriline maakoorr mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor) ookeaniline maakoor maakoorr
tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe. Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (metsad).
Seega riigi põhja osa on põllumajanduse arenguks liiga külm. Riigi põhjaosas kestab talv ligi 7 kuud ning suvi kõigest kaks. Lõunaosas on suve pikkuseks aga peaaegu neli kuud ning talve pikkus umbes kaks kuud. Aasta keskmist temperatuuri tõstab PõhjaAtlandi hoovus. Juuni keskmine temperatuur on 18 kraadi ning veebruari keskmine 3 kraadi. Rootsi lõuna osa iseloomustab mereline kliima, jahe suvi ning pehme talv, põhja osas on mandriline kliima külma talve ja sooja suvega. Aastane sademete hulk on 600700 mm aastas. Kõige rohkem vihma sajab suve lõpus. Rootsi asub parasvöötmes. Aastas saadakse ainult üks saak. Vegetatsiooni perioodi pikkus on lõunas 240 päeva aastas ning põhjas alla 120 päeva. Rootsis on parasvöötme mullastik. Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leetpruunmullad.Oksasmetsa leetmullad on
Kanada kilbist läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m). Kordiljeerid jagunevad kolmeks osaks: Kaljumäestik, Rannikuahelik ja nende vahel paiknevad platood, mida liigestavad orud ja madalad ahelikud. Kordiljeerid on valdavalt 2000-3000m kõrgused, kõrgeim tipp Logan (6050m). Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa Kanadast on avatud arktilisele külmadele ja kuivadele tuultele. Idaalade kliimat jahendavad suvel külm Labradori hoovus ja Hudsoni lahe kauakestev jääkate. Jaanuaris on keskmine temperatuur lõunaosas 20 kraadi, Newfoundlandil 5 kuni 10 kraadi, Vaikse ookeani rannikul 1-4kraadi, põhjaosas 30 kuni 35 kraadi. Suvel on temperatuuride erinevus väiksem: juuli keskmine temperatuur on 10-15 kraadi, äärmises lõunaosas 20 kraadi, põhjaaladel 3-5 kraadi
Taani asub kolme Euroopa biogeograafilise provintsi (boreaalses, Atlandi ookeani ja Mandri provintsid) vahelises tsoonis ja taimkatte kogu Taanis on segu neist provintsides. Kuna taimkate ajalugu pärineb alates viimasest jääajast, siis on ka taimi teistest provintsidest. Koos pinnase koostisega, on klimaatilised tegurid üsna varieeritav etteantud Taani ja mõjutab jaotamise taimed. Tavaliselt on riigi lääne osas atlandi kliima ja idaosas mandriline kllima, kuid see on muutuv, kuna Taani asub saarestikus. Mõnedes osades Jüütimaal on iga-aastane sademete hul üle 900 mm ja alla 500 mm Jüütimaa ja Seelandi vahel. Vihm on jaotunud enam-vähem võrdselt tevrele aastale, kuid kui aurustumine on väiksem on jahedad kuud oktoobrist märtsini, talv on kõige niiskem aastaaeg. Aastaga temperatuur on muidugi kõige suurem, üle 8,5 ° C, et Lõuna-osa riigist ja alla 7,5 aasta põhjaaladel Jüütimaa
kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida- Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm 3 5. Loodusvarad Loodusvarad: Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud Vesuuv Napoli lähistel ja väga aktiivne Etna Sitsiilias. Looduskatastroofidena võib Itaalias esineda vulkaanipurskeid, maavärinaid, maanihkeid, veeuptusi, põhjas ka lumelaviine. Veneetsiat ohustab pidevalt aga maapinna vajumine. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Sageli esineb üleujutusi ja udu. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui ,,Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on madal Lõuna Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Suvi on kõikjal jahe, kusjuures põhja ja lõunaosa temperatuuri erinevus on üllatavalt väike. Lõuna Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja külma talvega ja lund sajab seal talvel väga palju. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid
kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Kliima Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata
magmast. 23. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivadvulkaanid). 24. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. Kuna magmakivimid sisaldavad eelkõige O2
järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda, pealinn Moskva ja soise Neeva jõe suudmes asetsev Venemaa suuremaid kauba- ja sadamalinnu Peterburg (see linn kandis vahepeal Leningradi nime). ( 30) Venemaa paikneb peamiselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa lähisarktika- ja artikavöötmes ning Kaukaasia Musta mere rannik lähistroopikas. Valdavas osas valitseb Venemaal mandriline kliima. Ida- Siberis on äärmiselt mandriline kliima. Ookeanilähedase lääne- ja idaosa kliima on merelise ja mandrilise vahepealne, Kaug- Ida lõunapiirkonnas on mussoonkliima. Jaanuari keskmine temperatuur on Musta mere lähistroopilisel rannikul mõni kraad üle 0 ºC, lääneosas merelisematel aladel 3 kuni 6 ºC, Kirde- Siberis 35 kuni 50 ºC, Kaug- Ida rannikul 10 kuni 20 ºC. Juuli keskmine temperatuur on Põhja- Jäämere saartel ja
· Soroca maakond · Bli maakond · Stînga Nistrului (Transnistria; · Cahuli maakond territoriaalüksus) · Chiþinu (keskalluvusega linn) · Taraclia maakond · Chiþinu maakond · Tighina maakond · Edinei maakond · Ungheni maakond Loodus Kliima Valitseb parajalt mandriline kliima. Moldovas on soe tihti ka kuum suvi ja pehme talv. Mõõdukad sademed teevad Moldova kliima põllumajanduse jaoks eriti soodsaks. Kliimat mõjutavad Atlandi ookeani õhuvoolud läänest ja Vahemerelised edelast ja mandrilised õhuvoolud kirdest. Keskmine temperatuur jaanuaris on -3.5°C ja juulis +21.4°C. Kuum periood kestab umbes 193 päeva ja viimastele aastatel on keskmised temperatuurid tõusnud. Sademeid
turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.
maapinna liikumise amplituudil - Millised on tsunami tekkepõhjused? - Kus toimuvad madalakoldelised maavärinad? Laamtektoonika Spreeding ookeanipõhja lahknemine Subduktsioon ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse - Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse o Keskahelik ookeaniline riftiahelik o Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik o Mandriline vöönd (ookeani äär) - Kas Vaikne ookean on passiivsete või aktiivsete äärtega? aktiivsete - Millised murrangutüübid on iseloomulikud ookeani keskahelikele? transformmurrangud - Mis on ofioliidid ja kus nad esinevad? Ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid. Leitakse akreatsioonikiilust - Kuidas moodustuvad atollid? Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina
Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
Prantsusmaa pinnamood koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest, mille tõttu on Prantsusmaal head eeldused põllumajandusega tegelemiseks.Põllumajandus on raskendatud Edela,- Kagu,- ja Kirde- Prantsusmaal, kuna seal asuvad kõrged mäeahelikud.(Vogeesid,Püreneed ja Alpid)Prantsusmaal on suurepärane kliima põllumajanduseks. Prantsusmaa asub parasvöötmes. Prantsusmaal domineerib mõõdukas pehmete talvedega kliima. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis, ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Lõuna- Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahet pidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100. kilomeetrini tunnis.
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandi-naavia mäesiku Rannar Jantson küllaltki kõrgesse piir-konda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on madal Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida- osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Suvi on kõikjal jahe, kusjuures põhja ja lõunaosa temperatuuri erinevus on üllatavalt väike. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja külma talvega ja lund sajab seal talvel väga palju. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid
seetõttu on seal kivimid nooremad ning Atlandi ookean laieneb, kuna keskahelik laieneb. Island paikneb Atlandi ookeani keskmäestikul Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemise piirkonnas, antud piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu, sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma. Selle protsessi käigus tekib laama sukeldumise kohta ookeani põhjas kitsas ja sügav süvik. Mandrilise laama serv kerkib veidi kõrgemale, sukelduv ookeanilise laama serv hakkab vahevöös sulama, tekkiv magma hakkab mööda litosfääri lõhesid maapinna suunas tõusma ning tekitab mandrilise laama servale vulkaanide rea. Laamade põrkumisel tekkiv surve pressib
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad:...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
3.24.Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides. 4. Loodus Rootsi looduses on valdav graniitmaastik 4.1. Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja- Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.
Tasmaania; põhjaosas valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Temperatuur suureneb enam-vähem korrapäraselt põhja-lõuna suunas. Põhja-Austraalias on kliima troopiline kuumade niiskete suvede ja soojade kuivade talvedega. Lõunas on mõlemal rannikul vahemereline kliima jahedate vihmaste talvede ja kuumade kuivade suvedega. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdav mandriline kliima. Suvel tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000
magmakolleteks. Magma võib tõusta maapinnale läbi vulkaanipursete, mille tulemusena tekivad efusiivsed ehk purskekivimid. Kui magma kristalliseerub maakoore sügavamates kihtides, tekivad intrusiivsed ehk süvakivimid. Magmad, mis kristalliseeruvad kivimite lõhedes, moodustavad daikide ja sillidena soonkivimeid. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivad vulkaanid). Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. · Aluseline magma tekib astenosfääris
Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. Itaalia paikneb lähistroopilises vöötmes. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://images.google.ee/images?hl=et&um=1&q=itaalia+geograafiline+asend&sa=N&start=40&ndsp=20 Looduslikud tingimused: Kliima: Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. [redigeeri] Maakoor Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest
Horvaatiaga.Maismaa riigipiirid on 2246 km pikad,millest 287 km on piir Albaaniaga,527 km Bosnia ja Hertsogoviinaga,318 km Bulgaariaga,241 km Horvaatia põhjaosaga,25 km Horvaatia lõunaosaga,151 km Ungariga,221 km Makedooniaga,476 km Rumeeniaga.Veepiiri pikus on 199 km pikk. 3 IV Looduslikud tingimused 4.1 Kliima Kliima on riigis paiguti erinev.Põhjaosas valitseb kontinentaalne ehk mandriline kliima,see tähendab kuum suvi,külm talv,kõrge temperatuuri amplituud,tuule vaiksem ja suhteliselt kuiv.Lõunaosas valitseb mereline kliima,see tähendab jahe suvi,pehme talv,väike temperatuuri amplituud,tuuline ja suhteliselt niiske.Keskosas see eest vahelduvad kontinentaalne merelisega ja vastupidi. 4.2 Pinnamood Pinnamoe poolest on riik külaltki liigestatud.Põhjas laiavad rikkalikud,viljakad tasandikud.Idas asetsevad arvukad lubjakivi ahelikud ja jõgikonnad.Kagus on
Seega riigi põhja osa on põllumajanduse arenguks liiga külm. Riigi põhjaosas kestab talv ligi 7 kuud ning suvi kõigest kaks. Lõunaosas on suve pikkuseks aga peaaegu neli kuud ning talve pikkus umbes kaks kuud. Aasta keskmist temperatuuri tõstab Põhja-Atlandi hoovus. Juuni keskmine temperatuur on 18 kraadi ning veebruari keskmine -3 kraadi. Rootsi lõuna osa iseloomustab mereline kliima, jahe suvi ning pehme talv, põhja osas on mandriline kliima külma talve ja sooja suvega. Aastane sademete hulk on 600-700 mm aastas. Kõige rohkem vihma sajab suve lõpus. Rootsi asub parasvöötmes. Aastas saadakse ainult üks saak. Vegetatsiooni perioodi pikkus on lõunas 240 päeva aastas ning põhjas alla 120 päeva. (d) Mullad Rootsis on parasvöötme mullastik.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad,ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad.Oksasmetsa leetmullad
tuule mõjul tekkinud luited. MAAVARAD Tsiilis leidub üsna palju maavarasid. Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn), naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik. Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD
Sitsiilia, Palermo Napoli Rooma Vatikan). Sisemajanduse kogutoodangust moodustab turism 4%. Kokkuvõte 26 Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Sageli esineb üleujutusi ja udu. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Tööstuse jaoks on maavarasid vähe. Küllaldaselt leidub ainult ehitusmaterjale, nt marmor, kuid pole ühtki mahukat kaevandus või naftasooni. Itaalias elab 2006. aasta seisuga 58 133 509 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Alates 1950ndatest aastatest kuulub
Provintsid: Anhui () Fujian () Gansu () Guangdong () Guizhou () Hainan () Hebei () Heilongjiang ( ) Henan () Hubei () Hunan () Jiangsu () Jiangxi () Jilin () Liaoning () Qinghai () Shaanxi () Shandong () Shanxi () Sichuan () Yunnan () Zhejiang () Kliima Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Sajab väga vähe, peamiselt suvel 10 (50200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. . Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati
enne jääaega. 6) Kvaternaan: Viimased 1,8 miljonit aastat. Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed. Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja mõtlema järjest täiuslikemaid töö- ja jahiriistu. Nii arenesid ka nende mõistus ja kõnevõime. Litosfäär Maa siseehitus: Maakoor: Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Kivimid Settekivimid, graniit Settekivimid, basalt Raskus Tihedus 2,7 - kergem Tihedus 3,0 - raskem Vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Vahevöö: Vahevöö on kest, mis asub maakoore all ulatudes 2900 km-ni. Jaotub ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõrge temperatuur ja suur rõhk
Esimesed linnud JUURA Esimesed õistaimed KRIIT Dinosauruste väljasuremine KRIIT Imetajate domineerimine PALEOGEEN Esimesed primaadid ehk esikloomalised PALEOGEEN Tänapäeva imetajate ja lindude väljakujunemine NEOGEEN Poolustel kujunes jääkate NEOGEEN Inimese areng, ilmusid inimese vahetud eellased KVARTERNAAR Mammutite väljasuremine KVARTERNAAR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3-15 km paksune 20-80 km paksune Moodustab maailmamere põhja Vana, enamasti üle 1,5mld aasta Noor, enamasti alla 200mln aasta vanune vanune Koosneb tard-, moonde- ja Koosneb tard- ja settekivimitest settekivimitest Saab sukelduda vahevöösse Hõredam tihedus
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Algab külma õhu sissevool. Sajuala on frondi taga. 20. TEAB KLIIMAT KUJUNDAVAID TEGUREID NING ANALÜÜSIB TEMAATILISTE KAARTIDE JA KLIIMADIAGRAMMI ABIL ETTEANTUD KOHA KLIIMAT; Kliimat kujundavad tegurid: Geograafiline laius- määrab päikese kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas asub madal või kõrgrõhualal jne. 26 Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta- temperatuuri vertikaalne gradient) 21. ANALÜÜSIB KLIIMA MÕJU TEISTELE LOODUSKOMPONENTIDELE JA INIMTEGEVUSELE; Looduskomponentidele: · Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Selline on tänane Vaikne ookean (see siiski ei tähenda, et Vaikne ookean tulevikus kaob, sest Vaikne ookean on nn Panthalassa ookeani järeltulija, mis aegajalt väheneb pindalalt, kuid kunagi ei kao). Hääbuva ookeani näidiseks võib pidada Vahemerd. Ookeani sulgudes tekib kahe mandrilise maakoore kokkupõrkepiirile mäestik. Nii on tekkinud näiteks Uuralid, mis moodustusid, kui Baltika laam põrkus Siberi laamaga. Sellega on tsükkel läbi ning moodustunud on taas mandriline maakooreplokk, mis riftistudes uut ringkäiku algab. Kogu protsessiks vajaminev energia tuleb Maa sisemusest. Tegemist on nn endogeense protsessiga. Laamad paneb liikumavahevöö ainese konvektiivne liikumine. Ühe tsükli kestus on mitusada miljonit aastat. Siiski ei vii riftistumine alati uue ookeani tekkeni. Näiteks Läänemeri paikneb piki kunagist riftisüsteemi, mis ookeaniks ei arenenud. 32. Kuum täpp, selle olemus ning osa seismiliselt mitteaktiivsete vulkaaniliste saarte
Skandinaavia poolsaare läänerannikule toovad Atlandilt liikuvad madalarõhualad sagedasi sadusid (kuni 3000 mm aastas) ja niisket õhku, mille peab suuremas osas kinni Skandinaavia mäestik. Sellest ida pool on tunduvalt kuivem, aastane sademetehulk on umbes 500 mm. Alpid mõjutavad näiteks tugevasti Põhja-ltaalia kliimat, seal on külmad ja sajused suved. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön. Neist lõunas, Lombardia (Po) madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Püreneedes, mis kulgevad Hispaania ja Prantsusmaa piiril, on sademete hulk suurem lääneosas, kuna sinna jõuab üle Biskaia lahe niiske õhk Atlandi ookeanilt. Üle mäestiku itta jõudev õhk on juba kuiv. Mägede kõrgemaid piirkondi mõjutab omakorda kõrgusvööndilisus ja liustike ning igilume lähedus. Kõrged mäeahelikud takistavad ka õhu liikumist ja seetõttu võib külmal aastaajal temperatuur mägedevahelistes nõgudes, aga ka mäetippudel, langeda väga madalale.
30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. Jõed Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Ülekaalukalt pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre Drammeni ja Skieni lähedal. Teine pikk jõgi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse.
Geopoliitika uurib riiki kui ruumilist nähtust, kui geograafilist organismi. Poliitiliste protsesside põhjuseks peetakse geograafilisi tegureid. Poliitika ja geograafia seosed: füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele; iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast; tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste jõudude vahekordi, kuna selle tulemusel muutuvad füüsikalised keskkonnatingimused; maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas toimuvatele protsessidele; maailm on muutunud suletud süsteemiks. Looduses ei ole sellist asja nagu rahvaste võrdsed võimalused. Kaasaegne geopoliitiline teooria: rahvuslike huvide primaat sotsiaalsete gruppide huvide ees; riigi piiride puutumatuse printsiip; sõjalis-poliitiline valmisolek, globaalne demograafiline kontroll; globaalne energeetiline sõltuvus; ülemaailmsed garantiid toiduprobleemide lahenduseks. Eliiditeooria
Sage madal- ja kõrgrõhkkondade vaheldumine Eesti kohal põhjustab tuulist ilma ning muutlikku tuule suunda. Sagedaim tuul Eestis on edelatuul (25%) aga ka lääne- ja lõunatuuled (seostuvad tsüklonitega). Aasta keskmine sademete hulk on Eestis 550-750 mm. Aasta jooksul jaotuvad sademed ebaühtlaselt – kõige vähem sajab veebruaris ja märtsis, kõige rohkem juulis ja augustis. 17. Eesti kliima parameetrid (erinevus piirkonniti), kliima muutused. Läänemere naabrus - mereline ja mandriline kliimavaldkond. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemp. ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Ranniku lähedastel aladel aastaaegade algused hilinemisega, pilvisus ja sademete hulk väiksem ja lumikatte kestus lühem. Samas päikesepaistet on rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suur. Kõrgustike mõju - on talvel külmem, lund on rohkem ja see püsib kauem maas. Pilvisus ja sademete hulk suurem
Niisiis on oluline pinnavormi suund ja kalle, kuju (kumer pind, nõgus pind, keerulisemad vormid). Kõrgemal on õhurõhk ja õhuniiskus väiksemad, otsekiirgus suureneb kõrgusega (sest kiirte teepikkus, õhu tihedus ja tolmu ning veeauru sisaldus väheneb). Kuigi hajuskiirgus väheneb kõrgusega, summaarne kiirgus suureneb. Insolatsioon oleneb nõlva kaldest. Päikesepaiste kestus on mägedes väiksem kui horisontaalsel pinnal. Sademete hulk suureneb kõrgusega. Mereline ja mandriline kliima Mandriline kliima on hästi välja kujunenud mere mõjust vabadel, kaugel asuvatel suurtel mandri osadel. Saartel ja rannikul on rohkem mereline kliima, mis on seda paremini välja kujunenud, mida rohkem on vastav ala veega piiratud. Merelise kliima väljakujunemist soodustavad eriti merepoolsed, Euroopas näiteks läänepoolsed õhuvoolud. Merelise kliimaga aladel esineb palju pilviseid päevi ja sageli udu. Veekogude mõju maismaa niiskusreziimile.
20sajandi esimesel poolel üheks rajajaks ja klassikuks oli inglise professor Halfor Mackinder, kelle kontseptsioonid on kokkuvõttes järgmised: 1) füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele, 2) iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast, 3) tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste jõudude vahekordi, kuna selle tulemusel muutuvad füüsilised keskkonnatingimused, 4) maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas tomuvatele poliitilistele protsessidele, 5) 20.sajandi maailm on muutunud suletud süsteemiks. Siin ei ole enam võimalik avastada uusi territooriume ega neid koloniseerida. Poliitiline ekspansioon kutsub koheselt esile teiste riikide vastutegevuse. Ajaloo suured sõjad olid põhjustatud rahvaste eavõrdsetest arengutempodest. See tuleneb omakorda mitte ühtede rahvaste suuremast energiast või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
