Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik.
nimekirju ja isegi ajaloolisi ülestähendusi sõlmkirja ehk kipu abil. Kipu oli pikk horisontaalne nöör, mille kluge kinnitati vertikaalselt rippuvad erineva jämedusega mitmevärvilised nöörid. Talletatud info sõltus sõlmede tüübist, nööri pikkusest, värvist ja asendist. Sõlmede asukohad tähistasid üksikasju, mis võisid mõnikord olla küllalt keerulised, tavaliselt numbrite kujul. Üheks tugevaks küljeks inkadel oli käsitöö. Mitte ükski teine rahvas Ameerika mandril pole jätnud endast maha nii suurel hulgal imeilusaid kootud kangaid kui Peruu alade elanikud. Kangate koomiseks kasutati alpaka-ja laamavilla ja neid kooti nii oma pere vajadusteks kui andami ja maksude tasumiseks. Inkad oli ka osavad tikkimises. Väheste nõelapistega oskasid nad fantastilisi pilte visandada. Nõelad olid tähtsad tööriistad ja neid hoiti hoolikalt. Nõelu kasutati õmblemisel, nõelumisel ning kudumiselgi ja nad olid tehtud kaktuseokastest või vasest.
Keraamika · Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. Vaas kaheksajalaga Linnaehitus · Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). · Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber Väravad ja huakambrid · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad
Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Mineraale, mis sisaldavad titaani, leidub looduses kõikjal. Niisuguste mineraalide kõige suuremad leiukohad Euraasia mandril on Uuralis. Titaani on pinnases ja taimedes, jõgede ja järvede vees. Maakoore aatomite üldarvust on titaani veidi rohkem, kui süsinikku (0,2 %). Titaan on mehhaaniliselt kergesti töödeldav, hästi sepistatav, kergesti valtsitav lehtedeks, lintideks ja isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaani oksüdatsiooniaste ühendeis on harilikult IV, harvem III ja II. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahv...
ITAALIA VABARIIK Itaalia vapp Itaalia lipp 1) Itaalia geograafiline asend: Itaalia maailmakaardil Itaalia asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajao lõunaosas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km²
mandritel kui ookeanides. · Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. · Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. · Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. · Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. · Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Hawaii saarte teke ja vanus 3,6-5,8 mln a 2,3-3,3 mln a 0,5-1 mln a Kuni 0,8 mln a Kuum täpp Kuumad täpid maakeral Mandrilise maakoore teke ja mandriline rift Moodustub Tekib mandrilist
Vesuuvi (itaalia Vesuvio) täpsed kordinaadid on 40°49 'põhjalaiust, 14°26' idapikkust. Ta asub Campanias, Napoli lahe ääres, 16 km kagus Napolist ja sama kaugel põhjas Pompeist. Pinnamood See kuulus vulkaan on 1277 meetrit (4190 jalga) merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav. Vesuuv on ainuke tegevvulkaan tervel Euroopa mandril. See on sügavalt lõhestatud, kuid kergelt sopiline mägi, mis on tipu eel astmeline. Ajalooline info Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil aastal 79, mattes tuha alla Pompeji , Herculaneumi ja Stabiae linna. mis kõik jäid maa alla seitsmeks sajandiks. Pompeji oli nendest kolmest kõige suurem. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda, seetõttu on
Mehhiko rahvusköök Koostaja LIPP VAPP Üldinfo ·Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandril. Ta piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km² või 5073 km². Mehhiko on maailma riikide seas pindalalt 14. kohal. ·Tänapäeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku
Kreeta ja Mükeene kultuuri sarnasused ja erinevused Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. II aastatuhandel kujunes Kreeta saarel omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal palju uut. Nii jagunebki Kreeta-Mükeene kultuur minoiliseks kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kuigi nad on tihedalt seotud on neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja
käitumisega loomast veidi pikemalt. Seda enam, et olen metsnugist ka ise mitmeid kordi oma maakodu õuel kohanud ning tema tegemisi tasahilju jälginud. Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda ja nugise perekonda kuuluv üksikeluviisiline kiskja. Teda võib kohata pea kõikjal Euroopas, erandiks on vaid Skandinaavia põhjaserv ning Hispaania. Ida suunas võib metsnugist kohata kuni Ob´i jõeni. Eestis leidub metsnugiseid nii mandril kui saartel ja kokku hinnatakse nende arvukuseks siin umbes 4000 isendit. Ümmarguste kõrvadega ning koheva ja pika sabaga metsnugis on suuruselt võrreldav koguka kodukassiga, olles umbes poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Karvastik on tal pehme ja sile, värvuselt pruunikas. Rinnaesine on kollast või oranzi värvi. Ilusa karvkatte tõttu peetakse seda väikest kiskjalist väärtuslikuks karusloomaks.
Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut - II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Baltimaad, 1225 - 1250. Baltimaad, 1225 - 1250.
Tõnisson tegutses õigemini, sest ta püüdis oma rahvast lollusest ära hoida, kuna keegi ei teadnud mida mässamine endaga kaasa toob. 11. Millised vastuolud valitsesiid suurriikide vahel I maailmasõja eel? (Inglise- saksa, vene-austria, saksa- prantsuse) (Inglisesaksa, veneaustria, saksaprantsuse) Saksamaa tahtis endale Inglismaa kolooniaid ; Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa et kehtestada oma võim euroopa mandril ; 12. Millised riikide liidud kujunesid välja I maailmasõja alguseks? Kes nendesse kuulusid? KolmikliitSaksamaa, AustriaUngari ja Türgi; AndantVenemaa, Inglismaa, Prantsusmaa. 13. Milles seisnes Balkani küsimus? kes olid konflikti osapooled, mis olid nende eesmärgid? 14. Mis oli sinu arvates 20 saj olulisem saavutus teadusvallas? põhjenda oma valikut. DNA avastamine see andis võimaluse uurida geene ja ennetada suguvõsa haigusi 15. Mis on sinu arvates 20 saj
perekonnast. Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Süstemaatiline kuuluvus: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Karulased Ursidae Perekond: Karu Ursus Liik: Karu VÄLIMUS Karu on suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini
Rootsi ja Taani kuningad · Sõjategevuse piirkonnad levis üle kogu Eesti mandriala · Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastegha sakslaste vastu · Eestlaste vastupanu korraldamine paranes ; toimusid otsustavad suurlahingud · Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse Muistse vabadusvõitluse III periood 1222- 1227 · Seni veel vabade saarlaste eestvedamiksel levis mandril ülestõus vallutajate vastu · Kogu Eesti ala vabastati 1222 võõrvõimust · Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine; viimase vastupanukoldena vallutati 1227 Saaremaal Muhu linnus Mõõgavendadeordu poolt. Tapeti nii mehed kui lapsed · 1227 loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümneid. EESTLASTE KAOTUSE PÕHJUSED :
Ta ei süüdistanud armastuse ebaõnnestumiseski kedagi. Tal oli vaid valus. Õpetaja proovis seda võtta kui üht paljudest kogemustest elus. Ingeril oli ka kerge suhe ühe meremees Jaaguga. Arvame, see oli pigem kiindumus, meeldiv illusioon, et kuskil seal kaugel keegi sind ootab. Inger ei avanud tema poolt saadetud kirjagi, et hoida seda kui talisman ja lugeda sellest alles siis, kui kõik läbi on. Nii oleks alles jäänud armas mälestus. Tundus aga, et mandril ei oodanud seda meremeest mitte ainult Inger, vaid ka muud neiud. Selle ilmsiks tulekuga kaasnes suhte lõpp. Arne tunded Ingerti vastu tärkasid inimtühjal saarel, kuhu nad lõpuks ka jäid. Kuna abielu Arnel oli umbe jooksnud, siis otsis ta ehk Ingeris seda, millest puudu jäi õrnust, hellust, kiindumust. Kirgede lõkkele löömine ei tähendanud aga, et need ei vaibuks. Mees oli mõelnud, et
Riigi iseloomustus Bulgaaria Vabariik ( ) Bulgaaria on riik Kagu-Euroopas Euraasia mandril Balkani poolsaare idaosas. Selle riigi naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria asub Musta mere läänerannikul Vahemere lähedal, kuid pole sellega ühendatud. Bulgaaria on üsna kandilise kujuga, meenutades pooleldi ristkülikut. Bulgaaria asub koordinaatide 41° N-44°N ja 22°E-29°E vahel. Pealinn on Sofia koordinaatidega 42° 42' N ja 23° 20' E. Sofia asub linnulennult 1800 km kaugusel Tallinnast. Bulgaarias on kellaaeg sama,
tavalisest kontserdikavast. Lühike enesetutvustus ja sümboolne lõpukõne ning korduslaul. Teostes väga palju klassikalisi jazzi käike ei kajastunud. Ta segas jazzi ja bluesi Aafrika pärimusmuusikat, funki, Swingi, Fusionit, kuuba rütme,salsat, Carribiani,India ja Lähis-Ida muusikat ja veidike oli isegi kuulda New Age't.Kõige rohkem oli kuulda douala keelselt lõõritamist, mis tekitas tunde, et ma asun hoopis teisel mandril ja kohe kindlasti mitte Eestimaal. Muusika oli äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega, kuid lootsin siiski kuulda klassikalist tänapäeva jazzi. 2 1 Jazz Kaare kava 8.mai 2011 Esinejad olid väga professionaalsed ja valdasid oma instrumente suurepäraselt. Minu jaoks kõige meeldejäävamaks osutus trompet, mitte basskitarr mis oli tegelikult mõeldud kontserdi põhiliseks pilliks.Trompetist muutis enda kõrgete trompeti käikudega iga loo fungilikumaks. Teistest veidi
nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Sokolaad teeb reipaks ja parandab tuju.
Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised ting.-Keskkonna füüsikalised ja keemilised tingimused.Valgus,temp,rõhk,vesi jne*Inimese tegevus Liebigi seadus:Kõige rohkem limiteerib organismi faktor,mis on miinimumile kõige lähemal
Savi sisse segati olenevalt piirkonnast näiteks teokarpide, taimede või kivide tükke. Saarte peal kasutati ka zamotti (purunenud savinõude tükkis). Nõude pinda siluti rohutuusti või mõne hambulise servaga esemega, nii et nõu pind jäi kitsaste triipudega kaetuks. Mandri-Eestis valmistati suurte pottide kõrval ka väiksemaid piklike kausikesi, mida võidi kasutada näiteks taldriku, kopsiku või rasvalambi alusena. Saartel oli nõude seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem Suurimad erinevused piirkondade vahel on nõudele kantud ornamendis. Nõusid kaunistati kammilaatsete esemetega savisse jälgi tehes ning igasuguste muude täkete, lohkude ja soontega. Lõuna-Eestis kaunistati nõusid kõige rohkem, saartel kõige vähem. Ornamendiga kaeti üldiselt ainult nõude ülemine osa. On võimalik, et mõnikord värviti nõusid ookriga punaseks. Toorest savist tehtud nõud kõigepealt kuivatati ja siis põletati maa sees olevatesse
Nõiamärke om kastutatud rohkem saartel, Lääne-Eestis ning Põhja- ja Edela-Eesti rannikualadel. Peamised peremärgid e. ornamentikaelemendid: Viisnurk ehk pentagramm- Kõige sagedamini esinev nõiamärgi kujutis Eestis on risti kõrval olnud viisnurk, mida nimetatakse ka kui viiskand või pentagramm. Seda märki tuntakse üle kogu maa, sagedamini on kasutatud saartel, Virumaal, Tartumaa põhjaosas ja Pärnumaa rannikul. Nii mandril kui Hiiumaal kasutati märki nahahaiguste ravimisel; Saaremaal aga leivamärgina enne leiva ahju panemist, et tont või kurivaim ei viiks leibu ahjust. Väga palju lõigati pentagrammi püttidele, õllekannudele, pesukarikatele jne. Alati eesmärgiga kaitsta iseend või esemeid vanapagana ja tontide eest. Kusjuures, viisnurk tuli joonistada katkematu joonega. Peremärgina aga on ta kõige rohkem kasutusel olnud Eesti saartel ja Läänemaal. 1930-ndatel võis märki leida ka Pärnu- ja Saaremaal
Minu töö eesmärk ongi tutvustada lühidalt Prantsusmaad. 3 Üldandmed Prantsusmaa täisnimi on Prantsuse Vabariik e. République Française. Selle riigi pealinn on Pariis. Alates 2007. aastast on seal presidendiks Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa pindala on 547 030 km2 ning rahvaarv (2007 andmetel) on 64 102 000 inimest. Rahaühikuks on seal Euro ( enne oli frank ) . (Eneke 1984) Geograafiline asend Prantsuse Vabariik asub Euraasia mandril, Lääne-Euroopas ja on oma suuruselt Euroopas kolmas. Põhjapoolt piirneb ta La Manche'i väinaga, läänest Biskaia lahega ning lõunast Vahemerega. Maapiir on Prantsusmaal Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Hispaania ja Andorraga. Prantsusmaale kuulub Vahemeres asuv Korsika saar ja mõned saared Vaikses ookeanis ja Kariibi meres. 4 Riigi arengutase Prantsusmaa on parlamentaarne vabariik
saarlased linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste sissetung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte, aga ikkagi sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti võõrvõimule allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). 1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka
hõimkonda kuuluv perekond. Praeguseks on sellesse perekonda arvatud 382 liiki.Eestis on nendest teada 38 liiki, millest kaheksa on siin esmakordselt kirjeldatud. Turbasammalde uurijaid nimetatakse sfagnoloogideks. Turbasamblad teeb eriliseks nende eriti suur veeimavusvõime: veekogus turbasammaldes võib olla 10 kuni 20 korda suurem nende kuivmassist (sõltuvalt liigist). Turbasammal on väga levinud ehk kosmopoliitne perekond. Turbasamblad puuduvad vaid antarktika mandril. Põhjapoolkera niisketes kasvukohtades on turbasamblad valitsev taimerühm. Põhjapoolkeral on turbasambla liigid sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral on laiaulatuslikud
koduks kõik maailma saared, veed ja mandrid. Merel mere õigus, merel mere kohus. Ilma kodumaata kapten Oleandril jalad pandi kett briti praamil, randmed raudu Jaaval, juuksed põlesid Jamaikal, parem silm sai paugu, juhtus mõnda muudki Okinawal. Ilma eluloota kapten Oleandril suus on kümned keeled, murjanite murded. Kõikjal võhivõõras, kõikjal kurikuulus -- kusagil ei püsi kapten Oleander. Tema kaaslane on marumöll Kap Hoornil, kodu igas urkas-kolkas, igas ilmakaares, igal mandril, saarel. Algvariant ei paku just palju ja on pärast suurt poeemi (või värssluhiromaani) «Lugu valgest varesest» järsk kunstiline tagasilangus. Kuid Oleander kui tüüp oli Alverile nii kiusavalt põnev, et seda ei saanud niisama kõrvale jätta, ja 1988. aasta alguses võttis kirjanik ta uuesti kasile. Tulemus? Monotoonsete pikkvärsside hulga asemel on nüüd lugeja ees energilised, täpsed, hoolikalt liigendatud, mitmele tasandile paigutatud lühivärsid
Ladina- Ameerika Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Üldine info Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel.
· Euroopa ja Aasia maismaapiiri on määratletud erinevalt: · Idas kulgeb piir Uurali mägedes (kas idajalamit või keskahelikku pidi), · mööda Uurali või Zem'i jõge Kaspia mereni, · läbi Kuma-Manõtsi nõo Aasovi mereni või mööda Suur- Kaukasuse peaahelikku Musta mereni. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/b9/Euroopa-maailmajagu.svg Kuidas iseloomustada atlase abil riigi loodusgeograafilist asendit? · Millisel mandril, maailmajaos asub? · Milliste riikide või suurte veekogudega piirneb? · Milline on pinnamoe eripära? · Riigi ulatus põhjast lõunasse ja idast läände, · äärmuspunktide koordinaadid. · Valdav kliimavööde, · keskmine temperatuur suvel ja talvel, · sademete hulk, valitsev tuulte suund. · Valdav loodusvöönd, iseloomulikud mullad, taimkate. · Lisada võib suuremad saared, järved, pikemad jõed, kõrgemad tipud jms.
Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga, see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid tihenema Londoni sidemed Washingtoniga. 1940. a. septembris oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs Srb relvastust, London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu sõjaväebaasi. Märtsis 1941 võttis Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks
Asumaad nõustusid Suurbritannia kuningaks olemisega, kuid Briti parlamendil on liialt vähe õigusi kolooniatele seadusi anda. Kolmekümneaastane sõda (põhjused, tagajärjed, Vestfaali rahu): Põhjused: ülemvõimuvõitlus Euroopas ja vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel. Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi. Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Õiglaseks peeti enesekaitselist sõja algatust. Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest. Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende
SISUKORD 1. PRUUNKARU.............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 1.3. Elupaik .......................................................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus...
Vaen algas siis, kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle voolul ei näinud lõppu tulevat. Arusaamatused tekkisid kas või maa ostmisel, sest indiaanlaste jaoks oli arusaamatu, kuidas maad üldse osta või müüa võib. Seepärast ei peetud lepingutest kinni, mis omakorda tekitas arusaamatust valgete leeris. Indiaanisõjad algasid 17. sajandil, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste katsed valgetest oma mandril vabaneda osutusid jõuetuks, kolonistid olid paremini relvastatud. Pealegi puudus indiaanlaste erinevate hõimude vahel koostöö, mida eurooplased ära kasutasid. Viimase tõsisema katse kolonistidest vabanemiseks tegid indiaanlased Seitsmeaastase sõja ajal, toetades prantslasi inglaste vastu. Kuigi enamik forte õnnestus indiaanlastel isegi vallutada, jäädi hiljem siiski valgetele sõjaliselt alla. 19. sajandi alguseks olid indiaani kultuurid idarannikul praktiliselt
President: Amadou Toumani Toure Peaminister: Ahmed Mohamed Ag Hamani Pindala: 1 240 000 km ² Rahvaarv: 11 626 219 Rahvastiku tihedus: 9,4 in/km ² Rahaühik: CFA frank Iseseisvus: 22.September, 1960 Riigihümn: Pour L'Afriquue et pour toi, Mali Rahvuskuuluvus: mande 50%(Bambara,Malinke,Sarakole), Peul 17%, Voltic 12%, Tuareg ja Moor 10%, Songhai 6%, muud 5% Religioonid: islam 90%, kohalikud usundid 9%, kristlased 1% Ajavöönd: maailmaaeg Üladomeen: .ml Maakood: 223 Mali asub Aafrika mandril. Mali on maast ümritsetud Nigeri, Alzeeria, Mauritaania, Burkina Faso, Cote D'Ivore, Libeeria, Guinea ja Senegaliga.Mali territoorium on üldiselt tasane ning täis piktiud väikesi kõrgendikke. Edelas kõrguvad Mandingi ja Bambouki mäed ning kagus Hombori mäestik, kus kõrgemaid tipud ulatuvad 1155 meetrini.Põhjas võtab suure osa maast enda alla Sahara kõrb.Läänealad on seevastu Saheli tüüpilise
Tangupudruga käidi vastsündinut vaatamas ja tangupudru söödi matusemajas enne surnu ärasaatmist. Seetõttu öeldigi: "Inimese elu on kahe pudru vahel" või "Pudruga tuleb, pudruga läheb". 7. Meeste ja naiste töö. Võrreldes eesti mehe ja naise tööd toidu muretsemisel ja valmistamisel võib öelda, et toidu keetmine oli põhiliselt naiste töö. Viljakasvatuse põhiline osa tööst kündmine, äestamine, külvamine, on Eesti mandril olnud meeste töö, ka hilisemal ajal veskist jahu kojutoomine. Käsikivil jahutegemine oli aga naiste töö. Leivaküpsetamine on mäletatavatel aegadel eesti talus olnud perenaise töö, leivajagaja laua ääres oli aga peremees. Põhilise loomse leivakõrvase eest hoolitsesid mehed. Nad küttisid, tapsid koduloomi ja püüdsid kala. Hädaga on naised muidugi kõigega hakkama saanud, siin on jutt tavalisest kombekohasest tööjaotusest
enam kaua ning inimesed soovisid lahti saada eraldatusest. Berliini kriis on järjekordne tõestus sellele, et Külm sõda on maailmasõda, kuna NSVL kasutas väga jõhkraid meetmeid, et kehtestada enda võimu ning hakata demokraatiale vastu. Neljandaks tõestuseks, et Külm sõda oli maailmasõda võib pidada Kuuba kriisi. Nimelt 1962. aastal otsustas Nõukogude Liit paigutada keskmise lennukaugusega tuumaraketi Kuubale. Teatavasti on Kuuba Ameerika mandril. 1959. aastal oli Kuuba astunud sotsialismi leeri ning Nõukogude Liidul oli õigus Kuubale minna. USA reageeris sellele kohe ning USA president J.Kennedy esitas NL juhile Hrutsovile ultimaatumi rakettide väljaviimiseks, või muidu viib USA oma väed Türgis Nõukogude Liidu piirile. Nõukogude Liit pidi sellega leppima ning alates Kuuba kriisist toimus mõningane pingelõdvendus. USA ja NL juhid hakkasid omavahel iga aasta kohtuma ning sõlmiti mitmeid kokkuleppeid. Pärast
Probleemne on veevaru ebaühtlane jaotus.Ukraina lõunarajoonide viljakate stepimuldade kultuuristamisele aitas kaasa niisutussüsteemide rajamine. Pikimad jõed: Dnepr - 2285 km Dnestr - 1370 km Siverski Donets - 1045 km Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib
.................................................... lk 7 6. Taimestik............................................................................................................... lk 8 7. Loomastik.............................................................................................................. lk 9 8. Ininmtegevus ........................................................................................................ lk 10 1 . Asend 1) 2)La Plata madalik asub Lõuna-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos , hõlmab Argentiina riigi territoriumi. Asub Põhja-Atlandi ookeani kõrval. Mäestike lähedal ei asu . 3) 55°S ja 38°W . 4) Minu kodukohast asub La Plata madalik umbes 13 150 kilomeetri kaugusel. 2. Pinnamood 1)Lame maapind, lauskmaa , tasane maapind. 2) Vulkaane pole , seepärast ka ei toimu vulkaanipurskeid ning maavärinaid ei esine . 3. Kliima 1) Külmad hoovused, mis tulevad merelt. Toob kaasa külma kliimat ja niisket õhku ehk sademeid.
odav tööjõud, alates 1860ndatest saabusid Ameerikasse hiigelsuured immigrantidehulgad. Pärast 1880ndaid tõusis sisserännete arv niivõrd, et see moodustas teadaolevalt kõige ulatuslikuma rahvaste rände ajaloos. 1881-1920 immigreerus rohkem kui 23 mln inimest. Välispoliitika Eesmärgiks oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. Hispaania-Ameerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga. Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse. Venemaalt osteti Alaska. Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal. Põllumajanduskultuur Lõuna- Ameerikas Usa oli 19. sajandi esimesel poolel valdavalt põllumajanduslik maa. Kasutati orjade tööd. Lõunas olis põllumajanduse aluseks suurmajapidamised istandused, kus kasvatati peamiselt puuvilla. Nõudlus puuvilla järele oli suur ning kõrged puuvillahinnad maailmaturul tõid istanduste omanikele suurt tulu. 1850
vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loodusvööndid? 27.12.12 Miks loodusvööndid tekivad? Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused Omal kohal on ka pinnavormide mõju 27.12.12 Jää- ja külmakõrbed 27.12.12 Paiknevad pooluste ümbruses Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe Polaaröö- ja päeva vaheldumine Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed Liigivaene elustik, peamiselt meredes Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub
5. Veestik 6. Mullastik 7. Taimestik 8. Loomastik 9. Inimtegevus 10. Kokkuvõte 1 1. Sissejuhatus Enne veel kui ma seda referaati tegema hakkasin polnud mul aimugi sellisest saarest nagu Andamanid, kuid kui ma selle loosiga tõmbasin, siis hakkasin ma selle saare kohta informatsiooni otsima, kõigepealt sain ma teada kus see asub ning hiljem kõike muud vajalikku. 2 2. Asend 2.1 2.2 Andamanid asuvad Euraasia mandril Lõuna- Aasias . Andamani saared on saarestik Bengali lahe ja Andamani mere vahel. 2.3 Andamani saared asuvad 95° ja 15° laiuskraadide vahel. 2.4 Andamanid asuvad kodukandist umbes 7840 km kaugusel. 3 3. Pinnamood. 3.1 Saare pinnamood on künklik suurim kõrgus on 737 meetrit. 3.2 Andamanid on ümbritsetud igast küljest veekoguga ja tänu sellele esineb ka
laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Vulkaanide levik: Ookeanite keskahelikud-Island Laamade sukeldumisvöönd-"tulerõngas" "Kuuma täpi" ala-Havai saare vulkaanid Kontinentaalne rift-Ida-Aafrika Kuju: Kilpvulkaan-magma vedel, voolav basaltne.Rahulikult voolav,pinnal valgub laiali.Lame kilbikujuline.Kuuma täpi alal. Kihtvulkaan-magma viskoossne,happeline koostis.Laavavool lühike,magma tardub lõõris.Koonuseline mägi. Mandril, laamade sukeldumisalal. Liigitus: KUSTUNUD-purset inimkond ei mäleta SUIKUVAD-ajutiselt kustunud AKTIIVSED-pidevalt, perioodiliselt tegutsev. 5.Maavärinate tekkepõhjused: Maavärin on maakoore rappumine ja järsk lühiajaline kõikumine, mida põhjustavad kivimite elastsed pinged, mille vabanemisel kivimid rebenevad. Levik: Haiti, Ecuador, Jaapan, Tsiili Tugevuse mõõtmine: Seismograafi abil.Registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustatud seismilised lained seismogrammina
Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schliemann ja Arthur Evans Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid. Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST
Väheneb sademete hulk kuid suureneb saju päevade arv. Palju udupäevi (sept-okt) esineb Taliteraviljad vajavad palju päikest Talv- püsivad lumekatte teke Veekogudele tekib jääkate Sulad ja külmad vahelduvad Veebruar külmem kuu Kevad- ööpäevane kesmine temp. tõuseb üle 5C Saju päevade arv väiksem Suvi- jahedad Sajused Rannikul ja saartel on palju mõnusam; kesmiselt 15sajupäeva kuus Mandril keskmiselt 100 sajupäeva kuus Põllutööde tegemine sõltumine kliimast: Mullast Umbrohtudest Temp. Eesmärk on luua põllukultuuridele kasvuks ja arenemiseks soodsad tingimused ja minimaalsete kadudega. Koristada saak kvaliteetselt Külviaeg (teraviljadel) on ainus millega me saame taimede kasvu protsessi mõjutada. Külvil tehtud vigu ei saa hiljem parandada. Talivili (augusti lõpp ja septembri algus) Tekiks 2-3 võrset
kaunistamiseks poti- ja lõikelilli maksumuses 250 eurot. Vahimadrusele kingiti 5. aastase tööjuubeli puhuks käekell maksumusega 320 eurot ja lillekimp väärtuses 25 eurot ning madrusele 10. aastase tööjuubeli puhul nutikäekell maksumusega 250 eurot ja lillepott väärtuses 25 eurot. Kuu lõpus selgus, et 200 euro eest ostetud väikevahendite ostudokumendid on puudu või ei ole need korrektsed. Sõiduautosse, mida reeder kasutab mandril viibides ka erasõitudeks, osteti kütust 90 euro eest. AS "Laevad Õige Lipu All" arvestas kõik kulud ja maksukohustised kuu lõpus ning esitas deklaratsioonid maksuhaldurile ning tasus samal päeval ka maksukohustise. Arvuta AS "Laevad Õige Lipu All" olemasolevate andmete alusel kuu rahaline väljaminek ja maksukohustised maksude lõikes. Lisa juurde arvutuskäik. Lahendus: 1. Laevapereliikmetele ja nende perekondadele „vananaistesuve“ jätkuks pidulik lõunasöök
1.Asend Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos.Islandi naaberriigid on Norra, šotimaa, Gröönimaa. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 2.Rahvastik Inimesi elab Islandil 329 807. Island on väikeriik. Rahvaarv on Islandil kõik aeg üsna ühtlaselt tõusnud. Ja arvatakse, et rahva arvu tõusmine ei ole enam nii suur nagu olid varasemad aastad. Rahvastiku tihedus on 3,2 inimest/km². Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle.
trooni satumist katoliiklaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned sajanditeks ning kuna tegevus toimus veretult hakati seda kutsuma “kuulsaks revolutsiooniks”. 15) “Õiguste deklaratsiooni” põhimõtted, ● määras kuninga ja parlamendi võimu piirid. ● välistas trooni stumise katoliiklase kätte. 16) ● Charles I - Rahva survel astus sõtta Hispaania ja Prantsusmaa vastu, et kaitsta protestantidest usukaaslasi mandril (sõjad osutusid kulukaks ja edutuks.) Samuti algastas Inglise kodusõja. ● Oliver Cromwell - Lõi Inglise kodusõjas kuninga väed laiali ning lasi välja kuulutada vabariigi, nimetades end lordprotektoriks, võttis kuninga positsiooni ja 1653. aastal saatis parlamendi laiali, asuted riiki sõjaväe toel juhtima. ● William III - allkirjastas “Õiguste deklaratsiooni”, võttis üle Inglise vabariigi juhtimise. 17)
Itaalia üldandmed President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus : 17. märts 1861 Rahaühik: Euro (EUR) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Usund: Katoliiklus Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze Itaalia riigi lipp ja vapp . Itaalia riigi Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Geograafiline asend
keel, Soti gaeli keel, iiri keel, uelsi keel. Suurbritannias on rahaühikuna kasutusel Suurbritannia nael (Great British Pound GBP). CIA The World Factbook. Riik on suurriik rahvaarvult maailmas kahekümne teine ja pindalalt kaheksakümnes. Joonis2. Suurbritannia lipp Allikas: Flags of the World Joonis3. Suurbritannia vapp Allikas: Heraldry of the World International Civic Army 2.Geograafiline asend Suurbritannia asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ning Euroopa kultuurigeograafilises regioonis. Suurbritannia koosneb Suurbritannia saarest, Iirimaa saare kirdeosast ja paljudest väiksematest saartest. Ühendkuningriik on ümbritsetud läänest Iiri mere ja Atland Ookeaniga, Idast Põhjamerega ning lõunast Inglise kanaliga. Suuremad jõed on Thames (läbib pealinna Londonit), Trent, Severn, Great Ouse, Wye. Suurbritannia asub parasvöötmes, kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus
lõppu. Serbia ja Rumeenia saavutasid iseseisvuse. Saksamaa ühendamine- Itaalia ühendamine – Kommunism – suurte tööstuskeskuste teke soodustas vasakpoolsete ideede levikut. 1848a. koostasid Karl Marx ja Friedrich Engels rahvusvahelise Kommunistliku Liidu tarvis „Kommunistliku partei manifesti“ 5) Tööstusrevolutsioon (lk 231-232) Üleminek masintootmisele: Oli alanud juba 18.saj. teisel poolel Inglismaa tekstiilitööstuses. Mandril toimus see peamiselt 19.saj. esimesel poolel. Masinate kasutamine sai võimalikuks tänu aurujõu kastutamaõppimisele. Inglismaal ja Saksamaal õpiti tootma suurtes kogustes kvaliteetset terast. Urbaniseerumine: Tööstusliku pöördega käis kaasas aina kiirenev linnastumine ehk urbaniseerumine. Transpordivahendite kiire areng. Töölised elasid vabrikute lähedal. Inglismaa tööstuskeskusesse, Saksamaale Ruhri ja mujale tekkisid suured töölislinnakud ja –linnad. 6) Maailm 19
Hispaania Hispaania on riik mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas. Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km² ja merepiiri pikkus 7921 km.Vahemaa Hispaania pealinnast Madridist Tallinnasse on 3600 km. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
