KUU Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km.Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, ...
piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid KUUMAD TÄPID: Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Fumarool-on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Väävlirikkaid fumaroole nimetatakse solfataarideks, booririkkaid fumaroole aga soffionideks.
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Ajakirjanduskui ühiskonnavalvekoer 1. Võimukandjate kontrollimine ehk valvekoera funktsioon on klassikaliselt olnud ajakirjanduse jaoks unikaalne – professionaalne ajakirjandus peab demokraatlikus ühiskonnas kindlustama selle, et võim ei koonduks väheste kätte, kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1]. 2. Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda. Kui ajakirjanik on teabe edastanud, on see kättesaadav kõ...
Tirynsi linna · Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt · Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid
Euraasia saarma levila lõunapiiri Lähis- ja Kesk- Idas moodustavad Iisrael, Jordaania, Iraak ja Iraan. Aafrika riikidest paikneb saarmas Marokos, Alzeerias ja Tuneesias. Lõuna-Aasias leidub saarmast peaaegu igas riigis, eriti Pakistani, Afganistani, India, Nepali, Bhutani ja Myanmari Himaalaja jõesüsteemides, idapool Kagu-Aasiast kuni Jaapanini, kus saarmas on väljasurnud (Ruiz- Olmo, Loy, Cianfrani, Yoxon, Yoxon, de Silva, Roos, Bisther, Hajkova, Zemanova, 2008) Eestis levinud kogu mandril, ka Hiiumaal ja Saaremaal. Hiiu- ja Saaremaal esines 1920.- 30. aastatel, kuid 50-ndatel puudus. Praegust arvukust hinnatakse Eestis 2000 loomani (Vulla, 2008). Pidevalt esineb ta suurematel nn. ,,saarmajõgedel": Pedja jõel, Põltsamaa e Paala jõel, Võhandu jõel, Rannapungerja jõel, Jägala jõel, Alajõel, Loobu jõel, Valgejõel, Kunda jõel, Pärnu jõel ja nende lisaharudel. Saarmast esineb ka paljudel teistel jõgedel (Laanetu, Veenpere, 1971). Saarmas on meie alade põlisasukas
põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra
Tolmutorm: Nähtus, kus tugev tuuk tõstab kuivalt maapinnalt üles ja kannab edasi nii palju tolmu, et selle tagajärjel nähtavus tunduvalt väheneb. Esineb kõrbete ja steppides. Tuisud: Nimetatakse lume edasikandumist tuule mõjul, kas lumikatte pinnalt või sadava lume korral. On olemas pinnatuisk, madaltuisk, lumetuisk, lumetorm. Trombid ja vesipüksid: Tugevad, suure purustusjõuga, peaaegu vertikaalse, kuid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised. Trombid mandril. Vesipüksid veekogude kohal. Tekivad suvisel ajal kuuma äikeseilma korral ja on alati seotud äikesepilvega. 8.Hüdrometeoroloogilised vaatlused maismaal ja merel. Hüdroloogilis vaatlusi merel alustati jääolude kirjeldamisega, kuna see on üks olulisemaid meresõitu piiravaid tegureid. Põhjalikult uuriti jääreziimi. Peale sõda alustati Eestis koheselt hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste vaatluspunktide võrgu taastamist. 1919 loodi Tallinna
Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvede...
Looduskatastroofid................................................................................ lk.7 6.Loomastik ja taimestik........................................................................... lk.8 7.Eestlased Afganistanis........................................................................... lk.9 8.Kasutatud kirjandus............................................................................... lk.10 Üldandmed ja kaart Afganistan asub Euraasia mandril Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Pindala on 647 500 km²Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga(936km). Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.Maailmaaeg +4.30.
tunduvalt kaupade vedamise kulusid. Tagajärjed Industrialiseerimise tagajärjed Aastaks 1850 oli Suurbritanniast saanud tänu auruenergiale ja uute masinate kasutuselevõtule ning tööstusliku tootmise levikuke esimene tööstusriik. Uudised tehnoloogiast levisid peagi ka teatud piirkondadesse mandril, kus olid head ühendusteed ja leidus kivisütt ning rauda, nii et peagi võidi mujalgi Euroopas kogeda, missugused on tööstuse arengu majanduslikud ja sotsiaalsed taga järjed. Paljude tööliste jaoks oli elu vabrikutes ja kaevandustes raske ja täis ohte. Mehed, naised ja lapsed töötasid päevas 13 tundi või rohkemgi, tihti madala palga eest. Enne ohutusnõuete kehtestamist said paljud töölised ohtlike masinatega töötades surma või vigastada
Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Haanja vallas asuvad järvemuda (roheline) leiukohad (Kavadi järv, Vaskna järv ja Külajärv, Preeksa järv ja Murati järv), mis seni pole kasutamist leidnud. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf Suur munamägi Absoluutselt kõrguselt kilomeetreid taeva poole kummuvaid mäestikke leidub igal mandril. Nende mäestike koosseisus on omakorda tohutul hulgal mägesid, millest igaühe suhteline kõrgus võib olla sadu meetreid ja rohkemgi. Maailma kõrgeimad tipud asuvad teatavasti kobaras ühes piirkonnas – Nepaali ja Hiina piiril Himaalaja mäestikus. Maailma kümnest absoluutsest tipust paikneb seal kogunisti 8.(---) Ka kodumaised rekordtipud paiknevad Eesti pinnal koos suhteliselt väikesel alal, Lõuna-Eestis Haanja kõrgustikul
mille tagajärjena ei suudetud enam laene tagasi maksta ning tekkis majanduskriis. 14. Miks tekib USAs 1920ndatel maffia ning miks on teda väga keeruline ohjata? Sest USAs kehtestati kuiv seadus, mis keelas alkoholi tootmise, müümise, impordi, ekspordi. Ohjeldada oli raske, sest maffia ostsis enda poolele poliitikud ja ametnikud. 15. Mis poliitika oli USAs isolatsionalismipoliitika ja milles see väljendus? NT USA ei sekkunud Euroopa asjadesse, vaid keskendus oma võimule Ameerika mandril. Väljendus selles, et ta ei sekkunud rahvusvahelistesse suhetesse, kui Euroopa riigid ei sekku Ameerika asjadesse. USA ei müünud enam oma relvi sõdivatele riikidele. 16. Milles seisnes New Deal´i poliitika ning kuidas see realiseerus? Tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine, maksude tõstmine, mõõdukas inflatsioon. Realiseerus: riik hakkas looma uusi töökohti, organiseeris hädaabitöid, , hakati hoolt kandma abivajajate eest. 17. Kes oli F
asju, mida võib vaja minna. Ausaltöeldes mind ei huvita üldse selle riigi mullastik, et millised mullad seal on, samuti ei huvita millistel pikkus- ja laiuskraadidel ta asub, tegelikult ei huvita rahvaarvu muutumine ka. Põnevust pakub kindlasti maavärinad ja nende mõju. 1.Asend 1.1 Mandri kaart (1) 1.2 Geograafiline asend Makedoonia Vabariik on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas. Riik asub euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga.(4,2) Kuna Makedoonia asub balkani ps-e siseosas, siis ükski meri teda ei ümbritse. Makedoonia Vabariik hõlmab Vardari jõe lähedal asetsevad mägised maa-alad. Üleüldse võib Makedooniat pidada üpriski mägiseks riigiks, ning samamoodi ka teisi Balkani poolsaarel asetsevaid riike. (3,2,5) 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Riik asub pl 42-43 ip 21-23 laiuskraadide vahemikus.(2) 1.4 Lähim kaugus minu koduasulast
ise Panama riigiga kokku leppida rendi summad kanali eest (Kolumbia küsis liiga suuri summasid). Samuti tõmmati Ameerika Euroopa keeristesse Inglismaa kaudu, kes olid Ühendriikidega tihedas kaubavahetuses. 2. §2 Kolmikliit ja Antant: liikmeskond, eesmärgid üldiselt ja riigiti Kolmikliit Saksamaa (1879)- eesmärk uusi kolooniaid haarata, Prantsusmaa purustada ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari (1879)- eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, tal oli vaja Saksamaa tuge selleks kui Balkani sündmused oleksid pidanud kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia (1882-1915) - eesmärk kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu Antant Prantsusmaa (1893) - eesmärk vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Samuti põrkasid Saksamaa ja Prantsusmaa huvid Aafrikas
Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa eesmärgiks oli saada tugevaimaks riigiks Euroopa mandril, see tähendas aga põhivastase Prantsusmaa nõrgestamist. Saksamaa üritas endaga siduda võimalikke Pr liitlasi. Liidulepingud sõlmiti Austria-Ungari (1879) ja Itaaliaga (1882). Venemaaga liidu sõlmimine luhtus. 1890-ndatel, kui troonile tõusis uus keiser Wilhelm II, pöörduti Euroopa-keskselt poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas.
Ta sai lunaraha läbi tagasi vabaks alles 2 aastat hiljem. IV ristisõda (1202-1204) Vallutati Konstantinoopol ja rajati Ladina keisririik. V ristisõda (1228) Frederick II – tungiti Egiptusesse, kuid taanduti. VI ristisõda (1248-1254 ; 1270) Louis IX - Friederich sai Jeruusalemma läbirääkimiste teel tagasi 10 aastaks. VII & VIII ristisõda - Louis IX üritas vallutada Egiptust ja Tuneesiat kuid ebaõnnestus. 1291 vallutasid seldzhukid Akka – viimase ristisõdijate tugipunkti mandril, sellega olid ristisõjad lõppenud. 8.2 Kirikulõhe Ida ja Lääne kristluse lõhenemine 1054 Suur usulõhe 1378-1417 (katoliikliku kiriku-sisene) Leidis aset, kuna paralleelsüsteem Ilmaliku võimu ja Vaimuliku jõu vahel kogus palju pingeid. 20-30% territooriumidest kuulus kirikule. 8.3 Rekonkista ehk alade tagasivallutamine islamiusulistelt mauridelt. Hispaania riik kujunes välja rekonkista käigus. 1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia
maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega
Ise joonistatud: Tegelik kaart: http://www.pocanticohills.org/usa02/_derived/usa02.htm_txt_usa.gif Eksisin kirde osaga, põhjus võib olla selles, et ei puutu nii tihti kokku USA kaardiga. 2.Vali internetist kõige sobivam kaart mida saad kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. http://www.map-of-usa.co.uk/images/usa-physical-map.jpg 3.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub? Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel
Peamised väliskaubanduspartnerid ekspordi alal on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Lõuna-Korea ja Hispaania. Import: Mehhiko peamised importartiklid on mootorite varuosad, elektroonikadetailid, sõiduautod, arvutitehnika, elektriseadmed. Peamised väliskaubanduspartnerid impordi alal on Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Brasiilia, Saksamaa. 14 Iseärasused Mehhiklased tuntud, kui truud katoliiklased ja ühed tõsiusklikumad Ameerika mandril. Mexcaltitán on väike inimese ehitatud, saare kuuluvad riigi Nayarit Mehhikos. Legend ütleb, et see on pärilik Aztec kodus. Nende sünni koht ja kodu, mis palverännakuks et vyrázeli otsivad saare linna Tenochtitlán. Praegu on see atraktiivne koht. Island Mexcaltitán on kättesaadav laeva sadamasse La Batanza.Tegelikult linnas võib nimetada mitmeid turismiatraktsioonide, nagu Tepic umbes 75 km Kuigi enamik mehhiklasi kannavad tänapäeva Lääne rõivaid, siis traditsioonilised rõivaid
Laibad asetati hauda väljasirutatud asendis selili, kõhuli või külili ja kaeti sageli osaliselt, harvem terves ulatuses ookriga. Muidu üpris ühtses Narva kultuuris eristuvad just keraamika järgi mitmed piirkondlikud erijooned: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Valmistusviisilt ja kujult on Narva tüüpi keraamika küllalt sarnane kogu maal. Suured teravatipulised poolikut muna meenutavad kujuga nõud. Mandril esineb ka üksikuid väikesi piklikke liuataolisi kausikesi. Savi hulka segati mitmeid lisandeid. Põhja- ja Kagu-Eestis purustatud teokarpe või peenestatud taimi, saartel aga purustatud kivimitükikesi. Nõude pinnad siluti rohutuusti või hambulise templiga, millest jäid savisse kitsaste triipude read riiped. Osa keraamikast on ornamenteeritud hambulise, kammi meenutava templiga tehtud jäljenditega nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi
Kongresside süsteem Inglismaa välisministri ettepanek aeg-ajalt omavahel kohtuda. See süsteem toimis kuni 1822.a. Inglismaa ühiskondlik arvamus aga ei toetanud seda. Inglimaal hiilgava isolatsiooni poliitika. Tasakaalu saavutamine suurriikide vahel oli küllalt lihtne, kuna võitjariigid ei vaidlustanud väljapakutud põhimõtet. Lisaks ei ohustanud tollal territooriumide jagamist ka rahvusliku enesemääramise idee. Viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu siiski ainult Euroopa mandril. Ajaloo pikem rahuaeg Euroopas just peale Viini kongressi. 5. Isikud: George Washington USA esimene president ning Kongressi ülemjuhataja Thomas Jefferson Iseseisvusdeklaratsiooni autor ning Virginia advokaat Louis XVI sai kodanikunimeks Louis Capet, Prantsusmaa kuningas, kellelt rvolutsiooni käigus võeti võim Robespierre jakobiinide juht, kes oli üks julmemaid ning teostas kõige suuremat terrorit
Roosevelt? Tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle ning suurendati järelvalvet muudeski valdkondades. Samuti pööras ta tähelepanu loodusvarade kaitsmisele ning arendas maaparandust. 7) Millised olid USA välispoliitilised eelistused? Põhiline eesmärk oli kehtestada ülemvõim läänepoolkeral. Hiljem laiendati kaubandussidemeid Aasiaga ning hakati ajama nn lahtiste uste poliitikat. Aktiivselt tegutseti tervel Ameerika mandril, ehitati nt Panama kanal ja osteti Venemaalt ära Alaska. 33. Venemaa. Aleksander II Venemaa keiser, 1855 1881. 1861. kaotati Venemaal pärisorjus. Aleksander III Venemaa keiser, 1881 1894. Nikolai II Venemaa keiser, 1894 1917. P. Stolõpin Venemaa peaminister, 1906.aasta sai võimule. 1) Miks oli Venemaal vaja ümberkorraldusi? Sest riik oli sattunud nii majanduslikku kui ka poliitilisse ummikusse, kust sai
Referaat loodusgeograafias Mato Grosso platoo Planalto de Matto Grosso 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Geoloogiline ehitus 4. Kliima ja -diagrammid 5. Mullastik 6. Taimkate ja loomastik 7. Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi (pildiseeria) 8. Kasutatud kirjandus/ internet 3 Sissejuhatus "Mato Grosso piirkonnas vahelduvad korrapäratult ürgmets, rohtlad, sood ja roostikud. Sellepärast elab seal lähestikku eri ökosüsteemidele iseloomulikke loomi suurim loomastiku vaheldusrikkus kogu Ameerikas," kirjutatakse ühes lastele mõeldud geograafia entsüklopeedias. Oma referaadis püüan ma mitmesugustes raamatutes, teatmeteostes ja internetis leiduvat informatsiooni kogudes selgusele jõuda, missugused asendi, kl...
tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) on tuntud kui asteekide impeeriumi hävitajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii pidid tema mehed selleks, et ellu jääda, Cortési avantüüris osalema. Ta kasutas ära nii asteekide poolt allutatud hõimude vastumeelsust oma isandate suhtes, hispaanlaste keelt ja asteekide ühiskonnakorraldust mõistvaid inimesi kui ka oma tehnilist üleolekut
need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid kreeklased Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli ühest küljest sarnane kreeta omaga, teisest küljest kajastub selles pidev võitlus vaenlastega
võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali, ekspodi võimaluste, mõjupiirkonade ja asumaade pärast. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniaid sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. . Esimese maailmasõja tagajärjena allkirjastas Saksamaa Versailles' lepingu. Sellega kaotas Saksamaa umbes 13 protsenti oma maa- alast, pidi loobuma oma kolooniatest, pidi maksma ulatuslikke reparatsioone sõjaväge. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. (I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov).
Saba on pikk ja kohev, eriti talvel. Sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane saba horisontaalselt. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebase levik Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel, Eestis elab umbes 6000 rebast (mõningate andmete järgi 8000). Punarebane on rebaseliikide seas kõige laiema levialaga. Ta elab Palearktises ja Nearktises: kõikjal Euroopas, peaaegu kõikjal Aasias (sealhulgas Jaapanis, ei esine Indo-Hiinas), igal pool 4 Kanadas ja sellega piirnevates Ameerika Ühendriikide osades (ei leidu edelas ning mõnes Texase ja Alaska osas)
Kordamisküsimused. 1.1Iiri saagad Kultuur Euroopas arenes koos muutustega ühiskonnas, milles võib eristada kahte perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult
tähtsust. Universum tundub nende jaoks irratsionaalne, maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku (loovnatuuri) intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. Romantiste ühendas eelkõige ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnase sisu väljendamiseks võib kasutada erinevaid stiile. Inglismaal levisid mitmed romantilised ideed ja meeleolud varem kui mandril. Tööstuslik pööre ja turumajanduse edu olid siin juba jõudnud näidata oma varjukülgi traditsioonilise elukeskkonna lagunemist ja paljude inimeste viletsust ja üksildust. Tärkas huvi gooti stiili, keskaegse ajaloo (W. Scotti romaanid) ja rahvaluule vastu. Üheks väljenduseks sai ka uus pargistiil nn. inglise park, mis taotleb võimalikult metsikut, vaheldusrikast ja stiihilist üldmuljet ning juhuslikult mõjuvaid maalilisi detaile.
) Küürsõltuvus liigirikkus on maksimumis keskmistel produktiivsuse väärtuste puhul. (Liigirikkus ei suurene faktori tõusuga lineaarselt. Kuskil tõuseb see eksponentsiaalselt, kuskil pea üldse mitte.) 34. Liikide arvu ja pindala seos; A pindala; S liigirohkus; c konstant; z sirge tõus. Mida suurem pindala, seda suurem diversiteet. Sirge tõus võib olla erinev sõltuvalt, kas seda vaadatakse mandril või siis erinevate suurustega saarte jaoks. Saarte puhul tõus oluliselt suurem. (Mandritel on loodus uniformsem kui saartel, kuna saartel on migratsioon palju väiksem.) Mandril sirge tõus väiksem. Nested väiksem pind jääb suurema sisse. Mandril tehtud prooviruute ja lihtsalt üksteise otsa liidetud (S1+S2+S3), sellega leiame liike oluliselt kiiremini edasi! Mida väiksemad on proovipinnad ja mida hajusamini nad looduses paigutatud on, seda rohkem liike me üles leiame.
Anglo-ameerika- Inglismaal ja Ameerikas. Riikidevaheliselt võivad teised riigid saada kasu, ntx kui teise valuutaga Erinevus: a-a tugineb pretsedentidel, kohtunik õpib pähe eelnevad juhtumid, välisinvestorid. Kasu võivad lõigata hangeldajad, ntx kinnisvara. Laenusaajad nende järgi otsustatakse. Kui ei leita analoogi, siis läheb kataloogi ja tekib uus võidavad, kuna maksavad vana kursi järgi tagasi; laenuandjad kannatavad, pretsedent. Mandril õpib pähe kriminaal- ja tsiviilkoodeksid, nende järgi saades tagasi sama summa aga see on väärtusetu. Inflatsioon sunnib inimesi otsused, pole seotud konkreetsete varasemate juhtumitega. olema kokkuhoidlikud, töötama sunnib intensiivsemalt.5-7% aastas roomav, Juriidiline isik: firma, ettevõte, MTÜ, ka riik. 10 on jooksev, üle selle galopeeriv inflatsioon. Füüsilisel isikul teovõime: vastutusvõime
Etioopia Demokraatlik Vabariik referaat 1. Asend 1.1 Mandri kaart 1.2 Geograafiline asend Etioopia asub Aafrika mandril ja Aafrika maailmajaos. Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea, loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia, idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge
b)Rootsi aladel: - Riigimõisaid valitsesid foogtid, kes tihtipeale võtsid rohkem taluojalt ja andsid kuningale vähem(vaheltkasu). - Eramõisates lugu väga kehv. Kuningas kinnitas mõisnike senised eesõigused. Mõisnik oli omal maal kunn ja kui riik tahtis seal midagi teha, tuli mõisniku luba küsida. Mõisnik pidi teenima ratsaväes. c) Taani aladel e Saaremaal: - Taani võim kinnitas aadli senised eesõigused. Talupoegade õigused suuremad kui mandril. Endiselt olid mõisakoormised, rängim neis teokohustus. 17. saj: - Sajandi alguses: - Poola aladel: Võeti talupojalt kõik, mis võtta andis. - Rootsi aladel: Kunn andis 1600 a korralduse maksude ühtlustamiseks kogu P. -E. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Kasvas teopäevade arv, sest talupoegi oli vähem, kuid mõisatööd oli vaja siiski teha. -Rootsi võim kogu Eesti alal:
Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Põhjala (Põhjamaad), 1219. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Baltimaad, 1225 - 1250. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Samal ajal tekkis aga Taani kuningas Valdemar II-l konflikt Põhja-Saksamaal ning taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga. Peale mida
.......................................................................................................................17 22. LISA 3...........................................................................................................................18 23. LISA 4...........................................................................................................................19 3 ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Ta paikneb LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas ning omab väga pikka merepiiri Atlandi ookeaniga, mis piirab Portugali pikalt lääne ning lõunaküljest. Riik ise hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. MandriEuroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis selleks on Roca neem. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N 41º N pikkus ja 9º W 7º W laiuskraadide vahemikus.
edelas Baffini saarega ja loodes Ellesmere'i saarega. Sügavus kuni 2100 meetrit. Valitseb külm kliima. Isegi suvel on lahes triivjääd, ka on palju jäämägesid. Amundseni laht Amundseni laht on Põhja-Jäämerre kuuluv väin, osa Beauforti merest ja Loodeväilast. Amundseni laht asub Loodealadel piirkonnas, mille inuktitutikeelne nimi on Inuvialuit. Amundseni laht piirneb lõunast Põhja-Ameerika mandriga, idast Victoria saare ja põhjast Banksi saarega. [1] Lahest lõunas asuvad mandril Parry poolsaar ja kuni 876 m kõrgused Melville'i mäed, kus on Tuktut Nogalti rahvuspark. Parry poolsaarest läänes asub Franklini laht, Parry poolsaare ja Melville'i mägede vahel Darmley laht. Mandri ja Victoria saare vahel kulgeb pikk ja kitsas Dolphin and Unioni väin, mis viib Coronationi lahe nimelisse väina. Victoria saarel asuvad Prints Alberti laht ja sellest lõunas Wollastoni poolsaar ning põhja pool Minto laht ja sellest põhjas Prints Alberti poolsaar
Laamade servalade nim Põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Jaapan, Jaava saar) 3. 5. Laamade liikumine küljetsi transform boundary Toimub eri suundades vüi eri kiirusega nihkuvate laamade vahel. Laamade liikumine külitsi Laamade liikumine külitsi Tekivad murrangud, tulemuseks maavärinad. Murraangute käigus võivad mõned kivimplokid kerkida ja teised vajuda. Mandril tekivad pangasmäestikud. Tekivad murranguvööndid ja suured maavärinad. Tekivad riftid (maakoore rebend, mille külgedel on väljunud magma) Murrang fault – katki murdumine, rebenemine (San Andrease murrang Põhja- Ameerikas. Euroopas on kuulsaim Reini org.) Kuulsaim San Andrease murrang Põhja-Ameerikas. San Andrease murrang. Mandrilised rifid Mandrilised rifid. Siin liiguvad küljetsi Vaikse ookeani laam ja Põhja.Ameerika laam.
kuningaloss. 1645. aastal hakkas ilmuma esimene Rootsi ajaleht. Johannes Rudbeckius rajas Uppsalas botaanikaaia ja anatoomikumi ning avas esimest rootsi gümnaasiumi. Rajati ülikoolid Tartusse (1632), Turusse (Åbo) (1640) ja Lundi (1668). 1693. aastal andis Karl XI välja kooliseaduse. Ühetaoline õpetus ja uued õppeained. Tyge Brahe – Taani astronoom, kes avastas uue tähe ja rajas observatooriume. Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja. Ptk 6 Suurriigina mandril ja tagasi Skandinaavias 1. Kuninganna Kristiina 1646. aastal vähendas Kristiina Oxenstierna võimu ja ta sai kantsleriks. Kristiina oskas prantsuse, ladina ja flaami keelt ja tal oli hea luterlik kasvatus. Teda huvitas kultuur ja tema ajal võiks Rootsi kuningakodas tihti kohata Euroopa tuntut kultuuri- ja teadusmehi vastuvõttudel ja peodel. Majanduslik olukord oli halvem kui varem. Kantler andis eravaldusse palju maad aadlitele, et saada rohkem makse
pettumus, vargsi oodati talt Antverpeni mängude kullavõidu kordamist) ja teine eestlane Johannes Kikas sai pronksi. Maadleja Eduard Pütsep naasis koju aga kuldmedaliga. · 1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Samal aastal toimunud Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. · 1932. a. mõlemad olümpiamängud toimusid Ameerika mandril, tollane majanduskriis puudutas aga väga valusalt meie olümpialiikumist. Kahevahel olek ja lõputu sendiveeretamine lõppes sellega, et eestlastel jäi käimata nii Lake Placidi tali- kui Los Angelese suvemängudel. · 1936. a. Berliini olümpia on läinud Eesti spordiajalukku suurte võitude sümbolina. Edu Berliinis jäi 20. sajandi Eesti suurimaks võiduks olümpiaheitlustes, mis iseseisva riigina ja
küttevaruga. Peagi jõudis meri jäätuda ning nad jäid triivima koos jääga. Nende kivisöe varud said lõpuks täiesti otsa ning ka meeste tervis hakkas halvenema. Lõpuk tehti isegi ettepanek hakata põletama laeva osi, kuid kapten keeldus sellest koheselt. Hatteras, kartes uut mässu, läks oma kajutisse ja hakkas uurima mitmeid raamatuid eelnevate ekspeditsioonide kohta. Järsku leidis ta infot, et kolmsada kilomeetrit eemal asuval mandril leidus kivisütt. Koheselt valmistus kapten minema seda tooma, võttes kaasa endale kõige ustavamad mehed, ehk doktor Clawbonny, puusepp Belli ja madrus Simpsoni. Pootsman Johnsoni hoole alla jättis ta laeva. Tee osutus raskemaks, kui ennustati ning toiduvarud hakkasid otsa lõppema. Varsti muutus tee nii raskeks, et Simpson suri. Otsides talle matmispaika, sattusid mehed kellegi külmunud laipade peale. Nad kõik ehmusid, kuni märkasid, et ühel nendest veel oli pulssi tunda
.........................................................12 -2- Prantsusmaa Kristel Tilk Asukoht Prantsusmaa on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Läänemereni. Ta asub Euraasia mandril. Ta on ümbritsetud ühest küljest Biscay lahega, Inglismaa kanaliga, teisest küljest Liguuria merega, kolmandast küljest Hispaaniaga, neljandast küljest Belgia, Luksemburgi ja Sveitsiga. Naabriteks tal Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Monaco ja
vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi 8 säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa
Kumale poolele pingelõdvendus kasulik oli nsvl v lääneriigid? Nsvl- kuna tänu sellele tugevnes tema positsioon kolmandas maailmas ja võidurelvastumises. Millistel riikidel ja mis tulemustega jätkus konkurents kahe üliriigi vahel ka pingelõdvenduse ajal? Teaduses ja tehnikas-NSVL jõudis enne kosmosesse, usa aga kuuule.spordis-isa riigid kasutasid ebaausaid võtteid. Millised Aafrika riigid muudeti nsvl tugipunktideks sealsel mandril oma võimu laiendamise nimel ja mis oli selle tulemus? Angola, Etioopia.Pikka aega kestnud laastavate sõdade ja vägivalla järel muutus aafrika üks vanimaid riike vaesemaiks riigiks. Usa poliitika hiinas 1970.aastatel? mis olu usa eesmärk? Kuna hiina ja nsvl suhted halvenesid,siis üritas usa enda suhteid hiinaga parandada, mis tal ka õnnestus. Mõlemad teatasid, et nende eesmärk pole aasia ja vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panemine ja nad ei lase seda ka teistel teha.
maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor
Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Uneaega võimaldati munkadele 7½-8 tundi, päev jagunes kolmeks: 5-6 tundi liturgiaid ja palvetamist, 5 tundi füüsilist tööd aias, põldudel vm., 4 tundi pühakirja ja teiste käsikirjade lugemist ehk kirjatööd (n. raamatute ümberkirjutamine). Kuna benediktlased kannavad musta rüüd, siis nimetatakse neid mõnikord ka mustadeks munkadeks. A.D. 1500 leidus meie mandril üle 1500 benediktlaste kloostri,kuid Eestis neil kloostreid polnud. Riigisiseselt kohustas Karl Suur neid kategooriliselt edendama haridust. Püha Benedictus, benediktlaste ordu asutaja, sündis Spoleto lähedal Nursias (tänapäeval Umbria). Ta õppis Roomas, kuid pettus kiiresti suurlinna elus ja hakkas juba üsna noorelt eremiidiks Subiaco mägedes. Seal sõltus ta vaid munk Romanuse toodud toidust. Kuuldused tema vagadusest levisid kiiresti ja tema juurde tuli palju jüngreid
...16 8. Tööstuse areng......................................................................................................................17 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samunti viiendal kohal. Brasiilial on maismapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Equadori ja Tsiili. Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandril. Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab poolt Lõuna- Ameerikat. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Suurematest linnadest tasub veel nimetada Recifed, Salvadori, Rio de Janeriot, Sao Paulot ja Belemit. Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas
emaputk. Mitmetelt paljanditelt on leitud ka kukeharja, kellukaid, iseloomulike samblaliike ja ka ebatavalisi sõnajalgu. (viide 10) Villane katkujuur 15. Loomastik Eesti loomastik on suhteliselt väike, kuna kliima on jahe. Aga Tartumaal elab palju erinevaid liike võrreldes muude maakondadega. Näiteks Emajõe suursoost võib leida merikotkaid, kes muidu pesitsevad Lääne- Eestis ning mandril on neid väga vähe. Märkimist väärib ka Järvselja looduskaitseala, kus elab nii I kui ka II kategooria kaitsealuseid liike nagu rohe-kärnkonn, lindudest must toonekurg, merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, konnakotkas, kohatud on ka tukast, siniraagi, rabapüüd. Muidu on Tartumaa fauna sarnane kogu Eestiga. (viide 11) Merikotkas 16. Inimtegevuse mõju loodusele
Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda 30 väiksemaks üksuseks. Rahaühik: euro Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") 2. ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos kõige kaugemas edelanurgas ning hõlmab umbes kuuendiku Pürenee poolsaarest. Põhja- ja idaküljest eraldab teda ainsast naabrist ligi 1300 kilomeetri pikkune piir ning lõuna- ja lääneküljest 830- kilomeetrine rannajoon, mida uhuvad Atlandi ookeani lained. Riik hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N - 41º N pikkus- ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus
Võrtsjärv, Vasula järv Düseutroofne ehk segatoiteline järv d) jõgede arv ja kogupikkus 2084 vooluveekogu 2011 aasta seisuga EELISes (36,6%) - järv, millele on iseloomulik kõrge biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike e) meresaarte arv rannikumeres ligi 1500 saart mineraalainete sisaldus. f) rannajoone pikkus - rannajoone pikkus mandril on 1242 km 32. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised s.h.: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved (Pühajärv, Pangodi), 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Soitsjärv jpt), glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
