Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mandrid" - 208 õppematerjali

mandrid on püsivad seetõttu, et on ookeanilist maakoort moodustavaist kivimitest väiksema tihedusega, mis teeb nad vahevöö ning külgnevate ookeanibasseinide suhtes ujuvaks (Vaata: Isostaasia). Mandrite asukoht ei ole ajas püsiv.
thumbnail
8
docx

Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin

lk. 7 Järvenõgude areng Järv on veega täidetud maapinnanõgu, millel puudub otsene ühendus merega. Eesti järvede nõod on tekkinud erinevatel põhjustel. Järvi saab liigitada nende nõgude tekkimise järgi. Erosioonilised järved on liustiku või vooluvete uuristatud nõod ja eestis on erosioonitekkelisi järvi kõige enam. Erosiooniliste järvede kujunemisel võib esikohale määrata pikaajalised aeglased kulutusprotsessid, mis eriti intensiivselt toimisid neogeenis, kui mandrid asusid suhteliselt kõrgel. Mõned uurijad seletavad nõo moodustumist eeskätt mandrijää kündega. Vanemate järvede nõokontuurid kujunesid juba kvaternaarieelsel ajal aastamiljoneid kestnud erosioonilis- denudatsiooniliste protsesside toimel, kuid järvede nüüdisilme pärineb siiski viimasest jääajast, mil mööda nõgu liikus aluspõhja tugevasti kujutav jääkeel. Meteoriitsed järved, mis on tekkinud mõnda meteoriidikraatrisse. Eesti järvedest on meteo- riitne näiteks Kaali järv...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jaan Kross "Wikmani poisid"

a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis...

Kirjandus
548 allalaadimist
thumbnail
4
doc

''Kuu''

"Mered"" ja "mandrid Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni ­ optilist ja füüsikalist. Optilise...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Päikesesüsteem

Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena).[6] 5.2 Marsi pinnas Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid , on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maateadus

Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid , ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks:...

Maateadus
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Algustähereeglid

Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall,...

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Koeratõud

Värvuselt on Lhasa Apsod kuldsed, kreemivärvi, meevärvi, mitmevärvilise nagu must ja valge, must ja hall. Akita Et Akita on selline nagu ta täna on, on Jaapani sajandite pikkuse kasvatuse ja aretuse tulemus. Jaapani ajalugu, nii kirjalik kui ka suuline, kirjeldab Akitat kui ühte vanimaist kohalikest koera tugudest. Arvatakse, et Akitade eelkäijad saabusid Jaapanisse enne veel, kui Jaapani ja Euroopa mandrid üksteisest eraldusid. Sajandeid tagasi omasid neid iseseisvaid ja väärikaid koeri vaid Shogunid, Jaapani keiserlikud valitsejad. Akitade uhke olemuse tttu pakkus inimene neile koera jaoks erakordseid elamistingimusi, nagu oma maja ja teenijate olemasolu. Räägitakse lugusid Shogunist kes isegi pakkus oma koerale 530,000 m2 suurust maalappi. Kuuldatavasti oli Akitade omanikel spetsiaalne keel oma koertega knelemiseks, mida kutsuti "koera snadeks."...

Loodusõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Litosfäär

Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri serva kuhjub uusi kivimeid,millest mandriline maakoor kasvad,need on kergemad kivimid ja ei vaju vahevöösse.Vaikse ookeani"tulerõngas". Ookeani sulgumine: Ookeaniline maakoor vajudes tekitab mandrilist maakoort,selle asvelt mandrid kasvavad ja ookeani nõgu sulgub.Keskahelikust ei teki juurde uut ookeanilist maakoort.Noorte kurdmäestike kujunemine.Tethyse ookeani sulgumine. Kuumad täpid: Nii ookeanites kui mandritel võib leida vulkaane,mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale-nn. kuumi täppe. Need paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. 4.Vulkaanide tekkepõhjused:...

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geoloogiline ajaskaala

hääbusid 3) uued org-d, mis jäid püsima (dinos-d, linnud) 2) Juura *Põhjamere naftavarud *rohusööjad dinosaurused * tekkis Atlandi ookean 3) Kriit * mandrid pidevalt kaugenesid -> elustik *elustik oli segu arhailistest ja tänapäevastest kujunes erinevaks-> rikastas maakera floorat ja eluvormidest faunat *dinosaurused hakkasid välja surema * asemele tekkisid nüüdisaegsed putukad, linnud...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Hispaania

Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS Hispaanias on lähistroopiline vahemerline kliima, sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega Lõunaosa kliima sarnaneb PõhjaAafrika kliimaga ja põhjaja looderannik sarnaneb KeskEuroopaga Kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline, vahemereline ja sisekliima Mitmekesise kliima Hispaanias põhjustavad: mäestikud, meri ja mandrid NIISKE ATLANTILINE Põhjaja LoodeHispaanias Suved jahedamad ja talved pehmemad kui tiestes Hispaania kliimavööndites Väga palju sademeid, sest valdavateks tuulteks on edela tuuled, mis saavad alguse Atlandi ookeanilt, need tuuled on vaga niisked Päikest paistab suvel 8 tundi ja talvel 3 tundi VAHEMERLINE Hispaania idaosas, Vahemere rannikul Talved on kõige pehmemad Suved on kuumad Paistab väga palju päikest, talvel paistab päikest 6 tundi, suvel 12 tundi...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Litosfäär

Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid . Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite ­ teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide...

Geograafia
91 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

(Marie Under "Laatsarused") daktül x' x x Kuulata: kauguses mühiseb maru ­ märka ta laulu ja saa sellest aru. Olgu täis tõkkeid ka mandrid ja veed, marule siiski on lahti kõik teed. (Betti Alver "Maru I") amfibrahh x x' x Nii järsku kui tuline kivi päev metsade taha läks looja...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
148 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Taevakehad

Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid , on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Litosfäär

Litosfäär b.Pedosfäär c.Atmosfäär d.Hüdrosfäär e.Biosfäär 2.Mida kujutab endast astenosfäär? Vahevöö kivimite mõningase ülessulamise, see on basaltse magma tekkepiirkond. 3.Mida nimetatakse litosfääriks? Astenosfääri peale jääv ülavahevöö osa ja maakoor- 4.Iseloomusta ookeanilist maakoort. Ookeanide põhjas Paksus 5-10km On tekkinud basaltse magma tardumisel(graniidikiht puudub) Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad settekivimid? Näited....

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Jäämäed

Miks? Lainete mõjul võivad jää servast lahti suured jääpangad ehk jäämäed, mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa talved tunduvalt pehmemaks. Näiteks Eesti. Külma hoovuse korral on asi vastupidine. Hoovused ja sademed...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Marss

Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid , on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa kui süsteem

Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Maa ja elu ajalugu tõlgendadakse kivimikihtide järjestuse ning kivimeis säilinud kivististe liikide ilmumise ja kadumise põhjal. Sündmuste ligikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega. Arhaikum (Ürgeoon)Tekkis Maa, maakoor tardus. Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmsosfäär, ookeanid ja mandrid ning algas mandrite triiv. Tekkis elu. Ilmusid üherakulised organismid.(4000-2500mlna) Proterosoikum(Agueoon) Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus. Tekkis osoonikiht. Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpil ilmusid käsnad ja Ediacara fauna.(2500- 500mln a) Fanerosoikum(Vanaaegkond): Kambrium Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Planeet Marss

Palju peamurdmist on tekitanud Marsi tumedad ja heledad alad. Näib tõenäoline, et tumedad piirkonnad - marsi mered - ei ole mitte madalamad alad nagu Kuul, vaid hoopis reljeefi kallakused, kust tuul tolmu kergesti ära puhub, heledamad mandrid aga on tasased alad, kas madalad või kõrged, millele tolm ladestub. AJALUGU Nimi Marss on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kosmoselaevad Marsil Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Erinevad ajastud

ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). 2.1 Kambrium Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium on oma nime saanud Walesi muistse nime Cambria järgi (I. Arold, 1987). Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid . Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Joonis 2. Hiline kambrium Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti...

Loodus õpetus
51 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Erinevad ajastud

Kriit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Uusaegkond Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. On kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid . Taimestikule on iseloomulikud katteseemne ehk õistaimed. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas , turvas, settelised raua ja mangaanimaagid. Uusaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase...

Loodus õpetus
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun