Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered" ja "mandrid" Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni – optilist ja füüsikalist. Optilise
Ka meredes toimus kiire areng. · PERM 299-251 m.a.t. · Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad · Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv · Kahepaiksete ja luukalade kiire areng · Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke · Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Selleks perioodiks oli kujunenud GONDWANA. Kõik mandrid koos. Mereline areng oli suur. Haid domineerisid. Ajastu lõppes suure väljasuremisega. Kadusid täiesti lülijalgsed. Arenesid roomajad ning kahepaiksed. See suur väljasuremine vähendas konkurentsi. Metsad olid lopsakad ja niisked. Oli ka selliseid roomajaid keda peetakse imetajate eelasteks. Nt selline kelle seljal oli puri. Sõltusid päikeseenergiast. Kõigusoojased. MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t.
- saab enamuse Maale tulevast soojuskiirgusest - peamine soojuse vastuvõtja ja koguja (sest soojus saab talletuta ka sügavale vette) - üks olulisemaid soojusbilansi mõjutajaid ( 17% Maale tulevast energiast kulub aurumisele ) - kui õhuniiskus kandub ookeanilt maa kohale, siis toimub soojuse ümberpaigutumine (sest aurumisega seotud energia on nagu peidetud energia, mis vabaneb, kui vesi kondenseerub ja alla sajab) - ookeanid kaotavad rohkem soojust kui mandrid, sest aurumine on suurem ja seega kaob palju soojust - aurumine on suurem lõunapoolkeral, sest seal on vee mass suurem - soojus kandub lõunapoolkeralt põhjapoolkerale tänu hoovustele - 0° ekvaaroril on aurumine väga suur sest on soe ja sademeid on väga palju - 30° troopilisel alal võiks olla suur aurumine, aga kuna sademeid ei teki, pole millelgi ka auruda 2 Merevee omadused:
Kujunes rohkesti suuri nafta ja gaasimaardlaid, kivisütt, põlevkivi. Kriit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Uusaegkond Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. On kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid. Taimestikule on iseloomulikud katteseemne ehk õistaimed. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas , turvas, settelised raua ja mangaanimaagid. Uusaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
laavakihid tuhakihtidega. 29. a)subduktsioonivööndi tekkimine; raskem maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta sügavik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama,tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. b)kaks ookeanialust laama liiguvad vastassuundades. Selle tulemusena triivivad mandrid üksteisest kaugemale, tekkinud nõgu täidab maa sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke ja ühtlasi uut maakoort. c)umbes 5% teadaolevatest vulkaanidest asuvad laamade keskel, mitte servadel. Need platookesksed vulkaanid on tekkinud kuumade täppide,ebatavaliselt kuumade piirkondade tõttu sügaval Maa sees. Magma tõuseb pinnale ja purskab laavat läbi maapinna pragude, tekitades vulkaane.Kui platoo liigub aeglaselt üle kuuma täpi, tekib vulkaanide ahel
Kolmanda taseme moodustavad lagundajad ehk destruendid. Produtsendid, konsumendid ja destruendid moodustavad aineringe, mis tagab ökosüsteemi toimimise.³ (Lisa 1) 1 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 17,18. 2 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 20. 3 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 19. 2. Läänemeri Meri on osa maailmamerest, mida ookeanidest eraldavad mandrid ja saared. Meresid liigitatakse saartevahelisteks meredeks, sisemeredeks ja ääremeredeks. 2.1 Üldandmed Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Läänemeri on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemere ääres asub mitmeid riike, need on: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Venemaa, Poola ja Saksamaa. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere keskmine sügavus on 52m ning suurim 459m (Landsorti sügavik). 2
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetili...
PÄRNJÕE PÕHIKOOL Aivo Sumre 9.klass Päikesesüsteem Referaat Juhendaja:Kristin Rand Pärnjõe 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 PÄIKE 4 SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatpla...
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist,lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Kui kogu veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. SLAID 5 Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest, nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõduga alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub kustunud vulkaan Nix Olympica(ladina keeles 'Olümpose lumi'), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km
(metsade hävimine, põhjavee reostumine) Säästva arengu võimalused * Võimalik on muuta maksusüsteemi, materjale taaskasutada, anda inimestele haridus, mis õpetaks neid loodusesse mõistvalt suhtuma ja väärtustama ning kaitsma. * Samuti on võimalik sõlmida (riikidevahelisi) leppeid, et keskkonda säästa. AJASTUD 1. ARHAIKUM tekkis Maa, tardus maakoor. Sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Tekkis elu, üherakulised organismid. 2. PROTEROSOKIUM tekkis osoonikiht, ilmusid bakterite kooslused, hulkraksed organismid, käsnad. 3. FANEROSOIKUM 3.1. VANAAEGKOND 3.1.3. Kambrium- ilmusid esimesed kiskjad, elu leidus ainult meres. 3.1.4. Ordoviitsium- merelisi selgrootuid tekkis juurde, ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. 3.1.5. Silur- soojades meredes korallrifid, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed, lülijalgsed asustasid maismaa. 3.1.6
Enne esimeste inimeste saabumist oli siinne fauna (~loomastik) palju rikkam. Tänaseks on Euroopa loomastik palju väiksem oma endisest hiilgusest. Mitmeid liike on jäänud palju vähemaks, samas kui mõned liigid on vastupidi, laienenud ka mujale. Paljud liigid on välja surnud. Euroopa loomastiku päritolu Euroopa loomastiku lõplik moodustumine algas Lauraasia jagunemisega mitmeks erinevaks mandriks. Varase Cenozoicumi perioodi lõpuks olid enam-vähem välja kujunenud mandrid nende tänapäevasel kujul. Kahe jääaja vahelisel perioodil oli merevee tase tunduvalt kõrgem, hakates pärast taas ajapikku langema. Nii sai Lääne-Venemaast Euroopa ühendus Aasia maailmajaoga. Aasiast tuli Euroopasse palju uusi loomaliike. Kaks viimast jääaega on tugevalt mõjutanud kogu Euroopa loomastikku. Nagu mujal maailmas, nii ka Euroopas on juba muistsetest aegadest peetud jahti suurematele kiskjaloomadele.
luues on need geoloogilised protsessid loomastikku sügavalt mõjutanud. Üht olulisemat tagajärge on võimalik näha kaugetel saartel, nagu Austraalia ja Madagaskar, mis olid muust maailmast miljoneid aastaid eraldatud. Kuni inimeste saabumiseni elasid sealsed maismaloomad täielikus erakluses, ilma väliskonkurentide mõjuta. Tagajärjeks on suur hulk kohalikke liike, nagu kängurud ja leemurid, keda ei leidu kuskil mujal peale nende kodupaiga. Loomad lahutatakse üksteisest, kui mandrid eralduvad ja teineteisest eemale triivivad, ja nad tuuakse kokku, kui mandrid liituvad. Loomade levik annab neist sündmustest tunnistust veel väga pika aja pärast. Näiteks Austraalaasia ja Kagu- Aasia said juba ammu lähedasteks naabriteks, kuid nende loomastik jäi täiesti erinevaks. Seda lahutab "Wallace'i joon", nähtamatu piir, mis mängib mandrite ühinemiskohta. LOOMAD TALVEL Talv. Maapind on külmunud ja lume all ning ellujäämine muutub kõikidele
Päikesesüsteem 1. Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, kääbusplaneet Pluuto, nende planeetide kaaslased ja rõngad, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. N...
............. lk. 7 Järvenõgude areng Järv on veega täidetud maapinnanõgu, millel puudub otsene ühendus merega. Eesti järvede nõod on tekkinud erinevatel põhjustel. Järvi saab liigitada nende nõgude tekkimise järgi. Erosioonilised järved on liustiku või vooluvete uuristatud nõod ja eestis on erosioonitekkelisi järvi kõige enam. Erosiooniliste järvede kujunemisel võib esikohale määrata pikaajalised aeglased kulutusprotsessid, mis eriti intensiivselt toimisid neogeenis, kui mandrid asusid suhteliselt kõrgel. Mõned uurijad seletavad nõo moodustumist eeskätt mandrijää kündega. Vanemate järvede nõokontuurid kujunesid juba kvaternaarieelsel ajal aastamiljoneid kestnud erosioonilis- denudatsiooniliste protsesside toimel, kuid järvede nüüdisilme pärineb siiski viimasest jääajast, mil mööda nõgu liikus aluspõhja tugevasti kujutav jääkeel. Meteoriitsed järved, mis on tekkinud mõnda meteoriidikraatrisse. Eesti järvedest on meteo- riitne näiteks Kaali järv
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Planeedid ja Taevakehad referaat õpilane: Andri Suga 4b juhendaja: Edda Köörna september 2009 Marss Marss on päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus, et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öö...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Kogu Tõde Kuust Referaat Tallinn 2013 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Kuu lähim naaber.....................................................................4 2. Reljeef...........................................................................................4 3. Kuu Pinnas...................................................................................5 4. Kuu tagakülg................................................................................5 5. Kuu looded(tõus ja mõõn)...........................................................5 6. Esimene inimene Kuul.................................................................6 7. Tähtsamaid uurimusi........................................
kivimit. Ta esineb tavaliselt teistes settekivimites vahekihtidena. 25. Nimeta biokeemiliste setendite tüüpilisemad esindajad. Lubjakivi, dolomiit, mergel. Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel. Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud. 26. Kuidas eristatakse maakera reljeefi ? Pinnavormide suuruse järgi eristatakse: - megareljeef mandrid ja ookeaninõod - makroreljeef mäestikud, mäeahelikud, platood, ulatuslikud tasandikud ja ookeanisügavikud. - Mesoreljeef kõrgendikud, künkad, seljakud, vallid ja nõod, mille suhteline kõrgus (sügavus) on 10 200 m - Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod, mille suhtelised kõrgused on 1 10 m Mega- ja makrovormid on valdavalt kujunenud Maa sisejõudude tegevusel,
Kulub veidi aega ja energia kogumist. Ja lõpuks tõuseb see õhk, mis peab olema juba piisavalt kuum ja kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika
läätsjaid lasundeid. 4 Ordoviitsium Geoloogiline olustik Ordoviitsiumi ajastu hõlmab geoloogilise ajavahemiku 488-443 miljonit aastat, seega kestis see 45 miljonit aastat. Proterosoikumi lõpul alanud Rodinia ülimandri lagunemine oli poolel teel. Gondwana hiidmandrist eraldunud Laurentia, Baltika, Siber ja Kasahstan olid üksteisest kaugenemise staadiumis. Kõik mandrid, väljaarvatud Baltika, paiknesid troopikavöötmes. Ajastu lõpuks jõudis Baltika 15-20 lõunalaiuskraadile. Maismaa moodustas sel ajal vaid 5-10% planeedi pinnast. Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (www.scotese.com). Elustik Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus lubikojaga käsijalgsed ehk
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...
Seda taevakeha deformeerivad Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Tema pinnal on näha vagusid, lõhesid, mis sarnanevad nendega, mis on Maal laamade lahknemise piirkonnas. Europa puhul pole need aga mandrid, vaid jää, mille all arvatakse, et on sulavee ookean. Ganymedes on suurim kuu päikesesüsteemis. Ta läbimõõt suurem kui Merkuuril, kuid mass Merkuuri omast poole väiksem. Callisto on suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis. Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust, samas mass vaid umbes kolmandik. Tema pind on kaetud arvukate meteoriidikraatritega. 12
Nad hakkavad kahetsust tundma, sest on kirjutatud, et ''iga ihu hakkab Jumalat ülistama''. Meie ema, maa, saab lahti inimestest, kes ei aksepteeri Uut Elu. Ta hülgab nad nagu kahjustatud vilja. Nad ei suuda varsti enam siin planeedil reinkarneeruda, kaasaarvatud kurjategijad. Ainult need kelles on Armastus jäävad alles. Maailmas ei ole kohta, mis ei ole määritud inimese või looma verega; Seepärast peab ta puhastatud saama. See on selleks. et mõningad mandrid vajuvad samal ajal kui teised tõusevad pinnale. Inimesed ei kahtlusta neid ähvardavad. Nad jälgivad edasi asjatuid eesmärke ja otsivad naudngut. Kuues rass vastupidiselt, on teadlik oma rolli väärikusest ning igaühe vabadust austav. Nad toituvad üksnes taimsetest saadustest. Nende ettekujutustel on võime vabalt ringelda kui õhk ja valgus meie päevades. Sõnad '' Kui sa ei ole enam sündinud'' kehtivad kuuendale rassile.Lugege Jasaia peatükist 60, see on seoses kuuenda
madalama punkti kõrgus). Peame võtma tgasivaate ja edasivaate kõrgused latilt ja need omavahel lahutama, siis saame kõrguse muudu. Et mõõtmine oleks kindel, tehakse seda kaks korda, kui tein ekord muudetakse niveliiri kõrgust. 7. Plaan ja kaart. Mis on sarnasus, mis erinevus. Eesti baas- ja põhikaart. Kaart(suured moonutatud kujutised, mandrid jne) ja plaan(maapinna väiksete osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutised ) erinevad üksteisest mõõtkava, moonutuste ja sisu elementide poolest. Kaardid - mõõtkavas 1:10 000 (siit tuleb plaani üleminek kaardile) – 1:1 000 000 ) - suur moonutus Plaanil - mõõtkava 1:1 - 1:10 000 - väike moonutus
16.04.2012 Õhurõhk referaat Helerin Lilleleht 8.B Paikuse Põhikool Sisukord 1. Inimene ei tunne õhurõhku...............................................................................................................3 2. Õhurõhu avastamise lugu.................................................................................................................4 3. Torricelli katse..................................................................................................................................5 3.1 Videod Torricelli katsest............................................................................................................7 4. Miks Kuul ei ole õhku ? ..................................................................................................................8 5. Õhurõhk ja ilm........................................................................
· Transpordivahendid: We usually come to school by bus. Nowadays people often travel by car. Aari Juhanson, MA 2009 NAMES without ARTICLE · Pärisnimed (ka koos tiitlitega): Senator Clinton ran for presidency in 2008. BUT: viidates kogu perele The Lopezes live in NYC now. · Õppeained, spordialad, erialad jne. (kui määratlemata): I like Japanese, and Japanese literature is interesting. · Mandrid, maailmajaod, riigid, linnad, mäed, saared, rannad, tänavad, pargid, lennu- ja raudteejaamad, paleed + Heaven, Hell and Paradise Have you seen Buckingham Palace? I thought I was in heaven but I was wrong. BUT: The White House, the Royal Palace the Hague, the Bronx, the Big Apple; the Tower of London Aari Juhanson, MA 2009 NAMES with ARTICLE · Kogu pere liikmetele viitavad perenimed + mitmusevorm
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd.
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Atlandi ookean Brasiilia. Näljamässud. Magalhaesi väin 3 kuud ookeanil, skorbuut Filipiinid Magalhaesi surm - Elcano (1519-1522). I laev 18 mehega naasis reisilt elusana. Nelgi, kaneelilaadung kattis kõik kulud. 17. Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud maade rahvaste jaoks? TAGAJÄRJED · Uus arusaam maailma geograafiast, ookeanid, mandrid, mereteed. Uus Maailm · Maailmamajanduse kujunemine. Itaalia linnriikide tähtsuse langus. Atlandi ookeani sadamate tõus. London, Liverpool, Amsterdam, Lissabon, Sevilla. · Kaubakompaniid. Ida-India kaubakompaniid · Uued põllumajandustooted. Kakao, kohv, tubakas, mais, banaan, kartul, suhkruroog. · Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine, väljaränne Uude Maailma. · Koloniaalriikide kujunemine (Hisp, Portugal, Holland, Inglismaa,
loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid. 1 1. Üldinfo Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.
Mandrite ja ookeanite jaotus Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas. Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel
Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida referaadis vaja ei lähe, aga seda tehes selgub see ikkagi. Tahan teada saada, milline on selle riigi kliima, kas seal on pidevalt soe. Rahvastiku kohta tahaks ka võimalikult palju teada saada, millist keelt nad räägivad, mis maalased seal on ja elav...
Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa . Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km. Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km. Orbiidi pikkus: 360 000 000 km. Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpä...
kutselist geograafi. E.Varep-Geograafia edasiviija madalseisust pärast II MS, koostas esimese arvestatava sõjajärgse maastikulise rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga, pärast seda laienes Eestis maastikukomponentide uurimine A.Lillemaa-Esimene kogu Eestit hõlmav uuring- mullastikukaart V.Masing, H.Trass-soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon 6. Maastiku mõiste hierarhia, oskama ka näite tuua. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid,geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. (LOENG 1) MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE: MAASTIKUSFÄÄR: planetaarne tase - üks maastikusfäär e. epigeosfäär; MANDRID: mandrite või vastavalt ookeanide tase OOKEANID: mandrite või vastavalt ookeanide tase GEOGRAAFILISED MAAD (MAASTIKUVÖÖDE): geograafiliste maade tase -hõlmab
Ürg- ja aguaegkonna kivimid kildad, gneisid, graniidid jt - on tugevasti moondunud ning seetõttu leidub neis kivistisi haruharva. Iga selline leid on geoloogidele tõeliseks suursündmuseks. Vanaaegkond e Paleosoikum vanaaegkond algas 570 miljonit aastat tagasi ja kestis 345 miljonit aastat. Ta jaguneb kuueks - kambriumi, ordoviitsiumi, siluri , devoni, karboni ja permi ajastuks.Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium oli 570-500 miljonit aastat tagasi. See oli Maa ajaloos rahulik aeg. Mandrid olid siis madalamad kui nüüd, kliima oli soe ja vulkaanipurskeid esines suhteliselt harva. Arvatakse, et kambriumi ajastu lõpul ilmusid juba esimeste selgroogsete eellased. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all.
Tartu Veeriku Kool Maa ja maasarnased planeedid. Anna-Liisa Mättas 9a klass Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 ......................................................................................................................................2 Maa-sarnased planeedid...............................................................................................3 Merkuur........................................................................................................................3 Veenus..........................................................................................................................4 Maa..........................................
- Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Palju peamurdmist on tekitanud Marsi tumedad ja heledad alad. Näib tõenäoline, et tumedad piirkonnad - marsi mered - ei ole mitte madalamad alad nagu Kuul, vaid hoopis reljeefi kallakused, kust tuul tolmu kergesti ära puhub, heledamad mandrid aga on tasased alad, kas madalad või kõrged, millele tolm ladestub. AJALUGU Nimi Marss on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kosmoselaevad Marsil Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil
omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine — aretustulemused annavad tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. 16. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord õpikust. Ü rgeoon — tekkis atmosfäär, ookeanid, mandrid. Algas mandrite triiv, seejärel eluteke - ainuraksed prokarüoodid. Agueoon — fotosünteesitavate organismide ilmumine, tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunesid välja meioos ja suguline paljunemine. Hulkraksete organismite teke. Kambrium - Ordoviitsium — loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Silur-Devon — Korallriffide teke. Keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide kiire suundumine veest
Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad. Tänapäeva inimese päritolu, väljaränded Aafrikast U. 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik nüüdisinimese e aruka inimese (H.Sapiens) rassid. Arvatavasti 100 tuhat aastat tagasi algas tema väljaränne Aafrikast ja mõnekümne tuhande aasta jooksul asustas ta kõik mandrid. U. 50-40 tuhat aastat tagasi algas selle liigi hüppeliselt kiirenev sotsiaalne e kultuuriline evolutsioon, mis jätkub ka tänapäeval. See protsess on põhimõtteliselt juhitav inimese enda poolt ja selle arukusest võib sõltuda kogu elu saatus maal.
Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad. Tänapäeva inimese päritolu, väljaränded Aafrikast U. 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik nüüdisinimese e aruka inimese (H.Sapiens) rassid. Arvatavasti 100 tuhat aastat tagasi algas tema väljaränne Aafrikast ja mõnekümne tuhande aasta jooksul asustas ta kõik mandrid. U. 50-40 tuhat aastat tagasi algas selle liigi hüppeliselt kiirenev sotsiaalne e kultuuriline evolutsioon, mis jätkub ka tänapäeval. See protsess on põhimõtteliselt juhitav inimese enda poolt ja selle arukusest võib sõltuda kogu elu saatus maal.
1.Võimalikud ELU tekke teooriad On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga k...
Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga aed. Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, 4) rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, Krimmi poolsaar, Hea Lootuse neem, paapua hõimud. Sõrve säär, Suur Munamägi. Maad, paikkonnad, alad ilmakaare Rahvuskuuluvuse märkimiseks ka mujal: järgi: Kuramaa, Siber, Lähis-Ida, Ida- eesti kirjandus, läti rahvalaul, vene ballett. Euroopa, Idamaad, Põhjamaad. Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika, Antarktis. Taevakehad ja nende süsteemid: Kassiopeia, Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Maa, Päike, Kuu, Kalad, Jäär. Ruumid: Tuhande Samba saal, Merevaigutuba (vrd kaminasaal). Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild, Patkuli trepp. Ülekantud tähenduses: Ameerikaid enam ei avastata. See talu on minu Vargamäe. Kohanime täpsustav täiend suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kesk-
Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%;veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km
sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused). -Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. - Manner ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos
Jupiter, Saturn, Maa, Veenus, Uraan, Merkuur, Neptun, Marss. 12. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Maal on loodelistest nähtusetest tuntud- tõusud ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulisuse, Kuu suunas väljaveninud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad vee raskus, merpõhja kuju, mandrid. Veetase muutusel on kindel ööpäevane rütm- nim. loodeteks. Selle põhjuseks on peamiselt Maa ja Kuu vastastikkune külgetõmbejõud. Tingitud Maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord üks pool Kuu poole, kord teine pool Kuu poole. Kuu tõmbab veemassi enda poole tekitab tõusu. Kuu tiirleb ümber Maa ja tõusulaine järgenb Kuule, see toimub iga 6 tunni tagant ning seega on ööpäeva 2 tõusu ja 2 mõõna. Kuu loomise ja täiskuu ajal – kui
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
õnnetustest (naftatankerite avariid). Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja kalamaimude kasvatamist ning viimist looduslikesse veekogudesse (enamasti inimese tarbeks). Meri Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast. Püsihoovused on meredes enamasti nõrgemad kui ookeanides. Sisemeredes on looded nõrgad. Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga.
Devoni lõpust kuni kvaternaari ajastuni puuduvad Eestis aluspõhja kivimid. Sellest ka suur lünk Eesti paleontoloogilises kroonikas. Vanaaegkonna keskel toimus Maa biosfääris oluline muutus elu levis maismaale (ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks Pangaea. Keskaegkonna vältel lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja Atlandi ookean. Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis valitsesid roomajad. Keskaegkonna alguses (triiases) arenesid loomhambused roomajad, keda peetakse imetajate eelkäijateks. Keskaegkonna lõpul toimusid Maa biosfääris taas suured muutused ökoloogiline kriis. Arenesid välja õistaimed, mis hakkasid asendama keskaegkonnale iseloomulikke paljasseemne- ja sõnajalgtaimede kooslusi
Seletamatud nähtused Eelajaloolised mõistatused Kas mandrid vajusid merre? Teadlased on juba ammustest aegadest saadik arutlenud müütide ja erinevate uskumatute juttude üle, mis jutustavad kunagi eksisteerinud, kuid looduskatastroofide tagajärjel hävinud salapärastest kõrgelt arenenud elanikonnaga saartest. Kõige tuntum on muidugi legend rikkast Atlantisest. Leidub ka teaduslikke uuringuid mandritest, mis kandsid nime Mu, Lemuuria ja Atland. Kas kunagi oli olemas ahvide manner? Paljud teadlased olid 19
29. Pinnamood e. reljeef maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil taime või loomaorganismide kivistised. 38. Ladekond mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
