Alles mõnikümmend aastat tagasi ei osatud unistadagi internetist, telefonidest, mängukonsoolidest jms. Tänaseks ei suuda me aga elu ilma nendeta ettegi kujutada. Samuti on pidevas muutumises rahvastiku paiknemine, juurdekasv ning ka looduslikud protsessid Maal. Missugune on aga elu siinsel planeedil aastal 2070? Teadlaste uuringute ja oletuste põhjal on aastaks 2070 maailmamere tase pideva kliima soojenemise ja liustikute sulamise tõttu tunduvalt tõusnud ning Ameerika ja Euraasia mandrid võivad seetõttu oma pindalalt kahaneda, sest osa maast jääb vee alla. Aafrikas võib see aga kaasa tuua üha suuremat veepuudust põuda. Aafrika riigid on arengumaad ning sealne rahvastiku kasv kahaneb palju aeglasemalt, kui Euroopas ja teistes arenenud riikides. Sealne rahvas on aga vaene ning haridus ja ka meditsiin on raskesti kättesaadav, mistõttu tuleks tulevikus suurt tähelepanu pöörata just arengumaadele ja pakkuda neile informatsiooni pere planeerimise
1929 J.Haldane kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid. Tekkisid polüaminohapped. Moodustusid mikrokerad (sisekeskkond erineb väliskeskkonnast) 4500 mln a. tagasi Ürgeoon maa teke, maakoore tardumine, intensiivne meteor. pommitus, tekkisid atmosfäär, ookenid, mandrid, algas mandrite triiv, elu teke ainuraksed prokarüoodid. 2500 Agueoon fotosünteesivate org. ilmumine, tekkisid vaba hapnik ja osoonikiht, hulkraksete org. teke 542 Kambrium Odroviitsium Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine, skeletiga org. massiline levik meredes. 444 Silur Devon Korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon, organismide siirdumine veest maismaale: Siluris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed
Suured kurrutusperioodid. Pandaea hakkas lagunema, tekkisid Lauraasia (P-Ameerika, Euraasia) ja Gondvana (L-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis, Hindustani ps.). Keskaegkond Tugev kurrutus, kus tekkisid uuemad mäestikud. Kujunesid uhtmadalikud. Uusaegkond Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas. Kujunesid välja tänapäevased mandrid. Jääajad. Vanade mägede tipud on aegade jooksul muutunud ümarateks, nõlvad laugemaks ja kogu mäestik on madaldunud. Uuemad mäestikud on tippudest teravad ja järskude nõlvadega. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid. Happelised sademed põhjustavad pöördumatuid kahjustusi taimedele. Peale happevihmu jääb metsast sageli järele vaid kütteks sobiv puiduräga. Veekogude reostust põhjustavad tööstusettevõtted, põldude üleväetamine ja laevad
indiviide kasvuga vahemikus 150...210 cm. Kasvuregulatsiooni harvade kõrvalekallete tõttu võib esineda veelgi erandlikuma kasvuga inimesi. Suurtes piirides võib varieeruda ka inimeste kehakaal (mass). Keskmine on meestel 65 kg kuid võib varieeruda ka mitmesaja kiloni. Teadaolevalt on kõige raskem mees kaalunud 513 kg. Levik. 100 000 60 000 aastat tagasi hakkasid inimesed Aafrikast välja rändama ja asustasid järkjärgult kõik mandrid. Seega pärinevad kõik tänapäeva inimesed ühest ja samast inimpopulatsioonist. Inimkonna asustuse levikut on mõjutanud peamiselt kolm tegurit: magevee kättesaadavus; eluks vajalike ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus; elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused. Suuremad inimasutused on alati kas jõgede, järvede või merede kallastel. See võimaldab rahuldada nii joogivee kui ka toiduvajadust. Üheks üldiseks domineerivaks suunaks inimeste migratsioonis on 20.
umbes 48 miljonit aastat. Gondvana ühines teiste mandritega ja tekkis Pangaea hiidmanner. Lõppes Hertsüünia kurrutus. Mitmel pool vulkanism. Kuivas kliimas kujunes rohkesti kivi ja kaalisoolamaardlaid. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias. Perm jagatakse kolmeks ajastikuks. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Permi ajastu oli kuiv ning valdavalt karm ja külm. Mandrid kerkisid, intensiivistus vulkaaniline tegevus ning mägedest hakkasid tasandikele tungima liustikud. Paks jääkate kattis hilispermis India, LõunaAmeerika ja Austraalia ning suure osa Brasiiliast, Euroopast ja PõhjaAmeerikast. Elutingimused muutusid erakordselt raskeks. Paljud taimed ja loomad hukkusid. Maismaaloomade hulgas domineerisid roomajad. Meredes arenesid kiiresti luukalad. Ekslik oleks aga lugeda permi ajastut ühtseks
Merevesi võib olla vedel ka alla miinuskraadide juures. Miks? Lainete mõjul võivad jää servast lahti suured jääpangad ehk jäämäed, mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa talved tunduvalt pehmemaks. Näiteks Eesti. Külma hoovuse korral on asi vastupidine. Hoovused ja sademed
Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna
(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). 2.1 Kambrium Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium on oma nime saanud Walesi muistse nime Cambria järgi (I. Arold, 1987). Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Joonis 2. Hiline kambrium Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti
Arvutivõrgu ajalugu 1836- Telegraaf- Cook ja Wheatstone patendeerivad selle Võeti kasutusele Morse kood ( punktid ja kriipsud), mis on sarnane 0 ja 1 tehnoloogiale arvutis. 1858- 1866 Transatlantik kaabel- ühenduse võimalus üle Atlandi ookeani ja tänapäeval on selliselt ühendatud kõik mandrid. 1876- Telefon- Alexander Graham Bell leiutas telefoni. Võimalus ühendada arvuteid üle telefoni liinide ja suhelda kaugete vahemaadega. 1957- Venemaa saadab ülesse sputniku- 1. Globaalse kommunikatsiooni algus. 2. ARPA ( Advanced Research Projets Agency) tekkimine USA-s 1962- 1968- pakettide vahetus arvutivõrgus- 1. Tänapäeval kasutab Internet pakett kommunikatsiooni 2. paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.
divergentne e. lahknemispiir (eemaldumine); konvergentne e. kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1) kahe ookeanilise laama kokkupõrge; 2) ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge; 3) kahe mandrilise laama kokkupõrge; transformne e. kahe laama nihke piir. LAAMTEKTOONIKA Laamade teineteisest eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. ISLAND ATLANDI OOKEANI KESKAHELIKUL toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; magmavoolud tõusevad üles, endised
a.Litosfäär b.Pedosfäär c.Atmosfäär d.Hüdrosfäär e.Biosfäär 2.Mida kujutab endast astenosfäär? Vahevöö kivimite mõningase ülessulamise, see on basaltse magma tekkepiirkond. 3.Mida nimetatakse litosfääriks? Astenosfääri peale jääv ülavahevöö osa ja maakoor- 4.Iseloomusta ookeanilist maakoort. Ookeanide põhjas Paksus 5-10km On tekkinud basaltse magma tardumisel(graniidikiht puudub) Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad settekivimid? Näited.
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD *before lunch (enne lõunat) 2. Tänavad *near the postoffice (postkontori EESSÕNAD *after lunch (pärast lõunasööki) *in Tamme street (Tammel tänaval) ligidal) MILLAL? KUI KAUA(KS)? 3. Ümbritsevad kohad *under the table (laua all) IN for a year (aastaks) *in the garden (aias) *above the table (laua kohal) 1. Pikad ajajärgud (sajandid, for two months (kaheks kuuks) *in the picture (pildil) *behind the house (maja taga) aastad, aastaajad, kuud) for an hour (tunniks) *in a car (autos) *between the houses (majade *in June (juunis) for sup...
phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved Fluvioglatsiaalsed settedLiustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Islandi saare tekeOokeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks:
Krusensterni nimi koguni kolmeteistkümnele paigale. Kõrvuti mereteede ja maade kirjeldamisega on Eestiga seotud teadlased püüdnud lahendada ka geograafia ükskikküsimusi. K.E. von Baer tähelepanek, et põhjapoolkeral jõed uuristavad oma parempoolset kallast. J. C. Klinge sõnastas soode arengu loos lause: Järvede kinnikasvamine algab tuulealusest küljest. Seda nimetatakse Klinge seaduseks. Geograafilised uuringud tänapäeval Mandrid on avastatud, poolused ja kõrgeimad mäetipud vallutatud, mered risti- rästi läbi sõidetud ja sügavaimasse ookeani süvikusse laskutud. Tekib küsimus, mida teeb tänapäeva geograaf. Muidugi jätkub järest täpsemate kaartide koostamine. Põhi- töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam tehakse selliseid uuringuid distantsilt, kasutades tehiskaaslaste ja lennukite pardal tehtud ülesvõtteid-, aerofotosid ja kosmosefotosid. 19
Mõõtkava alusel jagatakse kaardid: • Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt. • Suuremõõtkavalised (1cm-1km või vähem)- kujutab väikest maa-ala täpselt. Suunad Asimuut- nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel. Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem.
Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks (skeem). Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad,
pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Esineb teataval määral libratsiooni optilist ja füüsikalist.
,, 4 ,, 75 89% 34 38p. ,, 5 ,, 90 100% KONTROLLTÖÖ LITOSFÄÄR B 1. Nimetage ja iseloomustage Maa siseehituse osasid. 3+3p. MAA SISEEHITUSE OSAD LÜHIKE ISELOOMUSTUS Jaguneb 2-ks (mandriline-ja ookeaniline) , Maakoor sellest moodustuvad mandrid ja ookeani põhi Jaguneb 2-ks (ülemine ja alumine) Vahevöö Ülemises on magma teke Jaguneb 2-ks (väline ja sisemine) väline Tuum vedelas olekus, sisemine tahkes olekus 2. Nimetage vulkaanipurskega kaasnevaid nähtusi 4p. 1)Eraldub vingugaas, tuhk, jm mürgiseid aineid
Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani
lähisugulased. Tähelepanek osutus aastaid hiljem evolutsiooniteooria sõnastamisel väärtuslikuks vihjeks. Rühm rootsi ja ameerika teadlasi on nüüd järjestanud saartel elavate vindiliikide DNA ja leidnud geeni, mis mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nende füsioloogiat ja kehakuju. Samuti demonstreeriti mõnekümne aasta eest Darwini vintide näitel, et
Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall,
PANEME EI PANE Kui räägime spetsiifilisest Loendamatute ja mitmuses asjast,mida on enne mainitud-the loendatavate nimis kui räägime house, üldiselt- koalas,monkeys Unikaalsete nimis-the sun,the moonNimede ette-Anna KÕIK MÄRJAD KOHAD v.a järved Riikide nimed-Brazil aga The Netherlands Mäestikud-the Andes Kõrbed-the Linnad-Glasgow Sahara Grupp saari-the Virgin islands Tiitlitega kui inimese nime pole Tänavad-Oxford Street aga The mainitud the Prince,aga Prince High Street Charles Kui last,first,only on kasut Pargid-Hyde Park omadussõnana Riigid,kui sisaldavad sõnu: Mandrid-Europe, saared-Rhodes, state,kingdom,republic...-The United järved- Lake Geneva, Lake Peipsi, Kingdom jaamad- Charing Cross Station Muusikariistad-the guitar Kahesõnalised nimed,kui I ...
8. Selgita, mis on GIS ja milleks seda kasutatakse? kus esitatakse infot e kohateavet geograafilistest nähtustest arvuti abil. Kasutatakse erinevate piirkondade täpsel kirjeldamisel ja arendamisel. 9. Milliseid regioone eristatakse loodusgeograafias? iga loodusvööndit iseloomustub just talle omane kliima , taimkate ja loomastik. 10. Milliseid regioone eristatakse inimgeograafias? keele, usu, kultuuri v riikide arengutaseme järgi 11. Loetle mandrid. Euraasia, Austraalia, Lõuna.-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Antarktis, 12. Loetle maailmajaod. Aafrika, Aasia, Euroopa, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika 13. Nimeta kõik kliimavöötmed maakeral. Ekvatoriaalne, Lähisekvatoriaalne, Troopiline, Lähistroopiline, Parasvööde, Lähisarktiline, Arktiline/Antarktiline. 14. Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi? sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid 15
Biograafilised tõendid sellest lähtub, et mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. ELU ARENG MAAL · Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4 - 3,5 miljardit aastat tagasi. · Ürgeoon ehk Arhaikum (4500 milj. aastat tagasi) Maakoore tardumine. Intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. · Agueoon ehk Proterosoikum(2500 milj. aastat tagasi) Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunes välja suguline paljunemine. · Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid (bakterid ja arhed) · Esimesed hulkraksed organismid ilmusid ennem Kambriumi ajastu algust. Vanimad hulkraksed organismid on käsnad. · Kambriumi ajastu (545-495 milj. aastat tagasi) alguses toimus umbes 15 miljoni aasta
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide
Biograafilised tõendid – sellest lähtub, et mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. ELU ARENG MAAL Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Ürgeoon ehk Arhaikum (4500 milj. aastat tagasi) – Maakoore tardumine. Intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Agueoon ehk Proterosoikum(2500 milj. aastat tagasi) – Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunes välja suguline paljunemine. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed – tuumata organismid (bakterid ja arhed) Esimesed hulkraksed organismid ilmusid ennem Kambriumi ajastu algust. Vanimad hulkraksed organismid on käsnad. Kambriumi ajastu (545-495 milj. aastat tagasi) alguses toimus umbes
kogumiteks, ning sellel ajal saadi energiat peale päikesekiirguse veel kosmilisest-, radioaktiivsest kiirgusest, ning õhuelektrist ja vulkaanilisest tegevusest. Nende eelduste põhjal hakkas tekkima maakerad. Ürgaegkonnas moodustus maakera vahevöö ja maakoor, ning tekkis õhk- ja vesikond. Nii sai alguse esialgne planeet Maa. Aguaegkonnas tekkisid sise- ja välisjõud nii nimetatud gravitatsioon. Aguaegkonnas olid ka olemas ookeanid ja mandrid, kerkisid ja kulusid mäed, ning tekkis ka esimene elu, mis oli algselt ainult vees. Algul tekkisid vees mikrokerad, umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, peale neid arenesid eeltuumsed, siis päristuumsed ja siis hulkraksed. Umbes 540 miljonit aastat tagasi tekkisid vetikad, mida suudan ka mina ettekujutada ja praegugi võib neid näha vees, kuigi siis võisid nad näha veidi teistsugused välja. Alates 500 miljonit aastat tagasi võib planeedil Maa näha kalu. Vanaaegkonnas arenes elu ka maale
Öel kui vanasarvik, kohmakas kui hüljes, hiiglaturi vimman, põsil pussihaavad. Vasak silm, kun peatub, puurib oherdina, parem pudelig_a löödi välja Jaavan. Norskab -- kõmisevad laevaküljed, ärkab -- ropul kombel sajatab ja praalib, vihan sütib -- saadab kerre tina, prassib -- paiskab pahupidi pool kvartaali. Kardet iga laiuskraadi linnan, lähen, pole kuski pikka püsi Oleandril -- tema seltsimeheks sügistorm Kap Hornil, koduks kõik maailma saared, veed ja mandrid. Merel mere õigus, merel mere kohus. Ilma kodumaata kapten Oleandril jalad pandi kett briti praamil, randmed raudu Jaaval, juuksed põlesid Jamaikal, parem silm sai paugu, juhtus mõnda muudki Okinawal. Ilma eluloota kapten Oleandril suus on kümned keeled, murjanite murded. Kõikjal võhivõõras, kõikjal kurikuulus -- kusagil ei püsi kapten Oleander. Tema kaaslane on marumöll Kap Hoornil, kodu igas urkas-kolkas, igas ilmakaares, igal mandril, saarel.
Epitsenter-koht maapinnal, täpselt kolde kohal Richteri skaala-mõõdetakse maavärina võngete tugevust Maavärinatest näiteid-pidevalt toimub Jaapanis, Tsiilil Maavärinate tagajärjed-tsunaamid, maalihked, laviinid Tsunaami-tekib ookeanil, põhjustab purustusi rannikul Miks on Jaapanis tugevad maavärinad? 3 laamat liiguvad üksteise poole Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saare tekkest? Laamad eemalduvad üksteisest. Miks mandrid triivivad? Madrid asuvad laamal, laamad liiguvad Kuidas on Andide mäestiku ja Islandi saare teke seotud laamade liikumisega? Island-ookeaniliste laamad eemalduvad üksteisest, vulkaanipursked, ookeaniliste maakoore teke, kurdimäestiku teke Andid-laamad liiguvad üksteise poole Miks Atlandi ookean laieneb? Kuidas seda nähtus nimetatakse? Laamad eemalduvad üksteisest, nimetatakse riftiks
Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K- tähe poolne külg. Kuu laigud Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. ,,Igavese päikese tipp" Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti 1994 kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73- kilomeetrise Peary kraatri serv oli päikese käes terve ööpäeva. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See
Järvi uurib aga limnoloogia. Lahed Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus Pindala on 1 550 000 km². Sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime. Mered Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas. Mere pindala on 450 000 km², suurim sügavus 3040 meetrit, pikkus ulatub 2250 kilomeetrini,
2% räni; 12.7%magneesiumi;2.4% niklit; 1.9%väävlit; 0.05% titaani. Välisehitus Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks . Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolas vedela veega, mis moodustab maailmamere,28% on maismaad. · Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean ja · PõhjaJäämeri. · Maailma suuremad ja tuntumad kõrgmäestikud on Himaalaja, Andid, Mandrid on : Kaukasus, Alpid. Euraasia,Aafrika,Antarktis,Austraalia, Lõunaja Pähja Ameerika Liikumine · Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s. · Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98
· Ei olnud väga kuum · Hakkas sulama · Radiogeenne soojus · Gravitatsioonienergia · Katastroof- taevakeha langes Maale, Põrkumine või midagi muud.. Maa aine differensatsioon tuumaks, vahevööks ja Maa kooreks toimus ilmselt Maa arengu varastel etappidel. Vanimad kivimid Maal n avastatud vanusega 3,5 .. 3,6 (4,2) miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvöö.. Geotektoonilised hüpoteesid: Maa paisub/ tõmbub kokku?? Mandrid triivivad, ei triivi??? Geoloogia & AEG Kui kaks sündmust toimusid Maa erinevates punktides, kumb sündmus oli noorem, kumb vanem · Aja kulgvajab ainelist tõestust. Näiteks: aastarõngad puudel · Tõestatud peab olema aja kulu ühemõttelisus · Aja faktor peab olema eraldatud mudest faktoritest. Näiteks: aeg ja suur pindala · Lokaalsete sündmuste regionaalseks rööbistamiseks peavad olema regionaalsed sündmsed, mis on jälgitavad kõikjal
infovahetus ei ole enam probleem. Ilmastumine aitab kaasa ka infolevikule, nii ei ole võimalik hoida toimuvat saladuses või varjata tegelikkust välismaailma eest, nii nagu seda tegi kunagi raudne eesriie. Diktaatorlikud juhid võivad küll kehtestada tsensuuri, aga nad ei saa peatada teabe levikut internetis. Nii tajutakse probleeme märksa paremini. Juba esimese elusorganismi tekkest alates on maailm ümber kujunenud, pinnast on katnud paks kiht jääd, mandrid on nihkunud, on toimunud veetaseme tõus, tekkinud palju uusi liike. Vaadates elu selle vaatenurga alt, siis kõik, mis ei ole enam sama, mis varem peaks olema positiivne. Kas saaks aga öelda, et näiteks pärast senise looduse deformatsiooni ei võiks toimuda progress, mis annaks tõuke arenguks veelgi kõrgemale tasemele? Kas ongi põhjust vaadata kõike mustades värvides? Maailmalõppu on ennustatud juba aastatuhandeid, ent inimkond elab endiselt
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg.
tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri serva kuhjub uusi kivimeid,millest mandriline maakoor kasvad,need on kergemad kivimid ja ei vaju vahevöösse.Vaikse ookeani"tulerõngas". Ookeani sulgumine: Ookeaniline maakoor vajudes tekitab mandrilist maakoort,selle asvelt mandrid kasvavad ja ookeani nõgu sulgub.Keskahelikust ei teki juurde uut ookeanilist maakoort.Noorte kurdmäestike kujunemine.Tethyse ookeani sulgumine. Kuumad täpid: Nii ookeanites kui mandritel võib leida vulkaane,mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale-nn. kuumi täppe. Need paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. 4.Vulkaanide tekkepõhjused:
* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga...
paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks:
olemas koguaeg ja tal ei ole autorit. Ilmselt tekkis ta 1. sajandil eKr. Kosmoloogia Sanskriti keeles on universum loka. Loka on oma ulatuselt tohutu suur ning tal on kolm tähtsamat osa. All asuvad kaheksa põrgut, iga järgmine eelmisest ebameeldivam. Ülal on mitu taevast ning kõige kõrgema taeva kohal on vabanenud hingede kodu. Keskel asub "keskmine maailm", mis kujutab endast kitsast riba, kus ringidena paiknevad ookeanid ja mandrid. Selle keskel asub Dzambudvipa manner. Inimeksistent on võimalik üksnes Dzambudvipas ja sellele kõige lähemal asuval mandril. Keskaja lõpus hakati loka`t kujutama tavaliseltinimkeha kujul. Vaimse edenemise tee on jagatud 14 astmeks. Inimene peab alati püüdlema kõrgemate astmete poole. Ükski dzainist ei ei looda tavaliselt jõuda kuuendast astmest kaugemale. 14. astmes on hing elust ja maailmast eraldunud ning saavutab surres vabanemise. 1. ja 14
Vallil on veel kaks vastastikku asuvat väiksemat kraatrit. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn?
kontserdiga, et siis jäädavalt kaduda. Taolisi kohaliku menuga punk- bände oli tosinad, vaevalt aga mäletab keegi enam nende nimesidki. Kuna Tallinn oli ENSV pealinn ja kõige suurem linn ning enamus punkareid tegutses seal, siis oli ka suurem osa punk-bände Tallinnast pärit. Luuletused Linnaõhtute laule me teame meil on natuke õlut ja makk keldreis kahtlasi pidusi peame meist jääb järele jube bardakk Siis kui katustel laguneb õhtu läbi linna me tuleme koos Siis kui mandrid on lennanud õhku Siis kui tagasi miski meid toob Siis kui suvele kätt annab kevad ja kui taevas on lennukeid täis meie tuleme (lahkuvad nemad) siis vaid meid kogu maailm on täis Siis me laulame mida me teame meil on ikka veel õlut ja makk üle maa omi pidusid peame kõikjal vastu meid võtab bardakk Nahktagides tüdrukud Agulihoovides Majade vahel Kirikuesisel müüril jalgu kõlgutamas Külma käes suitsetamas. Kindad jäid jälle koju said sõbrannale laenatud
kihi moodustavad savid või turvas. · Veebilanss - veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga aurumisest ja äravoolust. Maailmameri Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Saab peamise osa Maale langevast päikesekiirgusest. Soojusmahtuvus on suur - ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Suurema aurumise tõttu kaotab rohkem soojust kui mandrid. Merevee omadused: 92% kiirgusest neeldub ja 8% peegeldub tagasi. 2/3 kiirgusest neeldub 1 m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30-40 m sügavuselt. Maailmamere aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures. 7) Rannaprotsessid Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus.
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk)
Marss Kaugus Maast: 55-400 milj km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: ca 40% Maa omast Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muut...
Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas. Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat aurumist, mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. Pilvede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel ehk pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele
Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Mered Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kraatrid Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Alates Jan Heveliuse 1647
miljardit aastat vanad. Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Maa ja elu ajalugu tõlgendadakse kivimikihtide järjestuse ning kivimeis säilinud kivististe liikide ilmumise ja kadumise põhjal. Sündmuste ligikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega. Arhaikum (Ürgeoon)Tekkis Maa, maakoor tardus. Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmsosfäär, ookeanid ja mandrid ning algas mandrite triiv. Tekkis elu. Ilmusid üherakulised organismid.(4000-2500mlna) Proterosoikum(Agueoon) Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus. Tekkis osoonikiht. Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpil ilmusid käsnad ja Ediacara fauna.(2500- 500mln a) Fanerosoikum(Vanaaegkond): Kambrium Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti
*DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere selgrootud(teod, karbid), iseloomulik hulkraksed, putukad. *KARBONI AJASTU (354 kuni 282 miljonit aastat tagasi) Eesti alad olid veest väljas kuid ekvaatori lähedal, putukad hakkasid lendama, maakera kandsid sood- *PERMI AJASTU (292-250 miljonit aastat tagasi) Toimus tohutult paljude liikude massiline väljasuremine, eurameerika mandrid ühinesid-pangeamandriks, luukalade kiire arenemisaeg, periood kus tekkisid ja said oma kasvule loa just paljasseemetaimed EHK okaspuud *Keskaeg ehk MESOSOIKU (kolm eraldi ajastut)(250-205 miljonit aastat tagasi) esimene ajastu TRIIAS. Hiigelsuur manner hakkas lagunema kaheks suureks mandriks. Iseloomulik on kuiv kliima, vähe liike, uusi liike tekkis vähe, ilmusid taimtoidulised dinosaurused ja hiidsisalikud, arenesid edasi luukalad meredes.
Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea
naeruvääristati . Teooria sai laialdase tunnustuse alles 1960-datel, üle 30 aasta pärast Wegneri surma. Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigust ookeanipõhja süvapuurimine, millega tehti kindlaks,et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeani keskahelikule. Millise teooria ta rajas? Tema hüpoteesi kinnitas ka asjaolu,et mõne väljasurnud looma fossiile leiti üksteisest kaugel asuvatel mandritel.Teooria põhjal ei olnud nendel kaugetel aegadel need mandrid üksteisest eraldatud ja ookean tekkis nende vahele alles hiljem. 3) Kuidas tõestas Wegnes fosiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna- Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
