Magneesium Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. ...
Hispaania rahvusköök Janeli Toomel 10b Mitmekülgne Täienenud tänu paljude maade kultuuride mõjutustele. Vanadelt roomlastelt oliivisalud Araablastelt - mandlid, tsitrused ja aromaatsed vürtsid. Ameeriklastelt - tomatid, magus ja mõru kaunpipar (chilli), kabatshok (zuccini), erinevat sorti oad, kartul, shokolaad ja vanilje. Tapas Mereannid mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid Tapas Vahemere köök Väga tervislik Road pakuvad esteetilist naudingut. Vahemere dieet - nisu, oliivid ja vein. Lisanduvad veel muud toiduained - riis, küüslauk,
sõrmkübarapreparaadid ning süstitavad insuliinid. Haigustest omavad magneesiumi tasemele negatiivset mõju suhkurtõbi, neeruhaigus ja kilpnäärme ületalitlus. Arvatakse, et magneesiumirikas toit avaldab vähivastastes Maades, kus kasutatakse palju maisi, mis on magneesiumi poolest rikas, on haigestumus vähki madalam kui teistes piirkondades. Magneesiumirikkad on kõrvitsa ja päevalilleseemned, nisukliid, parapähklid, kakaopulber, mandlid, India pähklid, kreeka pähklid, pistaatsiapähklid, kookoshelbed, teraviljatooted (täistera-, kaera- ja neljaviljahelbed, tatar, nisuidud, hirss, kama). Mõõduka magneesiumisisaldusega taimesaadused on täisteraküpsetised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riisi- ja odratooted, makaronid, aprikoosid, banaanid, õunad, toored lehtköögiviljad. Loomsetes toiduainetes on magneesiumi suhteliselt vähem, kuid selle biosaadavus on parem
Aseta apelsinirattad vaheldumisi suhkruga ning vala peale veidi mahla. Lase seista jahedas ½ tundi. Enne lauale andmist puista üle purustatud pähklitega. Apelsinikeeks Tooraine: väherasvane 45% margariin 180 g suhkur 135 g näputäis soola muna 3 tk apelsin 1 tk sidrun 1 tk jahvatatud mandlid 5 tl jahu 240 g tärklis 80 g küpsetuspulber 4 tl vähekaloriline apelsinikeedis 60 g apelsinikooreribad Valmistamine: 1. Vahusta margariin suhkru ja soolaga. 2. Löö ükshaaval juurde munad. 3.Riivi apelsini- ja sidrunikoor, pressi mahl välja. 4. Sega riivitud apelsini- ja sidrunikoor ning mandlid muna-margariinisegu hulka. 5
alusel jaotub: · kaasasündinud ehk loomulik immuunsus · omandatud immuunsus Vaata filmi ka!http://www.immunology-info.org/index.php?filmid=0&play=true Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandlid · Valgeliblede hulka lümfi- kuuluvad lümfotsüüdid sooned harknääre ja makrofaagid ehk lümfi- (õgirakud) tüümus sõlmed · Lümfisõlmed põrn · Põrn peensoole lümfikude · Harkelund luuüdi ehk tüümus Kaasasündinud immuunsus
Õli 910 Seapekk 820 80%-lise rasvasusega toidurasvad, majoneesid 730-740 Majonees R65% 615 Pähklid, mandlid, seemned 530-710 Assortiikompvek, sokolaadid, sokolaadikompvekid, kartuli- ja maisikrõpsud, halvaa 520-570 Määrdemargariin R60% 550 Kompvekid 340-550
toiduriista kasutada, siis on randmed toetatakse mõistlik jälgida teisi või lauaservale alustada välimistest liikudes söögikäikude haaval sissepoole nuga ei kasutata kahvliga tükeldatava söömiseks lehtsalatit ei lõigata, keeratakse rulli Mida pakkuda saksa külalistele? Eelroog suitsukana salat (suitsukana, õun, juurseller, mandlid, petersell hapukoore- majoneesikastmega) Supp murusupp (naadi, nurmenuku, võilille, hapuoblika ja nõgese lehed ning murulauk liha või köögiviljapuljongis) Pearoog ahjus küpsetatud kamaraga searibi keedukartulitega Magustoit muraka-kitsejuustu pirukas Joogid maasikatega maitsestatud vesi, ,,Viru valge", õlu,,Saku kuld", õunavein Kasutatud kirjandus ja allikmaterjalid · Ajakirjade Kirjastus AS http://www.toidutare.ee/termin.php?id=623 [online] http://www.feeling24.ee/
Mõnikord toimuvad vastuvõtud a'la fourchette ilma laudadeta. Teenindamine ainult kandikutelt. 19. Kirjelda kuumade jookide serveerimist fursettlauaga peol. Kuumi jooke võib pakkuda kas laualt või kandikult. joogid võivad kandikul olla kannudes, mille juures on tassid, alustassid ja lusikad või ka juba tassidesse valatult. Kuumade jookide pakutavad kondiitritooted, kompvekid, pähklid või mandlid asetetakse põhilauale või pakutakse samuti kandikutelt. 20. klaasihoidja ülesanne: klaasihoidjad pannakse tavaliselt suupistetaldrikute serva külge, võib panna ka lauale taldrikute kõrvale korvi või kaussi. et oleks mugav klaasi kusagilt võtta.
Transhapped Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Taimeõlide tahkestamisel tekib teatud määral transhappeid, mille toimet peetakse lähedaseks küllastunud ...
PIIM JA -TOOTED piimapulber 500 50 8. 3 piim, rõõskoor 1000 100 20 8 hapukoor 1050 110 20 8 kohupiim 1000 100 20 8 kondenpiim 30 12 MANDLID, PÄHKLID terved mandlid 650 65 10 3 jahvatatud mandlid 350 35 5 2 puhastatud pähklid 650 65 10 3 kookoshelbed 350 35 5 2 mandlilaastud 350 35 5 2 sarapuu pähklid(tuum) 65 10 3 650
Treening ja taastumine Igasugunekehalinepingutus:talvinesuusasõit,aeroobikavõi treeningtundjõusaalis,on efektiivnevaid siis, kui meiejõuvarudon treeningukstaastunud.Väsinunakehalisttöödalustadesei ole sportlikul treeningulolulist tervistavatefekti. Väsideslangevadorganismisise misedvastupanujõudja sageli võivad tulemuseksolla haigusedja vigastused.Pahatihti ei tarvitseinimesed sedakohemärgata,sestpatoloogiavõib arenedata sapisi. Kuigi regulaarseltspor digategelejavõib alati õpetustsaadatreenerilt, on asju, midaiga tervise-või võistlussportlane,noor või täiskasvanupeab ise teadma. Spordijoogidon organismikütus Treeningugakulutatudenergiataastamisekson mitmeidviise. Kõige lihtsamteeon tervislik toi tumine,mis peaksalgamavahe tult pärast koormust.Esmalttu leb kõrvaldadaorganismivede likukaotus,sest tugevatree ningugavõimekaotadakuni paarliitrit vedelikku. Samaaegselt...
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
Puuviljad · Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega Kiivi · Viljaliha roheline või kollane, sisaldab paju musti seemneid, mille sisu on mõru · 1 kiivi=120% ööpäevasest C-vitamiini vajadusest, 100g=40 kcal · Sisaldab provitamiini, A-, D- ja E-vitamiini, Ca, K, Cr, Mg, P ja Fe, foolhapet · Ensüümid ja kiudained edendavad seedimist, on kõhtu lahtistava toimega · Proleolüüthape lagundab kolesterooli ja soodustab vereringet · Säilib temperatuuril 0ºC 6 kuud, 20ºC 7-10 päeva · Kasutatakse erinevate jookide valmistamisel, tehakse zeleed, marmelaadi, kompotte, essentse, ...
garniire, küüslauku, sibulat, sellerisoola ega leiba. Taimetoit(ilma piimatoodeteta) toit milles puudub liha, kala, ja kanatooted. Lisaks ka piimatooted. Taimetoit(piima ja munaroad lubatud) Ei sisalda liha, lihatooteid, kala, linnuliha, searasva või želatiini sisaldavaid tooteid Toortaimetoit Toit, kus ei kasutata kõikvõimalikke teravilju, kaunvilju ja sünteetilisi maiustusi. Vähese kalorsusega eine Toidud, mis sisaldavad vähe kaloreid. mandlid õunad oad ja läätsed lillkapsas kaneel kohv lõhe Vähese soolasisaldusega eine Eine mis sisaldab soola minimaalselt. Vähese valgusisaldusega eine Toidud, mis sisaldavad väheselt valgusisaldust. kurk tomat viinamarjad ja üldiselt kõik köögiviljad ja puuviljad II. Osa MOML- Toit moslemitele KSML-Koššertoit – juudiusu nõuete kohaselt valmistatud toit SFML-Mereannid – kala ja/või mereannid
Avitaminoos- suulimaskesta diarröa, ss, juuste -line kuiv keel nuuria beriberi põletikud,fotofoo dementsus) depigmentatsi aneemia bia,dermatiit oon nina/silmade ümber Allikas Õllepärm,hir Piim, jogurt, Munad, Maks, pärm, Maks, kala, Maks, liha, Mandlid, Maks, pärm, ss, õllepärm, maks, maks, piim, munad, munakollan piimaprodukt, kaunviljad, rohelised kaerahelbed, kala,munad, õllepärm, kaunviljad, e, pähklid, kala, muna, kõrvitsa- taimeosad, rukkis, kaunviljad, spinat piim, kaun- täisteraviljato leib, verivorst seemned, oad
lümfotsüüdid, makrofaagid jt. rakud. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või on koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud; väikesed l.folliikulid on ümarad, diam. sageli alla 1 mm; suured l.folliikulid (diam. 1- 6 mm) on sageli kannu või kausikujulised – sees krüpt. Tonsillid e. mandlid (vt. neelurõngas!) on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud. Lümfisõlmed: - on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised struktuurid lümfisoonte teel,- lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine, - lümfisõlmedesse siseneb mitu väiksemat lümfisoont, väljub aga 2 – 3 suuremat;- lümfisõlmed on ümbritsetud sidekoelise kapsliga, millest lähtuvad sõlme sisse samuti sidekoest vaheseinad – trabeekulid,
(kolestorool) · Energiaallikas · Kuuluvad kudede ja rakkude koostisesse (närvi, aju jne) · On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas · Kaitseülessanne (soojus) Triglütseriidid e.rasvad: · Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid 1. Küllastunud - loomsed, kookospähkel, palmiõli 2. (Mono)küllastumata oliiviõli, rapsiõli, sarapuupähkliõli, avokaado, mandlid 3. Polüküllastumata taimsed õlid, kala, mereannid Küllastunud Küllastumata Toatemperatuuril tahked Toatemperatuuril vedelad Taluvad kõrgeid temperatuure (kuni 200C) Ei talu kõrgeid temperatuure (üle 180C ei tohi kuumutada) Liigtarbimine tõstab kolestorooli taset ja Suure keemilise aktiivsusega, omastatakse
poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15. Mis on embrüonaalne induktsioon? Protsess, kus ühtede rakkude diferentseerumine paneb kõrvalolevad rakud ka diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel. Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolisearengu e. fülogeneesi etapid. 17
Kõikide kreemide valmistamisel kasutatakse tarrendaineid. Kreemid pannakse peale valmistamist tarduma kas serveerimisnõusse või külma veega niisutatud vormidesse. Enne serveerimist võetakse kreemid vormist välja ja hoitakse serveerimiseni küömikus. Kreemid serveeritakse temperatuuril 10-14 ´C. Kreemid on pidulikud magusroad ja seetõttu tuleks neid ka serveerida pidulikult. Kreemide lisanditeks sobivad tarretised, jäätised, puuviljad ja marjad, siirupid, magusad kastmed, pähklid ja mandlid, küpsetised, maitsetaimede ürdid jne. Muna-piima seguta kreemid valmistatakse 35% rõõsast koorest. Neis võib kasutada ka kohvi, teed, kakaod, sokolaadi, pähkleid, puuvilju ja marju, leiba. Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, vanilli, maitsetaimede ürte, alkohoolseid jooke, essentse jne. Rõõsk koort vahustatakse, lisades suhkrut ja vanilli. Vahustatud koorele segatakse juurde retseptuuris näidatud toiduaineid ja maitseaineid. Lõpuks lisatakse ettevalmistatud tarrendaine
Vesilahustuvad vitamiinid Vitamiini tähis Vitamiini nimi Parimad allikad idud, sealiha, pärm, kaerahelbed, B1 tiamiin täisteraviljatooted, pähklid maks, pärm, mandlid, muna, juust, brokoli, B2 riboflaviin kaunviljad, kliid, seemned, spinat niatsiin, nikotiinhape, kliid, maks, pärm, PP, B3 niatsiinamiid, seemned, pähklid, idud,
• KARVAD, SARVED, KABJAD JA LINNUSULED • TÄISKASVANUD INIMORGANISMIS ON LIGIKAUDU 140 G VÄÄVLIT. TOIDUGA SISENEB MEIE ORGANISMI KESKMISELT 800...900 MG VÄÄVLIT PÄEVAS. VALDAVA OSA VÄÄVLIST SAAME TOIDUGA VALKUDEST VÄÄVLIRIKKAMAD TOIDUAINED ON KAER, RUKIS, TATAR, HERNED, OAD JA MAAPÄHKLID, SOOLATUD VÕI KEEDETUD TURSK, KEEDUSINK, VASIKAMAKS, VÄHERASVANE PEEKON, KÜPSETATUD SUITSUHEERINGAS, KANA, JUUST, MUNA, MANDLID, UBA, LÕHE, ROOSKAPSAS JA PUNANE KAPSAS Väävlitasandik hiinas Väävlitasandik Jupiteril KASUTATUD MATERJALID • HTTP://WWW.SLIDESHARE.NET/ELLEKULL/VVEL • HTTP:// ZHONGAOMADE.EN.MADE-IN-CHINA.COM/PRODUCT/JOCMYPDJHBKV/CHINA-S ULFUR-POWDER-AND-BLOCK.HTML • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VLI+TASANDIK+JUPITERI L&ESPV=2&BIW=1920&BIH=911&SOURCE=LNMS&TBM=ISCH&SA=X&VED=0
Iga vastust põhjendada analüüsitabelite põhjal. Tundmatud (-koogid) Mandli- Rosina- Juustu- Pähkli- Kookos- Arvutusli Kitsendus Kitsendus helvestega- k e tüüp e maht Jahu 15 30 25 25 20 11375 <= 12000 g Mandlid 2,5 0 0 0 0 500 <= 500 g Rosinad 0 2 0 0 0 100 <= 400 g Juust 0 0 3 0 0 600 <= 600 g Pähklid 0 0 0 3 0 225 <= 300 g
$E$29 x väärtused pähklitega 75 75 $F$29 x väärtused kookoshelvestega 0 0 Constraints Cell Name Cell Value Formula $G$20 jahu arvutuslik 11375 $G$20<=$I$20 $G$21 mandlid arvutuslik 500 $G$21<=$I$21 $G$22 rosinad arvutuslik 100 $G$22<=$I$22 $G$23 juust arvutuslik 600 $G$23<=$I$23 $G$24 pähklid arvutuslik 225 $G$24<=$I$24
Rahnjas (aa) 5 Mandelkivi Magma SiO 2 % Tempera- Viskoossus Viskoossus tüüp tuur, ºC (puaasides) (vee juures- Kavernoosse e. tühikulise tekstuuriga laavakivim olekul) Mandlid - hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Rüoliitne 70 785 1012 106 (5%) Andesiitne 58 1000 104 103.5 (4%) Basaltne 48 1250 102 102 (4%) Vee viskoossus temperatuuril 20.2 ºC on 10-2 puaasi Vesikulaarne basalt - gaasimullidest tühikulise pealispinnaga Veealused padilaavad
maitsestamiseks. Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja gaasihoidmist pärast mehaanilist mõjutamist tükeldamisel. Eeltaigen - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode veest, jahust, osast suhkrust ja pärmist või juuretisest, mis täielikult kulutatakse taigna valmistamiseks. Griljaaz (krokant) - pruunistatud suhkrus röstitud mandlid või pähklid. Hapendatud keet - piimhappebakterite toimel käärinud keet. Juuretis - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode rukki-, rukki-nisu- võinisulihtjahust ja veest, mida kasutatakse osaliselt taigna valmistamiseks. Keemiline kobestamine - taigna kobestamine kpsetamise käigus küpsetuspulbri lagunemisel eralduva süsihappegaasi ja ammoniaagi toimel. Keet - veest ja jahust valmistatud pooltoode, milles tärklis on kliisterdunud
siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalused kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning mis on loomade peal testitud. Reeglina ei poolda ega külasta veganid loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused. Mida siis üldse veganid söövad? teraviljatooteid (nt. leib, tatar jne) kaunviljad (läätsed, herned jne) köögiviljad puuviljad seemned (päevalille-, kõrvitsa-, mooni-, jne) mandlid ja pähklid marjad seened NB! Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi või muu taolise tarbimisele. Taimetoitlusest üldiselt Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil. Esimene taimetoitlaste selts asutati Inglismaal 1847. aastal.
koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas, teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, kõikvõimalikud seemned ja rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, näiteks puravikes. Magneesium Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud
nakraid juustu asemel. fostori- ja magneesiumiühendeid. B1-vitamiini e tiamiini e optimismivitamiin. Mandel Mandlid võib jagada kahte Parfüümitööstus, Energeetiline Sobivad suurepäraselt erinevasse rühma: magusad ja kondiitritööstus( martsipan), väärtus:640kCal Omega- diabeetikutele. mõrumandli liköör,mandlipiim, 6-rasvhappe,kaalium,E- liha,kanaliha vitamiin,
tüüp). oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks 5. Söö rohkem kala suuremateks allergia põhjustajateks Kehakaalu vähendamine ja piisav pähklid ja mandlid. Allergiat võivad 6. Söö vähem rasva ja küllastunud põhjustada ka puuviljad (virsikud, rasvhappeid kehaline koormus aitavad kiivid, õunad jt) ja köögiviljad leevendada haiguse kulgu. (paprika, tomat, kartul, seller jt.). Diabeetiku dieet sobib igale 7
Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. Mesi Meeallergia on tuntud ammu. Mesi võib põhjustada raskeid allergianähte. Põhjuseks võib olla mees leiduv õietolm. Allergeeniks võivad olla isegi roosuhkur ja peedisuhkur. Sageli põhjustavad allergiat mitmesugused pähklid (sealhulgas sarapuu, hiina ja kreeka pähklid) ja mandlid. Marjad ja puuviljad Marjadest ja puuviljadest on Eestis allergia põhjustajaks sagedamini maasikad, mis tekitavad nahalöövet. Seda võivad põhjustada ka apelsinid ja sidrunid. Köögiviljad Köögiviljadest võivad sageli sensibiliseerida organismi tomat, sibul, seller, petersell, kaalikas, peet ja kartul. Allergeeniks võivad olla köögiviljades leiduvad pestitsiidid. Ka kartulijahu (tärklis) on mõnikord allergeen. Maitseained
Kordamisküsimused: VÄÄVEL 1.Väävli leidumine looduses, allotroopia (allotroobi nimi, aatomite kuju ja paiknemine, omadused erinevatel temperatuuridel Leidumine: Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS- galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Allotroopia-1)rombiline väävel- 2.Väävli füüsikalised omadused, väävli oksüdatsiooniastmed, oksüdatsiooniastmete arvutamine. Väävel on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 2,07 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub...
Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, samuti USA-s. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel ja kujuga puudel. Mandlipuu on luuviljalistest bioloogiliselt kõige lähedasem virsikupuule. Kui enamasti kõikidel luuviljalistel on söödav osa luuümbris ehk viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum. Tuntakse magusaid mandleid ja mõrumandleid. Magusate mandlite alaliigiks on nn praksuvad mandlid, millel on eriti poorne ja kerge praksuga purunev koor. Et need mandlid oleksid võimalikult heleda ja pehme kestaga, töödeldakse neid väävelhappega. Mõrumandlid on eelmistest välimuselt raskesti eristatavad. On vaid mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga. Sisaldavad mürgist sinihapet. Seetõttu on tooreste ja töötlemata mõrumandlite söömine tervisele ohtlik. Mõrumandlitest valmistatakse mõrumandliõli.
Eksporditakse 1, 906 miljardit kW ja imporditakse 8 371 kW aastas. 5.2. Põllumajandus Põllumajanduslik Portugal on olnud Lääne Euroopa kõige vaesem riik. Sajad tuhanded inimesed on tööd leidnud Kesk - Euroopas. 1974. aasta revolutsioon viis läbi maareformi, mille tulemusena lammutati Lõuna Portugali peaaegu feodaalne maaomandsüsteem ja majapidamised anti ühistena talupoegadele. Tähtsamad põllumajanduse kultuurid on nisu, mais, rukis ja kartul, aga ka mandlid, oliivid, viinamarjad ja viigimarjad. Põllumajanduses on hõivatud 10% tööjõulisest elanikkonnast ja SKT- st moodustab see 3%. 5.3. Kalandus Portugalis asub üks tähtsamaid püügipiirkondi maailmas. Seal püütakse makrelle, ansoovisi ja sardiine, viimane neist on enimlevinud. Kalatoodanguid eksporditakse üle kogu maailma, kuid see ei kuulu tähtsamate valdkonda. Kuna riigil on pikk
on vältida kunstliku koostisained toidus, 22% on vältida gluteeni, ja 20% vältida kõrge tasemega fruktoosi maisisiirupit, 45% kunstlikke magusaineid, ning 44% kunstliku värvi. 6. Maitsetrendide kuulsus Maitse on ise alati nurgakivi. Food Expo ja innovatsiooni Market Insights on kirjeldanud mitmeid olulisi maitse suundumusi, hästi on esindatud kogu info trendide suhtes: pähkli maitsega, sealhulgas kasupähklid, mandlid ja pistaatsiapähklid, tervislikud joogid, piimad ja jogurtid. Kuuma vürtsika koostisainetega nagu tsillipipart kasutatakse toitude valmistamisel,samuti ka kommi ja vürtsi lisamiseks ning garneeringuna. Ravimtaimelise koostisainetega nagu on seda kaneel, koriander, aniis, ingver ja piparmünt, kasutatakse üha enam piimatoodetes, jäätise- ja nätsu valmistamisel. Kohv, cappuccino vahvlite või sokolaadi latte macciato küpsised
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
süsivesikuid. ärrituvust, Energeetiline isupuudust ja väärtus: 572kcal nendest tulenevaid 100g toote kohta. haigusi. Mandlid Mandlid on magusa Mandleid Sisaldavad palju Mandlid jagune maitsega heledad kasutatakse kasulikke toitained vad kahte rühma: piklikud pähklid. kondiitritööstuses ja oomega6 magusad ja martsipani rasvhappeid, samuti mõrumandlid.
atoopilistesse haigustesse! Astma lisandumine või nahapõletiku asendumine astmaga on sagedaseim 3-4 aastaselt. Üleminek allergiliseks nohuks või selle lisandumine on sagedaseim murdeeas. Igal kümnendal haigel on atoopiline nahapõletik probleemiks ka täiskasvanueas. Atoopilise nahapõletiku lööbe vallandab mingi ärritav tegur või allergeen. Imikutel ja väikelastel on selleks enamasti toiduallergeenid. Sagedasemad on lehmapiim, muna, kala, nisu, soja, tomat, herned, oad, pähklid, mandlid, maasikad, tsitrusviljad, kiivi, mesi, Sokolaad, kakao, maiustused. Mida vanemaks saab laps, seda rohkem hakkavad haiguse kulgu mõjutama olmeallergeenid: toatolmulestad, loomakarvad, suled, õietolm, hallitusseened, ravimid, pesemisvahendid, kosmeetika, villane ja sünteetiline riie jt. Ägenemist võivad esile kutsuda ka külm ilm, liigne palavus ja higistamine, närvipinge, naha mehhaaniline ärritamine (kratsimine), naha nakkused ning kroonilised põletikud organismis. 3.1
päevakava ja sellest ka kinni pidada. NORSKAMINE Norskamine on tõsine märk sellest, et organism ei saa vajalikul määral hapnikku. Tihtipeale segavad inimesed oma norskamisega ka teise inimese und, kuid tegelikult on see üsna tühine asi. Palju tähtsam asjaolu on aga see, et norskamise taga võib ennast varjata üsna tõsine haigus. Norskamise põhjused on eri vanuses inimestel väga erinevad. Lastel on enamasti põhjuseks lümfikoe suurenemine ehk maakeeli suured adenoidid või mandlid. Täiskasvanute norskamise põhjused on aga üldjuhul teised. Ülekaal, pükniline kehaehitus (lühike kael), kesknärvisüsteemi kahjustused. Norskaja saab aga tihtipeale abi kirurginoast: eemaldatakse mandlid või adenoidid, lühendatakse pehmet suulage, keerulisematel juhtudel on võimalik ka keele ettepoole tõmbamine või selle tagaossa sisselõike tegemine. Aga inimene saab ennast tihti ka ise aidata. Magamisasend peab olema mugav, kael peaks olema toetatud tänapäeval on müügil
Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas. Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks – veganid ja vegetariaanid: Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähklid. Vegetariaan sööb kõike sama mis vegangi, kuid erinevalt veganist võib ta süüa ka mõningaid loomse päritoluga toite nagu näiteks mune, piima ja piimasaadusi ja/või mett. Eestis kutsutakse taimetoitlasteks nii veganeid kui ka vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid ise peavad vegetariaane nn pooltaimetoitlasteks kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi. TAIMETOITLUSE TOIDUPÜRAMIID
Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid? 3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre Mida tähendab FAECES? Roe Mida tähendab digestioon? Seedimine Pirogov Waldeyeri rõngas ehk.. ja mis see sisaldab? lümfoidne neelurõngas, koosneb: 2 kurgu, 2 neelu, 2 kuulmetõve, 1 keele. Kokku 7 Mis on tonsillid ja nimeta nende funktsioon? mandlid, kaitsefunktsioon Söögitoru seina ehitus: limaskest, lihaskest(jaguneb kaheks; alguses on vöötlihaskest – allub tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab piimhape lihastes, mis tekib siis, kui lihased ei saa piisavalt hapniku. Mao osad eesti ja ladina keeles: lävis(CARDIA); keha(CORPUS); lukuti(PYLORUS) Kuidas jaguneb peensool
7 Roosivesi ning apelsini lille vesi on tähtsad koostisosad magustoitudes nagu pastilla ning puuviljasalatid. Neid kasutatakse ka mõndades jookides nagu puuviljamahlad. Datlid on Maroko riiklik erisus. Neid kasvatatakse lõunas, Goulmima piirkonnast Zagora ja Draa oruni. Datleid kasutatakse palju näiteks tagines. Viigimarjad, kuivatatud aprikoosid ning kuivatatud ploomid on veel mõned kuivatatud puuviljad, mida kasutatakse tagines. Mandlid ja kreeka pähklid on kõige enam kasutatud pähklid Marokos. Mõlemat kasutatakse pastillas. 8 KOKKUVÕTE Antud töö andis hea ülevaate Maroko köögist. Sai teada väga palju uut ja huvitavat ning samal ajal ka marokokeelseid sõnu. Huvitav oli see, et marokolased on suured teejoojad. Nad joovad igapäev piparmündi teed. Veel oli huvitav või isegi üllatav see, et absint on Marokos legaalne ning, et seda
pirdudamaks kroonilise neerupuudulikkuse kiiret süvenemist. Rasvhapped ja glükeemiline indeks Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja -jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi- ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega-3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega-6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Transrasvhapped Mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
Kahjurid põhjustavad meie majapidamises mitmesugust kahjustust toiduainetele, nad kujutavad endast suurt ohtu toidu ohutusele ja nõuetekohasusele. Köögis elutsevad põhiliselt toidukahjurid, kes elutsevad toiduainetes ja muud kahjurid, kes rikuvad tooteid rohkem kui nad neid söövad. Enamik toidukahjuritest areneb ja paljuneb eriti hästi kuivades taimsetes toodetes. Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad. Eestis on kolm prussakate liiki: prussakas, tarakan ja ameerika prussakas. Prussakad on pruunikaskollased, lameda kehaehitusega ja kiiresti liikuvad putukad, kes peamiselt tegutsevad öösel. Olenevalt nende liigist on prussakate suurus 10- 45 mm. Emased
KONDIITRITOOTED Liigitatakse: - puuvilja-marja kondiitritooted - karamell - iiris, drazee, martsipan - kompvekid, sokolaad - halvaa ja teised idamaised maiustused - dieet- ja raviotstarbelised maiustused - jahust kondiitritooted Puuvilja-marja kondiitritooted · keedis - puuviljad, marjad säilitavad kuju - on ühtlaselt jaotunud siirupis · dzemm - määret meenutav zeleetaoline konsistents - koosneb katkikeenud puuviljadest ja marjadest · konfitüür - zeleetaoline konsistents - - marjad ja puuviljad säilitavad kuju · povidlo - ühtlane konsistents, ei tohi olla seemneid - seemneviljalistest paks, tihe - luuviljalistest pehmema konsistentsiga - maitselt hapukas-magus, suhkrusisaldus eelmistest natuke madalam · puuviljad-marjad suhkrus · zelee - läbipaistev, sülditaol...
rohelised lehtköögiviljad, spargelkapsas, kõrvits, paprika ja teised kollased-punased aedviljad-marjad jm. C-vitamiin: värsked puuviljad, mustad sõstrad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, maasikad, tsitruselised, tomatid, kartulid, paprika, mädarõigas, petersell, till, kapsas (eriti palju lehtkapsas), kaalikas jm. E-vitamiin: täisterad ja tooted nendest, nisuidandid, kõik seemned, koorevõi, pähklid, mandlid, sojaoad, oliivid, lehtsalat, porgand, tomat, rafineerimata taimeõlid (külmpressitud õlid). Karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiin): porgand, kõrvitsalised jt kollast, oranzi ja punast värvi sisaldavad köögi- ning puuviljad, spargelkapsas, roheline hernes, tomat, aeduba, astelpaju- ja kibuvitsamarjad. Flavonoidid (tegutsevad vitamiinidena): kõik köögi- ja puuviljad ning marjad, punane vein, sokolaad, roheline tee.
Inimkehas on fosfor elementide levikult 5. kohal. Inimkehas on fosforit keskmiselt kokku 1,5 kg. Sellest 1,4 kg paiknevad luudes ja hammastes, 130 g lihastes ning 12 g ajus ja närvisüsteemis. Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on: kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud, kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga ja annavad seda oma ekskrementidega uuesti loodusesse tagasi.Organismide surres ja
fosforit sisaldav liitvalk. Rohkelt saab fosforit lihast ja lihatoodetest, loomsetest subproduktidest (maks, neerud), munakollasest ja merekaladest (sardiinid, anšoovised, heeringad, kilud, räimed, skumbriad). Taimedest on fosforirikkamad eeskätt kõikvõimalikud seemned ja viljad. Seemnetest on rohkesti fosforit just ubades, hernestes, läätsedes, samuti päevalille-, seesami-, kõrvitsa- ja piiniaseemnetes. Viljadest on fosforirikkamad teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, eriti kuivpärmis, aga ka tavalises presspärmis, pärmiekstraktis ning muudes pärmipreparaatides. Fosforiküllusega hiilgavad ka suuremad seened (puravikud, tatikad, šampinjonid). Fosfori biorollide hulk inimese kehas on suur. Erinevad fosforiühendid on vajalikud inimkeha energiamajanduses, mineraalsooladena koos kaltsiumiga luukoe ehituses, ehituslikus ja stabiliseerivas rollis nukleiinhapete struktuuris, biomembraanide ehituses.
Värsked marjad, tükeldatud puuviljad segatakse maitseainetega ja hoitakse 1,5-2 tundi jahedas. Seejärel lisatakse mahlad, maitsestatakse jook suhkruga ja lastakse seista, kuni suhkru on lahustunud. Enne serveerimist segada jook läbi ja lisatakse gaseeritud mahla või vett, mineraalvett, vahuveini. Serveerida jahutatult. Glögid On maitsestatud kuum jook kas alkoholiga või alkoholita. Maitsestajaks on enamasti kaneel, nelk, kardemon, rosinad ja mandlid. Magustajateks valge ja pruun suhkur, mesi. Alkoholivaba glögi valmistatakse naturaalse mahlaga, näiteks mustsõstra, jõhvika, õuna, viinamarja või marja- ja puuviljateedest. Valmistamiseks keedetakse klassikali vürtse vees, tees või mahlas 5 ,min, soovi korral lasta 10-15 min tõmmata veel. Pikemal keetmisel muutuvad vürtsid mõruks. Saadud segu kasutatakse maitse andmiseks. Glögi on Skandinaavia maadele omane jook.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
