kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel, eesotsas riigivanemaga, mis vastutas seadusandliku võimu Riigikogu ees), siis autoritaarsel perioodil (peamiselt 1934-1938) võimude lahususe printsiipi ei kasutatud. Riigikogu oli saadetud ,,vaikivasse olekusse", riiki valitseti riigivanema dekreetide alusel. Pätsil/Laidoneril puudus oma poliitika elluviimisel rahva mandaat, kuna valimisi polnud ju toimunud. Ka 1938 põhiseadus polnud demokraatlik kahekojaline parlament võis ju olemas olla, aga opositsioonile tehti takistusi Riigikogusse kandideerimisel ning parlamendi ülemkoda moodustati Pätsi suvast lähtuvalt. Lisaks sellele hakkasid parlamendi otsused kehtima ainult presidendi nõusolekul. Sisepoliitika demokraatlikul kui ka autoritaarsel perioodil oli üsna keeruline. 1920. aastatel tekitas Riigikogus ebastabiilsust näiteks parteide paljusus
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
1. Valimissüsteemi elemendid, põhimõisted (mandaat, kvoot, jagaja, ringkond, jaoskond) V: valida kandidaati või parteid, hääletada ühe isiku poolt või järjestada, luua ringkonnad või mitte, kasutada ühe või mitmemandaadilisi ringkondi, mitu ringkonda luua?, milline toetus oleks vajalik valituks osutumiseks?, milliseid matemaatilisi vahendeid kasutada häälte mandaatideks muutmiseks?, kasutada künniseid või mitte. Mandaat saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Kvoot Volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär. Jagaja D'Hondti valimistulemuste meetodi numbrid, millega jagatakse. Ringkond haldusüksuse tüüp, mõnedes riikides ühtlasi ka omavalitsusüksus. Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aast...
küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused * Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7
ÜHISKONNA VALITSEMINE riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema ta...
Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid. Raudteed Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine. Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%.
esindamata (kui A saab 5000 häält, siis B 4000 ja C 3000 häält lähevad nii-öelda kaotsi). - 20 osariiki: 11 hääletab 20millioni häälega ühe kandidaadi poolt, 9 hääletab 22millioni häälega teise kandidaadi poolt võidab see, kelle pool hääletas rohkem osariike d’Hondti jagajamise meetod: Erakond A Erakond B Erakond C Erakond D Erakond E 1. mandaat 100 000 75 000 60 000 37 490 85 000 2. mandaat 50 000 37 500 30 000 18 754 3. mandaat 33 333 25 000 20 000 12 496 2 mandaati 2 mandaati 1 mandaat 0 mandaati 1 mandaat
järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9
Valimised lk. 50-56. Vabad valimised on demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Parlamendivalimised on 1 rahva kõrgema võimu teostamine võimalustest. Eestis saab valida a. Riigikogu viimati 2015, järgmised valimised on 2019 (4 aasta tagant) Valida saab 18+ EV kodanik. b. kohalikku omavalitsust-viimati 2017. Järgmised 2021. (4 aasta tagant) Valida saab 16+ isik. c. presidenti viimati 2016, järgmised valimised on 2021. (5 aasta tagant) Valib riigikogu. d. europarlamenti al. 2005- 2009- 2014-2019. Eesti saadikuid on 6. Valimisõigus on alaliselt välisriigis elavatel Eesti kodanikel kui ka seal ajutiselt viibivatel valijatel. EL kodanikul. Põhireeglid/tunnused õpik lk. 51, PS § 57, 58, 60, 79. 1.valimised on ÜLDISED ehk universaalsed ja hõlmavad võimalikult laia massi. Seda piiratakse ainult olulistel põhjustel. Eestis kehtivad a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele. b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: ...
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Eelkõige on põhiseadus õigusreformide alusaktiks. Uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1992. aastal asendus riigikeskne mõttelaad isikukeskse mõttelaadiga. Orientatsioon oli inimesel ja tema põhiõigustel. Nüüdisaegse põhiseaduse vaimu järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused ning riik saab neid ainult põhiseaduse alusel seadusega piirata. Õigussüsteemi loomine ei tähenda põhiseaduse mõttes
„Winner takes it all“; kaotsiläinud hääled; lihtne süsteem. Miinused: liiga suur esindus 2) Proportsionaalne- ringkondade arv väiksem; igast ringkonnast mitu mandaati. 25. Eestis kasutusel olev valimissüsteem 12 valimisringkonda: Tallinnas 3, Tartus 1; LIHTKVOOT-Kehtivad hääled jagatud mandaatide arv (Lihtkvoot ehk isikumandaat); RINGKONNAMANDAAT-Ringkonna hääled kokku; mitu korda üle mandaadi, +1 kui jääk>0,75 kvooti; 1 mandaat kui jääk>0,75 kvooti; KOMEPNSATSIOONIMANDAAT- o D’Hondti jagajate meetod, 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne.
Otsene ehk vahetu demokraatia- oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Seda nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses. Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev...
esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Ehkki Eestis võetakse riigieelarve vastu seadusena, pole riigieelarve vastuvõtmine seadusandliku võimu teostamine, sest riigieelarve ei pruugi sisaldada õigusnorme. Riigikogu liikmel on vaba mandaat, mis tähendab seda, et Riigikogu liige on kogu rahva esindaja. Põhimõtteliselt ei ole Riigikogu liige Eesti mingi kindla piirkonna (valimisringkonna) või valijategrupi esindaja. Te peab arvestama oma tegevuses rahva huvi laiemas mõttes. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on oma otsustustes vaba ja võib lähtuda oma parimast äranägemisest. Ometi ei tähenda see, et Riigikogu liige ei kanna valijate ees üldse mingit vastutust
NATO Koostaja: Kristina Pau Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi. Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest Kontseptsioonis kirjeldatud juhistest. NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis. Täpsemalt on see siis detailseim strateeg...
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. ...
Seetõttu on kehtestatud häälte alampiir) - häälte ülekandmise tõttu hajub saadiku isiklik vastutus Nt Eesti, Soome, Holland, Rootsi, Itaalia, Taani Hübriidne valimissüsteem pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (nt regioonis), pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate. Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv) Ringkonnamandaat lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat suletud nimekirja alusel
Seetõttu on kehtestatud häälte alampiir) häälte ülekandmise tõttu hajub saadiku isiklik vastutus Nt Eesti, Soome, Holland, Rootsi, Itaalia, Taani Hübriidne valimissüsteem – pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (nt regioonis), pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate. Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat – saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv) Ringkonnamandaat – lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat – suletud nimekirja alusel
Afganistanis ning Iraagis. Rahvusvaheliste operatsioonide vallas teeb Eesti tihedat koostööd eelkõige Suurbritannia, Taani ja USAga. Kaitseväelaste lähetamine missioonipiirkondadesse toimub vastavalt põhiseadusele Riigikogu otsuse alusel. Parlamendi ülesanne on otsustada, millistel operatsioonidel, kui suure kontingendiga ja kui kaua kaitsevägi osaleb. Kõikidel operatsioonidel, kus Eesti kaitseväelased osalevad, on olemas ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat ning kohaliku valitsuse palve meie osalemiseks. Avalik arvamus ja Eesti kaitsejõudude missioonid Ehkki Eesti kaitsevägi osaleb välismissioonidel juba 90ndate aastate keskpaigast, hakati avaliku arvamuse uuringutes välismissioonidesse suhtumise vastu huvi tundma alles 2003. aastast siis, kui Eesti ühines USA poolt ellu kutsutud Iraagivastase koalitsiooniga. Läbi kõigi nende aastate on kerges ülekaalus olnud missioonidel osalemist pooldavad
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
stohhastilised efektid kiirgus- ja koefaktorid sise- ja väliskiirituse summa efektiivdoos 50 mSv/a No 60 (1991) - väga keeruline süsteem; erinevused erinevate rakenduste vahel; vähiteke on 4x allahinnatud efektiivdoos 20 mSv/a (100 mSv/5a, < 50mSv/a) No XX (2005)? - arutatakse 11th IRPA Conference, Madrid, 2004. Avaldatakse 2005 ÜRO Teaduslik komitee: UNSCEAR Asutati 1955 Ainukene organ ÜROs kellel on mandaat hinnata kiirgustasemeid ja kiirguse poolt tekitatavaid efekte. Need hinnangud on teaduslikuks aluseks standardite välja töötamisel. Rahvusvaheline Aatomenergia Agentuur (IAEA): Statuut võeti vastu 1956 peakorter asub Viinis 133 liikmesriiki Eesti ühines 1992 peamiselt nõuandev organisatsioon www.iaea.org IAEA: Peamised eesmärgid Tagada, et kiirgusallikaid kasutatakse mittesõjalistel eesmärkidel
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme.
teavitas Suurbritannia välisminister Arthur Balfour nn. Balfouri deklaratsiooniga 2. novembril 1917. aastal Suurbritannia ja Iirimaa Sionistide Föderatsiooni esimees Walter Rothschildi. 2.2 Suurbritannia Ühendkuningriigi rahvusvaheline Palestiina valitsusmandaat Suurbritannia Ühendkuningriigile määrati 25. aprillil 1920. aastal Jeruusalemma piirkonnas Balfouri deklaratsiooni ellurakendamiseks rahvusvahelinemandaat. See mandaat määrati 1920. aastal toimunud San Remo konverentsi tulemustel, millel I maailmasõja võitnud Prantsusmaa ja SuurbritanniaÜhendkuningriik otsustasid ühtlasi, et sõja kaotanud Ottomani Impeeriumi kolooniad Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvuse. Mandaadi kinnitasid 2. juunil 1922. aastal Rahvasteliiga 51 liikmesriiki. 30. juunil kinnitas seda
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
Saladini õepoeg al-Malik al-Mu'azzam Isa (615- 24/1218-27) viis läbi ülejäänud restauratsiooni Haramil ja lisas varikatusega veranda Aqsa moseele. Haram oli sultanite ulatusliku patronaazi keskpunktiks mameluki perioodi vältel, mis kestis 1250. kuni 1510. aastani. Osmanite impeerium 1517 - 1917 Laiaulatuslik renoveerimine võeti ette Mahmud II valitsusajal aastal 1817. Kaljukupli lähedale ehitasid osmanid 1620. aastal eraldi asetseva Prohveti mosee. Briti mandaat 1917 - 1948 Kaljukuppel sai kõvasti raputada Palestiinas esmaspäeval, 11. juulil 1927 toimunud maavärina käigus, mistõttu osutusid kasutuks mitmed eelnevate aastate jooksul aset leidnud parandustööd. 1948 kuni tänapäev Jordaania valitsuse ajal keelati juutidel siseneda Jeruusalemma vanalinna. Iisrael hõivas Kaljukupli nende jaoks võiduka Kuupäevase sõja käigus aastal 1967. Postuumselt avaldatud intervjuu kohaselt ajalehega Haaretz teatas kindral Uzi Narkiss, et 7
künnist (5%). Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0.5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade
Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõtt...
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupip...
Dhonti meetodik kasutatakse eestis . 12 Valimisringkonda Eestis: Erakonnad koostavad üleriigilised valimisringkonnad, suletus. Ringkondades valimisnimekirjad. Avatud. Lubatud on üksikkandidaadi osalus I voor:Valimaskäinud inimeste arv jagatakse mandaatide arvuga_KVOOT Inimene, kes kogub kvoodi jagu hääli saab isikumandaadi- kvoodi meetodiga o Üksikkandidaadi ainuke võimalus saada mandaat II voor:avatud nimekiri-järjestatakse ümber vastavalt häälte arvule ringkonnamandaadid Jagatakse erakondade vahel ,keskogusid üle riigi vähemalt 5% valimiskünnist Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati , kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ülmber vastavalt saadud häälte arvule. III voor:kompensatsioonimandaadid
Tartu Ülikool Usuteaduskond Greete Palksaar MENGZI Referaat Juhendaja Tarmo Kulmar Tartu 2012 Sissejuhatus: Meng zi-d võib pidada üheks silmapaistvamaks konfutisonismi edendajaks, kes rändas läbi Hiina ning arendas edasi tundud õpetaja Kong-Fuzi ideid. Tänu talle said need ideed laialdasema tuntuse. Konfutsionistlikud ideed on mõjutanud maailma märkimisväärselt. Ta on hinnatud oma inimesekeskse ühiskonna vaateviisi poolest. Tema mõttekäike ja õpetusi võime lugeda talle omistatud seitsmeosalisest raamatust Mengzi. 1.Meng zi elulugu ja õpetuse põhiomadused Vanahiina õpetaja Mengzi elas aastatel 372 289 e.m.a. Tõlkes tähendab ,,Meng zi" hiina keeles õpetaja Meng. Eri keeltes ja eri traditsioonides nimetatakse Meng zi-d ka Meng Tzu, Mencius, Meng Ke. Viimane on tema õige nimi. Konfutsionismis on ta Konfutsiuse kõrval mõjukaim õpetaja, kes on pälvinud ka tiitli ,,ya sheng" ehk ,,teine õnnis". Nagu ma Konfutius ol...
demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on esindajate valimine, kes rahva nimel võimu teostavad. Kodanikkond (rahvas) ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Seega piirdub rahva osavõtt valitsemisest hääletamisega teatud aja järel toimuvatel valimistel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Valitsusparteid väidavad reforme tehes sageli, et kuna kodanikud valimistel nende poolt hääletasid, andsid nad sellega poliitikutele mandaadi, st kiitsid heaks just niisuguse poliitika.
Juudid on väga vana rahvas, üks vanematest maailmas."Oleme suutnud säilitada oma keele ja kombed üle kolme tuhande aasta. Ja seda tingimustes, kus mitmed meist suuremad ja võimsamad rahvad ja riigid on püüdnud meid lausa hävitada (Saks, lk 192). Juudi religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna `sünagoog' tähendab kogunemist. Sünagooge leidub kõikjal, kus elab juute. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist kooskäimise kohta. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas kapp või eesriidega kaetud niss, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult, kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kulminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja võetakse välja seaduserullid. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui ka skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Jumalateenistus annab tunnistust judaismi orienteeritusest meh...
anticipation prognoosimine, ennetamine, ettejõudmine Lk 36 offspring järeltulijad vital concern rahvastiku koondis brief tellimus, kohtuasja lühikokkuvõte, tellimus mature aeguma, tasumisele kuuluv, tähtajale lähenema strike streik, streikima, soodsat tehingut sooritama unavailable mittekasutatav, kasutamatu, mitte saadaval, kättesaamatu revise läbi/üle vaatama, kohendama, parandama mandate mandaat, volitus, volikiri, korraldus, käsk Lk 37 participate osa saama, osalema capable võimeline, suutlikus, võimekas nominee kandisaat, nominant, kandideerija serve teenima, teenindama, dokumente kätte toimetama, hooldama approve ametlikult heaks kiitma, tunnustama, kinnitama convince veenduma outrageous ennekuulmatu confirm kinnitama, sanktsioneerima, konstateerima
kursustel. Teisest küljest omandab iga ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid ka oma igapäevaelu kogemusest. · Kodakondsus kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi · Erakond partei. Ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades · Isikumandaat Eestis Riigikogu valimistel ringkonnas võidetud mandaat. · Otsene surve seda kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti · Kaudne surve saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamisgruppe.
kui ka miinimumarv (6). Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka,Küpros, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni.Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära,
avaliku korra kaitse-politsei. õiguskaitse- spetsiaalsed õiguskaitseorganid Sotsiaalne kaitse- riik peab tagama inimväärse elu Keskkonnakaitse Riiki esindavad siseriiklikud organis, kellel on selleks pädevus. Juriidiline org. võtab ise oma põhikira vastu, seda ei kinnita keegi teine, ise otsustavad. Ainuisikulised organis (president, ministrid) . Õiguskantsler on institutsioon. Seadusandlikel riigivõimuorganitel peab olema rahvalt saadud mandaat. (parlament) Rahva poolt vahetult volitatud. Määrused võetakse alati vastu seadusest tuleneva alusel. Kohtuvõimul ei tohi seost olla täitevvõimuga. Eestis problemaatiline, kuna haldusraha tuleb riigi eraldistest. Riik on leping kodanike vahel, kuidas neid valitsetakse. Leping dokumendina on põhiseadus. Riigi tunnused: rahvas-keeleline, kultuuriline, majanduslik ühtsus (Stalin) kodanikkond
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
komissar Jaan Poska. 5 Maanõukogu oli esimene Üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest, valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti 5. juunil 1917. 7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919.
• Toimub hääle ülekanne • Valimiskünnis (vähemalt 5%) Eesti valimissüsteemi põhijoon • 12 valimisringkonda - Tallinnas 3 - Tartus 1 • Lihtkvoot ehk isikumandaat - Kehtivad hääled jagatud mandaatide arvuga • Ringkonnamandaat - Ringkonna hääled liidetakse kõik kokku, mitu korda üle mandaadi - +1 kui jääk >0,75 kvooti - 1 mandaat, kui jääk > 0,75 kvooti • Kompensatsioonimandaat - D'Hondti jagajate meetod - 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne Erakonnad Erakond – kodanike ühendus, mille eesmärk on edendada rahvuslikke huvisid põhimõtetel, milles kõik osalised on ühel meelel. (Edmund Burke; 18. sajandi lõpp) Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmere ja
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus, mis tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadus täidab olulist ülesannet aitab hoida demokraatiat. Põhiseadus sätestab riigivalitsemise eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseadus e. konstitutsioon on seadus, mis määrab riigivõimu ja üksikisiku
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima....
JN kasutada ka vastavalt ÜRO põhikirja artiklile VII mittesõjalisi (majanduslikke, poliitilisi) või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Mittesõjaliste meetmete hulka kuuluvad näiteks osaline või täielik majandussuhete katkestamine ja diplomaatiliste suhete katkestamine. Kui JN peab neid meetmeid ebapiisavaks või need on osutunud mitteküllaldaseks, võib nõukogu kasutada sõjalist jõudu. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks on JNl ka mandaat rahuvalvemissioonide loomiseks. Seisuga 30. juuni 2005 tegutses maailmas 16 ÜRO rahuoperatsiooni, milles osales üle 67 000 sõjaväelase, sõjalise vaatleja ja tsiviilpolitseiniku 105 riigist. Neile lisandus 14 000 tsiviiltöötajat ja vabatahtlikku. Vanim ja samas ka esimene ÜRO loodud rahuvalveoperatsioon UNTSO tegutseb LähisIdas. ÜRO rahuvalve selleaastane eelarve moodustas 5 miljardit USD
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
4. Dimension- mõõde, dimensioon, suurus, maht 5. Subtler- peen, õrn Lk 26 1. Occur- juhtima, ette tulema, toimuma, leiduma 2. Irrational- mittemõistulik, ebamõistuspärane, mõistusega mitte haarav 3. Inconsistent- ebajärjekindel, vastuoluline 4. Faddy- 5. Coworker- kaastöötaja, ametikaaslane 6. Bend- painutama, koolutama, pöörama, pingutama 7. Resumes- uuesti võtma, uuesti algama 8. Confirm- kinnitama, tugevdama, seadustama 9. Credential- volituskiri, mandaat Lk 27 1. Value- väärtus, väärtustama, hindama 2. Invention- 3. Profit- kasu, kasu saama, tulu 4. Efficent- tõhus, jõudlusvõimeline, teovõimeline 5. Unsung- laulmata 6. Foremen- esitööline, meister 7. Inch up- toll Lk 28 1. Cycles- tsükkel, ajajärk 2. Craftsmanship- töömeisterlikkus, kunstiosavus, meisterlik tööoskus 3. Outsourced- välisteenus 4. Manufacturing- valmistama, töötlema, töötlema, välja mõtlema 5. Asset- kasulik omadus, hea külg, eelis, paremus Lk 29 1
õigusakti õiguspärasuse eeltingimusi. Liikmesriikide 3. sektori organisatsioonide ja kodanikuühiskonna kaasamine ühenduse tegevusse Valitsisvälise sektori tugevdamine Regioonide komitee Koosseis. Regioonide komitee on Maastrichti lepinguga loodud ühenduse alaline nõuandev organ, mis koosneb liikmesriikide regionaal- ja kohalike organite esindajatest: kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Tema liikmete (ja asendusliikmete) nimekirja, mis on koostatud liikmesriikide ettepanekul, võtab nõukogu vastu kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel hääletades. Komitee liikmete ametiaeg on 4 aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Regioonide komitee Ükski komitee liige ei või samal ajal olla Euroopa Parlamendi liige.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
