Reisi planeerimine Mallorcale D**** P***** 8b klass Mallorcal on pakkuda kõike, mida turist eales vajada võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk erinevaid söögi- ja joogikohti nii päevaseks kui õhtuseks ajaveetmiseks, lõbutsemiskohad igale eale, vahvad teema- ja veepargid, mitmekesised sportimisvõimalused, parajalt vaatamisväärsusi ning loomulikult küllaldaselt päikest. Lähme sinna nädalaks. Mallorca saar on üks neljast saarest Baleaaride saarestiku autonoomses piirkonnas. Baleaaride saarestik kuulub Hispaania Kuningriigi koosseisu. Kohalik baleaari keel on katalaani keele haru. Mahe vahemereline kliima, ilus loodus ja hotellide rohkus on kaasa aidanud selleks, et saarel luua üht Euroopa tähtsaimat suvitusparadiisi. Kuna eelistame pigem rahu kui näha igalpool turismigruppe, tasuks meil minna kevadel või varasügisel
Lõuna - Hispaania rannikuala on hästi väljaarendatud kuurortrajoon oma suurepäraste ja puhaste mererandadega. Samas on muidugi väga huvitav ja vaheldust pakkuv Põhja - Hispaania oma mäestike ja rohelusega. Kesk - Hispaania on rohkem laugjama reljeefiga ja ka rohelust on seal vähem kui mujal. Vaatamisväärsus omaette on muidugi Toledo linn. Toledo on pikkade traditsioonidega hispaania käsitöömeistrite linn. Mallorca on Baleaaride saarestiku- ja kogu Hispaania suurim saar. Elanikke elab saarel 460 000 ja neist 321 000 elab Mallorca pealinnas Palma de Mallorcal. Omaette vaatamisväärsus on muidugi Palma de Mallorca vanalinn ja Katedraal. Palma de Mallorca Katedraal valmis lõplikult aastal 1601 ning tema peamised mõõdud on 121 m. pikkust ja 55 m. laiust. Ida - Mallorca huvitavamad kohad on:maaalused koopad "Guevas del Drach" ja "Guevas del Arta" ja Menorca linnakeses asuv pärlitehas (kunstpärlitehas)
Tegeleda saab seal ka golfiga, mis on Hispaanias väga levinud. Silmailu pakuvad ka lumivalged majad Andaluusia külade mäenõlvadel. Torremolino ja Benalmadena linnad on kuulsad oma vilka elu poolest. Need on peamised kuurortid, kus on suured liivarannad ning üsnagi aktiivne ööelu. Need linnad sobivad nii päikese käes mõnulemiseks kui ka aktiivsematele seiklushimulistele. Üks piirkond, mis mulle veel huvi pakub oleks Mallorca. See on tõeline turisti unelm! Kaunid rannad, lõbutsemiskohad, restoranid, kaunid mägised panoraamid ning vaatamisväärsused. Mallorca saar on ligi paartuhat kilomeetrit suur ning see peidab endas inimtühju lahesoppe ja pikki valgeid randu. Mallorca pealinnas Palma de Mallorcas on tuntuimaks vaatamisväärsuseks Palma katedraal. See kirik rajati 14.-16. sajandil ning see on saanud linna sümboliks. Nagu näha on Hispaanias ajaveetmisvõimalusi mitmeid. Seal leidub tegevust nii
Soovitan sõita inimestel, kes otsivad aktiivset puhkust. Võimalik on kombineerida matkamist ujumise ning kanuusõiduga. Põnevaks aktiviteediks on canyoning, mida võiks tõlkida kui seiklust kanjonis kasutades kõikvõimalikke edasiliikumise tehnikaid: matkamist, kaljuseinast üles ronimist, hüppamist, kaljult allaliuglemist ja ka ujumist III BALEAARID 1. Saarte asukoht ja kuuluvus? Baleaarid on Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas 2. Saarte loetelu koos elanike arvudega. Mallorca -790 763 elanikuu (2006) Menorca-88 434 elanikku (2006) Ibiza -113 900 elanikku (2006) Formentera 7461 elanikku (2002) Cabrera- rahvuspark, elanikke pole 3. Saarte kliima? Mahe vahemereline kliima Juulis 29-35 kraadi celsiust, talved pehmed. Talvel hoiavad ookeanihoovused ilma mõõdukalt soojana, suvel jälle jahutavad liigset kuumust
Sihtkoht HindEEK HindEUR Costa Del Sol 3985 246 Gran Canaria 8720 538 Hurghada 7533 465 Lanzarote 26290 1623 Luxor 17190 1061 Mallorca 2980 184 Nerja 7770 480 Ostukorvi sisu Sihtkoht Hind Kogus Maksta Valuuta Hurghada 7533 2 15066 EEK Hurghada 7533 3 22599 EEK
Hispaania turism Paula Johanna Rõuk Peamised sihtkohad Lõunaranniku (Costa del Sol) Kataloonia ajaloolisi linnu pealinna Madridi kuningalossi ja parki Hispaania saared Mallorca, Ibiza ja Kanaarid Madrid Hispaania pealinn Kuninga residents ja selle aed Kunstimuuseumid Botaanikaaed Segovia loss Barcelona Sadam Ajalooline vanalinn Olümpiaküla Gaudi projekteeritud linnaarhitektuur Güelli park Sagrada Familia katedraal Montjuïc Laevareisid Mallorcale ja Ibizale Toit ja suveniirid Paella Vein ja tapas Bocadillosed Käibel eurod Rahvuslikud suveniirid Majutus ja transport
77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
Aastal 1836 tegigi ta Mariale vastava ettepaneku. Kui aga aadlisoost tütarlapse kirjade toon üha jahenes, kustus Chopinis see lootussäde. Siis astus Chopini ellu heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Ajal, mil Chopin leidis teatavat tasakaalu oma hingelises seisundis, hakkas teda üha rohkem jälitama kopsuhaigus. Ta otsis võimalusi Pariisist lahkumiseks. 1838. aasta suve veetis ta George Sandi mõisas Nohant'is. Sama aasta talveks sõitsid nad koos Vahemeres asuvale Mallorca saarele. Päikesepaistelised päevad asendusid talvisete vihmasadudega. Need tõid endaga kaasa kopsuhaigele surmavat niiskust. Chopin haigestus - ta sülgas verd. Kui aga kunstniku haigus sai teatavaks saare elanikele, keeldusid nad talle toiduaineid müümast ja korterit andmast. 1839. aasta veebruaris saabusid Sand ja Chopin taas Prantsusmaale. Kunstnikku ümbritsesid hoolitsevad arstid, helilooja tervis paranes ja ta pühendas end taas loomingule. 1842
Nimi: Maalikuntsnik Tiina Laan-Dondelinger Biograafia Tiina LaanDondelinger on sündinud Tallinnas 1991. Aastal lõpetad pedagoogikaülikooli joonestamise. Ta on Gümnaasiumis kuntsi ja kunstiajaloo õpetaja. Ta pidas Tallinna Kultuuriülikoolis loenguid värvusõpetusest ja ruumikujundusest 2005. aastal elas ta Luksemburgis. Maalide tehnika Ta pildid on maalitud segatehnikas lõuenditele ning ka puualustele. Kasutab omalaadset kollaaztehnikat. Maalide pealkirjad on vahelduvalt kolmes keeles: eesti,saksa ja prantsuse Inspireerivad reisid Tiina on käinud mitmes kohas: New York City,Florida,Prangli,Tallinn,Harjumaa,Muhu Vlaanderen,Lerzebuerg Mexico,Yucatan,Provence Chrionico,Mallorca,Livingo Uued maalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fi...
kommerts- või tehnikakooli Nii keskkooli, kui ka keskeriõppeasutuse lõpetajal on õigus astuda edasi õppima kõrgkooli. 1984 aasta seisuga oli Hispaanias 600 kõrgkooli sealhulgas ülikoole nende hulgas 33. Suurimad ülikoolid asuvad Barcelonas ja Granadas, vanim on aga Salamanca Ülikool. Ifrastruktuur Lennundus - Hispaania on oluline sõlmpunkt Ladina-Ameerika ja Euroopa vahel. Riigis on 49 lennuvälja, sh 28 rahvusvahelist. Suurimad on Madridi, Barcelona ja Palma de Mallorca lennuväljad. Meretransport - Hispaania rannajoone pikkus on 8000 km, mis moodustab peaaegu kolmandiku Euroopa Liidu liikmesriikide rannajoone kogupikkusest. Riigis on 53 rahvusvahelist sadamat. Meritsi liigub 51% ekspordist ja 78% impordist. Sadamad on olulised ka reisijateveo, sh turismi seisukohalt. Valitsuse programm näeb ette tõsta Hispaania sadamate võimekust 75% aastaks 2020. Kataloonia autonoomse piirkonna presidendi Jordi Pujol'i Eesti visiidi käigus 2001
HISPAANIA Faktid Pealinn: Madrid Pindala: 506 013 km2 Riigikeel: Hispaania Rahvaarv: 44,1 miljonit Hispaania Rahaühik: euro (EUR) vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati...
lootussäde. Üha progresseeruv kopsuhaigus ja suur seisustevahe mängis sellele armastusnokturnile dissoneeriva lõppakordi. Siis astus Chopini ellu heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Ajal, mil Chopin leidis teatavat tasakaalu oma hingelises seisundis, hakkas teda üha rohkem jälitama kopsuhaigus. Ta otsis võimalusi Pariisist lahkumiseks. 1838. aasta suve veetis ta George Sandi mõisas Nohant'is. Sama aasta talveks sõitsid nad koos Vahemeres asuvale Mallorca saarele. Päikesepaistelised päevad asendusid talvisete vihmasadudega. Need tõid endaga kaasa kopsuhaigele surmavat niiskust. Chopin haigestus. Ta sülgas verd. Kui aga kunstniku haigus sai teatavaks saare elanikele, keeldusid nad talle toiduaineid müümast ja korterit andmast. 1839. aasta veebruaris saabusid Sand ja Chopin taas Prantsusmaale. Kunstnikku ümbritsesid hoolitsevad arstid, helilooja tervis paranes ja ta pühendas end taas loomingule
Hispaania Rahvusköök Merilin Vallimäe 031MT Hispaania Rahvusköök Traditsiooniline Hispaania köök on väga mitmekülgne köök. Erinev maastik ( mägiseid, tasadikke) Palju viljakaid alasid. Igale alale on iseloomulikud pisut erinevad toidud ja nende valmistamisviisid. Vahemere köök Vahemere köök on mitmekülgne ja väga tervislik. Peamised komponendid nisu, oliivid, ja vein. Lisanduvad ka muud toiduained nagu näiteks : - riis - küüslaauk - köögiviljad, puuviljad - maitseroheline - juust jogurt - kala, liha, - munad Vahemere köök Oliivid Nisu Andaluusia köök Lõuna Hispaania köök on paljude erinevate köökite segu. Leidub palju hulgalised puu -ja köögivilju. Sealiha toitude mitmekülgne valik. Maitsvad desserdid Olulisel kohal mitmesugused supid eriti köögiviljasupid (gazpacho) ja toidud keedetud l...
Sellele vastab ka ühe muusikaalise kujundi domineerimine teoses. Ka Liszt taotleb tehnilist meisterlikkust. Helilooja aga ei jää esialgse rütmilise faktuurse vormeli juurde, vaid laiendab ja muudab seda, vastandab sellele teisi elemente. Esmakordse kuulamise järel on Liszti etüüde raske etüüdideks nimetada. Chopini puhul paistab etüüdlikkus aga kohe silma. Chopini teistest teostest Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on Chopini prelüüde võrreldud tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujuga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmnenud mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetus alla mõeldakse tavaliselt öiste elamuste
miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest *Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika. Väga hästi on arenenud sadamad. *Peamised välismajandussidemes on väliskaubandus, teenuste vahetus, kapitaliinvesteeringud
Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes pretensioonitud road. Hispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ega hoia kokku aega ei toidu valmistamisel ega selle nautimisel. Kaks kolmandikku keskmise hispaanlase sissetulekutest läheb toidule. Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks, pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat (Catalunya) koos Baleaari saartega, millest tuntumateks on turismisaared Mallorca ja Ibiza. Kataloonia road on mahedama ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogades veini. Põhja- ja Lõuna osa Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast 2 Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Rannarajoonides on iga päev laual
EUROOPA POLIITILINE KAART EUROOPA LOODUSKAART http://www.yourchildlearns.com/mappuzzle/europe- Mered: puzzle.html Barentsi http://my.tele2.ee/sv/5leht.html Valge http://www.ilike2learn.com Läänemeri Põhja-Euroopa Norra 1. Soome V Helsinki Põhjameri 2. Rootsi K Stockholm Biskaia laht 3. Norra K Oslo Vahemeri 4. Taani K Kopenhaagen Egeuse 5. Islandi V Reykjavik Türreeni Aadria Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühe...
Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus). Elulugu 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Aastal 1836 tegigi ta lapsepõlve sõbrannale Maria Wodzinskale abielu ettepaneku. Viimane keeldus. Chopini ellu tuli heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Teda hakkas jälitama kopsuhaigus, mis süvenes veelgi olles George'ga Vahemeres asuval Mallorca saarel. 1839. aasta veebruaris saabusid Sand ja Chopin taas Prantsusmaale, helilooja tervis paranes, pühendas end taas loomingule. Elulugu 1842. aastal suri Chopini lähedane sõber Matuszynski. 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema hingeline tugi George Sand. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni. Pöörus tagasi Pariisi. 1849. aastal 17 oktoober suri "Ma tean, et Paraskevits (vene kindral, kes juhatas Poole
teda imetleti. Chopinil oli mitmeid armastusepisoode, kuid ükski neist ei olnud eriti pikaajaline. Küll aga oli Chopinil mõningaid väga häid sõpru, kes tema eest hoolitsesid ja teda aitasid. Chopin oli nimelt kehva tervisega, ta oli üha süvenev kopsuhaigus. Üks selline sõber oli naiskirjanik George Sand. 1838. aasta suve veetis Chopin George Sandi mõisas Nohant'is. Sama aasta talveks sõitsid nad koos Vahemeres asuvale Mallorca saarele, et tervist parandada. 1839. aastal saabusid nad tagasi Pariisi ja Chopin paranes vähe haaval. Järgnevatel aastatel sündisid Chopini kõige väärtuslikumad teosed. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848
vastava ettepaneku. Kui aga aadlisoost tütarlapse kirjade toon üha jahenes, kustus Chopinis see lootussäde. 5 Kopsuhaiguse pealetung Siis astus Chopini ellu heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Ajal, mil Chopin leidis teatavat tasakaalu oma hingelises seisundis, hakkas teda üha rohkem jälitama kopsuhaigus.. 1838. aasta suve veetis ta George Sandi mõisas Nohant'is. Sama aasta talveks sõitsid nad koos Vahemeres asuvale Mallorca saarele. Päikesepaistelised päevad asendusid talvisete vihmasadudega. Need tõid endaga kaasa kopsuhaigele surmavat niiskust. Chopin haigestus - ta sülgas verd. Kui aga kunstniku haigus sai teatavaks saare elanikele, keeldusid nad talle toiduaineid müümast ja korterit andmast. 1839. aasta veebruaris saabusid Sand ja Chopin taas Prantsusmaale. Kunstnikku ümbritsesid hoolitsevad arstid, helilooja tervis paranes ja ta pühendas end taas loomingule. 1846
viigkatkuse viljad, ploomid Hispaanlaste söögilaulale kuuluvad viinamarjad ja oliivid ning nendest valmistatud tooted-vein ja õli Rannikualadel süüakse palju kala, kalmaare, krabisid, vähke ja tigusid Mägedes armastatakse süüa lambaraguusid, idas pilaffi Kanaari saartel leidub kohalikul söögilaul värsket kala, kitseliha, sealiha, troopilisi puu-ja köögivilju Hispaania toidud Crema Catalana karamellipuding Mandlikreemiga pirukad Ensaimadas - Mallorca magus kook Laialt tuntud kastmed on: "All i oli" - küüslaugu majonees - tehtud vaid õlist ja küüslaugust "Picada" - purustatud pähklitega eri tüüpi kastmed Gazpacho mitmesugustest Tortillas omlett Paella riis mereandide ja aedviljadest külm supp hakitud lihaga Sempanadillas Botifarra - praetud
Hispaania rahvusköök Janeli Toomel 10b Mitmekülgne Täienenud tänu paljude maade kultuuride mõjutustele. Vanadelt roomlastelt oliivisalud Araablastelt - mandlid, tsitrused ja aromaatsed vürtsid. Ameeriklastelt - tomatid, magus ja mõru kaunpipar (chilli), kabatshok (zuccini), erinevat sorti oad, kartul, shokolaad ja vanilje. Tapas Mereannid mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid Tapas Vahemere köök Väga tervislik Road pakuvad esteetilist naudingut. Vahemere dieet - nisu, oliivid ja vein. Lisanduvad veel muud toiduained - riis, küüslauk, köögivili ja maitseroheline, juust ja jogurt, kala, liha, munad ja puuvili. Andaluusia köök Paljude erinevate köökide segu. Puu-ja köögiviljad. Mitmekülgne sealihatoitude valik Väga maitsvad desserdid. Supid, eriti köögiviljasu...
jaanuaril 20065. aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: · Madrid 3,129 miljonit elanikku · Barcelona 1,605 miljonit elanikku · Valencia 805 tuhat elanikku · Sevilla 704 tuhat elanikku · Zaragoza 649 tuhat elanikku · Málaga 561 tuhat elanikku · Murcia - 417 tuhat elanikku · Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku · Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku · Bilbao 354 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: · katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
Seal kavandas ja teostas ta koos keraamiku Josep Llorens Artigas'ega kaks keraamilist pannood UNESCO peakorterisse Pariisi. ,, Päike" ja ,,Kuu" olid kontrastis hoone halli tsemendiga. 1956. aastal andis president Eisenhover selle eest Mirole Guggenheimi rahvusvahelise auhinna. Joan Miro oli vaeste ja tagasihoidlike asjade poeet. Tema pilk oli avatud ja ergas. Miro loominguprotsessi kuulusid jalutuskäigud rannas ja mägedes, samuti Kataloonia ja Mallorca põldudel, kus juhuslikud leidesemed ja looduse fragmendid käivitasid kunstniku kujutusvõime. Üksikutel oli õnne teda neil käikudel saata. Praeguse seisuga pean kahjuks tõdema, et Miro ei ole eriti mu lemmik. Just nagu liiga- modernistlikud maalid või üli-minimalistlik arhitektuur ja sisekujundus, ei avalda ka Miro mulle suurt muljet. Eelmisel suvel külastasin tema muuseumi ka Barcelonas ning juba seal tundsin, et suurt ahhetust tema tööd mulle peale ei toonud
1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku 5 Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
mail 1962.aastal koos printsessiga Sofiaga ( Kreeka ja Taani printsess), Kreeka kuninga Pauli tütar. Sofia oli Kreeka õigeusklik, kuid pöördus Rooma katolismi poole, selleks et saada Hispaania kuningannaks. 1962.aastal Rooma katoliiklik pulmapidu oli peetud Pauline kabelis Roomas. Lapsed Tema Kuninglik Kõrgus Infanta Elena María Isabel Dominica, hertsoginna Lugo (sündis 20.detsembril 1963). Tema Kuninglik Kõrgus Infanta Cristina Federica Victoria Antonia, hertsoginna Palma de Mallorca (sündis 13.juunil 1965) Tema Kuninglik Kõrgus Felipe Juan Pablo Alfonso de Todos los Santos, prints Asturias (sündis 30 .jaanuaril 1968) ( asub fotol paremal pool) Kroonimine 1969 nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlos I. 1974. ja 1975.aastal täitis ta Franco tervise halvenedes riigipea kohuseid. 30. oktoobril 1975, vähem kui kuu aega enne oma surma, andis Francisco Franco riigipea kohused lõplikult Juan Carlos I üle. 2 päeva peale Franco surma, 22
kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
Esineda armastas Chopin ikkagi salongiõhtutel, kus kuulajaskonnaks daamide seltskond. Tema riietus oli laitmatu, ta kandis parima rätsepa ülikonda ja lakk-kingadel ei tohtinud olla porikübetki! Chopin ja Sand reisivad Mallorcale, kus Chopinil valmib hulganiselt klaveriteoseid. Kuid taas hakkab endast märku andma tuberkuloos! Teade levis üle saare ja varsti välditi kokkupuudet Chopiniga. Talle keelduti isegi toitu müümast... Fryderyki tervis halvenes lausa silmanähtavalt eriti Mallorca saarel veedetud ajal. Viimase naela muusiku kirstukaande lõi aga George Sand 1847. aastal, lõpetades oma suhted Chopiniga. Suurfeminist ise on öelnud, et ta oli Chopinile mitte niivõrd armuke, kui just põetaja ja sõber. Soovides leida vaheldust Pariisile ja oma tutvusringkonda laiendada, sõitis Chopin 1848. aasta aprillis Londonisse, et kontserte anda ja õpetada. See sõit sai talle saatuslikuks - väga intensiivne seltskonnaelu, edukad kontserdid,
Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes pretensioonitud road. Hispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ega hoia kokku aega ei toidu valmistamisel ega selle nautimisel. Kaks kolmandikku keskmise hispaanlase sissetulekutest läheb toidule. Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks, pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat (Catalunya) koos Baleaari saartega, millest tuntumateks on turismisaared Mallorca ja Ibiza. Kataloonia road on mahedama ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogades veini. Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado tõlkes kalaoperett kala ja lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu, suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-sherrikastmes. Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli suurel paellapannil üle küpsetatakse.
linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis? 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
KOOL ENDA NIMI MAAILMA KÖÖGID Referaad Juhataja: NIMI AASTA 2007 Hispaania köök 1 Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklazaanide, pipra ja oliivide rohkus. Kuna Vahemere maade road on sarnased, võib nii mõnigi hispaania hõrgutis meenutada itaalia või prantsuse köögi toite. Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult eraldi roana ning ka garneeringuna kalatoitude juurde. Hispaanlased armastavad väga rooga...
Hispaania Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46,030,109 (2010 aastal) Inimeste tihedus: 93 in/km2 Pindala: 504,030 km2 Rahaühik: Euro Peamised keeled: Hispaania, Katalaani Kuningas: King Juan Carlos Peaminister: Jose Luis Rodriges Zapatero Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast(Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub kaSuurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaan...
kõige suurema tulu riigikassasse. Riik panustas infrastruktuuri ehitusse, projektidesse ning transpordi vahenditesse. Hetkel tuleb enamus turiste lennukiga (75%), kuid naaberriigi turistidel on võimalus ka laevaga reisida (25%) (Lee ja Syah, 2018). Uue turismitrendi arenguga hakkas 80.-90. aastate lõpus välja paistma Baleaari saarestik Vahemere lääneosas. See piirkond on Hispaania autonoomne osa. Suuremad saared on Mallorca, Menorca ja Cabera. Piirkond on väga populaarne oma kliima poolest, seal saab puhata aastaringselt ning nende eeliseks olid odavamad hinnad. Viimase kümne aasta jooksul on hinnad kerkinud väga kõrgeteks ja seda just Ibiza saarel. Saar on noorte seas üks ihaldumaid sihtkohti, kuna Ibizal esinevad maailmakuulsad artistid, eriti DJ'd. Teatud festivalidele tulevad tuhanded inimesed ja raiskavad vaba aja raha 75% võrra rohkem, kui kodustes tingimustes. Saarestik teeb
kivist toetavate kaarte ehk tugikaarte tõttu [17] Tugikaared, kõrged võlvid ja teravkaared tõstsid kloostrid, kirikud ja katedraalid taevasse. Gooti katedraalide uhkuseks olevad roosaknad on keeruka kiviraamistikuga (joonis 20), mis on täidetud vitraaziga ja paigutatud nii, et need püüaksid päikesevalgust. Tavaliselt asuvad need ristlöövide põhja- ja lõunaseintes ning läänepoolsete esitornide vahel. [ibid] Joonis 19. Palma de Mallorca katedraal Hispaanias. [22] 15 Joonis 20. Roosaken Soissons'i katedraalis Prantsusmaal. [1] Gooti stiili suurepäraseks näiteks on ka roid- ja lehvikvõlvid (joonised 21, 22). Roidvõlv tekib kahe silindervõlvi kohtumispaigas. Võlv oli kergem, kõrgem ja saledam, ühes Ellega muutusid ka aknad seintes suuremaks ja julgemaks
F. Chopin R. Schumann referaat Katrin Olhovikov Tartu H. Masingu kool 11. klass Tartu, 2008 Frédéric Chopin 1810-1849 ELU F. Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin) sündis elazowa Wola külas Varssavi lähedal. Chopini sünnimaja elazowa Wolas Tema isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Chopini sünni ajal oli isa Poola aristokraatlikes peredes koduõpetajaks. Aastal 1810 kolis perekond Varssavisse, ning Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Esimesed klaverimängu õppetunnid sai ta oma vanemalt õelt. Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi.Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli poola viiuldaja Wojciech Adalbert ywny, kes juhendas Chopini aastail 18161822. Chopin esines esimese klaverikontserdiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult...
veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared (Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd. Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa Apenniini poolsaar ja Sitsiilia saar jagavad meri kaheks basseiniks. Lääne basseinis eristatakse Türreni merd , Lioni laht, Liguuria merd ja Lõuna-Baleaaari merd. Madalaveelise Sitsiilia väina ja kitse Messia väina kaudu ühendub läänebassein idabasseiniga, mis jaotub kesk ja ida basseiniks
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................
Kaunistamine sidruniviil marju Valage rumm ja mahl jääkuubikutele grokiklasi. Täidke Valage koostisosad ühte suurde joogipokaali. Segage klaas cocacolaga. Kaunitage sidruniviiluga. hoolikalt. Täidke klaas väikesteks tükkideks purustatud jääga. Kaunitage!! Cuban Manhattan Mallorca 3cl heledat rummi 3cl magusat vermutit 2cl heledat rummi 2 tilka Angostura Bitterit 1cl Drambuied 1cl Creme de Bananesi Segage jääga ja kurnake. Serveeriga kokteiliklaasi. 1cl kuiva vermutit Kaunistamiseks: sidruniviil Daiquiri
der Weltgruppe. Mit 43 Siegen liegt Federer in der ewigen Rangliste seines Landes auf Platz 2 hinter Jakob Hlasek (49). Dabei ist seine Gewinnquote die mit Abstand erfolgreichste der Spieler mit mehr als 20 Einsätzen. Schaukämpfe Unmittelbar nach dem Tennis Masters Cup trat Federer am 21. November 2006 in einem Schaukampf in Seoul gegen Rafael Nadal an. Dabei konnte sich Federer mit 6:3, 3:6 und 6:3 gegen den Mallorquiner durchsetzen. Im Mai 2007 traf Federer in Palma de Mallorca im «Battle of Surfaces» erneut auf Rafael Nadal. Vor 7000 Zuschauern duellierten sich die beiden auf einem Platz mit unterschiedlichen Belägen. Auf einer Netzseite der Lieblingscourt des Schweizers, Rasen, auf der anderen der von Nadal bevorzugte Sand. In der ausverkauften Palma- Arena siegte der Lokalmatador 7:5, 4:6 und 7:6 (12:10). Eine viel beachtete Schaukampfserie bestritt Federer im November 2007, als er in drei Exhibitions gegen Pete Sampras antrat
tutid krvadel ja narmasjutid jalgadel, kohevad püksid ja kohev saba narmaskarvasusega alusküljel) Pikk karv (pikk, pehme kattekarv ilma aluskarvata, moodustab tihti seljal seitli, tupsud) Ibiza podenco Ibiza podenco on väga vana koeratug, tema esiisad elasid juba 3400 a eKr. Egiptuses kuninglike lemmikutena. Koos 25/ 25/31 kaupmeestega viidi koeri Ibiza ja Mallorca saartele, seal aretati neid jahikoerteks, neid kasutati väikeulukite, aga ka ptrade jahil. Ibiza podenco on iseloomult mänguhimuline, elav ja liikuv. Ta on väga truu ja ustav oma perekonnale, armastab ka lapsi, vraste suhtes ükskikne. Oma temperamentsuse ja energilisuse tttu sobib ta vaid aktiivsele inimesele. Ibiza podenco on suurt kasvu, turjakrgus on 60-72 cm, kaal 19-25 kg. Karvkate on lühike vi pikk, liibuv ja läikiv. Värvuselt valge, punakaspruun vi nende värvide segu.
t. valikuid: kas kulutada taskuraha nätsu, diskopileti või raamatu peale; kas otsida suveks mõni tööots või vahtida niisama kodus lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Ja selge on see, et mida rikkamad me oleme, mida suuremad on meie sissetulekud, seda suurem on ka meie valikuvõimalus. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab otsustama, kas sõita suvisele puhkusereisile Mallorca saarele laeva või lennukiga. Seejuures peame arvestama, et meie ressursid nii raha kui aeg on alati piiratud. Ja seda nii rikkal kui vaesel. Rahaga olevat üldse vaid kaks võimalust: seda kas pole üldse või on väga vähe. Vajadused on nende rahuldamise allikatest alati suuremad, rahuldatud vajadus tekitab kohe uue. Majandust käsitletakse tihtipeale kui teadust homo economicuse toimimise keskkonnast..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
