Prantsuse revolutsioon 1. Revolutsiooni algus (Bastille’i vallutamine) • 14. juuli 1789 Bastille’ vallutamine • Vana korra likvideerimine • “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” 2. Revolutsiooni põhjused • Rahulolematus kuningavõimuga • Kriisid ühiskonnas • Raske majanduslik olukord • Kõrgemad seisused ei saanud ja alamseisus ei tahtnud elada vanaviisi • Generaalstaatide kokkukutsumine 5. mail 1789 • Rahvuskogu ja Asutav Kogu 3. Louis XVI iseloomustus, hukkamine • Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab kuni...
kurnav, ei tasu seda mõtet täielikult maha kanda. Tuleks kehtestada magusamaks, mis mõjutaks konkreetselt maiustusi, karastusjooke ja piimatooteid. Nimetatud toodetesse lisatakse liigselt suhkrut ning maksustamine võib mõjutada toodete suhkrusisaldust ning suunata tarbijaid tervislikematele valikutele. Siinkohal on ohuks siiski omatootjate koht turul ning importkaupade võidukäik. Selleks tuleks kehtestada läbimõeldud maksusüsteem, mis ei paneks teatud tootjaid eelisolukorda. Kindlasti pole magusamaks ainus meede, mis viiks eesmärgini elanike tervisenäitajaid parandada. Selle parandamiseks tuleks siiski alustada tarbijate teadlikkuse tõstmisest, mille kaudu muutuksid ajapikku ka tarbimisharjumused. 2 Kasutatud kirjandus ERR. (2015). WHO soovitab Eestile magusamaksu. Kasutatud: 02.01.2017 http://uudised.err
Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust. Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat. Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel. Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist.
Mis on puudu eesti inimestel? Eestlastel on tihti kombeks uhkustada oma avatud majanduse ja suhteliselt vaba ja lihtsa ettevõtluskeskkonnaga. Meie üpris selge maksusüsteem ja kõrge internetiseeritus on Euroopas üllataval kombel suhteliselt ainulaadne. Eesti riigisektori võlg üks maailma väiksemaid. Inimesed on Eestis keeleoskajad ning keskmiselt päris hästi haritud. Uusi ettevõtteid tekib nagu seeni peale vihma ning mõningad nendest majandavad ka hästi ning saavad ka edukaks, kuid uuringud on näidanud, et ellu jääb sajast loodud ettevõttest umbes 10% ehk 10 ettevõtet.
kaupadest ja teenustest. Edendamisgrupid aga näiteks grupp, kes propageerib jalgrattaliiklust linnades, aitab kaasa nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise enedamisele. 8. Otsustage, millise Eesti erakonna programmi võiks see lõik sobida. Selgitage, mille põhjal te seda oletate. 3p /---/ Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla./---/ Erakond: Keskerakond Põhjendused: 1) sest keskerakond võitleb astmelise tulumaksu eest. 2) soovib sotsiaalset turumajandust ehk heaolumajandust. 9. Kas oma programmi sidumine kindla ideoloogiaga on erakonnale pigem kasuks või kahjuks? Põhjendage oma seisukohta. 2p 10. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse? 1 p
palju rahvusvahelisi logistikafirmasid. Nendest osa on väga kitsalt spetsialiseerunud. Vähetähtis pole ka Hollandi ettevõtete rahvusvaheline orienteeritus. Hollandi üheks oluliseks konkurentsieeliseks on edumeelsed maksuregulatsioonid ja tolliametnike töö. Kuna see on orienteeritud äritegevuse teenindamisele, on välismaised ettevõtted on mõistnud, et Hollandis on väga lihtne teha tolliga koostööd. Hollandis kehtiv maksusüsteem töötab tarneahelas loodava lisaväärtuse suurendamise suunas. Hollandis on Iirimaa järel Euroopas teisena kõige madalam ettevõtte tulumaks. See on väga atraktiivne välismaa ettevõtete jaoks, kes kavatsevad hakata riigis oma äri ajama. Rotterdami sadam on maailma üks sügavamaid sadamaid. Vee suurim sügavus kaide ääres on 25 m, mis võimaldab siseneda sadamasse maailma kõige suurematel laevadel. Sadamas on hulgaliselt vedelkütuse terminale ja naftasaaduste rafineerimistehaseid
Kuusalu Keskkool Bastille Referaat 2015 Bastille. Bastille oli kindlusehitiste kompleks Pariisis, mida tunti kunagi Bastille Saint-Antonie all. Võetud prantsuse sõnast "bastide", mis tähendab, linnust/kindlust. Bastille ehitati, et kaitsta Pariisi Saja-aastase sõja ajal Inglismaaga. Enne Bastille'd peamine kuninglik loss Pariisis oli Louvre, pealinna lääneosas, aga 14. sajandiks oli linn laienenud ja nüüd oli linna idapool inglaste rünnakuks avatud. Esialgne töö hakkas 1357. aastal, aga peamine ehitus hakkas alles 1370. aastal. Kindlus kuulutati välja vanglaks 1417. aastal. Bastille ehitus . Bastille, oli tegelikult algselt kindlustatud värav, kuid Charles VI muutis selle sõltumatuks kindluseks. Bastille oli 8 torniga, 30 meetrit kõrge ja samakõrguste seintega seotud ning seda ümbritses vallikraav, mis oli rohkem kui 24 meetrit lai. 17. sajandil ehitati põikki plokk, jagades sisehoovi ebavõrdseteks osadeks.Uuenduslik ...
Kontrolltööks kordamine. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad, kapital ja tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsete...
sotsiaalsfäärile (Pensionid, ül on luua soodne ettevõtluskliima,tagada kõrge toetused).Et lõhed inimeste võimalustes poleks tööhõive ja motiveerida inimesi,et nad ise otsiksid tööd eriti suured. ja arendaksid oma kutseoskusi. 4.Suurema sissetulekuga inimesed ja firmad 4.Mitte karistada edukaid kõrgete maksudega, seega peavad maksma kõrgemaid makes, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem astmeline e. Progressiivne maksusüsteem · NB! Nn õhuke riik e liberaalriik: · NB! Nn paks riik e sotsiaalriik: 1)madalad maksud 1)sekkuv riik, sh majandusse sekkuv 2)nn minimaalne riik-riigi vähene sekkumine 2)sotsiaalne õiglus ja võrdsus majadusse
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda. Peeter I reformid. Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua uus korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ning parandada riigi valitsemiskorda. Muudatused Sõjaväes: koosnes nekrutitest, vene aadli hulgast ohvitserid, uute relvade jaoks võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, purjeriide rajamiseks loodi riidemanufaktuure. Muudatused maksusüsteemis: Üldine isikumaks- pearaha, Seda pidi tasuma kogu riigi meessoost elanikkond väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. Hakati korraldama hingeloendusi. Muutused valitsemiskorralduses: Kogu riik jagati kubermangudeks, loodi Senat,
........................................ ............................................................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine,
ühiskonnamudelm is jättis sügava jälje Euroopale ja selle hilisemale ajaloole. Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, seepärast ei kestnud keskaeg igal pool sama kaua. Oma viimasel õitsenguajastul, 9. sajandi lõpust kuni 11. sajandi alguseni, oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis- Idas. Suurriik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Antiikajast pärinesid ka Bütsantsi arvukas ametnikkond ja maksusüsteem. Need lõid eeldused riigi tõhusaks toimimiseks. Bütsantsi ühiskonna olulisim tunnusjoon oli traditsioonide austamine. Ehkki Bütsantsile polnud võõras inimeste liikumine ühest ühiskonnaklassist või ametist teise, ei saanud see minna liiga suurde vastuollu olemasoleva korraga. Islami teke sai alguse 7. sajandil. Kui selle sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Siiamaani olid araablased
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
endiselt sama kurss Miks euroliini tugevus on halb? eksportijale kahjulik, sest tootmine siin on kallis ja väljas müüa odav ja vastupidi. MAKSUD Eesmärgid · et riik saaks toimida · sotsiaalne õigus · mõjutada inimeste tarbekäitumist ( kõrged tubaka ja alkoholi aktsiisid) Riiklikud maksud Otsene-tulumaks -(bruto-kõik kirjas-21%)(144 euri läheb palgast maha) EE proportsionaalne- maksusüsteem ja valimissüsteem võrdne maksuprotsent kõigile- summa aga erinev Kaudne-sotsiaalmaks maksab tööandja 33% ( ei kajastu palgas) (13% haigekassa-ravikindlustus ja 20% pension) Otsene-maamaks Kaudne-hasartmängumaks Kaudne-käibemaks (20%) Kaudne-tollimaks Kaudne-raskeveokimaks Aktsiisid · alkohol · tubakas · kütus · elekter · pakend (ELis taaskasutatavad, ise ei tooda) Kindlustusmaksud
saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise ka...
*Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme. *Roheline maksusüsteem individualismis põhimõtetest. segamajandust. *Kollektiiv tähtsam kui *Tuumaenergia vastu, *Pole õiglane karistada *Valitsus reguleerib üksikisik. taastuvenergia poolt rikkaid kõrgete maksudega. majandust maksusüsteemi *Pooldavad sotsiaalsete *Globaalselt suurim *Inimesele peab jääma abil. erisuste säilitamist
Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud...
õigusliku järjepidevuse alusel. Üksikisiku vabaduse ja turvalisuse kaitse demokraatliku riigi ja õigussüsteemi kaudu. Vabaturumajanduse põhimõtete rakendamine ja ettevõtlikkuse ergutamine, loova töö ja inimese eneseteostuse väärtustamine. Erakonna üldine eesmärk on demokraatliku rahvusriigi edendamine, mis põhineb isikuvabadusel, hoolivusel ja traditsioonidel. Reformierakond Andrus Ansip Seavad esikohale inimese vabaduse. Lihte ja õiglane maksusüsteem. Arvestavad tegelike vajadusi, eraomanik on parem peremees kui riik. Liberaalid on sallivad. Ametiühing? inimeste rühm, kes on ühinenud ühesuguste ameti või elukutse alusell ja eesmärgiks on oma majanduslike õiguste eest võitlemine. Massiliikumised?- meeleavaldused. nt. laulev revulutsioon Streik? - ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine. Kodanikuühendus? kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon,
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E
Näited Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Belgia, USA, Jaapan, Eesti (?) Suurbritannia Prantsusmaa Põhimõte Universalism (kõiki Tööpanuse arvestamine Tõestatud vajadusel kodanikke hõlmav) sekkumine Finantseerimine Astmeline Sõltub kindlustatu Madalad maksud => rahval maksusüsteem (kõrged sissemaksust => palgast raha käes maksud) => ametist Vabatahtlik kindlustus Firma kindlustab spet-sialiste Lapsed ja vanurid Tasuta riiklik süsteem Pere vastutus Pere hoolitseb + minimaalselt riik 3. Demokraatia
Arvo Sarapuu, Taavi Aas, Aadu Must, Siret Kotka, Jüri Ratas, Priit Toobal, Urmo Saareoja, Marika Tuus-Laul, Jaanus Karilaid, Yana Toom ja Mihhail Korb. Eesti Reformierakond Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei. Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Samas on viimastel aastatel seatud kahtluse alla ka Reformierakonna maailmavaate paikapidavust, nimetatud seda "liberalismi hüljanud ... stagnatsiooni kantsiks, Keskerakonnaga sarnaseks massiparteiks" ja väidetud, et "sõna "reform" on selle partei nimes veel vaid ajalooline iroonia". Erakonna esimees on 6
Valitsus ja riigieelarve. XII peatükk · Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? · Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? · Kuidas riik oma tegevust finantseerib? · Milliseid makse makstakse? · Mille poolest erinevad proportsionaalne-, progressiivne- ja regressiivne maksusüsteem? · Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? · Kes maksab makse? Ulatus ja vormid Suur või väike majandus? - Suureks majanduseks peetakse sellist majandust, mis suudab mõjutada maailma intressimäärasid. USA - Väikesed majandused ei suuda mõjutada maailma majandusnäitajaid.
reaalsusega, piirati kodukariõigust (karistamine, peks) Määruse probleemiks oli kontrollmehhanismide puudumine, neid ei rakendatud piisavalt. 1783- kehtestatakse asehalduskord Rüütelkonnad kaotasid oma võimu, võim läheb asehalduri kätte, kelleks osutub Brown isiklikult. Aadlimatriklid kadusid, mis takistas uute aadliperekondade võimu teket. Kaotati tollipiir, Venemaa seadused hakkasid kehtima ka Balti kubermangudes, kehtestati ka Venemaa maksusüsteem. Pearahamaks oli maks, mis võeti iga täiskasvanud mees hinge pealt, hakati läbi viima rahvaloendusi. Linnades purustati keskaegne kord. Raad kõrvaldati, linnavõim koondus linnatuuma e. linnavolinike kätte. Kaotati tsunftid, muudeti Balti kubermangude haldussüsteemi. Tekib 2 uut linna ning 3 uut maakonda. Eestimaa kubermang -> Paldiski maakond, 1783. saab Paldiskist linn Liivimaa kubermang -> Viljandi maakond, Viljandi linnakodanike -> Võru maakond, 1784. a
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
maksustatavast summas. E. Kõik riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- Maksumäär ei sõltu sissetuleku suurusest. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastat 10000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest, kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Eestis liht-astemga tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis on 144 eurot kuus e. 1728 eurot kaasa. Progresseeruv maksusüsteem ehk astmeline maksusüteem, kus suurem sissetulekuga inimestest võetakse suuremat maksu. See on kolmeastmeline. Euroopas on ülekaalus riigid, kus kehtib astmeline maksusüsteem. Regressiivne maks madalama sissetulekuga inimestel võetakse suurem protsent, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks on käibemaks. Maksukoormus summa, mida maksuobjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma. Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma protsendina
vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid, suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus). 3. Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised a) Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Programm lähtub üldisest ja igaühe vabadusest ning püüdleb arengule, stabiilsusele ja heaolule. Selle saavutamise teeks on ennekõike vabal eneseteostusel, vabal ettevõtlusel ning omandi kaitsel rajanev majandusareng. Ainult tugev majandus loob lisaväärtuse, mida on võimalik kasutada ühistes huvides ning võimaldab aidata neid, kel on väiksemad võimalused. Erakonna eesmärk on teha vaesed rikkamaks,
Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa 50 000 rubla eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said välismaalased (sakslased, rootslased, poolakad). Keskvõimu kõrgeim esindaja oli kindralkuberner. Teda asendasid aadlike hulgast
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna ...
Eesti ala jäi Rootsi ajal jagatuks kahe riigi vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid juba Liivi sõjal Rootsi kätte läinud Läänemaa, Järvamaa, Harjumaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangu alla kuulusid Poola käest vallutatud alad Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist ning Tartu ja Pärnu maakond. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kuid säilitas mitmed eriõigused. Seal oli oma rüütelkond, kirikuvalitsus, asehaldur ja maksusüsteem. Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle ka vahetult alluv kindralkuberner. Kindralkubernerid juhatasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, samuti kandsid nad hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Võimu teostasid ka rüütelkonnad: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Nad koondasid
Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, mis oli monarhi määratud ja temale vahetult alluv. Ta kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis kõigi riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest. Rüütelkond teostasid võimu Eesti- ja Liivimaal. Eesi alal oli neid 3: Eesti-, Liivi-, ja Saaremaa rüütelkond
poole mõisa omavoli korral. 1. Talupojad olid õigusteta pärisorjad, kelle vara kuulub mõisnikule. 2.Talupojad sõltusid täielikud mõisnikust, kes võis neid oma suva järgi müüa, kohut pidada ja koormisi määrata. 3.Talurahva protest väljendus sageli pagemises mere taha, enamasti aga Venemaale, kus õigeusku läinud talupoegi välja ei antud. 4.Balti provintsidele laiendati asehalduskorra ajal ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. 5.Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst 6.Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid. 5. Kaubandus Kaugkaubandus 1.Teravili peamine Eesti ala ekspordi artikkel. 2.Aadel üle mere kaubelda ei tohi(Müüs hoopis kaupmehele, kes omakorda edasi müüs) 3.Kaubandus Rootsi, Vene ning hansalinnadel Põhja-Euroopa linnadega. Sisekaubandus 1
Maastik ja elukeskkond Ookeanid,lahed, järved ja jõed: Jaapanit ümbritseb igast küljest meri. Seetõttu on Jaapan teiste IdaAasia riikidega võrreldes geograafilises isolatsioonis, mis võimaldas Jaapanil võtta Hiinast, Koreast ja teistest MandriAasia maadest üle mõjutusi siis, kui see sobis ning muul ajal isoleerida end välismaistest mõjudest. Jaapani meri eraldab Jaapanit Hiinast ja Koerast. Seto sisemeri on Vaikse Ookeani osa, mis eraldab Honshü, Shikoku ja Kyüshü saari. Seto sisemeres asub umbes tuhat saart. See meri oma saartega oli keskajal kaubanduse ja transpordi seisukohast oluline. Keskajal olid mitmed lahed sadamate suudmesse jäävaks vaikseks veeks, mis võimaldasid toimida nii kodukui ka välismaisel kaubavahetusel. Sel ajalooperioodil olid tähtsaimateks Osaka laht, Edo laht, Ise laht ja Uraga laht. Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi. Neid kasutati toiduks, meditsiinis ja igapäev...
väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib. 4.Mis on mitteformaalne haridus? Organiseeritud õppetegevust, mis toimub kindlate õppeprogrammide alusel, kindlatele huvirühmadele. Mitteformaalne õppimine võib toimuda nii haridusasutuses kui väljaspool seda. 5.Mis on sotsiaalkapital? Keskendub sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel 7.Kuidas saab riik soodustada innovatsiooni? Muuta maksusüsteem selliseks, et sellest oleks kasu ka innovatiivselt loovatele inimestele. 8.Missugused seadused reguleerivad ja kaitsevad intellektuaalset omandit? Põhisedus, autoriõiguse seadus, patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus. 9.Mis on loomemajandus? majanduse valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning. On võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. 10
1. Kui vana on ja kus asub vanim teadaolev asulakoht Eestis? 2p 1967 avastati Pulli asukoht (IX aastatuhande algusest eKr) 2. Millised allikad muinasaja kohta on meieni jõudnud? Kas kirjalikud või esemelised? Too näiteid. 3p Kirjalikud materjalid praktiliselt puuduvad Kust saame infot: tööristad, relvad, ehted jne. Saame teadmisi ka peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asukohad, linnused. Kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad.) Nt: KundaLämmasmäe asula, 11. sajandi Saksamaal vermitud münt muutus kaela ehteks. 3. Nimeta kolm peamist muinasaja perioodi 3p Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüd...
Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jää...
v Ei poolda maksuerisusi majandus- ega sotsiaalpoliitilise meetmena, kuna see on ebatõhus ja kulukas. Sotsiaaldemokraadid: v Tagada riigi jaoks vajalike kulutuste katmist v Vähendada ebavõrdsust ühiskonnas v Kindlustada majanduse stabiilse arengu ja konkurentsivõime v Soodustada keskkonna säästmist v Koheselt tuleks kolmekordistada naeruväärselt väike 19-eurone lastetoetus ja tagada üle Eesti kõigile soovijatele lasteaiakohad. v Maksusüsteem peab olema õiglane, mis tähendab, et maksude kujundamisel lähtutakse inimese võimekusest makse maksta. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et õiglased maksud on targa maksupoliitika eeldus. v Samuti peab riik kindlustama kohalike omavalitsuste toimimise, suurendama turvalisust, vähendama ravijärjekordi, ühtlustama regionaalset arengut. Irl: v Vastu astmelisele tulumaksule. v Maamaks kodudelt tuleb Eestis kaotada. Peame ebaõiglaseks, et oma
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
· Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist. 4. Vene võimu kindlustamine baltikumis Katariina II asehalduskord Baltikumi uus halduskorraldus 1783-1796 Vene riigi ühtsuse tugevdamiseks: Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. a. Balti erikorra nõrgestamine: · Piirati rüütelkondade ja linnavalitsuse privileege. · Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. b. Halduslikud ümberkorraldused: · Uued maakonnad Paldiski, Võru- ja Viljandimaa. · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 12 linna, uuteks Paldiski ja Võru. · Kahe kubermangu etteotsa ühine asehaldur. c. Vana valitsemisviisi taastamine pärast Katariina II surma pingete maandamiseks baltisakslaste ja Vene riigivõimu vahel. Mõis ja talu varauusajal 1. Agraarolukord a. 17.-18. saj. Eestis umbes 1000 mõisat:
Maksukorralduse seadus on raamseaduseks teiste maksuseaduste suhtes, see on maksuseaduste üldosa ja sisaldab kõikide maksudele rakendatavaid põhimõtteid. 3.Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega? Maksukorralduse seadus sätestab ammendava loetelu riiklikest ja kohalikest maksudest. 4.Maksumõiste; Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadustega ? Maksuseadustega sätestatakse maksu nimetus, maksuobjekt, maksumaksja, makse saaja või laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused 8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ?
Siim Kallas kuulub Euroopa komisjoni. Komisjon koosneb volinikest. Iga liikmesriigi valitsus nimetab oma maa voliniku. Volinikud peavad enne läbima küsitluse. Maksupoliitika ja peamised maksusüsteemid Riigi peamised maksupoliitilised eesmärgid: 1) Kindlustada inimestele küllaldane ülalpidamisallikas. Miinimumpalk et alla selle ei tohi inimestele anda. Meil on miinimumpalk 4350.- 2) Maksudest saadavate tulude baasil ühishüvede pakkumine · Progressiivne maksusüsteem kui keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega (enamus Euroopa riike) · Proportsionaalne maksusüsteem olenemata tulude suurusest jääb maksumäär samaks (Eestis, Leedus, Venemaal) · Regressiivne tulude langedes maksumäär suureneb Makse makstes aitab iga üksikisik kaasa riigi toimimisele, sest maksud moodustavad iga riigi peamise tuluallika (Eestis 98%) Otsesed ja kaudsed maksud. Maksud kehtestab riik ja omavalitsus. Riigivõimu
Valitsuse ebamõistlik kulutamine võib pidurdada majanduse arengut või kutsuda esile majanduskriisi. Kui majandusel läheb hästi, läheb hästi ka maksumaksjatel. Maksumaksjad teenivad rohkem raha ning maksavad rohkem makse. See võimaldab riigieelarvet suurendada. Enamasti loovad valitsused headel aegadel reserve ja varusid kaitseks halbade aegade eest. Maksusüsteem võib olla: 1. Proportsionaalne - mistahes sissetulekutega inimestel on sarnane maksumäär. (Eesti) 2. Progressiivne - maksusüsteem sõltub maksustatavast summast. (Soomest) 3. Regresseeruv - tulude suurenedes maksumäär alaneb. (Nt käibemaksu korral kulutab väiksema sissetulekuga tarbija maksule suurema osa oma sissetulekust, kui suure sissetulekuga tarbija. 5000 kr maksvast ostust moodustub käibemaks 900 kr, mis on erineva väärtusega summa 5000 kr, 10 000 kr või 100 000 kr kuupalgaga inimeste jaoks). Maksud jagunevad: otsesteks (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks) ja kaudseteks (käibemaks, aktsiis). Tulumaks
aastal sai otsa ka bürokraatliku kapitalismi aeg, mille hiilgeaeg oli Ühendriikides aastatel 19451975. Tema valitsusajal oli ka majanduslangus. Clinton (1993-2001) oli Ameerika uue, II maailmasõja järgse põlvkonna esindaja, kelle motoks sai 'Muutused USA-s viivad meid edule'. Tema valitsusajal sai USA-st maailma ainuke üliriik, võidukäigule asusid Microsoft, McDonalds, MTV ja muud sarnased Ameerikast pärinevad kultusbrändid. Võeti vastu uus maksusüsteem. Juba valitsusaja algjärgus pani alguse majanduskasvule. 1999. aasta viimased kuud tähendasid USA majanduse jaoks hiilgeaega. Tõusu taga oli usk uude tehnoloogiasse ja internetti. See peegeldus ka aktsiate hindades. Esimesed tõsisemad ilmingud majanduskasvu aeglustumisest avaldusid aga juba 2000. aasta I kvartalis. Aastal 2001 alanes majanduskasv kogu perioodi vältel ning SKP suurenes vaid 1,2% (2000. aastal 4,1%). Põhjuseks olid varasemate
motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed majaomanike poolt valitud linnaduumadega. Kehtestati Venemaa maksusüsteem. Pearahamaksu nõuti kõikidelt meestelt. Talupoegade arvates tähendas pearahamaks mõisasundusest vabanemist. 1784 toimusid talurahvarahutused ehk niinimetatud pearaharahutused. 5.3 Haridus ja vaimuelu 18. sajandil Haridusolud pärast põhjasõda Valitses terav puudus õppinud meestest. Vene riik ei hoolinud rahvahariduse edendamisest. 1765 kohustati aadlit Liivimaal koole rajama. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid. Kirikud olid rüütelkondade kontrolli all
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Makroökonoomika õppetool Kristina Kuut JAAPANI MAKSUSÜSTEEM Referaat aines "Majandusteooria erikursus" Juhendaja: Viktor Trasberg Tartu 2007 Majanduse üldiseloomustus Jaapan on kõrge arengutasemega heaoluriik, mille kodanike keskmine eluiga on 81,7 aastat (vastavalt meestel 78,6 ja naistel 85,6). Suurima Aasia majandusena ületab Jaapani sisemajanduse kogutoodang (edaspidi SKT) ülejäänud maailmajao riikide SKT kogusumma, maailmas asetub Jaapani majandus USA järel teisele kohale. Jaapani tarbijad kulutavad sadu miljardeid dollareid toidule, riietusele, reisimisele, meelelahutusele ja mitmetele teistele tarbekaupadele ning teenustele, eriti suur on Jaapanis nõudlus luksuskaupade järele. Jaapani tippfirmad kuuluvad maailma efektiivseimate ja paremini juhitavate firmade hulka. 2...
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsi...
sarnaselt varasemaga jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa kubermangu ning jagus neljaks maakonnaks: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Poolalt äsja vallutatud ala, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, moodustas Liivimaa kubermangu, mis jagunes omakorda Eesti alal Tartu ja Pärnu maakonnaks. Saaremaa liideti Rootsi valdustega 1645. aastal Brömsebro rahuga, kuid see kuulus Liivimaa kubermangu. Saaremaal oli aga oma asehaldur, rüütelkond, konsistoorium ja maksusüsteem. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli kuninga poolt ametisse määratud kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal ja Liivima kindralkuberner elas Riias. Nemad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid nende tööd, jälgisid rahade liikumist kubermangus. Üha enam hakati tähelepanu pöörama hariduse omandamisele. 1630. avati esimene gümnaasium, mille nimeks pandi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, hiljem sai sellest Tartu
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
KOOLI NIMI Referaat Prantsusmaa linnastumine ENDA NIMI KLASS Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Linnastumine...........................................................................................lk 2 Prantsusmaa loodus.................................................................................lk 3 Prantsusmaa majandus.............................................................................lk 4 Majanduse tugevad külj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
