ning ka suurematel ettevõtetel võib tekkida raskusi seoses kõrgete maksudega. Sellisel juhul vähendaks tööhõivet kõige rohkem just suuremate ettevõtetet pankrotti minek, sest suurematel firmadel on enamasti rohkem töötajaid. Fiskaalpoliitikat on kahte erinevat tüüpi. Nendeks tüüpideks on diskreetne- ja automaatne fiskaalpoliitika. Diskreetne fiskaalpoliitika nõuab valitsuselt kindlaid otsuseid ja tegevusi. Siin kasutatakse põhivahendina maksusid ja kulutusid, põhiliselt kasutatakse avaliku sektori kulusid. Siin võib stabilisaatorina kasutada näiteks maksude alandamist. Kuid diskreetne fiskaalpoliitika jaguneb omakorda kaheks laiendav ja kitsendav fiskaalpoliitika. Laiendav fiskaalpoliitika tähendab, et majandust soovitakse laiendada ja selleks kas suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Ning kitsendaval fiskaalpoliitikal on täpselt vastupidine eesmärk
Personali planeerimine ja arendamine Personali planeerimise ja arendamise eesmärgiks on ETTEVÕTTE mehitamine piisava koguse ja kvalifikatsiooniga töötajatega. Tootmistöötajad Tootmistöötaja kulud on 45 000 EUR / perioodis, mis sisaldab ka kõiki töötasuga seotud maksusid. Ühe töötaja tootmisvõimsus on 1 000 toodet/perioodis. Müük ja juhtkond Kulu töötaja kohta 60 000 EUR /perioodis, mis sisaldab ka kõiki töötasuga seotud maksusid. Töötajate vajadus on üks töötaja 3 750 toote tootmiseks. Tegevusvaldkonnad: Ettevõtte juhtimine Toote müük Turundus Arendusosakonna töötajad Kulu töötaja kohta 90 000 EUR /perioodis mis sisaldab ka kõiki töötasuga seotud maksusid. Arendustöötajate vajadus on üks töötaja 15 000 toote tootmiseks. Tegevusvaldkonnad: Kvaliteedi kindlustamine Tehniliste uuenduste uurimine ja arendamine
endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo nõunikke ja sekretäre, kes tegelevad peaministri alluvuses. Peaministri ülesannete seas on ELi küsimuste siseriiklik koordineerimine ja ta kannab vastutust selle efektiivse kulgemise eest. (http://www.valitsus.ee/? id=6033). Riigi majandusest rääkides mõeldakse üldiselt riigieelarvet, maksusid, sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvuslikku koguprodukti (RKP), kaubavahetusest, selle defitsiiti või ülejääki, laenusid-võlgasid, kulusid-tulusid. Riigi majandustegevuse lahutamatuteks osadeks on näiteks ka sellised suunad nagu haridus, teadus, riigikaitse, sotsiaalkindlustus, meditsiin. Turumajanduslikus ühiskonnas, niisuguses, nagu elame meie, toimib majandus üldiselt oma seaduste kohaselt. Valitsuse,
Eesti Vabariigi põhiseadusest maksusid puudutavad sätted: VII. peatükk SEADUSANDLUS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juri...
või institutsiooni hirmuvalitsus. 4)Paks riik-ulatuslikku sotsiaalset turvalisust pakkuv riik.Õhuke riik-riik mis pakub inimestele minimaalset sotsiaalset turvalisust ning sekkub vähe ühiskonna majandustegevusse.5)Parempoolne erakond- jõukale valijale orjenteeritud erakonnad, pooldavad madalaid maksusi, vaba tulumajandust, sotsiaalsed tagatised väikesed (IRL, Reformierakond).Pahempoolne-sotsiaalset võrdsust ja võrdseid võimalusi taotlevad erakonnad, Pooldavad kõrgeid maksusid, korralik pension. Pooldavad riigi sekkumist majanduse ellu.Selline liigitamine sai alguse 18. sajandi lõpust Prantsuse revolutsiooni päevilt, mil Rahvuskogus traditsioone asutavad saadikud istusid juhata poolt vaadates saali paremal tiival ja uuendusmeelsed vasakul. Liberalism e vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest mida kaitseb riik. Sotsiaaldemokraatia pooldab riigi sekkumist majandusse ja demokraatiat
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid:
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks)
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler.
Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. · Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu. KOHALIKUD MAKSUD · Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik
· - kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. · - tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. jaguneb: maksu pol, kulutus pol, tasakaalustus pol, laenu pol 9. Kes võivad maksusid kehtestada? kohalikud omavalitsused ja riik/ riigikogu, 10. Eesti Pank (aeg, seletus, eestvedaja, ülesanded). raha väärtuse säilitamie , riigi majanduskasu soodustamine. easutatud 1919, loodi uuesti 1990, president 2005 ast Andres Lipstok, 2012 Ardo Hanson. 11. Majanduspoliitika, rahapoliitika, fiskaalpoliitika (seletused, ülesanded). majanduspol- kõrgetööhõive ehk võitlus tööpuudusega, kõrge ja püsiv majan. kasv, õiglane sissetulekute jaotus.
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest.
Ainelised - omand ja kapital. Vaimsed - teadmised ja kogemused. Nüüdisühiskonnas lisandunud: Inimkapital – teadmised ja oskused Sotsiaalne kapital – suhted, usaldus, koostöö. Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest. Nüüdisühiskonnas pööratakse palju tähelepanu koostööle. RIIGIVÕIMU MONOPOOLSED TUNNUSED: Seadusandlus Seadusi rakendada e korraldada igapäevaelu Maksusid koguda Kasutada vägivalda – politsei, piirivalve VALIMISED Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Põhifunktsioonid: Määravad valitseva võimu koosseisu ehk need parteid, ja isikud, kes hakkavad õigusakte vastu võtma. Valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimudele oma nõudmisi. Valimistega tehakse kindlaks kehtiva võimu toetuspinna suurus. Madal
Politsei korraldatavaid aktsioone, milles motiveeritakse ametnikke trahvisummasid kasvatama, tuleb vaadata riigikassa täitmise kampaaniana. Mitmekordselt kasvatatud trahvitulu ei näita liikluskultuuri muutust, vaid trahvikviitungite kergekäelist väljakirjutamist ja ennetustöö unarusse jätmist. Sellise kampaania käigus kogutud lisasummasid tuleks vaadata maksudena. Kokkuvõtteks Maksukoormust saab hinnata muidugi mitmeti. Varjatud maksusid arvestamata annab ühiskonna maksukoormusest hea ülevaate ka riigi maksutulu jagunemine elanike vahel. Kui võtta Eesti elanike arvuks 1 340 000, siis tasus arvestuslikult igaüks 2006 asastal 46 706 krooni makse, 2007 aastal 58 567, 2008 aastal 59 930 ja 2009 aastal 57 769 krooni. Statistilised keskmised töötasud oli samas (2006-2008) 9407, 11 336, 12 818 ja 12 147 krooni. Maksulaekumiste kasv ületas töötasude kasvu 2007. aastal 24% ja 2009 aastal koguni 33% .
(nt juba teostatud turu-uuring, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jne) 7. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Intressid ja amortisatsioon aitavad vähendada tulumaksu maksmist. Eestis ei maksustata kasumit, seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja. Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) 8. Investeerimisprojekti lisanduvate rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid
· kulu peab olema seotud maksumaksja, mitte kellegi teise ettevõtlusega · kulu peab olema notariaalselt kinnitatud 2. Ettevõtluse kuluna ei käsitleta: · ettevõtluse tarbeks põhivara, kaupade, materjalide, tooraine, kütuse, energia, pooltoodete jms soetamist · teenuste eest tasumist · ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud rendi- või üürisummasid · töötajatele makstud palkasid · Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule (ettevõtjale) pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. 3. Kuidas jaotatakse kulud? · Püsikulud ja muutuvsd kulud · Konstantsed maksmusused ja mittekonstantsed maksumused · Ei jaotatagi · Reaalsed kulud ja oletatavad kulud · Sisesed kulud ja valised kulud. 4. Mis neist pole püsikulud · Kontori rent
Maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega. Igas riigis kujuneb välja oma maksusüsteem, sageli tahetakse anda sellele hinnang, kas hea või halb, kriteeriumid, mille põhjal hinnatakse: 1. majanduslik efektiivsus maksusüsteem ei tohi takistada majandusteguri optimaalset paiknemist ega takista majanduse aktiivsust, pärssida majanduslikku mõtlemist. 2. lihtne administreerimine maksusid peab olema võimalikult lihtne arvestada, deklareerida ja üle kanda. Maksude administreerimise kulud ei tohi olla liiga kõrged. Kõiki järgnevaid tegevusi peab olema võimalikult kerge kontrollida - maksuobjekti määratlemine, maksude arvestus, deklareerimine ja tasumine peab olema võimalikult lihtne. - Maksusüsteemi organisatsiooniline ülesehitus - Maksuseadused peaks olema võimalikult lihtsad ja arusaadavad. 3
α −α MPL=(1−α )× A × K × L (1−α )× Y α×Y MPL= MPK= L K Y=C+I+G C=C0 + c ×(Y −T ) tarbimine C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine ehk füsioloogiline tarbimismiinimum, c – tarbimise piirkalduvus (MPC), T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y – kogutulu. S=( Y −T −C ) + ( T −G ) =I avaliku sektori sääst (Y–T–C) on erasääst (private saving) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving) 3.Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku),
Rooma riik nagu inimesed seda teavad hakkas 753. aastal eKr tekkima Palatiumi kõrgustikule.18 Tol ajal jagunes Rooma rahvas patriitsideks ehk vanadeks põlisteks rooma kodanikeks, kes elatusid maksudest, plebeideks ehk lihtrahvaks ning klientideks ehk patriitsidele alluvaks lihtrahvaks. Patriitsid omasid kõiki kodanike õiguseid ning olid linna aristokraadid, kelle maade harimise eest muretsesid orjad. Plebeid moodustasid aga suurima massi ühiskonnas. Nad pidid tasuma maksusid ning olid kohustatud sõjaväeteenistuses olema. Kliendid rentisid plebeidelt maad ning omasid plebeidega sarnast kauplemisõigust, kuna maaharimise kõrval oli tähtsaks sissetulekuallikaks just kauplemine. Üldiseks ühiseks iseloomujooneks on sellel perioodil võitlus plebeide ja patriitside vahel.19 Roomas oli välja kujunenud täielik poliitiline organiseeritus. Rahvakoosolekuid peeti kahesuguseid. Esiteks olid mittevormilised rahvakoosolekud, mis ei omanud otseselt
soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumine (AS) rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudlusjoone ja kogupakkumisjoone lõikepunkt annab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalutaseme (sest kogunõudlus = kogupakkumine). 11. FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. Automatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. Üks oluline automaatne stabilisaator on tulumaks. Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda
Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Alates 2002 aastast annab Cato instituut USA-s välja Milton Friedmaniauhinda vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto, Mart Laar ja Yon Goicoechea. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Avaliku sektori kulutusi finantseeritakse riigi poolt kehtestatud maksudega (sotsmaks, käibemaks, tulumaks jne.). 26. Mis on raha?
Teema uurimisel kasutasin nii raamatute abi, kuid peamiselt interneti allikaid. Väga palju on teemas käsitletud enda teadmisi ja kogemusi, mida olen üritanud edasi anda nii selgelt kui võimalik. 1 INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE Ettevõttel või ettevõtte juhil on võimalus investeerida erinevatesse varaklassidesse eraisikuna või juriidilise isikuna. Hetkel Eesti kehtivate maksusüsteeme kasutades on võimalik ettevõtte alt investeerides maksusid edasi lükata. Samuti ei pea teenitud tulu pealt maksma makse, kui ei ole teenitud tulu ettevõttest välja võtnud. Eraisikuna maksustatakse koheselt iga saadud tulu, ei ole võimalik edasi lükata maksustamist. Vähemalt korra aastas peab deklareerima oma tulu ja selle pealt maksu maksma. Üldine reegel on see, kui kavatsed teenitud tulu ära kulutada, siis investeeri eraisikuna. Vaatluse alla olen võtnud kolm varaklassi: kinnisvara, aktsiad ja väärismetallid.
Strateegilistesse kohtadesse ehk kohtadet, mis oli sõjaliselt või majanduslikult kasulik. Need asustati siis Rooma kodanikega. Osa kogukondi, aga liidet otse Rooma riigiga ja need olid siis munitsiipiumid ehk omavalitused, kelle kodanikele anti ka Rooma kodakondsus. Need piirkonnad olid Rooma riigile truud. Ülejäänud piirkonnad olid lihtsalt Rooma liitlased. Nende seisund oli selline, et nad pidid maksusid maksma ja sõja korral liituma sõjaväega. Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks ja halduslikult oli provintsi eesotsas asehaldur ja provintsil oli majanduslikud ja poliitilised kohustused. Ida ja lääne provintsid Idaprovintsides olid kogu keiserriigi kõike jõukamad alad nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult. Nad säilitasid oma idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel levis idas suhteliselt vähe, olles
säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks võime kirjutada järgmise võrrandi: C= C0 + c (Y -T ) C tarbimine, kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused C0 autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine. Elatusmiinimum, ellujäämismiinimm ehk mingeid tarbimiskulutusi peab inimene kindlalt tegema, et ellu jääda, ei sõltu kulude tasemest. Eksonoomne muutuja c tarbimise piirkalduvus (MPC), T netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y kogutulu. Tarbimise piirkalduvus MPC (tähistena ka mpc või tarbimisfunktsiooni kordajana c) on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitab, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kasutavad kodumajapidamised täiendavaks tarbimiseks. Tarbimise piirkalduvus MPC osutab, milline on tarbimisfunktsiooni kujutava joone tõus erinevatel kasutatava tulu tasemetel. Tarbimisfunktsioon on lineaarne joon, mille tõusuks on MPC C
Üksiolemine on lihtsalt rääkimise lõpetamine.(Altrov : 6) Muistsed egiptlased ehitasid hauakambrid ja templid kivist, kuid majade ja paleede ehitamisel kasutati savitelliseid. Savitellised olid odavad, kättesaadavad ning hoidsid talvel majad soojad ja suvel jahedad. Oma reisikogemusest tean, et ka tänapäeval kasutatakse ehituses palju savi, liiva tsemendi koostisosana jm. Linnades on palju maju, mille ehitamine (ehk viimane korrus) on pooleli, sest poolelioleva maja eest ei pea maksusid maksma. Samuti ei pöörata tähelepanu maja värvimisele, värv on kallis, värvimiseks on tarvis ka asjaajamist - taotleda litsentsi. Figure 3 Savist hotell (Foto erakogust) 7 Vanade hauakambrite seinamaalingud vihjavad, et egiptlased elasid mitmekorruselistes majades, kuid arheoloogilised avastused näitavad, et nad elasid suurtes ühekorruselistes hoonetes
tulumaksu ( va TMS § 48 alusel tasutud tulumaks), FIE kohustusliku kogumispensioni makseid jms; erikonfiskeeritud vara, mille soetamismaksumus oli varasemalt ettevõtluse kuludesse kantud, liidetakse selle maksustamisperioodi ettevõtlustulule, millal vara konfiskeeriti ( kohtu või ametiisiku otsuse tätmise kalendriaasta ); ettevõtluskuludesse ei saa kanda Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule ( ettevõtjale) pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata kahju: mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (seotud isikud on loetletud TMS § 8), va juhul, kui selliselt kahjult on makstud vastavalt maksustamisperioodil kehtinud maksumääraga tulumaksu vastavalt TMS §
Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustuse...
Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule 29. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Intressid ja amortisatsioon aitavad vähendada tulumaksu maksmist. Eestis ei maksustata kasumit, seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja. Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) 30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jms reeglid
kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Fiskaalpoliitika Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust.
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ü...
Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Karmid seadused, puritaanlik kord. Cromwelli surm Stuartite võimu taastamine/restauratsioon. James II ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II tütre Mary, kes oli abielus Oranje Willemiga. Novembris 1688. aastal saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. ,,Õiguse akt" - Kuningas valib ministrid, juhib sõjaväge, välispoliitikat Parlament võtab vastu seadusi, kehtestab maksusid. Kuningas ei saa valitseda parlamendita Kodanikuvabadused, sh trükivabadus. Põhimõtteliselt veretu Mõisted: Merkantilism- 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi
lähenesid igalt poolt ning pomisesid kahjudest. Ta pööras end ühelt küljelt teisele ja tõusis korda viis voodist, et viiulit mängida. Hommikul ajas ta enese hädavaevalt jalule ja läks haiglasse. Seesama Maksim Nikolaits käskis tal külma kompressi pähe panna, andis pulbreid, ning tema näoilmest ja toonist mõistis Jakov, et asi on halb ja et enam mingi pulber ei aita. Pärast koju minnes mõtles ta, et surmast on ainult kasu: pole vaja enam süüa ja juua, maksta maksusid ega solvata inimesi; ja kuna inimene lamab hauas sadu ja tuhandeid aastaid, siis toob see kokku rehkendades tohutult kasu. Inimese elu toob kahju, surm aga kasu. See arvestus on muidugi õige, kuid on siiski kurb ja kibe: miks valitseb maailmas säärane veider kord, et elu, mis antakse inimesele üheksainsaks korraks, möödub ilma kasuta? Tal polnud kahju surra, kui niipea kui ta kodus viiulit nägi, tõmbus ta süda kokku ja tal hakkas hale
o Horisontaalne – kõiki maksustatakse ühtmoodi o Vertikaalne – erineva sissetuleku puhul erinevad maksud (astmeline tm) Vastuolud erinevate põhimõtete vahel: • Mõni maks võib vähendada isiku töömotivatsiooni (füüs isiku tm) • Maksude kehtestamine või suurendamine toob kaasa ühiskonna heaolukadu • Korraga pole võimalik saavutada efektiivsust ja võrdsust. 27. Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel? Maksuobjekti omaduste alusel jaotuvad maksud: • Tulumaksud – maksud sissetulekutelt (jur ja füüs isiku tm, sotsiaalmaks) • Tarbimismaksud – maksud kulutustelt (km, aktsiisimaks, tollimaks) • Omandimaksud – maamaks, pärandimaks 28. Otsesed ja kaudsed maksud. Maksukoormuse ülekandumise mõiste. Otsesed maksud – maksukohuslane on ühtlasi ka maksumaksja. (Tm, sotsmaks)
minemata jätmine, seletustest keeldumine, dokumentide mitte esitamine. Tuleb teha hoiatus, umbes 7-10 päeva täitmiseks aega, hoiatuses tuleb ära näidata ka sunniraha summa. 2640 maksimaalsumma. Võib määrata ositi. Esimene kord võib sunniraha maksimaalsumma olla kuni 600. Revisjonist tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva. On ka mõned erandlikud juhused. Tuleb kirja panna revisjoni ulatus (millist või milliseid maksusid kontrollitakse; millist perioodi või perioode). Ajaliselt rangelt piiritletud (millal algab ja millal lõppeb; segab maksukohuslase tööd; muidu ei lõppekski revisjon ja kaevataks koguaeg edasi). Pärast revisjoni koostatakse revisjoniakt. Lõppvestlus peab toimuma, muidu võimalik revisjoni vaidlustada. Tuleb mõistlik aeg ette teatada ja kätte anda revisjoniakt. Kontrollitaval peab olema aega uurida seda materjali ja mõelda vastust. Dokumentide üleandmine tuleks fiktseerida ajaga
Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Fiskaalpoliitika: Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. (nt l5p22) Kui majandust soovitakse laiendada on tegemist ekspansiivsusega, kui kitsendada on tegemist kitsendavaga
24 Kuigi talurahva ootused uue seaduse suhtes olid kõrged, ei rahuldanud seaduse sätted absoluutselt nende lootusi. 1816. – 1819. aasta talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse, pöörasid tähelepanu eelkõige reformimise majanduslikule küljele, jättes sotsiaalsed motiivid tagaplaanile. 25 Talupoja majapidamisel ei olnud kindlat alust, kuna aasta lõpul, kui vabaleping mõisniku ja talupoja vahel kehtivuse kaotas, võis mõisnik ta maa mõisa külge liita ning maksusid suurendada. 26 Pärisorjuse kaotamise seaduse töötasid välja mõisnikud ja kohalikud ametnikud, mistõttu olid seaduse sätted kohaldatud nii, et nemad ise ainelist kahju ei saaks. Talupoegadele anti vaid isiklik vabadus, mida teostati järkjärguliselt ning piirati pärisorjusest vabastatute liikumisvabadust. Ka seaduses pealkirjaga „Eestimaa Tallorahwa Seädmissed“ on välja toodud üheksas punkt, kus talupoegadel keelatakse Kubermangust ja Riigist välja minemine.
Samuti on täpsustatud, et kelle kohta sätted kehtivad või mitte võimaldab saada kiire ülevaate enne kui süveneda kõikidesse seaduse punktidesse (näiteks on välja toodud erandid jne). 9.MAKSUDE LIIGITAMINE Maksude liigitamine on suhteliselt teoreetilise tähendusega, omades pigem teaduslikku funktsiooni. Samas aitab maksude liigitaminne paremini orienteeruda riigi maksupoliitikas (võrrelda erinevate riikide maksusid ja nende mõisteid nt VAT (value added tax) ei ole sisu poolest sama nagu käibemaks/kaudsete ja otseste maksude võrdlemine jne) ning eristada maksusid muudest riigile makstavatest rahalistest vahennditest. Käibemaks ei ole sama, mis value added tax. Me maksustame kogu aeg ainult seda lisandunud väärtust, elimineerides eelmist (käibemaksu puhul). Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 1. Objekti järgi liigitatakse: a
Hoolimata nendest maksudest peeti siiski olulisemaks kinnisvaramaksu (tributum soli), erinevaid varandusemakse viljapuudelt, viinamarjaistandustelt) ja peamaksu (tributum caitis) (Sealsamas : 10). Huvitava arengu võttis käibemaks 13.-14.sajandil Firenze ja Veneetsia linnriikides. Kui neid linnriikeriike võib vaadelda kui algupärast kodanikuvalitsemist, siis maksusüsteemi kohta midagi positiivset on raske öelda. Selle aja maksukorraldus oli äärmiselt segane, sest maksusid ja lõivusid oli palju. Lisaks sai linn tulu kinnisvarast, poliitilisse ebasoosingusse sattunud isikute vara omastamist, linna monopolidest (nt. soolamonopol), linna rajatiste kasutamise eest võetavatest tasudest. Populaarsed olid ka tehingud linna laenudega, mille abil linn sai endale täiendavaid vahendeid. Käibemaks oli kumuleeruv ning maksumäär oli toidukaupade puhul 1,5 % kasumile vastavast käibest. Muud ettevõtjad olid koormatud 2,5 % käibemaksuga
suuruste vastu. Erandiks on juhud kui töötaja poolt olid esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid ning ka siis tuleb jälgida seadust. 3. Tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summad ( inventeerimisel puudujääk- selleks peab olema eelnev kirjalik nõusolek töötajalt). Palgaarvestus raamatupidamises on tekkepõhine, maksude arvestus Maksu- ja Tolliametiga aga kassapõhine, st. maksusid deklareeritakse ja makstakse palkade tegelike väljamaksude järgi (mitte arvestamise järgi). Ettevõte on kohustatud pidama töötajate kohta tööaja arvestuse tabelit, mis on aluseks palgaarvestusele. MAKSUKORRALDUSE SEADUS On seadus, mis reguleerib mitmesuguseid makse üldiselt, kuid igat maksu reguleerib vastav seadus täiendavalt. Kogu maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt
Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsüklilangusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarve tasakaal Majandusliku tasakaalu saavutamiseks onpõhiliselt kaks teed: diskreetne eelarvepoliitika ehk valitsusepoolne situatsioonikohane reageerimine automaatsete stabilisaatorite kasutamine FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abilsuurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded.
kujuneb püsivaks. II. Ristiusu maksvus. Kuidas oli lugu ristiusu maksvusega ja tunnustusega eestlaste seas kõnesoleval ülemineku ajajärgul? Rahutegemistel kohustati eestlasi, pantvange andes ristiusu iket ja õiguslikku korda vastu võtma, ristiusu preestreid vastu võtma, neile lubades vabalt ristiusu talitusi toimetada. Neid kohustati ennast ristida laskma ja määratud maksusid maksma (v. näit. L. H. XXX, 5; XXIX, 4). Neid kohustati juhtuval korral ka ristimist alal hoidma (baptismum servare, XX, 6). Suur osa ristiti enamasti sealsamas, teiste ristimist jätkati siis pärast. Iseenesest jääb võimalus lahtiseks, et kõik ennast ometigi ristida ei lasknud. Teised olid ennast ristida lasknud, aga heitsid ristimise enesest pärast jälle ära, juhtuval korral ennast tast paganausu kombe järele puhastades. Teistel
Mittemaksulised tulud 2830,5 11% Riigilõiv 649,0 Segatulud 558,9 Tulud varadelt 1087,5 Käibemaks 28% Finantstulud 87,8 Majandustegevus 419,5 Laenud 27,8 Tulud kokku 30521,0 Joonis 9.5. Riigieelarve tulud aastal 2001 Vaatame nüüd lähemalt, missuguseid maksusid kogutakse Eesti Vabariigis. Kogutavad maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otseste maksudega on tegemist kui me peame maksma ära mingisuguse kindlaksmääratud summa või protsendi oma tuludest, kasumitest või varast. (NB! Tekst on kirjutatud ajal kui tulumaksu määraks oli 26 protsenti. Samuti on tänaseks muutunud kohalike omavalitsuste rahastamise kord.) Kõige levinumaks otseseks maksuks on füüsilise isiku tulumaks. Eestis kasutatakse füüsilise isiku tulu
s.t tulud = kulud. Kui aasta jooksul maksulaekumised kujunevad suuremaks prognoosituist, võetakse vastu lisaeelarve. Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve ei peagi olema tasakaalus igal aastal. Nende arvates on küllaldane, et eelarve oleks tasakaalus majandustsükli jooksul. Kui majandus on tõusufaasis, on eelarve ülejääk, mida kasutatakse kulude finantseerimiseks, kui on madalseis ja tegelikud tulud on väiksemad kui kulud. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas.Nende tõttu hakkavad avaliku sektori kulutused iseenesest muutuma kui muutuvad kogutulu või töötus. Üks oluline automaatne stabilisaator on tulumaks
mittemaksustatavate toetuste arvel; kingituste või annetuste maksumust; kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt §-le 48; kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; pistist ja altkäemaksu; Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. 33. Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama? § 40 Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb
mittemaksustatavate toetuste arvel; 6) kingituste või annetuste maksumust; 7) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks; 8) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 9) pistist ja altkäemaksu; 10) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust. 33. Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama? Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud väljamaksetelt pidama kinni tulumaksu vastavalt sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel.
deklaratsioonilehele vastavaks, et oleks lihtne töötaja vastavat maksu copy-paste meetodil sinna üksteise järel kanda. Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga koondarvestamine, kus võetakse üles kohustus palgavõla näol ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu viitvõlg.Seda tehakse tulude-kulude vastandamise printsiibist ja tekkepõhisest arvestusest lähtudes, kuna tuleb kajastada maksusid, mille tasumine ja deklareerimine toimub palga väljamaksekuule järneva kuu 10. kuupäeval. Palgaarvestuskanne 31.12.2008. D 6010 (Palk ja puhkusetasu kulu) 116369 K 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369 D 6020 (Sotsiaalmaksu kulu) 38402
Põhjuse selliseks kriitikaks andis seitsmekümnendatel aastatel aset leidnud inflatsioon millega kaasnes suur tööpuudus. Sellises olukorras osutusid Keynesi poolt pakutud vahendid sobimatuteks. Monetaristid väidavad, et ettevõtluse arengu tagamiseks peab kogu riiklik majanduspoliitika olema suunatud stabiilse hinnataseme tagamisele. Peamise majanduspoliitilise vahendina stabiilse hinnataseme tagamisel näeb monetaristide koolkond rahapoliitikat. Sellel eesmärgil pidi riik vähendama maksusid ja valitsuse kulutusi. Vältimaks inflatsiooni tekkimist peab riik kontrollima rahamassi ja ei tohi lasta ringlusse ülemäärast raha. Rahamassi kasvamine peab vastama majanduse kasvamisele. Sellisel juhul on tagatud stabiilne hinnatase ja soodne keskkond eraettevõtluse arenguks. Monetaristide tuntuim esindaja, Milton Friedman, läheb oma valitsust eitavas ja turgu jaatavas suhtumises isegi nii kaugele, et soovitab näiteks
lihtne töötaja vastavat maksu copy-paste meetodil sinna üksteise järel kanda. Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga koondarvestamine, kus võetakse üles kohustus palgavõla näol ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu viitvõlg.Seda tehakse tulude-kulude vastandamise printsiibist ja tekkepõhisest arvestusest lähtudes, kuna tuleb kajastada maksusid, mille tasumine ja deklareerimine toimub palga väljamaksekuule järneva kuu 10. kuupäeval. Palgaarvestuskanne 31.12.2008. D 6010 (Palk ja puhkusetasu kulu) 116369 K 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369 D 6020 (Sotsiaalmaksu kulu) 38402
maksumaksjaga seotud isikule (TuMS § 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt TuMS §-le 48; (TuMS § 34 p 9) - kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (TuMS § 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; (TuMS § 34 p 10) - pistist ja altkäemaksu; (TuMS § 34 p 11) - Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust. (TuMS § 34 p 12) 33. Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama? Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat
7) tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid; 8) kingituste või annetuste maksumust; 9) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (v.a kui kahjult on makstud tulumaks § 48); 10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; 12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. FIE ERIKONTO: Konto lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis. TINGIMUSED (mõlemad peavad olema täidetud): 1. Kontole kantakse ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja toetused kümne tööpäeva jooksul nende laekumisest 2 Summa kasv maksustamisperioodil ei ületa sama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
