madal ja seetõttu ei saa avalik sektor veelgi suuremaks muutuda. 28. Milles seisneb erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus? Erinevate võimutasandite all peetakse silmas suhteid keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. Probleem seisneb selles, et keskvõim ei tohi omavalitsuste küsimuste lahendamisse sekkuda, kuid omavalitsused on üksteisega võrreldes väga erinevad ja seetõttu on keeruline neid sarnaselt kohelda, kehtestades näiteks ühtse maksupoliitika. Samuti ei võimalda selline olukord omavalitsustel optimaalset struktuuri kujundada - riik ei tohi haldusreformi peale sundida ja samas ei soovi omavalitsused enda arvu ise vähendada. 29. Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted? Eesti ja EL-i eelarvete üldine suhe on selline, et Eesti maksab EL-i ühtsesse eelarvesse liikmemaksu ja erinevate tingimuste rikkumiste eest ka vajadusel trahvi. Vastutasuks saab
Kõik kinnisvarakeskkonnad on tehnosotsiaalsed süsteemid, kus otsuste tegemisel ei saa lähtuda ainult tehnilistest või majanduslikest otsustest. Kus olulisteks näitajateks on: Ressursside säästlik kasutamine - energiasäästlikkus; Ehitiste ja ühiskonna vaheline suhe – ehitiste kestus ja moraalne vananemine; Igal kinnisvarakeskkonnal on oma esteetiline väärtus – väljanägemine Majanduspoliitiliste mõjurite allikas on eelkõige maksupoliitika. Maksusüsteem sekkub alati ehitus- ja kinnisvaraturul toimuvatesse protsessidesse, vastavalt kas soodustades või pärssides normaalseid trende turul. Teatud olukordades tuleb omanikul vastu võtta kardinaalseid otsuseid, mida teha kinnisvaraga edasi: ehitis Omanik säilitab omandi kinnisvarale, muutub aga kinnisvara kasutusotstarve; Kinnisvara on minetanud esialgselt kavandatud kasutusotstarbe ja tähtsuse omaniku jaoks;
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
tugevust hinnata (eeldusel, et hinnatase on fikseeritud). Valitsuse kulutuste mõju tugevust saab hinnata teises peatükis esitatud multiplikaatori valemiga, nimetatakse seda ka kulumultiplikaatoriks: 1 Kulumultiplikaator = (17) (1 − MPC ) Valitsus saab kogunõudlust mõjutada ka läbi maksupoliitika. Näiteks kui makse alandatakse, siis inimeste kasutatav tulu suureneb ning suurenevad ka tarbimiskulutused. Et hinnata maksude muutuse mõju SKP-le, selleks kasutatakse maksumultiplikaatorit. Maksumultiplikaator = MPC X kulumultiplikaator (18) Valemis (18) näidatakse, et maksumultiplikaator on väiksem kui kulumultiplikaator.
korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise
kasvavad, siis on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik. 12.4. Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel? Tootmistegurid (inimressursid, füüsilised ressursid, kapitali ressursid, teadmistel baseeruvad ressursid ja infrastruktuur) Siseriiklik nõudlus (ehk riigi turutingimused, mis mõjutavad firmade innovatiivsust) Allhankeid ja pooltooteid pakkuvate majandusharude olemasolu Ettevõtluskeskkond (konkurentsipoliitika, maksupoliitika, firmastrateegia) 12.5. Heckscher Ohlini teooria olemus ja peamised järeldused. Miks toimub vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides? Riik ekspordib kaupu, mille tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid (ja seega odavamaid) tootmistegureid, ning impordib kaupu, mille tootmine nõuab riigi suhteliselt vähese ja seetõttu kalli teguri intensiivset kasutamist. Selle teooria kõige olulisema järelduse
Soovitav on, et koos elaksid vaid ühest rassist inimesed (valged on kõrgemad). Inimkond jaguneb bioloogiliste ja geneetiliste omaduste alusel erinevateks rassideks. Rassid jaotatakse: a. Aarialased- kultuuri loojad ja arendajad b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus,
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade ved...
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
Inimesele töötasuna kätte suhteliselt vähe raha, seega ka vähem valikuvõimalusi. Teiseks: Nn USA mudel. Riigi korralduslik tegevus spordivaldkonnas väike. Küll on sport oluline kooli, kolledzi ja ülikooli tasemel. Spordi rahas- tamine riigieelarvest suhteliselt madal. Samas tagab maksupoliitika ja majanduslik areng oma tööjõu müümisel või ettevõtluse aren- Nn USA mudel damisel inimesele tunduvalt enam raha (nii suht- kui ka absoluut- arvudes) sissetulekuna kui tsentraliseeritud riigikorralduse puhul. Organiseerumata Seega inimesel on ka rohkem vabadust ise otsustada ja teenuseid harrastamine
Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi pigem edu kui probleeme? 7. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. 88. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida te arvate väitest "kapitalil pole rahvust"? 9. Eesti maksupoliitika, kas mõistlik on astmeline või proportsionaalne tulumaks, kas otsene või kaudne maksustamine? 10. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga? 11. Mida 11 Mid täh tähendab d b majanduse j d "ül "ülekuumenemine" k i " jja miks
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Seda hakati vältima ja asendama sõnaga kavandamine. Vaba turumajanduse ja kogu rahvast hõlmava demokraatia tingimustes toimub areng suuresti või täiesti erakapitali toimel. Riik ja kohalikud omavalitsused püüavad majanduslikku arengut mõjutada mitmesuguste strateegiate ja arengukavade koostamise kaudu. Täitmise korraldamiseks saavad võimud kasutada vaid riiklike ja kohalike omavalitsuste vahendeid ning püüda suunata kapitali omanikke ja panku vajalikele tegevustele maksupoliitika, soodustuste ja veenmise abil. Kasutada on võimalik ka rahvusvaheliste fondide vahendeid nende endi poolt kehtestatud tingimustel. Arengut püüavad mõjutada ka avalikud arutelud ja kodanike ühendused. Kuid riigil ja kodanike ühendustel eraomanike suhtes otsest suunavat võimu ei ole. Nad saavad vaid ära hoida eraomanike ebaseaduslikke ja inimeste huve kahjustavaid tegevusi. Seetõttu ei saa keegi strateegiate ja arengukavade tegelikke tulemusi kuigi kindlalt ette määrata.
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
2) nähes ette nõudmise suurenemist Kaubavarudesse investeerimise loodetava tulu kõrval tuleb arvestada ka kuludega, kuna see seob raha, mis oleks võinud tulu anda laenuprotsendina ja lisakulutused võivad tekkida ka kaubavarude säilitamisel 1.45.2 Investeeringunõudlust mõjutab: 1) protsendimäär 2) äriline usaldus ja tulevikuootused 3) tootmistegurite hindade muutused 4) inflatsioon 5) tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega 6) maksupoliitika (maksuvabade amortisatsiooninormide kehtestamine) 7) rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist: kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes. Makroökonoomikas kasutatakse siiski enam terminit koguinvesteeringud. Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid pikema aja (üle ühe aasta) vältel tootmisprotsessis
Riik peab tagama isikule normaalsed elamistingimused, kuid seda mitte ilmtingimata tasuta. Ta peab tegelema vajalikul määral kommunaalteenustega, hariduse, tervishoiu, sotsiaalkindlustuse ja töölepaigutusega. Siit tuleneb tänapäeval sotsiaalkindlustuse kohustuslikuks muutumine, riigieelarveliste vahendite suunamine nii sotsiaalkindlustusse kui kogu sotsiaalsfääri ning dotatsioonide ja abirahade kehtestamine Sotsiaalne maksupoliitika eesmärgil vähendada põhjendamatuid erinevusi. 42. Mida kujutab endast üheparteisüsteem, mida kaheparteisüsteem, mida mitmeparteisüsteem? Üheparteisüsteemi puhul on pidevalt võimul üksainus partei. Harilikult ongi sellises riigis ainult üks legaalne partei. Tegelikke valimisi pole, sest pole võimalust valida erinevate platvormide vahel, partei ja riigi aparaadid kasvavad kokku, otsuste tegemine on koondatud parteiorganite kätte, kaob
töötaja maksukoormust. Lääneriikides tehakse soodustuste rakendamisel ettevõtetele ja asutustele suuri maksusoodustusi. Eestis on enamus soodustusi riigi poolt maksustatud tulu- ja sotsiaalmaksuga analoogselt töö-tasuga ning neid nimetatakse erisoodustusteks. Nn maksuvabade soodustustena on arvestatavad vaid täiendkoolitus, osa transpordi-kulusid (ametiautod) ning arvuti- ja telefonikulud, mida kasuta-takse suhteliselt palju. Eesti maksupoliitika pidurdab vajalike soodustuste osutamist töötajatele, kuigi samas aitab piirata põhjendamatute soodustuste tegemist ja maksudest kõrvalehiilimist. See takistab aga töötajasse investeerimast ja näiteks tema tervise eest hoolitsemast. Maksu-soodustuste osas pole ette näha ka muudatusi ja Eesti juhtivad erakonnad ei näe selleks praegu rahalisi võimalusi. Soodustuste ühtlane rakendamine organisatsiooni kõigile tööta-jatele või põhipersonalile võimaldab suurendada
palvega oma individuaalsete otsuste tegemisel arvesse võtta valitsuse poliitika üldist suunda (eesmärkide, tähtaegade jne osas). Valitsuse põhilisteks vahenditeks on informeerimine ja nõuanded. Tasakaalustav. Valitsus neutraliseerib turu kahjulikud efektid. Ta loob reeglite ja eeskirjade väga üldise raamistiku, et mingilgi määral mõjutada individuaalseid otsustusi. Näiteks makromajanduslik stabilisatsioon, maksupoliitika, trustidevastased seadused, infrastruktuuri arendamine. Illustreeriv. Valitsus hoolitseb ettevõtete käitumise eest vastavalt rollimudelile. Ta teeb seda kas omaenda käitumise kaudu (kui osaleja turul nii pakkujana kui ka tarbijana) või teiste käitumise avaliku esiletõstmise kaudu (demonstratsiooniprojektid, autasud jms). Stimuleeriv. Positiivsete ja negatiivsete ergutusabinõude kaudu ahvatleb valitsus teatud käitumisviisidele
põlvkondade vahel, 3) käitumis- ja tarbimisharjumuste mõjutamine. Viimasega on seotud enamus keskkonna- ja saastemaksusid. Ettevõtete ning nende klientide keskkonnaressursside säästlikumale kasutamisele ning saastamise vähendamisele suunamisel on üheks peamiseks vahendiks keskkonnatasud. Keskkonnakasutuse maksustamine muudab toote hinna sõltuvaks selle poolt tekitatavast keskkonnamõjust. Kuna keskkonnatasud kuuluvad tinglikult riikide maksupoliitika valdkonda, ei ole Euroopa Liit selles valdkonnas õigusakte välja andnud. Eestis reguleerib keskkonnatasude valdkonda keskkonnatasude seadus, mille kohaselt keskkonnatasud jagunevad kaheks: 1. loodusvara kasutusõiguse tasudeks ning 2. saastetasudeks. Juhul, kui keskkonnakasutus ületab loas lubatut või see toimub ilma loata, rakendatakse kõrgendatud tasumäärasid. Kui kemikaale ja saastet maksustatakse eelkõige keskkonna- ja tervisekaitseaspektidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
